Parasvöötmes läänest-itta. Neid nimetatakse jugavooludeks. Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem. Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati
aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust. A-huumus Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumusesis. Kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-väljauhte Kujuneb selgelt välja okasmetsa O horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhte Horisondis kujuvad saviosakesed, huumus-ja mitmed keem.üh. võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. 4.3 Maailma mullad Mulle veereziim Mulla Sobivus kultuuride viljelemiseks
................................................... 10 2.1.5 Kõritsakra......................................................................................................................10 2.1.6 Laubatsakra...................................................................................................................10 2.1.7 Kroontsakra vääriskivid................................................................................................10 2.2 Solariseeritud veed ja õlid....................................................................................................11 2.3 Värvidega tervendamine käte abil....................................................................................... 11 2.4 Värviline valgus...................................................................................................................12 2.5 Värvidega tervendamine tule abil...........................................................................
kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul. Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale," laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja veeloike ning veed muutusid kandvaiks ja võis igaltpoolt otse läbi minna ning esimesel jääl liugu lasta. Tore oli sõit Sõerusoo esimesel jääl. All vanast vikatist omatehtud uisud. Pärast koolitunde rõkkas sooäärne kuusik laste rõõmukisast mardipäeva jääl. Kodus ennustati, et mardipäeva lumi toob hea vilja - aasta ja kasvatab palju õunu. Kui mardipäeval oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane
Riigi lõunaosas on niiske ning palav kliima. Saadakse kaks, vahel isegi kolm saaki aastas. Põllumajanduse arengut on pidurdanud väheviljakad ja õrnad mullad, tugev soostumine ja liigniiske kliima madalikel. Samuti ka järskude nõlvade rohkus ja mulla ärauhtumine. Lõunaosas valitseb mõõdukalt soe ja niiske kliima, kuid kuna absoluutkõrgus on suur, siis saadakse vaid üks saak aastas. Vahel esineb ka põua- ja ikalduseaastaid. Mullad on viljakad, kuid veed uhuvad neid tihti minema. Selles piirkonnas on rohkesti järskusid nõlvasid ning vulkaane. Põhja- Mehhikos on valitsev kuiv kliima, vajalik on kunstlik niisutus. See tasub end aga ära, sest vegetatsiooniperiood kestab aasta läbi ja soojust on palju. Mullad on äärmiselt õrnad ja vajavad parandamist ning kaitset. Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid: Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuseviina.
Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............................................................................................................5 3
rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. · a) Selgita mõistet majandusvööndi veed? (2 punkti).................................. b) Kuidas võib mõjutada majandusvööndi olemasolu Portugali ja Austria majandustegevust? (4punkti) ............................................................ · Täida lüngad. (5 punkti) Kalavarad on .................. loodusvarad. Kõige kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega on ................ kalad. Alates 1977.a. tohib rannikuriik kontrollida ja piirata kalapüüki oma ....................
palju erinevaid laule. Näide pulmalauludest mis on tavaliselt pulmalaulikutes. 1. Pulmalaul 13. Sõrmus 27.Las käia, armas 2. Kungla rahvas 14.Tule, Mannike õunapuu peremees 3. Vanamees raius jämedat alla 28. Heeringa laul puud 15. Merepidu 29. Väike neiu 4. Läänemere lained 16. Sinavad veed 30. Armsad silmad 5. Ma ei tea 17.Las laintes möllab torm 31. Postipoiss 6. Üksi rändan 18. Võta mind kaasa 32. Saaremaa 7. Kullast süda 19. Mustlase elu 33. Viljandi paadimees 8. Suhkrutükk 20. Sampanja 34. Ma tahaksin kodus olla 9. Valged roosid 21. Meri ja tüdruk 35. Sauna taga 10. Kõndis neiu 22
Adavere. Nitraaditundlikel aladel kehtestatakse väga ranged keskkonnakaitselised meetmed. Kõik EV liikmed peavad liituma GAP (good agricultural practice) hea põllumajandustavaga see on soovitusliku iseloomuga, kuid tundlikud alad on parimad põlumaad. Olemasolevaid veevarusid vähendab reostumine. Tähtsamad vee reostajad: olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid, naftaproduktid, tõvestavad bakterid. Eesti veed on reostustundlikud. Selleks, et tagada veeressursside puhtus peab olema kõigil tasemel reoveepuhastus. Hästikorraldatud põllumaj. tootmine, et säästa väetisaineid ning mitte reostada keskkonda. Eestis on piisavalt magevee varusid, kuid neid ohustab inimtegevusest põhj. reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve. Eesti siseveekogude iseärasused: Reostustundlikkus Killustatus
omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuse tekkimist. Raamatupidamiskohustuslase lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi. 8 2. TEGEVUSARUANNE Tartu Õlletehas on Eesti suurim joogitootja ja suuruselt teine õlletehas. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad kuus tootegruppi: õlu, siider, long drink, karastusjoogid, spordijoogid ja veed ning alates 2004. aastast ka mahlad ja mahlajoogid. 2003. aasta oli ettevõttele edukas. Müügimaht tõusis 10% võrra 55,9 milj. liitrilt 61,4 milj. liitrini aastas. Kodumaine müük tõusis 1% ja eksport kasvas 376%. Tartu Õlletehase siseturu müüginumbrid arenesid järgmiselt: vee müük kasvas 10%, siidri müük 11%, karastusjookide müük 4%, long drinkide müük 27%; õlle müük langes 4%. Turundustegevus oli suunatud põhiliselt järgmistele kaubamärkidele: õllede tootegrupis " A
raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk, et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus, st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev peab olema maapinnal umbes meeter kõrge, kindalsti mitte alla poole meetri. Kaevust saab vett kätte pumbaga, toruga või ämbriga. Põhjas kõige peal on jämedamad kivid, selle all kruus ning seejärel liiv. Vesi tungib kaevu põhja kaudu. Salvkaevude juurde pole soovitav istutada puid
Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund.
Öeldakse: "Oled see, mida sööd." Nii leidub iga täiskasvanu kehas umbes 145 g kaaliumit, milles olev kaalium-40 annab omakorda 5 000 Bq . Tegemist on loodusliku ioniseeriva kiirguse sisemise allikaga, millest me ei pääse, sest kaalium on meie toidu üks olulisi komponente. Meie organism ei hoia endas siiski rohkem kaaliumi kinni, kui seda talle vaja on. Uraani ja teisi aktiniidide, sealhulgas kuulsat raadiumi, leidub enamuses kividest ja isegi merevees. Mõned looduslikud veed sisaldavad raadiumi kuni 10 bekerelli liitri kohta. Õhus on looduslik radioaktiivne süsinik -14, mis tekib kosmiliste kiirte toimel. Kogu biosfaäris ringlev süsinik sisaldab umbes 200 bekerelli kilogrammi kohta, mis annab inimesele 12 mikrosiivertit aastas. Tehiskiirgus. Kiirguse kasutamisega meditsiinis tutvume me järgmises tunnis, kuid sealt saadavad doosid on toodud tabelis käesoleva tunni lõpus. Seal on toodud dooside
küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Karulas on Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Karula veed Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi; 40 neist jääb rahvuspargi alale. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda. Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
(1)infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnvee ja sademete infiltreerumisel. Sedasi on tekkinud valdav osa põhjaveest. (2) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega. Selline põhjavesi on olnud hüdroloogilisest tsüklist eraldatud pika geoloogilise aja vältel. Vee mattumisaegne keemiline koostis on säilinud ning sageli on need veed kõrge mineralisatsiooniga. (3)juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole kunagi varem olnud hüdrosfääri osa ja tekkivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Neid jagatakse detailsemalt kahte gruppi: magmalised - ja metamorfsed. Paiknemine ja liikumine: Põhjavesi liigub raskusjõu (vertikaalne liikumine) toimel ning rõhu alanemise suunas (vertikaalne ja horisontaalne) läbi kivimipooride ja lõhede. Maapinnast esimese veepidemeni levivat põhjaveekihti
Jääksoojus Merevete saaste: Damping (dumping) erinevate jäätmete heitmine merre või ookeani. Naftasaastega Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme-ning tööstusreovete heidetega. Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne aeglase veevahetisega merede puhul (Läänemeri, Must meri, Vahemeri) Magevete saaste: On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted
Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund.
skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain) Siseveed maismaal paiknevad veed, nagu jõgede, järvede, liustike vesi, põhjavesi jne Põhjavesi maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid Allikas maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool Geiser perioodiliselt kuuma vet ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel (nt Island, Kamtsatka, Uus-Meremaa jm) MULLASTIK Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld.
Himaalaja mäestiku osana, kesk-põhja suurte jõgedega tasandikud, poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud. Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calccuta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond looduses jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise aga voolab peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Maastik ja pärand Maastik on vaheldumisi viljakas ja kidur, lopsakas ja paljas. Majesteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja
Aero vastused 1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · in...
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Piazza Pistoias Duomo väljakul; Verrochio oli volitatud seda tegema, kuid nähtavasti andis selle keskpärasele Lorenzo di Credile. Selle töö altariosa, mis on hetkel Louvre'is, kordab väiksemate mõõtmetega ja tähtsamate vormidega kuulsat Maarja kuulutust (Uffizi). Kõige kuulsam teos, mis on loodud koostöös Verrochioga, on Kristuse ristimine (Uffizi). Siin tegi Leonardo ilusa blondi ja elutu ingli maali vasakusse külge ning osa maastikust inglite peade kohal, kus veed ja mäed vibreerivad ja sulanduvad olustiku peenesse loori. Isegi Leonardo esimesed iseseisvad tööd Madonnad, mis asuvad Münchenis ja Leningradis ja Maarja kuulutus, mis on väga sarnaneGiovanni ja Piero de Medici pronksitud sarkofaagidega, jälgivad firenze kultuurijoont. Ingli tiibades saab näha tulemusi Leonardo õppe kohta lindude lennust. ,, Suur lind hakkab lendama ja täidab kogu maailma oma kuulsusega," kirjutas Leonardo oma raamatus Codex of the Fligh of Birds
ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 4.4 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. 4.5 Maavarad LAV-il on tohutuid rikkusi loodusvarade, eeskätt mineraalide näol. Ta ekspordib rohkem teemante kui ükski teine riik ja on maailma suurim kulla, plaatina, kroomi ning mangaani tootja. Samuti on tal suured gaasi-, nikli-, kivisöe-, vase-, raua-, asbesti-, hõbeda- ning uraanivarud
olnud õllekultuuri arendamise eest hea seista. Sellega seoses on Saku Õlletehas rikastanud Eesti õlleturgu erinevate uute õlledega ning ka 2008. aasta polnud selles osas erandiks. 8.1 Tootevalik Saku toodab erinevaid õlle sortimente, teisi alkoholseid jooke ning ka vett ja karastusjooke. Kõige uuemad õlled on Tuborg ja Saku on Ice Black. Teisteks alkohoolseteks jookideks on siidrid Kiss ja Long Drinkid ZIP. Karastus joogid ja veed on Battery, Saku Kali, Vichy. 8.2 Panus ühiskonda Eesti õlleturu liidrina on Saku Õlletehase jaoks tähtis anda oma panus Eesti ühiskonna arengusse, toetades sporti ja kultuuri ning aidates kaasa meie rahvuslike ettevõtmiste kordaminekule. Saku Õlletehasel on pikaajaline koostöö Eesti Suusaliiduga. 9 ISIKLIK ARVAMUS VIIEST KAUBAMÄRGIST 9.1 Liviko Kuna Eesti rahvas on alkohoolseid jooke tarbinud suurtes koguste juba aastakümneid
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
raviti samal viisil kui tänapäeval - dieedi, liikumise, vannide ja vee joomisega. Looduslik mineraalvesi ravib keha nii seest kui ka väljast. Geoloogilistel mineraalvetel on reeglina spetsiifiline ravitoime, mis sõltub nii nende keemilisest koostisest kui ka vee füüsikalistest omadustest. Nii kasutatakse: · rauarikast mineraalvett kehvveresuse ja menstruatsioonihäirete korral, · hüdrokarbonaatsed veed alandavad maomahla happesust, · sulfiidide ja kloriidide rikas mineraalvesi on näidustatud seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste korral, · joodi- ja broomirikast vett soovitatakse mõningate südame- ja liigesehaiguste raviks, · räniühenditest rikas mineraalvesi on põletikuvastase toimega, · radoonirikkad mineraalveed leiavad kasutamist näiteks kilpnäärmealatalitluse, rasvkoe ainevahetuse ergutamise ning krooniliste liigestehaiguste korral
Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima................................................
11) Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 14) Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220 15) Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73 16) Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo. Lk 101-102. 17) Sokk, H., 2003. Vaatamisväärsused. Internetis saadaval: http://www.jarva.ee/index.php?page=426 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011
Ei looda me pimesi imet, Maailma ei juhi võim. Me tunneme tuleva nime- See inimsoo vaba vaim. Luulekogu ,, Periheel" on keskendunud ta abikaasa mälestamisele, see sisaldab kauneid, kuid süngeid luuletusi Visnapuu leinast ning kaotusvalust. See on kogumik varasemast Ingi- romaanist ning tundeküllastest mälestuslauludest. Seal kajastub Hendriku vajadus läheduse, soojusee, toetuse ja mõistmise järele. Luuletus ,, Melankoolia" See algab ju, kui lehtpuu urbub Ja luhas laiali on veed. Siis juba varitseb mu teel Tumm pruunisilmaline kurbus. Luuletus ,, Periheel" Mid läbi varjutuste Viib kalmistule ring, Kui taga suletud uste. Sind pole enam, Ing! Nii raskelt vastu nägu Lööb tuisu rõske rätt. Ees harvikud ja nõgu, Kuid ühtki sooja kätt. Mõne aja pärast, 1951. aastal 3. aprillil sureb ka Visnapuu ise. Oma viimased eluaastad veetis ta Ameerikas, jõudmatagi tagasi oma kodumaale, Eestisse.
Vegetatiivsed vormid ei talu termotöötlust, spoorid aga taluvad. Selleks, et vältida hallitusseente ahenemist, tuleb regulaarselt desinfitseerida, puhastada ja inspekteerida ruume. Torustikku ja seadmeid tuleb regulaarselt puhastada, pesta ja desinfitseerida. Ruumid peavad olema hästi ventileeritavad. Valmistada virret ja kääritama ja kupaziima kalja tuleb suletud seadmetes. 17. Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. · väga madala mineraalsoolade sisaldusega veed (sooli vähe, kui 50 mg liitri vee kohta) · madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega veed (oligomineral). Nendes vetes jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l. · keskmise soolsusega (500...1500 mg/l) · kõrge mineraalsoolade sisaldusega veed, milles soolade kogus ületab 1500 mg liitris vees. 18. Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVis on 9 rahvusparki, üle 150 provintsipargi ja kaitseala ning erareservaate. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Voolanud piki Namiibia piiri, suubub Oranje lõpuks Atlandi ookeani. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. 7 2.6 Maavarad Maavarasid leidub rohkesti: Witwatersrandi eelkambriumi kivimid sisaldavad kulda, uraani-, tina- ja mangaanimaaki, kromiiti ja asbesti, kimberliitlõõrid teemante, on kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti.
Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse. Jõuti isegi Kreekasse Bütsantsi kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega. Uute maade asutamine Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile(874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat, mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse (nimeks Vinland). Usund Austati loodusesemeid. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. Allikatesse ohverdati mitmeid sajandeid. Austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu
Probleemideks on suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) Kõrgenenud koloriidisisaldus Kirde-Eestis ning kõrge fluorisisaldus Lääne- Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinna linn saab umbes 90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala 1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit. Veepuhastusprotsess: Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama.
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja
tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral
saared. Mani saar ja Kanalisaared alluvad otse Briti kroonile. Seevastu kuulub riigile rohkesti väikeseid laialipuistatud valdusi Kariibi meres ja erinevates ookeanides. Välisvaldused on ka Gibraltar ja Falklandi ehk Malviini saared, mida tahab endale ka Argentiina. Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, mille veetase eriti ei kõigu. Suurim jõgi on Thames, mis viib oma veed läbi Lõuna-Inglismaa ja pealinna Londoni ning suubub Põhjamerre. Sinna voolavad ka Ouse ja Trent. Atlandi ookeani suubuvad Severn ja Clyde. Inglismaa põhjaosas, Walesis ja Sotimaal on palju järvi. Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maa-alast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad.
Hüpertooniliste lahuste joomine (merevesi): rakuvälise vedeliku osmootne rõhk tõuseb, vesi tungib rakust välja rakud veetustuvad, rakuvälise vedeliku maht suureneb. Kannatavad närvirakud. Merevett joonud merehädalised hullusid ja surid. Mineraalvesi: kaubanduses müüakse ravitoimeta karboniseeritud vett, kvaliteetset joogivett. Eelistatakse väikese Na sisalduse ja suurema K-sisaldusega vett. Spetsiaalseid raviomadustega mineraalveeallikate veed on müügil apteekides 7. Mineraalained Ioonidena esinevad bioelemendid 7.1 Kaalium ja naatrium K ja Na jaotuvad erinevalt rakkude ja rakuväliste vedelike (vereplasma, lümf, rakkudevaheline vedelik) vahel Na + paikneb peamiselt rakuvälises vedelikus 8-20 korda rohkem kui rakus K+ rakus 30 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse
patt vaid voorus. Descartes suunas oma kahtlused ka loodusele. Loodusest ja loodus (loomu)õigusest oli räägitud ka keskajal. Siis peeti loodust Jumala loominguks. Hugo Grotius (1583-1645) pärit võimsast perekonnast ja edukas oma uues õpetuses. Teda kutsutakse ka rahvusvahelise õiguse isaks. Teoses Mare liberum (1609) lõi Grotius avamere vabaduse doktriini, mille järgi kogu avameri moodustab rahvusvahelised veed ning ükski riik ei saa neid omada. Teos oli kirjutatud hollandi kolonialismi õigustamiseks. 1619 pandi Grotius vangi poliitilistel põhjustel , kuid põgenes sealt tänu abikaasale 1621 aaastal Pariisi, kus avaldas 1625. aastal oma teose loomuõigusest "De iure belli ac pacis". "...loomulik õigus on mõistuse käsk, mis määrab ära, kas mingis käitumises sisaldub selle kokulangevuse või lahknevuse tõttu mõistuspärase loodusega moraalne sündsusetus või moraalne vajadus..
Vabalt lendavate kotkaste park Lanzarote saarel asuv Timanfaya rahvuspark-tegevvulkaanid, geisrid, seal elutseb ka haruldane valge pime krabi. Tenerifel korraldatakse keskaegseid rüütliturniire. Teide vulkaan Tenerifel-kuumaastik Tenerife popim pidu-karneval veebruarist märtsini. Vt. ka eelmist punkti. 10.Iseloomusta lühidalt ka teisi suuremaid saari. Lanzarote: palju vulkaane, koobaste labürindid, saar kanti UNESCO-sse aastal 1993. Timanfaya rahvuspark, kristall-selged veed, La Gomera: lehtmetsad, ebatavaliste kujudega kaljud. Iidsete traditsioonidega külakesed, Garajonay rahvuspark mis kanti UNESCO-sse 1986.a. La Palma: ilusate legendide sünnimaa, värvikad ja harmoonilised külakesed, vulkaanid, teemapargid (näiteks Garden of the Birds or the Maroparque). 11. Loetle aktiivse puhkuse võimalikke tegevusi Kanaaridel. Kuidas on lood golfiväljakutega? Matkamine, mägironimine, surfamine, paraplaaniga lendamine, linnu-ja loomavaatlus,
ka jõgede-järvede kaudu.Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee liikumise kiirus sõltub maa sees vee kihti langusest ja kivimite veejuhitavusest. Valem : i=(h1 - h2)/d. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga , kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed, mille tagajerjel tekivad kuumaveeallikad või keisrid. Põhja vesi jaguneb :Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) liustikud: 2.97% (4.34 107 km3) põhjavesi: 1.05% (1.54 107 km3) jõed ja järved: 0.009% (1.27 105 km3) atmosfäär:0.001% (1.5 104 km3) biosfäär: 10-4% (2103 km3). 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel võib sisaldada seda paljud ei tea
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Kiviaeg ja iseloomulikud jooned: Kiviaeg jaguneb kolmeks – vanem kiviaeg (ehk paleoliitikum; Eesti ajaloos ei eksisteeri), keskmine kiviaeg (ehk mesoliitikum; algab Eesti ajalugu) ja noorem kiviaeg (ehk neoliitikum). Vanemal kiviajal oli Eesti alal jääaeg, millest on tänapäeva maastikku tulnud teatud tundemärgid (Lõuna-Eesti kuppelmaastik, Kesk-Eesti voored, Põhja-Eesti paljastunud pankrannikud). 9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele.
Laulikud jutustavad, et oli üks koht vanal Iirimaal, nii püha, et mitte keegi, inimene või jumalik, olnud lubatud selle lähedale minna. Kuna seal, peidetuna üheksa sarapuu varjus, oli salapärane kaev mille sügavuses elas lõhe, kes olles söönud puult kukkunud purpur pähkleid, oli omandanud teadmised kõige kohta maailmas. Nüüd Boann, suures uudishimus , otsustas selle kaevu juurde minna --- kuid kui ta lähedale jõudis, tõusid selle veed, et teda tagasi tõrjuda. Ta jooksis ning põgenes, aga vesi olles tõusnud üleujutuseks ja võimetu taanduma, voolas see edasi kui jõgi, kutsus esile Boyne'i (seda kaevu on kirjeldatud ka kui olevat Shannoni ning ka Iirimaa seitsme ülemjõe lähteks), ta Teadmiste Lõhele oli ettemääratud ujuda kuhu see nad juhatas. Õnnelik on kalamees, inimesed uskusid, kes leiab ühe kaladest, sest selle liha maitse toob mitte ainult universaalse tarkuse, vaid nagu see
Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne- Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode- Eestis
Pikk on teekond surmariiki maailma äärele. Teekond viib üle surnud vete Utnapisti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind. Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel, kus maailma veed põhjatusse sügavikku suubuvad G läheb tagasi koju ja leiab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn oma uhkete templite ja vägeva müüriga. Ta arvab, et need on igavesed.
Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul. Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks, Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik.
Mida suurem on pooride maht, seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Esimene täidab lõhesid ja poore, õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Veekihi langusest ja kivimite veejuhtivusest sõltub põhjavee liikumse kiirus maa sees. Termaal- ehk kuumad veed kujunevad maa sisesoojuse mõjul, kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või vulkaanilisele piirkonnale. Kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vees suurem ja ka termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Nii võib veetase alaneda ja veekvaliteet halveneda. Veetaseme alanemist on võimalik märgata intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad madalad kaevud
KUIVENDUSVÕRGU PAIGUTUS. Kuivendusvõrgu paigutuselarvestatakse reljeefi,turba sügavuse, olemasoleva veejuhtme,metsa iseloomuga jne. Peakraav paigutataksepiki maastiku madalamaid osasid, see peab tagama vee vastuvõtu kogujakraavidest. Kraavide paigutusel tuleb arvestada kvartali võrku ja olemasolevaid teid. Maapinna kõrgusjoone suhtes paigutatakse kuivendajad võimalusel teravnurga all.kraavid peavad asetsema teest,sihist või mildest kõrgemal, et ära lõigata peale valguvad veed. KUIVENDUSKRAAVIDE VAHEKAUGUS, SÜGAVUS, NÕLVUS. Kuivenduskraavide vahekaugus sõltub kasvukohatüübist, mullastikust.vahekaugus peab tagama kiire äravoolu. Esmalt paigutatakse kraavid kvatalisihtide äärde ja siis kvartalisisesed kraavid. Umbkaudu on vahekaugus 250-500m. sügavusel lähtutakse kuivendusnormist, peab olema 20-30cm sügavam.. keskmine sügavus 1,2m, 1,5m SS, 1,7 MS. Peakraav kogujakraavist 0,1-0,2m sügavam. Nõlvus valitakse vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
