Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõldse, siis 17. sajandi lõpul oli mõisa- ja talupõldude suhe juba 1 : 2,5. See aga tõi kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise. Põllumajanduse arendamiseks oli talupoegadel erinevaid kohustusi, näiteks: rakmetegu, jalategu, abitegu ja mõisavooris. Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel
Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vööt...
Valkude ehitus, om, fibrillar- ja globulaarvalgud, nt. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Ei lahustu vees (va munavalk), temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel. Fibrillvalk- vees ei lahustu, ruumiline ehitus, enamasti kiuline. Kollageen, keratiin, müosiin. Globulaarvalk- korrapäratu keraja molekuliga ja sageli veed lahustumatu. Ensüüm, antikeha, valguline hormoon Valkude omadused Temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel, denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub, renatureerumine- valk võib end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused.
Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks
Kongo jõgi voolab ekvatoriaalsete vihmametsade alal, kus muld on väheviljakas ning kliima elamiseks vähesobiv. (max 4 punkti) 8. 2005. aasta augusti lõpus leidsid New Orleansi linnas Mississippi suudmes aset suured üleujutused. Hukkus 30000 inimest. Nimeta 2 põhjust, mis üleujutuse tingisid? 1. New Orleansi tabas troopiline tsüklon(tormituul), mis suunas Mehhiko lahe veed Mississippi suudmesse. 2. Linn asub alamikul s.t. allpool maailmamere taset. 3. Orkaan lõhkus tammid, mis kaitsevad linna madalaid maid vee sissetungi eest. Ja teised õiged vastused. (max 4 punkti) Millist tüüpi suue on Mississippil? Delta (max 1 punkt) Kuidas selline suue tekib?
temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, merevesi aga mida külmem seda tihedam. Püknokliin mereveekiht, milles vee tihedus muutub märgatavalt kiiremini kui naaberkihtides. Joonis 2. Joonis 1. 1 Joonis 3
Väikeserakulised liigid, Selge vesi kinnitunud kividele II pH 5,6-7,1 Hannae arcus Kompleksne biofilmi kooslus Selge, hapnikurikas vesi Fragilaria capucina koos limaga Toiteaineterikkad veed, kõrge Achnanthes minutissima pH III pH 6,5-7,3 Achnanthes minutissima Laia levikuga ränivetikate liigid Cymbella minuta Toiteaineterikas vesi Amphora pedunculus Cocconeis placentula
kasvav ning peamiselt armujookides kasutust leidev taim). Oma joogi sihtgrupiks pidas Pemberton ennekõike linnaelanikest kõrgintellektuaale: teadlaseid, õppejõude, luuletajaid, advokaate, arste ja teisi. Kuivõrd lõuna osariikides suhtuti tollal alkoholi väga tõrjuvalt, keelustati karskusliikumise survel kohtu poolt peatselt ka Pembertoni imeravim. Nüüd pidi mees otsima lahendust mittealkohoolse toote näol. 18. sajandil hakkasid gaseeritud veed ja mullijoogid üha enam populaarsust koguma - ameeriklastele meeldisid nn soodajoogid. 1886. aastaks oli jook olemas ning sünnikuupäev oli 29.märts. Jook kujutas endas koola- ja kokakontsentraadil põhinevat siirupit, mida lahjendati karboniseeritu veega. Coca-Cola koostis § Süsihappegaas § Karamell § Vesi § Kofeiin § Suhkur § Naturaalsed lõhna- ja maitseained § Fosforhape Süsihappegaas Mida teame? §
Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse. Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus. Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud
Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm ekvaatori ümbruses on vee pinnakiht 27-29 kraadi suurtel laiustel veekogud jäätuvad Vee soojusmahtuvus on suur nii soojenemine kui jahtumine võtab aega Polaaralad on aastaringselt jääs (suvel jääkate õheneb). Jäätumisel eraldub soojus. Räime kõht on sile ja kilu oma kare. Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu ning vee temperatuuri ja soolsuse tõttu
ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD HALOGEENÜHENDID, ELAVHÕBE , KAADMIUM, TOORNAFTA, BENSIIN, MÕNED PLASTMASSID JA RADIOAKTIIVSED AINED (REPOSSI 1984: 42). TEISE KATEGOORIASSE KUULUVAD AINED, MIDA VÕIB MERRE LASTA VAID ERILOAL. SELLISED ON HEITAINED, MIS SISALDAVAD ARSEENI, PLIID, TSINKI, VASKE, KROOMI JA TEISED PESTITSIIDID. KOLMANDASSE KATEGOORIASSE HAPPELISED JA LEELISELISED AINED, KANALISATSIOONI VEED, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KOGU MAAILMAS LUBATUD....................................................................................9 2. LÄÄNEMERE REOSTUS.................................................................................................................................9 2.1. RADIOAKTIIVSED AINED LÄÄNEMERES........................................................................................................11 2.2. REOSTUSE MÕJU MEREELUSTIKULE.....................
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus;
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
Konservatiivsete ioonide (Mg2+, Na+, K+ ja Cl-) hulk veekogus ületab väga tugevasti nende bioloogilise tarbe ja nende kontsentratsioon vees on seetõttu sesoonselt vähemuutuv (mõjutab pH muutuse kaudu) Dünaamiliste ioonide (Ca2+, HCO3-, CO32-, SO42-) kontsentratsioon vees on elustiku poolt nimetamisväärselt mõjutatav. Mageveed <3 g/l(promilli). See on ühtlasi ka kaltsiidi sadenemise kontsentratsioon. Vesi tundub maitsmisel mage. Tegelt 3 promilli annab tunda. Hüposaliinsed veed 3-20 g/l (läänemeri tervikuna) Mesosaliinsed veed 20-50 g/l (maailmamere 34-36 vahel, vahemeri, punane meri) Hüpersaliinsed veed 50->500 g/l (surnumeri?) Maailma magevete keskmine(mahu järgi) mineralisatsioon on 120 mg*l-1 Mineraalainete sisaldus Eesti järvedes on vahemikus 5-460 mg/l. Mereäärsetes riimveelistes järvedes võib ulatuda 3 000 mg/l. Moreenpinnasel paiknevates järvedes 200-350, sama Põhja- Eestis. Tõrva, Valga, Misso ümbruses liivasesl pinnasel 50-120. Põhiioonid
a. maastikukaitsealana, mis 1993.a. muudeti rahvuspargiks. Pindala on 11097 ha ja hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Siinne maastik on vaheldusrikas: metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külgkülje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137 m üle merepinna.Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte, kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte. Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 38 paiknevad rahvuspargis. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem. Rahvuspargi suurim ja ilusaim järv on Ähijärv oma 176 ha veepeegliga. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurimaastikud. Lüllemäe läheduses on inimesed elanud juba umbes 2000 aastat
Piirivalve tegevuspiirkonda kuuluvad samuti piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, territoriaal- ja sisemeri koos nendes asuvate saartega ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti territoorium, sõltumata piiripunkti asukohast. Siseveed 1) Eesti sisemeri; 2) sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkte ühendavast mõttelisest joonest kalda poole jäävad Eesti sadamate veed; 3) jõgede, järvede ja muude veekogude, mille kõik kaldad asuvad Eesti maa-alal, veed. Piiriveekogu on käesoleva seaduse mõistes on jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. Õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum. 9. Kuidas tähistatakse riigipiiri? Mis on piiririba? Riigipiir tähistatakse: 1) maismaal alaliste piirimärkidega; 2) piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega. Mis on piiririba?
võimalik määratleda: Keemilised omadused, on seotud aine koostise 1) nende mõju ümbritsevale keskkonnale (teised ained ja materjalid, muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku elusorganismid) ja vastupidi keskkonna (atmosfäär, looduslikud veed, enamkasutatavad ained ja materjalid) mõju materjalidele. põlemine hapnikus). 2) erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Materjaliteadus- uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Viia Lepane 5.09
Levandi ja Egeuse meres on kõige kõrgem soolsus, mille põhjuseks on intensiivne aurumine. Talvel on soolsus sama nagu suvel. Sesoonsete muutuste suurus veepinnal on umbes 1‰ . Talvel tuulte ja konvektsiooni segamise tagajarjel tekib ühesugune soolane kiht. Madalkihtides soolsus peamiselt ei muutu ja jääb samaks 38.4-38,9 ‰ vahel. Vahemere valgala pindala on üle 5 miljoni km2. See hõlmab Niiluse ja Liibüa rannikualade, millest kumbki on aktiivne osade drenaaž basseinis. Enamik veed, Niiluse kanalisatsioonis aurustub. Suured jõed (Ebro, Rhone, Po ja Niiluse)on tarnitud väga suurtes vesikondades. Hinnanguline keskmine aastane jõe sattumine Vahemere jaoks viimastel aastatel on umbes 10,000 m3 / s, kuiva hooaja kesksuvel ja tippvoolu varakevadel. Reastatud vastavalt eelarve kinnitamisele, kümne suurimat jõed on Rhone , Po , Drin - Bojana , Nile , Neretva , Ebro , kallas , Adige , Seyhan ja Ceyhani . Need jõed moodustavad poole aasta keskmine sissevool – võta
inimestele. Eestis on olemas karbiliik, milles areneb pärl. Selle karbiliigi nimetus on ebapärlikarp, mida leidub praegusel ajal Pudisoo jões Põhja -Eestis. Ebapärlikarpi võis 1950.-datel leida mitmetest Eesti jõgedes, kuid 20. sajandi alguspoolel hakkas nende arv vähenema, mille põhjuseks oli röövpüügi kõrgpunkt. Praegusel ajal on ebapärlikarp looduskaitse all ning teda ei tohi korjata, kuid siiski ohustab seda liiki reostunud veed ehk inimtegevus. EBAPÄRLIKARP ON ERITI OHUSTATUD LIIK KOGU MAAILMAS!!! Kokkuvõtte Selle uurimustöö alusel sain ma teada palju uut ja huvitavat. Ma arvan, et kui ma ei oleks pidanud seda uurimustööd tegema, siis ma ei oleks teada saanud seda, mida ma sain. Ma arvan, et ma olen end harinud ja saanud nii palju teadmisi, kui ma olen soovinud. Juhul, kui keegi peaks minult sellel teemal midagi küsima, oskaksin vastata
teistest. Väliskirjandusest köitsid ta huvi Holberg, Brandes, Rolland, Puskin ja hollandi uuemad luuletajad. Ta koostas ja varustas eessõnaga Koidula ,,Kogutud luuletused" ning Kreutzwaldi ,,Viru lauliku laulud". Elu tuli Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - ja kaduvikku siis kustub. Mis küll nii kohisevad kevadised veed, kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb, võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub, küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis
põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg Muinasajaks loetakse esimeste inimeste saabumist kuni muistse vabadussõja kaotust 13. sajandi alguses. Sellekohta saame teadmisi inimeste asulate, tööriistade ja näiteks ohverdamispaikade järgi.
Learning Express Toys frantsiisettevõte. Ajalugu, sisu, levik Alates juba algusest loovus ja kreatiivsus olid Learning Express põhitunnused. Pärast teise lapse sündimist, Sharon DiMinico leidis enda ümbritsevas keskkonnas koht turul, mis ei olnud kellegagi veel hõivatud. Tänu oma energilisusele ning ema instinkdile, koostas tema fantastilise äriplaani, mis puudutas mänguasja poodi avamist. Tema märkas, et inimesed vajavad kohta, kus nendele pakutaks hea kvaliteediga mänguasju, raamatuid ja lastemänge. Oluline oli see, et sihtrühmaks peeti erinevate vanusega lapsi (alustades sünnist kogu nende üles kasvamise perioodi jooksul). Sharon`i plaani põhiidee seisnes selles, et mänguasjad peavad kõigepealt julgustama lapsi õppida ning loovalt mõtelda, vaimselt areneda ning muidugi meelelahutuda. Ta otsustas, et avab niisuguse kaupluse, kus valitseb toetav õhkkond ja kus laste vanemad saavad küsida nõu kogenud müüjad...
mida on küllalt teiste taimede lehtedes, pole seenel iialgi. Talveraamatus on lumesaju lõpuga leheküljed puhtad. Kui lähed hommikul välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega, punktidega, komadega. Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase ,, käekirjaga" ja märkidega. Sula tulekul nõrgub vesi läbi lume oksani ja teeb selle libedaks. Lumi ei püsi enam okstel, metsas algavad lume veermed. Kevadised veed, algab uputus. Kevad toob loomakestele palju häda. Lumi sulab kiirest, jõed tõusevad kallastest välja ja ujutavad üle niidud ja luhad. Kõige rohkem kannatavad suurvee ajal jänesed, mutid, hiired ja teisedki loomakesed, keselavad madalates kohtades maa peal ja maa all. Vesi tungib nende elamuisse. 30.september.2010 Lõoke kevadekuulutaja. Kõigile on lõo laul armas; kõik kuuatavad teda
Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub freesturba tootmine. Rabast kagu poole jääb Kõnnu raba (Kõnnu järv), lääne poole jääb Pihali soo. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale ja kõik koos moodustavad peaaegu katkematu rabamassiivi. Rabas on hulgaliselt laukaid (Pikklaug, Kaselaug). Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist. Raba on tähtis maastikuliselt, ökoloogiliselt ja veesäilitusalana, samuti jõhvikasoona ja karstialade toitealana
Jaapani aed Lääne inimese jaoks on Jaapani aed silmapilkselt äratuntav. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. Aiakunsti alguseks loetakse 6. sajandit, mil Jaapanisse saabusid esimesed aednikud Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism...
Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms). ( Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka
varjata oli kõigi põhiline naerualune. Hera oli komöödia põhitegelane, tüüpiline armukade abikaasa, kelle leidlikus abikaasa paljastamisel ja rivaalide karistamisel pakkus kreekalstele ohtralt nalja ja lahutas nende meelt. See ongi kreeka mütoloogia ime- humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Hirmuäratavad salapärasused, mida kummardati kõikjal mujal , ja kohutavad vaimud , kellest kubisesid maa, õhk ja veed , olid Kreekast välja kihutatud. Inimesed kes lõid müüte, ei sallinud irratsionaalsust ja armastasid fakte, see on tõsi, olgu mõned neist lugudest nii pööraselt fantastilised kui tahes. Herakles , kelle elu kujutas endast pikka võitlust pööraste koletistega , on kõikide lugude järgi Teeba linnast. Paika, kus Aphrodite merevahust sündis, võis külastada iga antiikaja turist. Tuntud paigad andsid kõigile müütilistele olevustele reaalsuse rüü.
· toore liha värvimiseks, et liha punane värvus säiliks · laseriga lõikamisel ja keevitamisel kasutatakse lämmastikku koos hapnikuga 3. Süsihappegaasi CO2 kasutamine Süsihappegaas tahkub -78°C , tahke süsihappegaas ehk "kuiv jää" sublimeerub aurustub jättes vahele vedela oleku; keemilistelt omadustelt on CO2 happeline vees lahustuv ja veega reageeriv gaas: CO2 + H2O H2CO3 tekib süsihape · joogitööstuses gaseeritud jookide valmistamisel (limonaadid, gaseeritud veed, sampused jne.) · meditsiinis laparoskoopias · aerosoolgaasina · keemiatööstuses näiteks metanooli ehk puupiirituse ja karbamiidi tootmisel · vee töötlemisel aluselise keskkonna neutraliseerimiseks liha töötlemisel, külmutamisel ja pakkimisel pakkegaasina · tulekustutussüsteemides, kuna CO2 ei põle, on raskem kui õhk, lämmatab tulekolde ja takistab õhu juurdepääsu · kasvuhoonegaasina kasvuhoonesse (tomatid, roosid,...) lastakse süsihappegaasi, selle
Uus- Meremaa kliimat oli 2,79in/km2, kohal loomakasvatus elektroonikatöös hõre, kuna dusse on üsna Mere kujundavad Ida- ikl Uus-Meremaal (lambad, veised, tus jne. suur osa väike. maa Austraalia hoovuse as 16,3in/km2 hirved). Austraaliast toodud soojad veed. ed on kõrb. , Mõned an suuremad gli lennujaama
Madalmaade ja Saksamaa rannikul, Jüüti poolsaarell ning Norra läänerannikul. Iseloomusta Põhja-Euroopa jõgesid. (pikkus, langus, voolukiirus) Põhja-Euroopas on lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed.Arvukalt kärestikke, koski, jugasid. Millises piirkonnas esinevad Euroopas pikad aeglase vooluga transiitjõed? Ida-Euroopa lauskmaal. Mis on transiitjõgi? Transiitjõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan? Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud. Lääne Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks, toitumine) Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked.
Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere
aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol.
heeringavaal, toituvad veest kalu ja kreveti sarnaseid loomi sõeludes. Teine neid eristav tunnus on see, et hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel kaks. Hoolimata sellest, et ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Suurim vaalaperekond on delfiinid. Nad tunnevad end hästi kõikides ookeanides ,välja arvatud külmad Arktika ja Antarktika veed. Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim. Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni.
Nagu ajaloo sektsioonis mainitud, on üheks raskendavaks asjaoluks arseenimürgituse puhul selle tuvastamine kuna sümptomid kattuvad paljude tavaliste haigustega. Arseen meie joogivees. Arseenimürgistuse oht ähvardab meid ka nüüdisajal. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust
Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusreziimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile Veereziim- Veereziimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja uhtuda. Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid
maa-ala, Mehhiko tõttu jõgi jõekuhu suurema suurema peajõest suububalgab jõe suubub vasakut harunenud kust lahe veed peajõkke vooluhulgagajõuavad jajõkke paremat vooluhulgaga välja vesi peajõkke vesikonna jõesuue paremalt
supid, kissellid, tarretised, keedetud ja toorvahud, kreemid. · Külmutatud magustoidud (jäätised,porfeed, sorbetid) · Koogid, tordid jt. Küpsetised · Järelroogade lisandid (magusad kastmed) Joogirühmad: · Kuumad joogid - kohv, tee, kakao · Külmad joogid piimatooted (piim,pett,keefir,joogijogurt) mahlad ja mahlajoogid, siirupijoogid (morsid), veed, karastusjoogid · Leiva- ja saiatooted, pirukad ja plaadikoogid, väikesaiad Toidukordade menüü koostamine Hommikusöök: Kohv, tee ja kakao, piim ja hapupiimatooted, mahlad ja mahlajoogid, leiva- ja saiatooted või marmelaad või keedis, vorstid, suitsulihatooted ja singid, juustud,pudrud,helbed,müslid,köögiviljad,köögivilja salatid, keedetud või praetud munad, puuviljad, heeringas jt
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
nende poole. Vanemad, kes on ise alles lapsed Heike ja ta poiss sõber Maik kolisid Heike vanemate juurde. Seal oli kitsas, närviline ja agresiivne õhkkond. Maik ja Heike isa oleksid peaaegu üksteisele vahepeal kallale läinud. Heike hakkas suitsetama, sest tal olid närvid läbi. Kuigi Heike teadis, et suitsetamine ei ole lapsele hea, sellegi poolest suitsetas edasi. Heikel algasid valud, tulid veed ära ja viidi haiglasse. Ja laps oligi käes Melanie juba sündinud. Heike ei tundnud tillukese beebi vastu emaarmastust ega ka rõõmu. Vastupidi, ta oli pettunud ja masenduses. Melanie polnud mingi tavaline beebi, ta nuttis pidevalt ja oksendas palju, teda oli raske rahustada. Heike ei suutnud oma lapsele anda kindlustunnet, emaarmastust ja hoolt, sest tal polnud seda endalgi. Ilmselgelt toitis ta last ja pesi teda ja eemalt vaadates tundud, nagu oleks kõik korras. Heike viha
mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb LääneEesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km)
olulist on kadunud, mis oivalise loodusega saare põnevaks paigaks muudaks. Rannabulvari ääres loksusid laguuni vaikselt õõtsuvas vees kümned jahid, väikeseist lootsikuist kuni uhkete kahemastiliste luksuslaevadeni. Reisid ookeanil väikestel alustel üksi, kahekesi või tervete perekondade kaupa on ju viimastel aastatel päris moeasjaks saanud. Eks see ole jällegi üks 20. sajandi tehismaailma eest põgenemise viise. Prantsuse Polüneesia soojad, suhteliselt vaiksed veed, mõõdukad püsivad passaattuuled ja maalilised saared tõmbavad taolisi seiklusteotsijaid rohkesti ligi." 5 Kokkuvõttes on Tahiti tõeline paradiisisaar, mille külastamisest unistavad kindlasti paljud inimesed. Ta on saar, mille kohta on küll ka jahedamaid arvamusi, kuid külmaks ta pole kindlasti kedagi jätnud, eriti arvestades raamatute ja maalide hulka, mis temast loodud on. Arvan, et
karpkala Eesti tiikides sobivaks kasvatus objektiks suur kasvukiirus, kohanemisvõime 4 veetemperatuuri, hapniku- ja teiste keskkonnatingimustega, eriti vähenõudlikus vee koostise ja kvaliteedi suhtes. Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis. Karpkala kasvatus Eestis tuleb tunnistada, et seda ei harrastata eriti, põhjuse üle, miks see nii on, pole vaja pikalt arutleda - karbi levikut ja juurdekasvu piiravad kliimavöötmest tingitud lühike suvi ning jahedavõitu veed. Kuid Eesti suuremad karpkalakasvandusi on 5 ( Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre ), kuid on ka palju hobikalakasvatajad, isegi kuni 500, kes peavad karpkala väikestes tiikides oma lõbuks ning nende tegevus ei kajastu statistikas. Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse
loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses, et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit. Unenäos Kelli ütleb, et Eerik põletaks kõik 37 temale tulevat kirja ära
Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses, et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit. Unenäos Kelli ütleb, et Eerik põletaks kõik 37 temale tulevat kirja ära
Millal minna haiglasse? Esimene sünnitus kestab piisavalt kaua ja kui tunned end kodus turvaliselt ei pea haiglasse minekuga kiirustama. Minema peab kindlasti siis kui tuhud käivad 58 minutiliste vahedega. Arvestama peab ka elukoha kaugust haiglast ja seda kui kiiresti sa haiglasse jõuad. Parem karta kui kahetseda. Valud ja tuhud. Sünnitus võib alata nii emaka kokkutõmete, ehk tuhudega, kui ka lootevete minekuga. Kindlasti peab haiglasse minema kohe kui 1. Looteveed lähevad ja veed on punased või rohekaspruunid. 2. Esineb verejooks tupest. 3. Emaka kokkutõmbed käivad regulaarselt iga viie minuti tagant. Enneaegne sünnitus : Sünnitus võib alata ka liiga vara. Kui see juhtub rohkem kui kolm nädalat enne arvatavat sünnituse tähtaega, öeldakse, et laps on enneaegne. Tavaliselt on enneagne vastsündinu alakaaluline, alla 2500 grammi. Lapsele ei pruugi enneaegne sündimine tingimata suurt ohtu kujutada. Siiski
hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Orgaaniliste ainetega saastust võivad põhjustada suured loomapidamisfarmid. Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiiresti oksüdeeruma ja võtavd elavate organismide eest hapniku. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. 6 KUIDAS SÄÄSTA KESKKONDA Elukeskkonna saastamises süüdistatakse sageli keemiat ja keemiatööstust. Seda süüdistust võib pidada veidi ülekohtuseks, kuna elukeskkonda
Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys, ehitatud 1864. Veestik Vormsi asub kahe suure veekogu Väinamere ja Läänemere - vahel. Saare lääne-, lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele. Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest. Saart ümbritsev meri on madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast kaugemal kui kilomeeter. Ainult läänerannikul on meri sügavam, 10 meetri sügavusjoon asub Saxby kohal 500 meetri kaugusel rannast. Meri on madal Vormsi lõunarannikul, kus 2 meetri sügavusjoon asub sadade meetrite kaugusel rannast. Madal on ka saare idaranda uhtuv Voosi kurk. Siseveekoguse poolest on saar vaene
tööreisil Sisereiside sihtkohana kõigist ööbimisega sisereisidest oli Järvamaa külastatavus 3%, kõige madalama siseturistide külastusega sihtkoht Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, külastajaid kokku 33 166 inimest, ajakeskus Wittenstein 14 230 huvilist, A. H. Tammsaare muuseum 10 731 inimest www.puhkaeestis.ee Järvamaa turismiressursid 5 Järvamaa teed ja veed Teed tolmuvabad ja üldiselt heas korras Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ca 1,5 tunni e 100 km raadiuses -- Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km Mäo uus liiklussõlm võimaldab suuremal kiirusel Eesti südamaad peatumatult läbida Maakond on korraliku mobiilileviga kaetud Internet on kättesaadav Järvamaad läbib Eesti pikim Pärnu jõgi Suuremad veekogud on Endla ja Väinjärv, Paide ja Türi tehisjärved
Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunu Jõgede toitumine ja veerežiim Lähe – voolu alguskoht Suue - voolu lõppkoht Jõestik – pea-, lisa- ja harujõed Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud Jõesäng – jõeoru sügavaim osa, kus on pidev vool Valgala ehk valgla ehk jõgikond – maa-ala, kust jõed saavad oma veed Veelahe – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid Delta – hargnenud jõesuudmed Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõe langus – lähte ja suudme vahe (m) Jõed toituvad: Vihmavesi Lumesulamisvesi Lisajõed Põhjavesi
mis mujal oli uudisasjana oli ateenlastele juba teada. Oliivipuu (õlipuu): Oliivipuu oli Athena puu. Ateenlased pidasid seda puud väga tähtsaks puuks. Ka kõigis Vahemeremaades on oliivipuul olnud juba ammustest aegadest usuline tähendus. Kui teistele taimedele on erinevad rahvad omistanud kord häid, kord halbu omadusi, siis oliivipuust on räägitud ainult head. Oliivipuuvanikuga pärjati olümpiavõitjad; oliivipuuoksa tõi Noale tuvi selle märgiks, et veed on tagasi tõmmanud ja maa on jälle elamiskõlblik. Mükeene ajajärgul kasutati majapidamises oliiviõli rohkesti parfüümide valmistamiseks ja salviõlina, ka hilisemal ajaloolisel ajal oli oliiv tähtis toiduaine. Oliivipuuoksast on saanud ka rahusümbol. Müüt: Jumlad Athena ja Poseidon läksid riidu ülemvõimu pärast Atikas ja palusid Kekropsi vahekohtunikuks. Poseidon kinkis kuningale soolaveeallika ja Athena kinkis oliivipuu (õlipuu) mis läks ilusasti kasvama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
