Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849
Eksport oli suurem kui import, mis tõi riigile kõrged tulud. Venestamise poliitika 19. sajandil algas provintside venestamine, mis ebameeldis teistele rahvustele, sest hävis nende kultuuri Venestamisega algasid rahvusliikumised, mille põhieemärk oli lüüa oma vabariigid Rahvusliikus oli ka Eestis. Vene imperaatorid 19.sajandil Pavel 1 (6 november 1796 -- 11 märts 1801) Aleksander 1 (12 märts 1801 -- 19 november 1825) Nikolai 1 (12 detsember 1825 -- 18 veebruar 1855) Aleksander 2 (18 veebruar 1855 -- 1 märts 1881) Aleksaner 3 (1 märts 1881 -- 20 oktoober 1894) Nikolai 2 (20 oktoober 1894 -- 2 märts 1917) Venemaa 19.sajandi lõppus Aitäh tähelepanu eest!
Töölaud / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Majandusteaduskond / Ärikorralduse instituut / BCU4850 / Teema 1 (30.01 - 25.02) / Esimene test Alustatud reede, 23. veebruar 2018, 11.22 Olek Lõpetatud Lõpetatud reede, 23. veebruar 2018, 11.32 Aega kulus 9 min 57 sekundit Hinne 14, maksimaalne 15 (93%) Küsimus Tööaja uurimise eesmärk on 1 Osaliselt õige Valige üks või mitu: Hindepunkte parimate töövõtete (kogemuste) omandamine 1/2 avastada tööprotsessis tehtavaid vigu teha kindlaks tööaja tegelik struktuur koostada tööpäeva normatiivne bilanss
kummaski otsas. Lipupäevasid, mil heisatakse Eesti riigi lipp, on kokku 14. Nendel päevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avaliku- õiguslikud juriidilised isikud. Leedu ja Läti iseseisvuspäevadel heisatakse Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonetele ka Eesti lipp. Nagu ma varem mainisin, siis on Eesti 14 lipupäeva ja need on järgmised : 1) 3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts - emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 6) 9. mai - Euroopa päev; 7) 4. juuni - Eesti lipu päev; 8) 14. juuni - leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni - võidupüha; 10) 24. juuni - jaanipäev; 11) 20. august - taasiseseisvumispäev; 12) 1. september - teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev;
jaanuar nuudipäev nuutidega löödi õllel korgid maha, joodi viimased õlled, söödi viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25. jaanuar paavlipäev ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi. · Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu): 2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta,
· 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige · 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass · 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna · 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass · 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige · 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige · 1937 Rae valla aukodanik · 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati
Kodutöö meili peale. 9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!! 2. veebruar kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov kommunikatsioon. Suhtekorraldus rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus. Kommunikatsiooni instituut Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ Ajakirjanduse õppesuund Inimene(intelligentne, sots
Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõ...
29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat.
Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6
Keila Kool Referaat Dmitri Mendelejev Koostas: Keila 2009 Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Ju...
Teatava määrani oli rühmitus ühtne väike kollektiiv, milles igal osalejal oli oma koht ja osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle 31. august 1890 8. juuli 1952 radikaalne Johannes Brabarus 12. jaanuar 1890 29. november 1946 kõige teadlikum ja järjekindlam, rõhutas ideelist ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958
Prantsusmaa kuulsamad kokad Raidi Mägi KP32 Georges Auguste Escoffier Georges Auguste Escoffier (28. oktoober 1846-12 veebruar 1935) oli prantsuse kokk ja kulinaariaalane kirjanik, kes populariseeris ja ajakohastatas traditsioonilise prantsuse toiduvalmise meetodid. Ta oli pea legendaarne kokkade ning gurmaanide seas ning samuti oli ka sealhulgas üks modernse prantsuse köögi arendajaist. Escoffier töötas välja lihtsaid roogi. Toit pidi olema toit ja selle kuju, maitse ja aroomiga. Ta hakkas kasutama aromaatseid ja tugevaid tooraineid ning vürtse. Ta lõi
Ülesande arvulise poole kujundamisel on teil vabadus. Arvud valite ise, kuid arvutused peavad olema õiged. Valemi sisu o NB! Ühe kuu lõpp on teise algus! Selle tabeli koostamisega planeerite tööjõu liikumist ettevõttes ühe aasta jooksul kuude lõikes. Seda tabelit aluseks võttes Struktuuriüksusi võiks olla vähemalt kolm. Kokkuvõtted töötajate osas peaksid olema nii struktuuriüksuste viisi kui ka ettev Struktuuriüksus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Müügiosakond Müügi-ja marketingdirektor 1 1 1 1 1 Müügijuht 2 3 2 2 3 Müügisekretär 1 2 1 1 Finantsosakond
BCU0431 STATISTIKA (PÄEVAÕPE) Started on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:25 State Finished Completed on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:44 Time taken 18 mins 38 secs Marks 19.0/20.0 Grade 5.7 out of 6.0 ( 95 %) Question 1 Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Complete Mark 4.0 out of 5.0 Valim - üldkogumist väljavalitud väike objektide grupp, kellelt saadud andmete põhjal tehakse järeldus terve üldkogumi kohta.
11. august 1920 23. Missugustele jõududele toetus Ulmanis riigipöörde ettevalmistamisel? Kaitseminister ja president 24. Millal kehtestas Ulmanis autoritaarse diktatuuri? Mais 1934 25. Mis aastani kehtis sõjaseisukord? 1938 .a. Veebruarini 26. Kes oli II maailmasõja eelse Läti viimane president? K. Ulmanise LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917 .a . septembris 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? A.Smetona 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? 16. veebruar . 1918 .a. 30. Millisel tingimusel tunnustas Wilhelm II Leedu iseseisvust? Kui Leedu lubas valida kuningaks sakslase 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Saksamaaga 33. Millal moodustati esimene valitsus? 8. dets. 1918 .a. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Vincas Kapsuk 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Vilnius 36
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4
September 52 1 2 4 Oktoober 56 1 3 November 58 Detsember 58 1 Tööjõu bilansi valem: M=T1+UTK-LHP-P-TL+T2+T3 Jaanuar Veebruar Märts Aprill mai Juuni Juhtkond 3 3 3 3 3 4 Direktor 1 1 1 1 1 1 Juhataja 1 1 1 1 1 1
märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov. 1918 Saksa okupatsioon Eestis 11. november 1918 Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 11
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused,
soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket 30-60 km suureneb sademete hulk, vahetuv mõjutsoon ülatub paari km kaugusele, on tugev tuul, harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust. Õhutemperatuur külmem kuu veebruar -5,2´C (-43,5´C võrus, jõgeval), soojem kuu juuli 16,6`C (35,6´C võrus), valitsevad edela- ja läänetuuled, novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus ja tugev tuul, tromb, sademed 550- 800 mm, sademete rikkad (aprill oktoober, vihmasem august) kõrgustikud ja vaesed (september november, kuivem veebruar) lääne eesti saared ja madalikud, lumikate kõrgustikel (40-50 cm) detsember, saared (mõni cm) jaanuaris, sulab saartel märtsis, kõrgustikel aprill.
Rakke Gümnaasium The Beatles The Rolling Stones Triin Alatsei 8.klass 2009.a THE BEATLE The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ulatus oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning bluusist ja heavy metalini. 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni mõjutasid Biitlid tugevalt. The Beatlesi plaate on müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me". 1964. aasta alguses levis "biitlimaania" ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nende muusika sai mõjutusi valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley, Budd...
7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6
Ülesande arvulise poole kujundamisel on teil vabadus. Arvud valite ise, kuid arvutused peavad olema õiged. Valemi sisu o NB! Ühe kuu lõpp on teise algus! Selle tabeli koostamisega planeerite tööjõu liikumist ettevõttes ühe aasta jooksul kuude lõikes. Seda tabelit aluseks võttes Struktuuriüksusi võiks olla vähemalt kolm. Kokkuvõtted töötajate osas peaksid olema nii struktuuriüksuste viisi kui ka ettev Struktuuriüksus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juhtkond Juhataja 1 1 1 1 1 Turundusjuht 1 1 1 1 1 Finantsjuht 0 0 1 1 1 Majutusosakond Perenaine 1 1 1 1 1
Eesti Vabariigi kultuurisündmus 19181940 Riin sepp 9c klass Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 24. veebruari 1918, mil Tallinnas loeti pidulikult ette iseseisvusmanifest, peetakse üldiselt Eesti Vabariigi alguseks. Sel päeval astus tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mida juhtis peaministrina Konstantin Päts ja mis püüdis välja antud päevakäskudega võimu Eestis enda kätte saada. Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine
Projekti üldinfo Projekti nimi: Majandustarkvara winPmen juurutamine ettevõttes Täpitriin OÜ Projekti tellija: Täpitriin OÜ Projekti liik: infotehnoloogiline projekt Projekti koostaja: XXXXX – õpperühm RP III, Tallinna XXXX Projekti eelarve: 4353.- € Alustamisaeg: 01. veebruar 201X Valmimisaeg: 31. mai 201X Projektijuht: XXX Projekti sihtrühm: ettevõtte finantsjuhtimise eest vastutavad isikud. Projekti taust: Seni kasutusel olnud raamatupidamisprogramm on moraalselt vananenud ning ei vasta enam areneva ettevõtte vajadustele. Seoses ettevõtte äritegevuse laienemisega on muutunud tootmis- ja teenindusprotsessid järjest mahukamaks, millega olemasolev programm ei suuda toime tulla. Põhiliste puudustena võiks välja tuua järgmist:
vanaduspõlves mäletada. (Kütt, 2018). Veel üks näide sellest, et aju treenimine on hea mälule. Dr. Mari-Liis Laanetu rääkis, et väga palju tuleb vanureid probleemiga, et on ärevus ja stress ja et asjad kipuvad ununema. Selle põhilisi probleeme on aju vähene treenitavus . (Laanetu, 2018). Seega aju treenimine on väga vajalik, kuid see ei tõsta inimese intelligentsust. KASUTATUD ALLIKAD Kütt, K. (2018, August 22). Miks ja kuidas mälu treenida? Retrieved Veebruar 11, 2018, from http://ajakirisport.ee/2018/08/22/miks-ja-kuidas-malu-treenida/ Laanetu, M.-L. (2018). AJU TAHAB JÄRJEPIDAVAT TREENIMIST. Retrieved from https://www.confido.ee/aju-tahab-jarjepidavat-treenimist/ Sak, K. (2013, Oktoober 11). Aju treenimine parandab küll mälu, kuid mitte intelligentsust. Retrieved Veebruar 11, 2018, from https://novaator.err.ee/244511/aju-treenimine-parandab-kull- malu-kuid-mitte-intelligentsust
Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treenerite ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Tulemu Ala Võistluskoht Kuupäev s 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar 1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001 1000 m jooks 2:38,62 Maebashi 7. märts 1999 28. 1500 m jooks 4:29,48 Sydney september 2000 110 m
saavutamisel. Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika pandi paika Eesti rahvuskongressis, mis kutsuti kokku 1917. aasta juunis. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Vene riigi pidev lagunemise tingimustes tuli Päts ja teised juhtivad tegelased otsusele, et Eesti ainsaks teeks saab olla Venemaast lahku löömine. Seda sundis tegema ka Saksa vägede lähenemine, kes valmistusid Eestit okupeerima. 19. veebruar 1918 aasta valis Maapäeva vanematekogu kolmeliikmelise päästekomitee koosseisus, Päts, Vilms ja Konik. Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse 24. veebruaril. 25. veebruaril jõudsid sakslased Tallinna ja algas saksa okupatsioon.
Esimesel võistlusel heitis Kanter ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Kanteri isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. (Miksike Gerd Kanter, 14. veebruar 2015) 6 4. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord on 4. septembril 2006 Helsingborgis heidetud 73,38m Aleksander Tammert (02.02.1973) rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82m Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12
OOPERI KUJUNEMINE 17. SAJANDI ITAALIAS SISUKORD Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfoonia- orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed .............................................................................................................................7 3.2 ...
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale
Härra Priit Porgand AS Karikakar tegevdirektor 28. veebruar 2012 AVALDUS Palun mind lubada õppepuhkusele 10 kalendripäevaks alates 07. märtsist kuni 16. märtsini 2012 k.a. Tiina Tamm Tiina Tamm Assistent Lisa: TTÜ kiri 01.02.2012 nr 3-7 / 1234
· 1917 nälg ja haigused 5. I MS tagajärjed: · lagunesid pitmed suurimpeeriumi ja tekkis palju uusi väikeriike(nt lagunesid AustriaUngari, Venemaa, Saksamaa) · muutus jõudude vahekorras, USA esiletõus · Demokraatia kriis · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu · Sõda Ei lahendatud probleeme 6. Veebruarirevolutsioon:1917 selle ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poole. 27 veebruar võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa linnad. Nikolai II sai aru et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 23 märts 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiivilii...
● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31.detsembril on Punaväed vallutanud ligi kolmveerand Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919.aasta tähtsamad sündmused ● 14. jaanuar vallutatakse tagasi Tartu linn ● 18. jaanuar vallutatakse tagasi Narva ● 19. jaanuar asutatakse Vabadussõja muuseum ● 1. veebruar vallutatakse tagasi Valga ja Võru ● 1. aprilli- Petseri lähistel käivad ägedad lahingud ● 24. veebruaril kandis Johann Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et venelane on Eesti piiridest välja aetud ● 10.juunil sõlmitakse Eesti ja Saksa vägede vahel vaherahu ● 31.detsember kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3.jaanuaril 1920.aastal Landeswehri sõda Landesveeri sõda ehk Landeswehr’i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3
Esimese Maailmasõja tagajärjed: Hukkus umbes 10 miljonit inimest. Sõda mõjutas nii füüsiliselt kui ka vaimselt tervet põlvkonda. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa. Algas USA esiletõus. Tekkis demokraatia kriis. Probleeme ei suudetud ikkagi lahendada. Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas 6.dets 1917 iseseisvus Soome 16.veebruar 1918 iseseisvus Leedu 24. veebruar 1918 iseseisvus Eesti Üksteise järel kuulutasid end iseseisvateks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Moodustus Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, hilisem Jugoslaavia. 18. november 1918 iseseisvus Läti Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Mannerheim- kindral, kes asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Vene kodusõda: Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat:
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
AS JA12 PROTOKOLL Rakvere 26. veebruar 2013 nr 1 Algus kell 9.00, lõpp 10.30 Juhatas Grete Nagel Protokollis Merilyn Einamann Võtsid osa: Carmen Aasamets, Kadri Kalvik, Ilona Leemets Puudusid: Kristi Kikerpill, Karin Kõrts, Anita Laksberg, Triin Samra PÄEVAKORD: 1. Kooli tutvustamine, eriala tutvustamine 2. Bussiliikluse korraldus
Elu tekke teooriad Ch. Darwin Sooja lambi mõtte edasiarendus Aatomitest molekulid Lihtsatest mol. Keerulised(orgaanilised ühendid) UV Energia (1 aste) Miller 1953 4 aminohapet 2(aste) FoX, 1960 Foxi kerakesed 1982, Thomas Cech (avastas ribosoomid) 3 (aste) See pidi viima esimeste olendite tekkele. 21.veebruar. 2013 ...
Margus Targus Peoleo 55 15646, Viljandi Tel: 56677845 Pr Marju Kuusk, Koerte Värvimise AS'i personalidirektor 29.veebruar.2013 AVALDUS Soovin lõpetada minu ja Koerte Värvimise AS'i vahel 1.01.1996.a. sõlmitud töölepingu. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka viimaseks tööpäevaks palun lugeda 31.märts.2013.a. Lugupidamisega, Margus Targus, vanemvärvija
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask........................................................................................
Algajatele võib see küll tunduda raske, aga mida rohkem harjutada, seda kiiremini ka trikid selgeks saavad ning kui juba põhitrikid on selged, siis on rulatamine ainult puhas nauding. 24 Kasutatud allikad Aedmaa A. 2005. Mida pidada silmas uue või kasutatud rula ostmisel? Adrenaliin, nr. 5, lk 49 Cave S. 2007. Skateboarding: A Brief History, (18 veebruar 2009). http://skateboard.about.com/cs/boardscience/a/brief_history.htm Cooper L. 2002. Rodney Mullen ,,The Mutt" The King of Freestile. (14 veebruar 2009) http://www.skatelegends.com/rodney_mullen.htm Fry K. 2006. Skateboarding history, (18 veebruar 2009) http://www.skatelog.com/skateboarding/skateboarding-history.htm Glitter M. 2005. Tony Alva, (24 veebruar 2009). http://www.hot.ee/m2rduk//tony%20alva.doc SH = Skateboarding History (It all started in the U.S.A). 2007. http://surfasam
Monate - kuud Der Januar jaanuar Der Februar veebruar Der März märts Der April aprill Der Mai mai Der Juni juuni Der Juli juuli Der August august Der September september Der Oktober oktoober Der November november Der Dezember detsember Jahreszeiten - aastaajad Der Frühling kevad Der Sommer suvi Der Herbst sügis Der Winter talv
Mõmmik OÜ SWEDBANK AS 27.01.2016 nr 112 Liivalaia 8 15040 TALLINN TÕEND Mõmmik OÜ tõendab, et LIINA PAJU ( sünniaeg 01. juuli 1994) töötab meie ettevõttes raamatupidajana alates 01.veebruar 2015. a. Tõend kehtib 01. veebruarini 2018. Allkri Jaanika Vichterpal Juhataja E.vilde tee 132 Telefon 58832451 arvelduskonto100102256435 12614 Tallinn E-post mõ[email protected] Swedbank
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
