poliitilist. selle mis on poliitiline, muudavad nad esteetiliseks. filippo tomaso marinetti : ütles, et sõda on kaunis, sest sellest saab inimkeha oodatud metalliseerimine. sõda oli masinate triumfi hetk. näide sellest, kuidas poliitiline probleem estetiseeritakse. [marinetti liitus hiljem natsionaalsotsialistliku liikumisega] kunst ei saa olla muud kui vägivald, julmus. masin on inimesest ees, ta on hügieenilisem ja puhtam, uue ajastu inimest ületav jõud. uus kunst on vedurid, lennukid, rongid. vägivalla estetiseerimine on ka rivisammul marssimine, seljas hugo bossi ilusasti disainitud mundrid. me muudame esteetiliselt midagi mis on kultuuriliseltpoliitiliselt agressiivne ja kahjulik. ravim millel pole kõrvalmõju, sellel pole ka mõju. sama asi on kunstiga. b pakub, et tehnoloogias võib näha hoopis midagi muud : me saame hoopiski oma esteetilisi valikuid näha poliitilistena. täpselt vastupidine käik.
TÖÖSTUS Hoogustus ettevõtete rajamine. Need kasutasid enamasti Venemaa toorainet. Peaaegu kogu toodang läks vene turule. 1857 Kreenholmi manufaktuur - Eestis esimene suur tööstus ettevõte. Toorainet - puuvilla - toodi Egiptusest või ameerikast. Avati ka Sindi ja Kärdla kalevivabrikud. 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tsaari Venemaa tähtsaimaks tööstus keskuseks Tallinn. Sinna rajati rasketööstus ettevõteid (Dvigatel - vagunid, Volta - elektrimasinad, Franz Krulli Masinatehas - vedurid, Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa. Eestis toodeti 70% Venemaa paberist. Tsemendi tehased olid Kundas ja Aseris. Kunda Tsemendi tehas ja Tallinna kaubamaja kuulusid Prantsuse kapitalili - ärimehele Soucanton'ile (Tallinna kaubamaja hüüti sellepärast Suka-Antoni kaubamajaks).
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
· Piiriületuste kiirus ja probleemitus. Transpordisüsteem Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Transpordisüsteemi komponendid: 1) infrastruktuur: transpordimagistraalid, teed, tänavad, raudteed, terminalid, looduslikud teed, torujuhtmed jne. 1) transpordivahendid: autod, vedukid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad pumbasüsteemid jne. 2) tugisüsteemid: tehased transpordivahendite tootmiseks, remondiettevötted, tankimisjaamad, energiavarustus, transpordikindlustus, infosüsteemid, uuringud ja väljaõppe teostamine jne. 3) juhtimine ja reguleerimine: seadusandlus, juhtünine, veolubade andmine, maksesüsteem, kontroll, rahvusvahelised lepingud jne. Konkreetse rügi või regiooni transpordisüsteemi (eelkõige kuidas jaotuvad veod erinevate
omavahel lõimitud: • infrastruktuur – transpordimagistraalid, teed, tänavad, raudteed, terminalid, looduslikud teed (siseveeteed, meri) • transpordivahendid – autod, vedukid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad jne • tugisüsteemid – transpordivahendite tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid jne • juhtimis- ja regulatsioonisüsteem – seadusandlus, juhtimine, veolubade väljastamine, maksusüsteem, kontrollsüsteem, uuringud, väljaõpe jne
Igasugune erakapital oli välistatud. Riiklikuks monopoliks oli muutunud ka igasugune muu kaubandus. Talurahvalt võeti toiduained lihtsalt ära riiklikesse ladudesse, jagati sealt linnaelanikele jne, tööstusettevõtetelt võeti ka lihtsalt ära kogu toodang. Kõikvõimalikud erafirmad olid natsionaliseeritud ja tegutseda ei saanud, turg kui selline oli täielikult likvideeritud. Transpordisüsteem oli praktiliselt ka kokku varisenud. Raudteed pikalt purustatud, hävitatud, vedurid ja rongid roostetasid, ei jätkunud vahendeid taastamiseks, laevandus praktiliselt ei toiminud. Enamlikul keskvalitsusel polnud kuude kaupa mingit sidet kaugemate piirkondadega- telegraaf, telefon ega post ei toiminud. Põllumajanduse olukord oli ehk mõnevõrra parem- 1920 a võrreldes 1913 a-ga, siis 1920 põllumaj toodang moodustas u 65% 1913 a omast. Talurahvas, kes kannatas toitlusdiktatuuri all, oli
Tagasilöökidest õppimine on võit iseenda üle, selle asemel, et kahtluste küüsis piinelda või vabandusi otsida. 109. Elu on kui imelik anekdoot, kord on naljakas, kord mõttetu, kord ajab naerma ja kord ei saa üldse aru mis toimub 110. Elu on suur haigus, kogu maailma iseenese üle, surm ainus arst 111. Elu on määratu kannel, kus mängivad saatuse käed 112. Elu on kool, tihti ka pipar ja sool 113. Elu on kiirrong, aastad on vedurid, arstid on pidurid, surm on lõppjaam 114. Elu on nagu peegel kui Sina naeratad, naeratab tema vastu 115. Elu on võitlus, tunnete mäng, tormide heitlus ja murede mäng 116. "It's not about how long you live, it's about how you live." 117. Elu on kaugvaates komöödia, kuid lähivaates tragöödia. 118. Elus on alati ka midagi lihtsat. Kui nuttu pidurdada ei suuda, on see naeru puhul lihtsam. 119. Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on. 120. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju