Aine füüsikalised omadused, aine tihedus Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta • osakesed ei asu korrapäraselt • vedelikul ei ole kindlat kuju • vedelik voolab 3. Gaasis
37. Kesktõukejõu definitsioon ja valem. Kesktõukejõud inertsijõud, mis mõjub kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale. See on alati liikumissuunaga risti ja püüab takistada liikumise suuna muutumist. 2 = -2 = 38. Vedeliku poolt avaldatava rõhu põhjus. Vedelikus olevale kehale mõjuv rõhk on põhjustatud selle keha kohal oleva vedelikusamba kaalust. 39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis. Vedeliku rõhk anuma põhjale sõltub ainult vedeliku samba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte anuma kujust. 41. Sõnastage ühendatud anumate seadus. Ühendatud anumate seadus. Mistahes kujuga ühendatud anumates, kui nad on täidetud ühesuguse vedelikuga, ühtlustuvad vedelikutasemete kõrgused. 42. Gaaside poolt avaldatava rõhu põhjus.
Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud
liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kristallvõrest välja rebida. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Iseeneslikult segunevad ka vedelikus lahustuvad ained. Ainete iseenesliku segunemise nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on looduses väga oluline, taimed saavad kasvamiseks
eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Toote valmistamiseks · Pott Katad toiuduaine veega · Tangaineid vedelikus (keetmiseks) · Vesi üleni või võetakse vett · Pasta · Pliit kordades rohkem, ning · Liha seejärel keedad soovitud
sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Aurumine sõltub temp-st. Küllastunud aur- aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga. Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud auru rõhk suureneb ning nüüd saavad mullid tekkida igal pool vedelikus. Keemise ajal temp ei kasva! Õhuniiskus Kuidas määrata vee hulka õhus? Mõõdame veeauru massi g/m3. Absoluutne niiskus sõltub temp-st ja õhurõhust. Veeauru osarõhk-rõhk, mida veeaur avaldab üksinda. Suhteline e relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Õhu veesisaldus sõltub temp-st mida madalam temp, seda vähem õhuniiskust
Käisin korraks väljas, seal sadas vihma ja mu pluus sa märjaks. Ma võtsin selle seljast ja panin ahju lähedale, et see kiiremini ära kuivaks. Pluus kuivab, see tähendab, et vesi pluusist aurab ära. Kuna aurumine sõltub vedeliku temperatuurist, siis sellepärast ma paningi pluusi ahju lähedusse, et pluusis oleva vee tempertatuur suureneks ja ka aurumine kiireneks. Aurumine kiireneb soojas õhus sellepärast, et vedelik soojeneb. Soojas vedelikus kiireneb vedelikus olevate osakeste kiirus ja seega suudavad osakesed teha vajaliku töö, et lahkuda vedelikust. Mul hakkas toas üsna palav ja tõin endale klaasiga vett ja panin jääkuubikud ka sisse. Ma jõin vee kiiresti ära ja jääkuubikud jäid klaasi põhja. Panin siis klaasi lauale, mis jäi sinna mõneks ajaks. Hiljem märkasin, et klaasi oli tekkinud vesi ja kõik jääkuubikud olid sulanud. Jääkuubikud sulasid, sest jääkuubikute siseenergia suurenes. Põhjus oli
arusaadav, sest gaasimolekulid saavad vabalt liikuda. Esineb ka sisehõõre, sest gaasi molekulid segavad põrkumistega üksteise liikumist. Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Gaasid on halvad soojusjuhid, kuna nende soojusjuhtivustegurid on väikesed (soojusjuhtivustegur on võrdeline aine tihedusega). 4.3.2. Vedelikud Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis ja seetõttu on sama ainehulga ruumala vedelikus umbes 1000 korda väiksem kui gaasis. Sellepärast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kui gaasis: molekulid võbelevad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega. Suurema kontsentratsiooni ja sagedaste põrgete tõttu on molekulide ümberpaiknemine vedelikus hoopis raskem kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikus esinevad ka ülekandenähtused nagu gaasiski
m' Y 4.2. Ebakorrapiirase kuj uga ehitusmaterjali tiheduse miiiiramine Ebakonap2irase kujuga proovikeha mahu miiiiramisel kasutatakse Archimedese seadusel p6hinevat htidrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht Vu. 1cm31 leitakse proovikeha kaalumise teel 6hus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga: m-m, Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l
sagedusega. 22. Valguse olemus: valgus sisaldab endas energiat ja seda näitab näiteks see, kui jätta seemed välja ja need soojenevad ja pleekuvad. 23. Valguslainete interfrents: kui ühes ja samas ruumipunktis on korraga mitu valguslainet, toimub selles ruumipunktis nende lainete liitumine resltantlaineks. Valguslainete disfraktsioon: kõrvale kaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. 24. Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 25. Archmidese seadus kohaselt mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale ülestõkkejõud. Ülestõkkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. 26. Veeväljasurve on mingi eseme või asja poolt väljatõrjutud vee hulk. 27. Isoprotsessid: on protsess, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb veel muutumatuks mõni gaasi makroparameeter. Võib muutumauks jääda gaasi rõhk,
1.Kirjelda vedela aine ehituse mudelit. Vedelikus on osakeste vahel üksikud tühikud, osakesed võnguvad, aga nad saavad ka oma kohalt lahkuda ja liikuda teise kohta. Aineosakeste vahelised sidemed on vedelikus nõrgemad kui tahkes aines. 2.Kirjelda tahke aine ehitusemudelit. Tahkes aines aatomid paiknevad kindla korra järgi, moodustades ruumvõresid. Osakesed ainult võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. 3.Kirjuta vee tekkimise võõrand ja nimeta ained. H2+O=H2O Kaks vesiniku aatomit ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vesi. 4.Kirjuta hapnikuvaese põlemise võrrand ja nimeta ained. 2C+O2=2CO Kaks süsiniku molekuli ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vingugaas. 5
Kui vool puudub, toimub Brauni liikumine suvalistes suundades ülikiiresti ja kõrgel temp. Kui kõik lähevad ühes suunas, kiirus väheneb. I (voolutugevus, A) = S (juhtme ristlõige, m3) x v (m/s) x e (elementaarlaeng, 1,6 x 10-19 C) x n (konsentratsioon=N/V, m-3) I=q/t *Vedelikud toimub elektrolüütiline dissossatsioon (e. vabade laengute tekitamine vedelikus): vesi lõhub soolamolekuli ioonideks, 1 saab +, teine laengu. Elektrolüüt on vesilahus, mis juhib voolu. Elektrivool vedelikus erimärgiliste ioonide suunatud liikumine. Ioonid liiguvad elektroodide poole ja loovutavad või liidavad elektrone ja muutuvad aatomiteks, sadestub puhas aine. Protsess on elektrolüüs voolu toimel puhta aine saamine. Faraday elektrolüüsi seadus võimaldab leida aine massi: m (kg) = k (aine, materjal, elektrokeemiline ekvivalent e. suurus, mis iseloomustab aine sünteesimist elektrivoolu toimel, kg/C) x I x t (sek) m=kxq *Gaasid on mittejuhid e. isolaatorid
Töötlemise mõju Oma olemuselt on mineraalid hävitamatud Kõige olulisem kadu on teraviljade jahvatamisel Kaod esinevad ka keetmisel Mineraalained mõjutavad toidu maitset ja kiirustavad või aeglustavad reaktsioone ning mõjutavad ka toidu tekstuuri Makroelemendid Naatrium 1,4 g/kg Peamiselt rakuväline aine Aktiveerib mõningaid ensüüme Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g Kaalium 2 g/kg Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l) Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees 2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kloor 1,1 g/kg Vastasiooniks naatriumile rakuvälises vedelikus ja vesiniku ioonidele maomahlas Fosfor 700 g Päevane vajadus 0,8-1,2 g
Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine.
Liha glasuuritakse enne lõplikku valmimist spetsiaalse glasuurkastme, aga ka liha praemahla või õliga. Kookide, tortide ning muude küpsetiste katmiseks valmistatakse suhkru-, sokolaadi- või muud magusat glasuuri. 11. gratineerima valmis või poolvalmis ahjus kas juustu, riivsaia või saiakrutoonidega kaetult üleküpsetama, nii et roa pinnale tekib krõbe kuldpruun kiht. 12. Marineerima - Toiduaineid enne valmistamist meelepärases vedelikus (ürdid, vürtsid, maitseained, vein, mahl, õli, äädikas, jogurt, keefir) lühemat või pikemat aega laagerdama. 13. Passeerimine - Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Nt punapeeti ja porgandit passeeritakse enne supile lisamist. See annab värvilistele köögiviljadele intensiivsema värvuse nende hilisemal töötlemisel ning köögiviljad valmivad kiiremini. 14
on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. · Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kokku tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala.
pikilaine. — Levimiskiirus – sõltub laine pikkusest ja sagedusest v = lambda* f — Lainete interferents ja difraktsioon – Interferents on siinuslainete liitumine, püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ning levivad takistuse taha. Hüdromehaanika — Rõhk vedelikus – Rõhk vedelikus sõltub selle sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga.
Elusorganismide koostisse kuuluvad Emulsioon on üks vedelik vedelikud(taimemahlad,veri,lümf) tilgakestena teises pihustunud vedelikus Mõõtmed Aerosoolid on 1-100nm Kolloidlahused pihussüsteem Kõige mille keskonnaks levinumad on õhk pihused on . vedelik pihused
m0 = M / NA. · Ideaalne gaas gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0 molekuli mass; n molekulide kontsentratsioon; v2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus. · Rõhk vedelikus paigalolevas vedelikus sügavusel h on rõhk: p = gh. · Pascali seadus vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi gasse punkti. · Absoluutne temperatuur on võrdeline molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energiaga. Temp. iseloomustab süsteemi soojuslikku tasakaalu. Ek = 3/2kT = m0v2 / 2. Asendades eelmisse valemisse: p = 2/3nEk ja p = nkT (k boltzmanni konstant, J/K)
vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja Newtoni I seadus : Resultantjõud, liikumine mitme jõu mõjul, keha mass, inerts, inertsus NB ! Ühikud , ühikute dimensioonid Ülesanne : Millal langevarjur langeb ühtlase kiirusega ? Millal keha tõstetakse ühtlase kiirusega ? Millal keha veetakse mööda pinda ühtlase kiirusega ? Millal keha langeb vedelikus ühtlase kiirusega ? Newtoni II seadus : seadus ise, jõu def, jõu ühik (!) , resultantjõud. Ülesanne :Millal keha tõstetakse üles kiirendusega ? Millal keha veetakse mööda pinda kiirendusega ? Millal keha langeb vedelikus kiirendusega ? Newtoni III seadus . Gravitatsiooniseadus : gravitatsiooniseadus, gravitatsioonijõud , gravitatsioonikonstant Vaata valem üle, oska sealt avaldada iga suurust, oska seda rakendada vastasmõjus
Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55. Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal 56. Suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus 57. Tarre voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis ) 58. Tugev elektolüüt aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks 59. Tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena 60. Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 61. Vee karedus kaltsiumi- ning magneesiumionide sisaldus vees 62. Väärismetall keemiliselt väga püsivad metallid
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
19 Savitellis 65 24 85 1353,625 2890 2135,0 5 20 Kõva 78 11 8 73,632 53 719,8 puitkiudplaat 8 2. Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V0 [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga 2: V0 =G G1/ v , [Valem 2.] kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v - vedeliku tihedus [g/cm³] Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Meetod 1. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima,
Mida suurem on kulu, seda suurem on vooluse rõngakujuline ristlõikepind ja seda kõrgemale tõuseb ujuk kanalis. Rõhulang takistusel age ei muutu. 16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub ultrahelikiiruse ja keskkonna liikumise kiiruse vektorite vastastikuses suhtes. Kui näiteks ultraheli ja vedelik liiguvad ühes suunas, siis aeg, mille jooksul heli läbib vedelikus teatud vahemaa L. Elektromagnetilised kulumõõturid. Elektromagnetilise e. induktsioonkulumõõturi töö põhineb elektromontoorjõu mõõtmisel, mis indutseeritakse elektrit juhtivas vedelikus. Faraday seaduse kohaselt indutseeritakse teatud kiirusega magnetväljajõujoontega rist liikuva elektrijuhtme otstes elektromontoorjõud. Vedelikus tekkiva elektrivoolu sound mainitud seaduse jõrgi on risti nii vedeliku vooluse kui ka magnetvoo suunaga
Kordamine 1. Aine ehituse alused Ylekanden2htused: Difusioon-Yhe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus- Soojuse levik keskkonnas k6rgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Siseh66re- Keskkonnas liikuvale kehale m6juv takistusj6ud. See v6imaldab gaasis v6i vedelikus yhe keha teise bail liikuma panna ilma nendevahelise kontaktita. Pindpinevus- keha yritab saavutada vimalikult v2ikest pindala. Vedeliku pind yritab kokku t6mbuda. Pindpinevusj6ud on j6ud, mida kokkut6mbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegur- = F 2l Kapillaarsusn2htused on seotud peenikeste torude ja m2rgamisega. Tahkis on aine, millel on kristallstruktuur
Tihedust leitakse valemiga nr 1. Labori jooksul kasutati nii halvasti kui ka hästi imava vett materjale. Esimesena arvutati halvasti imava vett materjali. Selleks, et määrata 2 tihedust ebkorrapärase kujuga materjalil, on vaja kasutada sama valem nr 1. Mass leitakse samamoodi, kaaludes. Kuid, et leida keha maht, on vaja kasutada Archimedese seadust, mis väidab, et igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Esimesena kaalutakse keha, mis ei ima vett, õhus. Järgmisena kaalutakse sama keha vedelikus. Mille pärast kõik arvutatakse valemiga nr 2: m-m 1 Vbr = v , Valem 2 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; m1 - proovikeha mass vedelikus [g]; v - vedeliku tihedus [g/cm³].
a b h [kg/m3] 27 Kipsplaat 225 133 13 289 394 819 4.3. Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht Vbr [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ning arvutatakse valemiga: Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vees [g] v = 1 g/cm3 Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub suuresti katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. 2
Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul
1) süsteemisisese iseregulatsiooni vaibumine või kadu, 2) energiavaegus, 3) välistingimuste ülevõimendumine. 5) Probleemide korvamiseks on inimesele möödapääsmatu võtta osaliselt enda kanda kultuurökosüsteemi talitluse välisregulatsioon, kaastöö taim-muld süsteemile, asendamaks looduses iseeneslikus korras toimuvaid protsesse ja rütme. See toimub väetamise, mullaharimise, maaparanduse, niisutamise näol. Happelisust mõõdetakse vedelikus sisalduvate vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivse kümnendlogaritmiga, mis on tuntud pH-arvuna. Viimane väljendab vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkust. Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus ja seda suurem vesinikioonide sisaldus. Neutraalse lahuse pH on 7, happelisel alla ja leeliselisel üle seitsme. Kuna pH skaala on väljendatud kümnendlogaritmiga, siis tähendab pH langus ühe ühiku võrra happelisuse kümnekordistumist.
Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul
Temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb ja vastupidi. Kinnistes süsteemides ja suurtel kiirustel võib tekkida rõhu langus ja vesi hakkab keema madalama temperatuuri juures. Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Tekib kavitatsioon. Kavitatsiooni peab vältima. Ideaalvedelik vedelik loetakse täiesti kokkusurumatuks ning ta liikumine hõõrdevabaks. Kasutatakse teoreetilistes mõttekäikudes. 1.3 Vedelikus mõjuvad jõud Hüdrostaatika käsitleb tasakaalu ja vedelikele mõjuvaid jõude. Absoluutne tasakaal- vedelik on liikumatult anumas ja anum on ka liikumatu. Suhteline tasakaal- vedelik on liikumatult anumas aga anum ise liigub. Vedelikku vaadeldakse kui pidevat keskkonda, osakeste kogum. Kõiki jõude, mis neile mõjuvad saab jagada kahte rühma: 1. Sisemised elastsusjõud mõjuvad materjali osakeste vahel 2
Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine), mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli
muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2
Proovikeha massi (m) määratleme elektroonilise kaalude abil. Pärast saame valemi nr.1 abil välja arvutada keha tihedus. Mõõtmis- ja arvutustulemused on esitatud Tabelis nr. 1. 1.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kasutame Archimedese seadust, mis põhineb hüdrostaatilisel kaalumisel. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et leida vee mass, mis vastas vette asetatud katsekeha ruumalale. See jagati vee tihedusega 1,0 g/cm3, et leida keha ruumala
E-SIGARET Toomas Rüütel 9.a klass Mis see on? E-sigaret on kaasaegne elektrooniline seade, mis meenutab tavasigaretti. Koosneb: Akust [Padrunist ehk paagist(e-vedelik)] Atomiseerijast ehk aurustist Eelised: E-sigarettidel puudub tavasuitsule omane ebameeldiv hais. Elektroonilise sigareti suitsetamine on kordades odavam, kui tavasigareti Tervis Sotsiaalsed tegurid Ohutum Kas kahjustab tervist? E-sigaret kahjustb tervist omal moel, seda küll vähemal määtal, kui tavasigaret, aga kahjustab. Ahendab hingamisteid Võib tekitada põletikku Kasutamisel võib tekkida iiveldust, peapööritust E-vedelikus sisalduv propüleenglükool on väga ohtlik. Muud e-tooted Piip Vesipiip Kasutatud materjalid http://www.saartehaal.ee/2013/05/28/e-sig aret-popp-viis-tervist-rikkuda/ http://w...
Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Valem 1. V = a* b * h V proovikeha maht, a keha pikkus, b keha laius, h keha kõrgus Valem 2. = (m / V) * 1000 materjali tihedus, m proovikeha mass õhus, V proovikeha maht 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Keraamiline telliskivi imab vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda
· Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus. · Vaht Gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Lahustumist kiirendavad tegurid · Segamine, peenestamine, temperatuuri tõstmine. Lahustuvust suurendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine, õige lahusti valik, agregaatolek · Tahke - temperatuuri suurenedes lahustuvus suureneb · Gaas temperatuuri suurenedes lahustuvus väheneb AATOMIEHITUS JA PERIOODILISUSSÜSTEEM Mõisted · Elektron Negatiivse laenguga aatomiosake.
01g täpsusega. Edaspidi leiakse materjalide tükkide ruumalat lähtudes tükki mõõtmetest . Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Ebakorrapärase kujuga materjali poorsuse ja tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehadeks on graniidi ja sillikaatkivi tükid. Tiheduse Vbr määramiseks tuleb kaalutada proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus. Kui materjal on poorne (sillikaatkivi), siis peale õhus kaalutamist tuleb katta seda parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Pärast silikaatkivi kaalutakse uuesti õhus (parafiiniga) ning parafiiniga keatud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga. Edaspidi arvutatakse parafiini ruumala ja keha mahu. Lõpuks määratakse materjali tihedust. 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga:
14 Aeroc Eco 301 171 97 4992,7 2260 452,7 15 Puitkiud plaat 151 99 6 89,7 86 958,8 2.Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine. 1.Töö ülesanne · Määrata korrapäratu kujuga materjali tihedus . · Leian proovikeha mahu kaalumise teel õhus ja vedelikus. 2. Töö käik · Kasutan Archimedesel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist · Kaalun katsekeha õhus ja vedelikus · Otsustan kas materjal on palju vett imav või mitte ning valin selle tulemusel meetodi kuidas proovikeha kaaluda. 3.Saadud tulemused. 1. Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus ......................... - proovikeha mass õhus G=................... g
See võimaldabki paberist teha vooliku, mis ise vett imeb. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on pöördvõrdeline kapillaari sisemise läbimõõduga - mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgemale vesi nendes tõuseb. 6. Mis eristab tahkised ja amorfsed ained? Too näited. Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid
millest paneerimata kuju valmistatakse Välisfilee Paneeritud Ovaalne Praadimine Romsteek Välisfilee Naturaalne Ovaalne Hautamine Klops praetükk (pruunistamine+keetmine (kints), väheses vedelikus tasasel seljatükk tulel) Sisefilee peaosa Paneerimata 1,5-2 cm Praadimine Biifsteek (naturaalne) kõrge, ümmargune Veisefilee Paneerimata 3-4 cm kõrge Praadimine Filet mignon sabaosa (naturaalne) Välisfilee Paneerimata Vasardatud, Hautamine
Filosoofia Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse Pascali kihlveoks. Selgitas, et Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega. Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik. Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. Ta arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks.
Proovikehade mass m määrati kaalumise teel. 4.3 Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht leitakse kaalumise teel õhus ja vedelikus, ning arvutatakse valemiga Nr. 4.3.1 [cm3] Valem 4.3.1 Kus, m proovikeha mass õhus *g+ m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Näide: Mass õhus (m) = 29 g Mass vees (m1) = 12,7 g Vedeliku tihedus (v) = 1 g/cm3 Proovikeha ruumala [cm3] : Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus.
Vedelikule tekitatud rõhk kandub igas suunas võrdselt. Võimendi koosneb kahest erineva läbimõõduga silindrist. Silindrites paiknebad kolvid. Kui väiksemale kolvil rakendada jõudu, tekib vedelikus rõhk. Hüdrovõimendi on seade, mida kasutatakse hüdroajamites lähte jõu võimendamiseks. Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik. Seadme F1 F kasuteguri väärtus sõltub selle ehitusest. 2 Lihtsamatel neist on 0.9
kuigi see võib olla inimestele ka mürgine. Seda on mitmeid aastaid kasutatud farmide tiikides veeviljeluse tõstmiseks. Vask(II)karbonaat oli esimene ühend, mis jaotati mitmeks erinevaks osaks vask, süsinik ja hapnik. See lahutati aastal 1794 prantsuse keemiku Joseph Louis Prousti poolt . Kui seda kuumutati, siis lagunes ja tekkis CO2 ja CuO, must tahke aine. Ainet saab kasutada ka metallpinnaste pronksimiseks: lisades väävelhapet ja kuumutades ning vedelikus juhtida metallist laeng läbi. Niiskes õhus võtab vask aeglaselt tuhmrohelise värvkatte, sest selle pealmine kiht oksüdeerib õhuga. Mõned arhitektid kasutavad seda materjali katustel just selle erilise värvi pärast. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Copper(II)_carbonate
Kaltsium · Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. · Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. · 99 % kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. · Päevane kaltsiumi vajadus : Kuni 10-aastased lapsed 600900 mg Üle 10-aastased lapsed ja 10001200 mg noorukid 25 50-aastased naised 1000 mg Rasedad ja rinnaga toitvad 13001500 mg naised Naised pärast menopausi 12001500 mg Mehed 12001500 mg Üks liiter piima sisaldab umbes 1200 mg kaltsiumi · Kaltsiumipuuduse tunnused: lihaste krambid, luude pehmumine, luukoe hõrenemine. · Kaltsiumi on vaja:
6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed, tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid 7.VEDELIKE MEHAANIKA. 7.1.Rõhk seisvas vedelikus. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). 7.2.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine.
Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab enndast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on ALLA 165 Cº -SÕIDUKEELD! Vahetage pidurivedelik koheselt! Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on liiga madal! ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL! Pidurivedelik on veel kasutatav.
kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal
kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult. Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
