Raskusjõust põhjustatud rõhk vedelikus Rõhk ● Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist survet. ● Rõhk võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. ● Tähis füüsikalise suurusena on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal). Paskal võrdub 1 njuutoniga 1 ruutmeetri kohta. Rõhk vedelikus ● Vedelikus kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. ● Rõhk sõltub vedeliku liigist ja aluse kohal oleva vedelikusamba kõrgusest. ● Vedelik rõhub sellesse sukeldatud keha alt üles suurema jõuga, kui ülevalt alla. Vedelikusammas ● Vedeliku paksus, mis jääb keha kohale. ● Vedelikusamba rõhk sõltub: Vedelikusamba kõrgusest (h) Vedeliku tihedusest (ρ) Konstandist g (g = 9,8 N/kg) ● Valem vedelikusamba rõhu arvutamiseks on: p = ρgh.
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga.
MEID ÜMBRITSEVAD AINED 1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel o...
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks.
Aurumine ja kondenseerumine Faasisiire(üleminek) aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Aineosakesed liiguvad vedelikus erineva kiirusega. · Aurumine toimub igal temperatuuril. · Aurumine vähendab vedeliku koguenergiat- vedelik jahtub. Aurustamissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Q=Lm L-vedeliku aurustamissoojus(J/kg) m-mass Aurumise mikrokäsitlus · Vedelikus molekulid võnguvad ja aeg-ajalt hüppavad ühest kohast teisse.Liikumisvabadus on suure tiheduse tõttu piiratud. · Vedelike soojendamisel suurendatakse molekulide kineetilist energiat-osakesed hakkavad kiiremini liikuma. · Vedelikust väljumiseks peab osake ületama teiste osakeste poolt määratud potensiaalse energia, vedeliku pinnaenergia(pindpinevus) ja tegema tööd välisrõhu vastu. Aurustamissoojus kulub:
Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v= t liikumisel v - v0 Kiirendus Kinemaatika a= t v = v 0 + at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel at 2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika s = v0 t + sirgjoonelisel liikumisel 2 v 2 - v0 2 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s= sirgjoonelisel liikumisel 2a...
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool
Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne. Keha uppumine keha uppumisel on üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Kehe upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem. Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik
UJUMINE Füüsikas uuritakse ujumist vedelikus lebamise tähenduses, kus osa kehast on vedelikus, osa aga vedelikust väljas. Kehale mõjub vdelikus alati vähemalt kaks vastassuunalist jõudu- raskusjõud ja üleslükkejõud. Keha vajub põhja ehk upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Kui täielikult sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on suurem kui raskusjõud, siis keha tõuseb pinnale. Kui keha ülemine serv jõuab vedeliku pinnale, hakkab kehale mõjuv üleslükkejõud vähenema. Keha ujub, kui üleslükkejõud arvuliselt võrdne raskusjõuga.
Pihustatud aine + pihustamise keskkond = pihussüsteem gaas, vedelik, tahke gaas, vedelik, tahke PEENPIHUSED tõeline lahus- ei ole nähtav 10-7 cm = molekulid, ioonid kolloidlahus e. kolloidid- nähtav ultramikroskoobiga 10-5 cm = molekulide, ioonide kogum JÄMEPIHUSED suspensioon, emulsioon aerosool, vaht- nähtav palja silmaga 10-3 cm = veel suuremad kogumid Suspensioon: PIHUSTATUD LAHUSTAMATU tahke aine vedelikus. Kriit vees. Emulsioon: vedelik vedelikus. Õli vees. Aerosool: 1) tahke aine gaasis. Suits. 2) vedelik gaasis. Udu. Vaht: 1) gaas vedelikus. 2) gaas tahkes. Tõelise lahuse omadused- läbipaistev, ei kihustu, kiirte käik pole näha. Kolloidid- läbipaistev, kihustub natuke, kiirte käik on näha. Jämepihused- hägune, kihustumine, sadestumine, kiirte käik on näha.
Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1ain...
viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A suhtes nim hüdrostaatiliseks rõhuks. 9. Mis kutsub esile rõhu vedelikus? Rõhu vedelikus kutsub esile raskusjõud. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi siis see ongi rõhk vedelikus. 10. Kuidas arvutada rõhku vedelikus sügavusel h? 1 Sügavusel h saab rõhku vedelikus arvutada valemi järgi. 11. Hüdrostaatilise rõhu mõõteühikud? 12. Mis on ülerõhk, absoluutne rõhk, vaakum ja manomeetriline rõhk?
Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele.
keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine
(1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus, F - keha liikumist pidurdav takistusjõud. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu F
*Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36.Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku Tiheduse ja teguri g korrutisega. Valem: 37.Sõnasta Archimedesi seadus. Valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt Väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskus jõu. Valem: 38.Millal keha upub vedelikus?
kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv vaadeldava vedelikukihi pindala, dx - vedelikukihtide liikumise gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S. Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest külgetõmbejõududest. See takistab ka tahke keha liikumist teda märgavas vedelikus, sest vedeliku molekulid katavad õhukese kihina kogu keha pinna. Järelikult võib keha liikumist vedelikus takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava
Iga vedelikku sukeldatud keha või selle osa kohale võib paigutada mõtteliselt toru. Selles torus olevat vett võib vaadelda vedeliku sambana. Vedelikusammas rõhub raskusjõu tõttu keha pinnale. Kui vedelikusambale mõjuv raskusjõud jagada toru ristlõike pindalaga, siis saame vedeliku poolt avaldatava rõhu. Seadusi Rõhk sõltub vedeliku samba kõrgusest. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. Rõhk tähistatakse tähega p, vedelikusamba kõrgust tähega h ja rõhku tähega. Seega vedelikusamba rõhu arvutamise valem on: p= gh Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub
A Rida 1. Alumiiniumist lusikas vajub vees põhja. Miks ei vaju sama lusikas põhja siis, kui ta panna seebikarbile, mis ujub vees? Põhjenda vastust. 2. Kuidas teha kindlaks, kumb on suurema tihedusega – kas Coca-Cola või mineraalvesi? Mõlemasse vedelikku asetada pall, see vedelik kus pall vajub vähem on suurema tihedusega, kuna suurema tihedusega vedelikus on ka üleslükkejõud suurem. 3. Kaks anumat on täidetud erinevate vedelikega. Kuidas teha palli abil kindlaks, kummas anumas on tihedam vedelik? Põhjenda vastust. Tihedam vedelik on anumas, kus pall vajub vähem. Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka
??? 7.Kuidas määratakse sisehõõrdejõud pinnaühiku jaoks Newtoni sisehõõrde katses? Valemit (1) nimetatakse Newtoni valemiks sisehõõrde jaoks. Võrdetegurit η nimetatakse sisehõõrdeteguriks ehk dünaamiliseks viskoossuseks. Sisehõõrdeteguri pöördväärtust nimetatakse voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakes...
suuõõs) (ülemtoonid 880 hz, 1760 hz jne) VEDELIK JA GAAS ja mis põnev nendega seostub, millest vällik on kõnelenud Voolamine- toimub torudes , jõgedes jne ühtlane voolamine ehk lineaarne voolamine ideaalne voolamine on kokkusurumatu ja mitteviskoosne. Reaalsed vedelikud ON viskoosed turbolentne voolamine (keeris) pascali seadus : rõhk kandus vedeliks ja gaasis igas suunas ühte moodi p=F/S stabiilne rõhk- vedelikus mille liikumise kiirus on ühtlane(mõõdetakse manomeetriga?) dünaamiline rõhk – on rõhk vedelikus, mille liikumis kiirus on bernoulli printsiip : voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
- sisehõõrsetegur S vaadeldava vedelikukihi pindala dv - vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient dx Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molukulidevahelisest külgetõmbejõududest. See takistab ka tahke keha liikumist teda märgavas vedelikus, sest vedeliku molekulid katavad õhukese monomolekulaarse kihina kogu keha pinna. Järelikult võib keha liikumist vedelikus takistava jõu leida vedelikukihtide omavaheliste nihkumiste takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu F t arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapärastye kehade puhul see ülessanne lihsustub
Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone
· Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist · Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks · Võnkesagedus võnkeperioodi pöördväärtus · Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi · Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus Maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik anuma põhjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rõhku · Õhurõhk raskusjõu tõttu avalda õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele · Normaalrõhkõhurõhk · Üleslükkejõud jõud millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha
Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase
halvasti lahustunud alused, happed või soolad. Sarnanevad selle poolest, et pihustunud aine osakesed on väga väikesed, hästi püsivad, filtrimisel ei saa eraldada pihustunud ainet. Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees), suspensiooni puhul on vedelikus pihustunud tahke aine (hambapasta, kummiliim), vahu puhul on vedelikus pihustunud gaas (mannakreemil). Aerosool on pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on õhk (deodorandid, ravimid). Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib).
kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. ● Uimastite omamine on üldjuhul keelatud. Kahju ● Kahjustavad hingamisteid. ● Põhjustavad organismi kurnatust. ● Mõjutavad närvisüsteemi. ● Põhjustavad ravimatuid kahjustusi Iseloomustus ● On olemas erinevaid tüüpe, nagu näiteks pulbrilisel kujul või vedelikus olekus . Pulbrit kas suitsetatakse ,segatakse jooki või neelatakse. Vedelikus olekus uimasteid süstitakse enamasti või joogi sees või neelatakse. Seisund ● Narkootikumid tekitavad kaifi oleku ja sa tunned ülierutatud, agressiivsust,väsimust Kuidas tunda tarvitajat ● Tarvitaja võib olla üli energiline või väga vaikne ja kuri. ● Nägu võib olla kahvatu ja silmad punased. ● Võib olla ülierutatud
10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11. Millega tegeleb aerodünaamika? Aerodünaamika on teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. 12. Millised on vedeliku põhiomadused? Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on lähedane tahkete ainete kokkusurutavusele. Üheks põhiomaduseks on tema omadus voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma põrkumata läbida oluliselt suuremat vahemaad, kui molekuli enda läbimõõt. 13. Mida nimetatakse vedelkristallideks? Sellised vedelikud, kus korrapära on siiski olulise ulatusega.Need vedelikud meenutavad molekulide paiknemise poolest kristalle. 14. Mida nimetatakse pindpinevuseks?
(näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale "Kaaluta olek" Kaal on olemas Väärtuseks on 0 ! Me ei saaks vaadelda kehade ujumist, sest kaaluta olekus ei saa "uppuda". Seadused toimivad Maa tehiskaaslastes samamoodi nagu Maalgi On olemas õhk ja vesi, mida läheb tarvis just
Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahus...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist
Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm. 119 °C juurde Enamike toiduainete keetmisel peab keedunõu olema keetmise ajal kaanega kaetud Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted Paneerimine (pr. Panage) Friipraadimine (pr. Friture) Röstimine Grillimine (pr. Grillage)
keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku
eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. rohkem. 2. Keetmine Pott,pliit,vesi,sool või Siin vedelik Liha,köögiviljad
sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga. 35. Sõnasta PASCALI SEADUS. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36. Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p=qgh, kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g 9.8 N/kg. 37.Sõnasta ARHIMEDESE SEADUS ja valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Üleslükke jõuks nim. Jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. Fü=qgV 38
molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. ( 10-3nähtavad palja silmaga, hägune, kihistub kiiresti, läbiva valguddkiirte kimbunähtavus on nähtav) ntks tsemendisegu, must kohv, värvid, looduslik vesi Emulsioon-pihussüsteem, milles on üks vedelik pihustunud teises(-.-) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus( vb tahke aine) (-.-) ntks vahukoor, seebivaht, penoplast Aerosool- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud gaasis-(-.-)deodorandi pihustamine õhku, vedel pihustunud gaasis........(tolm
=m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³ 4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga keha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1. Väikse poorsus ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine. Kui materjali, graniidi, poorsus on liiga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g], seejärel vees rn [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus.
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on
Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült Koagulatsioon on kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks. Vahud on gaasid pihustunud vedelikus. Nt: seebi vaht Poorsed materjalid ehk tahked vahud. Pimskivi, vahtplast Aerosool on see kui tahket ainet või vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda. Emulsioonid vedelik on pihustatud teises vedelikus, piim- majonees Suspensioon see kui tahke aine on pihustatud vedelikku õlivärvid, lubimört
Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75 sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada: Hüdroajami kogu kasutegur h on nimetatud kasutegurite korrutis: h = m x v 3. Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus? Hüdrostaatilise rõhu omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Teatavasti mõistame rõhu all ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu, mis on üle pinna jaotunud ühtlaselt. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest Hüdrostaatilise rõhu omadused:
Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.
veeauru keskkonnas. Toiduaineid keedetakse sagedamini temperatuuril +95° - +97°C juures, seda nimetatakse tasasel tulel keetmiseks, kui aga lisada soola tõuseb temperatuur +101°C juurde ning kui tõsta rõhku 1 atm. võrra tõuseb temperatuur +119°C juurde. Toiduainete keetmise ajad on erinevad ja nendega tuleb arvestada, alati pannakse ennem keema rohkem keetmist vajavad toiduained. Toiduaineid võib keeta erinevate võtetega: 1.Rohkes vedelikus 2.Väheses vedelikus 3.Veeaurus 4.Omas mahlas 5.Vesivannil 6.Rõhu all 7.Kupatades 8.Blanšeerides Toiduainete praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid, toiduõlid , sea- ja taimerasv. 1
Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon). Vahud- gaas on pihustunud vedelikus (sebivaht, mannavaht, vahukoor). Aerosool- tahket ainet v vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda (pilved, udu, tolm, sudu, suits, tahm). Emulsioon- vedelik on pihustunud teises vedelikus (piim, majonees, vi, koor). Suspensioon- tahke aine on pihustatud vedelikku (lubimrt, livrvid, lubjapiim).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
