proteogeenseteks aminohapeteks. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Nõrgad sidemed, mis fikseerimad valgumolekuli struktuuri, kas grupeeruvad ümber või katkevad. See võib vähendada valgu lahustumist, mille tulemusena see võib lahusest välja sadeneda. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse järgmisi kvalitatiivse analüüsi meetodeid: värvusreaktsioonid (peptiidsideme või teatavate aminohapete tuvastamiseks), väljasadestamine (denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest) ja väljasoolastamine (erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks). Mõningad neist on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks analüüsiks. Kvalitatiivseid reaktsioone on universaalseid (üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele
1808. aastal tõestas inglise loodusteadlane John Dalton, et ained koosnevad aatomeist. 1871. aastal esitas vene õpetlane Dmitri Mendelejev tabeli kujul keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi, milles elemendid on omaduste järgi rühmitatud; see on süsteem on keemia nurgakivi. LAHUSED Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis.
moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis: Cx n _ aine n _ lahusti 5)normaalsus 58. Kolloidlahused Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (d_osake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 59. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus) Vedelikud lahustavad gaase piiratud kogustes Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry-Daltoni seadus- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. CM =k h *p p-gaasi osarõhk lahuse kohal, atm Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest (CO2 eraldumine pudeli avamisel,)
tingitult püüab vedeliku osake võtta max kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal selle märjata, mitte märjata ja laialivalguda (õli). 1) märgav vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega (H=2gr), kus on pindpinevus, on tihedus ja g on raskus-kiirendus. Kohesiooni jõud on jõud aine osakeste vahel vedelikes, adhesioonijõud aga vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel. Neid on võimalik muuta lisandite viimisega vedelikku, tahke aine korral kaetakse selle pind. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi boorse vaheseina. P=RT/V=RTM , kus R on 0,082 dm*atm/mol*kraadi, M on molaarsus, P on osmoonne rõhk rõhk, mida avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. 10. Vedelate lahuste ..
2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid
(K = c(I2)eetris:/ c(I2)vees)? Miks? a) K > 1; b) K 1; c) K < 1. Üldine keemia. Näidisküsimused. Kuna jood on mittepolaarne ja eeter on samuti mittepolaarne jood lahustub eetris paremini. 5. Kummas on hapniku lahustuvus suurem, vees või etanoolis? Miks? Etanoolis, kuna hapnik on mittepolaarne ja vesi on polaarne. 6. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? a) Temperatuuri tõstmine, entroopia(tahke < vedel) b) Temperatuuri alandamine 7. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 8. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 9. Millistel tingimustel vedelik külmub?
oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Peptiidsidemete lagunemine on valgu hüdrolüüs. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja ka nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, , valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, denaturatsiooni protsessi uurimiseks ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: Universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele
varustatud spetsiaalsete nugadega. Noad tungivad puitu kindlale sügavusele, mille tulemusel lõigatakse puidurakud läbi kergendades immutusvedeliku pääsu materjali sisemusse. Torkimise sügavus võib olla 10-20 mm ja sõltub nõutavast immutussügavusest. Nugade paiknemine torkimisvaltsil peab tagama immutatava materjali pinnal ühtlase torkimistiheduse. 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega Puidu nõutav temperatuur saavutatakse tema hoidmisega kuumades vedelikes. Samuti on levinud teised puidu eelkuumutamise meetodid. Pärast kuumutamist asetatakse immutatav materjal külma immutusvanni, kus toimub puidu lõplik immutamine. Edasisel puidu jahutamisel vannis, mis on täidetud immutusvedelikuga, toimub puidu kapillaarsüsteemis rõhu alanemine. Rõhu alanemise peamiseks põhjuseks on temperatuuri langemine puidus, mille tulemusena toimub auru-gaasisegu mahu vähenemine ja veeauru
on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga ( S ). Bernoulli vôrrand.- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ρ ) on staatiline rõhk ( p ) , vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ( ρ gh ) ja dünaamilise rõhu ( ρv 2 2/2 ) summa jääv suurus. Torricelli seadus. - määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 7.3.Sisehôôre vedelikus MOLEKULAARFÜÜSIKA.TERMODÜNAAMIKA. 8.MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA. 8.1.Üldist Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilistest ettekujutustest. Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide
võib tema mass suureneda ainult väljastpoolt juurdetuleva massi võrra. Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 4. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised
dada ja kui energia liikumine on taastatud, saab keha end ise tervendada. Shiatsu massaazi ehk jaapani näpusüsti põhimõte on selles, organism suudab ise taastuda. Keha energiakanaleid ja survepunkte stimuleerides tasakaalustab see ühtlasi siseelundite energiaid, sest lümfisüsteemi stimuleerimine tugevdab immuunsüsteemi ja endokriinsüsteemi stimuleerimine hoiab hormoonid tasakaalus. Peamassaaz mõjutab pulseerimisrütme ka pea- ja seljaaju vedelikes, mis kannavad tervenemissõnumeid üle keha laiali ning ergastavad keha isetervenemist. (SL Õhtuleht 15.06.2007) 1.2 Näomassaazi mõju Näomassaaz vähendab kortsukesi ja turseid - stimuleerides vereringet, see omakorda kiirendab ja parandab naharakkude varustamist hapniku ja toitainetega ning aktiveerib lümfiringet, mis eemaldab liigse vedeliku ja toksiinid. Nahk saab terve jume, tursed vähenevad ja peened jooned taanduvad. Nahk muutub elastsemaks, kuna lihas- ja
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed.
3. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskonna vahel. Passiivne transport ained tuuakse rakku energiat kulutumata. Aktiivne transport ained tuuakse rakku energia abil. Kui aine on liiga suur, et läbi transportvalgu minna, siis aitab fagotsütoos. Selle käigus omastab rakk suuremaid aineosakesi ja makromolkule. Rakk tekitab lohu, kuhu lähevad ained sisse ning pärast läheb kaas peale. Pinotsütoos omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasma on poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest milles on lahustunud, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum on kahemembraanne organell. Rakutuuma membraanides on poorid. Rakutuuma sees olevat plasmat nimetatakse karüoplasma (seal sees on üks või mitu tuumakest)
Annika Luikjärv Põlemine 2. Põhimõisted Tulekahju all mõistetakse mittejuhitavat põlemisprotsessi. Põlemisprotsess eeldab põlevainete olemasolu. Põlevaineid võib leida praktiliselt kõikjalt: hoonetes, kus me elame, töötame või puhkame, kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid);
- Mitte kunagi tarvitada ravimeid ja toidulisandeid omal initsiatiivil ilma spetsialistiga konsulteerimata Dopingu kasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui: - Tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid; - Ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid. Dopingainete kuritarvitamise eesmärk ja viisid Dopingaineid kuritarvitatakse selleks, et: - jõuspordi tarbeks tugevdada lihasmassi - kiirendada poiste puberteediprotsessi - arendada olelusvõitluseks vajalikku karmust - suurendada eneseusku jne. Dopingainet manustatakse suu kaudu tablettidena või kapslitena ning süstitakse lihasesse. Dopingainet tuleb sisse võtta koos toitainerikka toiduga ja tugeva jõutreeningu ajal
kolonni täidismaterjalAine retensiooniruumala ; mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik poole aine koguse elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid- Ioonvahetus kromatograafia: Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; ei saa komponente täielikult lahutada; kolonni pikendamine ei mõju Gaaskromatograafia: Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. Elektroforees: Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafias-
tihedus Näitab aine massi ruumalaühiku kohta. raskusjõud Gravitatsionijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. elastsusjõud - Keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. hõõrdejõud Jõud, mis tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuute pinda ning on suunatud liikumisele vastu. üleslükkejõud Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need jõud on absoluutväärtuselt võrtsed, kuid vastassuunalised.
x = A sin(t+0), kus xhälve tasakaaluasendist, Avõnkeamplituud, tvõnkumise faas, 0algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2. 18)Pendlid Vedrupendel: F=kx Matemaatiline pendel: Füüsikaline pendel: 19)Hääl.Heli.Lained Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Laine on võnkumiste levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand.Isoprotsessid Ideaalgaasi ehk ka ClayperonMendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid.
lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- ehk ruumilained- levivad maakera sees sfääriliste frontidena nagu helilained õhus. Ruumilained jagunevad oma korda P-laineteks ja S-laineteks. Pikilained ehk P-lained- oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, mis levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad kiirusega 6-7 km/s, samuti levivad nad vabalt ka vedelikes. Ritsilained ehk S-lained- kivimkeha kuju muutvad lained, mille puhul kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti. Liiguvad peaaegu poole aeglasemalt kui P-lained ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalained- levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda nagu veelained vettevisatud kivist. Levivad ruumilainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres
NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul. keha vedelikusisaldust ja elektrolüütide (nt naatrium, kaalium, fosfor ja kaltsium) sisaldust veres, eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke, toota hormoone, mis regul. vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luude ainevahetust. Albuminuuria albumiin on maksas sünteesitav plasmavalk. Albuminuuria on seisund, mille korral sisaldub uriinis albumiine e. plasmavalke. Risk neerukahjustusele. Elektrolüüdid vedelikes sisalduvad osakesed, mis omavad elektrilist laengut. Aluste- hapete-soolade lahus. (Naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad jt). Jagunevad: pos & neg ioonideks, mida on vedelikus võrdselt e. vedelikud on elektroneutraalsed. Peab olema tasakaalus. Kreatiniin Lihaste ainevahetuse lõppsaadus. Väljub uriiniga. Ureemia, ureemiline kooma organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega, tekib kusiveresus.
elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25) 4 1.1. Etaanhape Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui äädikhapet. Oma olemuselt ei ole see hape mürgine ja on tuntud igapäevaelus. Etaanhape on terava lõhnaga ning läbipaistev vedelik. Ta lahustub hästi vees ning on kõrge konsentratsiooni juures söövitav. See hape tekib väga kergesti suhkruid sisaldavates vedelikes, näiteks vein. Veevaba äädikhape külmub +16°C juures, mistõttu nimetatakse puhast 99%-list etaanhapet jää- äädikhappeks. (Toidukeemia esitlus; 27.04.16) Etaanhappe valem on CH3COOH ning struktuurvalem näeb välja järgnev: Etaanhape on tuleohtlik ja võib põhjustada tugevaid söövitusi. Aine on ärritava toimega ja sissehingamisel kahjustab hingamisteid. Nahale sattudes võib põhjustada haavu ja ville. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud
Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatomi või molekuli kohta tuleb vaid üks vaba laengukandja (nii on see näiteks kraanivee korral )
Nt: NaCl Na11/2)8)1); Cl17/2)8)7) * Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu, jne) * Doonor akseptorside e. koordinatiivne side. -) Vesinikside on doonor-akseptorsideme erijuht. * Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad OH, -NH2, -NH, HF. -) Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuris tõusu. -) Vesiniksideme tee vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumist. * Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. -) Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. -) Mittemolekulaardsed ained koosenavad ioonidest või aatomitest. * Aine ehituse ja keemilise sideme tüübi määramine - Keemiline side: -) Kovalentne side: *) mittepolaarne (mittemetall lihtainene ja C-H) molekulivõre. *) polaarne (erinevad mittemetallid) aatomivõre.
toimub aine või keha mikroosakeste kaudu (aatomid, molekulid, elektronid jne)Ja nagu teada need mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega mis on võrdeline temperatuuriga ning mikroosakeste põrkumiste tõttu annavad kuumemad osakesed soojust üle madalama temp osakestele.(soojusjuhtivus puhtalkujul esineb põhiliselt tahketes kehades) b) Konvektsioon Soojusülekanne konvektsiooni teel toimub ainult gaasides ja vedelikes. Kusjuures vedelikes ja gaasides peale mikroosakeste liikumise võib aset leida ka erinevate temperatuuridega piirkondade või tsoonide vahel. Makrooskoopiliste mahtude ümberpaiknemine ja segunemine. (praktikas pakub erilist huvi konvektiivne soojusülekanne, vedeliku või gaasi ja tahke keha pinna vahel). (loomulik ja sundkonvektsioon). c) Soojuskiirgus: Soojusvahetus kiirguse teel põhineb kiirgava keha siseenergia osalisel muundamisel elektromagnetiliste
Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. . Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 63. . Lahuste omadused: kolligatiivsed omadused Kolligatiivsed omadused – omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide)
Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1)küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2)küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3)üleküllastunud kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni. Lahusesse jääb niipalju ainet, kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temp, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vedelik keeb siis, kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atm rõhuga. Keemisel on vedeliku temp konstantne niikaua kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temp. Lahusti külmub, siis kui moodustuvad
a. Lahustumine on protsess, mille käigus aine seguneb lahustiga ning tekib lahus, mis on kahest või enamast homogeensest ainest koosnev segu. b. Üldjuhul lahustab sarnane sarnast, ehk siis aine, mille molekulide omadused sarnanevad lahusti molekulide omadustega, lahustub kergesti. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõusuga, gaaside lahustuvus vedelikes aga väheneb. Rõhu tõstmisega kasvab gaaside lahustuvus. Ühtlasi ei ole olemas aga mitte ühtegi täielikult lahustuvat või täielikult mittelahustuvat ainet. Lahustuvust mõõdetakse g/l või mol/dm3. c. Lahustuvuskorrutiseks nim. jäävat suurust, mis näitab rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutist antud temperatuuridel. d
on gaasi erisoojus jääval ruumalal. Kuivõrd c V = = ~ , siis ~ , st M 2m N A m m suurema molekuli massiga (ning ka suurema molaarmassiga) gaasi soojusjuhtivustegur on väiksem. Kuid temperatuurist ja molekulide ristlõikepindalast sõltuvad nii gaasi soojusjuhtivustegur kui ka gaasi sisehõõrdetegur ühtemoodi. Seose (3.6) abil võib kirjeldada ka soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides, kuid soojusjuhtivusteguri iseloomustamine – millest see sõltub, ei ole nii lihtne. Kui tegemist on mitmest erineva soojusjuhtivusteguriga kihist koosnevast seinaga kogupaksusega z , siis sellise liitmaterjali korral on pindala S läbiv soojusvoog S T q= , z 1 z2 z3 (3.7)
Normaalsus - ppm näitab lahustunud aine massi miljonis (10 astmes 6) massiosas lahuses. 62. Kolloidlahused. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 63. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus). Vedelikud lahustavad gaase piiratud kogustes. Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest (CO2 eraldumine pudeli avamisel, kessoontõbi tuukritel -N eraldumine verest mullikestena)
süsteemi. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P k H - antud gaasile temperatuurist soltuv konstant (Henry konstant) (mol/1 atm); C gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Osarõhk e
Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib hüpokloorishappest vesinikkloriid ja atomaarne hapnik
Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia Al 8%, Fe 4,9%, Ca 3,6 %, Na 2,8%, K 2,6%, Mg 2,1%, Ti 0,7%; Kulda ja hõbedat leidub küll harva, kuid ehedalt, mistõttu on kergesti kättesaadavad. Paljud metallid, näiteks nagu raud, vask, elavhõbe jne. esinevad ainult maakidena
kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes · osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes ning paljudeks muudeks spetsiifilisteks protsessideks. Mineraalelemente vajavad suhteliselt palju suuretoodanguga piimalehmad, kiire kasvuga noorloomad, hästi munevad kanad. VESI Vett vajab elusorganism õhuhapniku kõrval kõige enam. Ükski keharakk ei saa veeta oma ülesandeid täita. Kuna organism suudab omastada ainult vees lahustunud toitaineid ning seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda üksnes vett sisaldavas keskkonnas, siis on
Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks (=kindlakstegemiseks) lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks, · väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, · väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks.
-a. vähenemine. REDUTSEERIMINE (reduktsioon)- elektronide liitumine; elemendi o.- a. vähenemine redutseerumisel. ROOSTE- raua korrosioonil hapniku ja veeauru juuresolekul tekkiv korosioonisaadus, mis sisaldab hüdraatunud Fe2O3 ja teisi rauaühendeid. RÜHM- perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. SEGU- mitme aine segu, koosneb erinevate aine osakestest. SETITAMINE- vedelikes mittelahustuva tahke aine sadestamine. SIIRDMETALL- perioodilisussüsteemi B-rühma (3.-12. rühm) element. SIDEMEENERGIA- keemilise sideme lõhkumiseks vajalik energia. SOOL- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. SULAM- materjal, mis koosneb mitmest metallist ja võib sisaldada ka mittemetalle. SUBLIMATSIOON- aine vahetu üleminek tahkest olekust gaasilisse (vahepeal vedelaks muutumata).
Vesi 1,33 Klaas (erinevad sordid) 1,4 ... 1,6 Teemant 2,42 Kui valgus tuleb vaakumist ja läheb mingisse keskkonda, siis murdumisseadust saab kirjeldada järgmise valemiga: sinsin=n=cv.sinsin=n=cv. Murdumisnäitaja mõõtmist kasutatakse laialdaselt nii jookides (mahlad, veinid) kui tehnilistes vedelikes (jahutusvedelikud, tulekustutusvahud) sisalduvate ainete kontsentratsiooni määramiseks. Näiteks mees sisalduva veehulga määramiseks kasutatakse samuti mee murdumisnäitaja mõõtmisi. Suhteline murdumisnäitaja on määratud kahe keskkonna absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. On kokku lepitud, et suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Esimeseks keskkonnaks nimetatakse seda
meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 1,0 mm 15%. 0,4 0,8 mm 20%. 0,3 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%. b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. Näiteks: pikergused 20%, sfäärilised 80%. c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus. 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtesühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 78. Metallide liigitus Sulamistemperatuuri (Ts) järgi: 1.kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s
aatomiteks või ioonideks Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid Kolloidlahused ehk pihused on lahused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi ning nad tunduvad silmaga vaadates ühtlased Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed, st, et aja jooksul kolloidlahus laguneb, näiteks tekib sade. 62. Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: KH – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (Henry konstant)(mol/1 atm) C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l) P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm) 63
lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse konsentratsioon.3)üleküllastunud – lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahustatavat ainet on rohkem, kui on selle lahusti lahustatavus. Saadud lahus on ebastabiilne. Gaaside lahustuvus vedelikes suureneb rõhu tõstmisel, väheneb temp.i tõstmisel ja ka siis, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Vedelike vastastikune lahustuvus suureneb temp.i tõusuga. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp.i tõusuga, kui lahustumisprotsess on endotermililne. Rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal
Cx ühest lahustunud ainest, siis: naine nlahusti 5)normaalsus 62. Kolloidlahused Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2- 200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 63. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus) Vedelikud lahustavad gaase piiratud kogustes Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry-Daltoni seadus- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. CM =k h *p p-gaasi osarõhk lahuse kohal, atm
Lahuse normaalsuse molaarsuse c kaudu: N = z•c = z•n/V = n/V•feq, kus c – molaarne kontsentratsioon (mol/l); n – ainehulk (mol, see on aine massi ja molaarmassi suhe); V – lahuse ruumala (l); z –aine ekvivalent; feq –ekvivalentsusfaktor (feq= 1/z) 62. Kolloidlahused. - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (d osake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 63. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus). Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta (NH3, SO2, CO2). Näiteks NH3 reageerib osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. 64. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb. Näiteks külma vee soojenemisel eralduvad anuma seinale õhumullid
keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. Külmumine alandades temperatuuri igale vedelikule iseloomulikule temperatuurile, ületavad osakeste tõmbejõud tõukejõu ning vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Aururõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus vedelikes väheneb (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol/dm3, kui palju võib maksimaalselt tekkida mmol katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Antud: Lahend: 3
selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks. Lõhna saab eemaldada liha leotamisega erinevates vedelikes (Piimas, Pett-is, kaljas jne), erilist maitset aga varjutada tugevatoimeliste maitsetaimede ja -ainetega (Kadakas - käbid, Rosmariin, Münt, Estragon, Tüümian jne). Ulukiliha sobib hästi neile, kes peavad lugu nn valgudieedist. Kahjuks müüvad meil metsloomaliha väga vähesed kauplused. Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvusringkonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja ka kalli toote! Sealiha enim levinud kasutusalad.
8,3 ppm (parts per million). Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees väheneb. Mida vähem on vesilahuses lahustunud teisi aineid, seda vähem gaasi saab seal lahustuda. Gaaside rõhk on võrdeline tema kontsentratsiooniga. Gaase jagatakse kaheks: 1. gaasid mis veega ei reageeri. 2. gaasid, mis veega reageerivad. (CO2, SO2, NH3, HCl). Segunemise kiirus oleneb difusiooni ja turbulentsuse osasuurusest. Kuna õli ja O2 on mittepolaarsed, siis hapnik lahustub õli-tüüpi vedelikes suhteliselt hästi. Veega reageerivad gaasid(CO2) Kd1 CO2+H2OHCO3+H+ / 3 H2CO (süsihape) Kd-tasakaalu konstant Kd2 HCO3-CO32-+H+ Mõlemas sees H+, kummale poole tasakaalu nihkub, sõltub pH-st. CO2 on rohkem selles vees, kus pH on üle 7 ehk aluseline. Kd1=4,45*107- Kd2=4,69*1011- Mida suurem on Kd, seda rohkem on reaktsioon suunatud saduste tekke sunnas. Negatiised logaritmid:
Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Nõrgad sidemed, mis fikseerimad valgumolekuli struktuuri, kas grupeeruvad ümber või katkevad. See võib vähendada valgu lahustumist, mille tulemusena see võib lahusest välja sadeneda. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse järgmisi kvalitatiivse analüüsi meetodeid: värvusreaktsioonid (peptiidsideme või teatavate aminohapete tuvastamiseks), väljasadestamine (denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest) ja väljasoolastamine (erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks). Mõningad neist on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks analüüsiks. Kvalitatiivseid reaktsioone on universaalseid (üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele
Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad:
osamolekulidest, siis tegu on kvaternaarstruktuuriga. Struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad struktuuridevahelised nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid meetodeid nagu: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine lahusest, üld- ja erireaktsioone. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks. 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon
valgud) Ainete transport läbi rakumembraani ° Passiivne transport ei kuluta energiat > Ioonkanalid poorid ained sisse ja välja ilma lisaenergiata ° Aktiivne transport kulutab energiat > Toimub läbi rakumembraani > Osalevad transportvalgud ° Fagotsütoos rakumembraan sopistub ümber transporditava aine > Amööbid ja makrofaagid toituvad selle abil ° Pinotsütoos rakk omastab vedelikes lahustunud aineid Esineb retseptorvalke osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga ° seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid keemilisi reaktsioone 3.5 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
