praktiliselt ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Ilmselt on mingil vahepealsel temperatuuril dipoolpolarisatsiooni kaod suurimad. Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. relaksatsiooniajaga, s.o ajaga, mille jooksul dipoolsete molekulide orienteeritus elektrivälja suunas väheneb soojusvõnkumiste tagajärjel e korda (s.t 2,7 korda). Dipoolne polarisatsioon esineb peamiselt dipoolsetes e. polaarsetes gaasides ja vedelikes. Esineb teda samuti orgaanilistes tahketes dielektrikutes. Kuna nende ainete molekulid on suuremõõtmelised ja molekulidevahelised jõud tugevad, siis terved molekulid elektriväljas tavaliselt pöörduda ei saa ja tahketes dielektrikutes toimub nn. dipool-radikaalpolarisatsioon. Elektriväljas orienteeruvad molekuli radikaalid. Nt. paberis orienteeruvad tselluloosimolekulide koosseisu kuuluvad OH-hüdroksüülrühmad Kadudega ioonpolarisatsioon esineb nn
Teooria. Glukoosisisalduse kvantitatiivseks maaramiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensumaatilist meetodit, mis pohineb kahe ensuumiglukoosi oksudaasi (GOD) ja peroksudaasi (POD) kasutamisel. Tanu GOD-i substraadispetsiifilisele b, D-glukoosi suhtes voimaldab see meetod maarata glukoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD kujutab endast liitvalku- flavoproteiini, sisaldades proteetilise grupina FAD, mis toimub kui koensuum. Ta oksudeerib glukoos glukoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi.
Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset. Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks. Võib isegi öelda et pole asja mida tänapäeval polümeeridest teha ei saa. Neid kasutatakse kõikjal. Nii igapäevaelus, kui ka kõikjal mujal. Kas või meditsiini näiteks tuues me näeme, et seal on polümeerisest valmistatud esemed muutunud asendamatuks
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid.
Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. ( soolad, leelised, ioonsed oksiidid, metallid ) Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsed ained (teemant, kvarts, grafiit, punane fosfor, räni). Aatomvõre kristallvõre, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid. Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsikalised tõmbejõud nn molekulidevahelised jõud Grafiit Teemant Must ( hall ) Läbipaistev ( Hall ) Pehme Kõva, aga habras Juhib elektrit ( Grafeen ) Juhib soojust
Oma värvuse tõttu klooriks nimetatud gaasi mürgisus on seotud tema suure keemilise aktiivsusega, reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm põhjust: kloriidide suur sidemeenergia, suur elektronafiinsus, Cl aatomite moodustumise kergus Cl2 molekulidest. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste elementidega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloor lahustub vähepolaarsetes vedelikes paremini kui vees. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Kloori kasutusvaldkonnad Kloori toodetakse nii lihtainena kui ka ühenditena peaaegu kõige rohkem maailmas ja sellel on mitmeid kasutusvaldkondi. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana või valgendajana. Keemiatööstuses rakendatakse teda pestitsiidide, kemikaalide, kummi, värvainete, ravimite ja lahustite valmistamiseks kui
rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist. Mehaanilist tööd tehakse kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehal teisele(soojemalt külmemale)Liigid:soojusjuhtivus(soojus kandub osakeselt osakesele,ilma,et aine ümber paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Soojusmasinate tööpõhimõte:seade,mis muundab soojust tööks.
Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks? Kui mingil juhul kandub midagi üle nimetatakse seda ülekandenähtuseks. 6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus? Difusioon on aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus seisneb soojusülekande liigist, kus soojus levib mööda ainet molekulide omavaheliste põrgete tulemuseda. 8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis V...
TAHKISED JA VEDELIKUD Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad – teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Selle asemel võivad osakesed libiseda kergesti üksteisest mööda. GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi
Akustika: Helilained: Helilained ehk kuuldav heli ehk heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz Infraheli – alla 16 (20) Hz Ultraheli – üle 20 000 Hz Hüperheli – üle 109 Hz Heli levimise kiirus: Õhus 344 m/s (30C) Vees 1500 m/s (25C) Alumiiniumis 5000 m/s Kummis 50 m/s Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena Doppleri efekt: Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel Molekulaarfüüsika: Aine ehitus: Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: aatomid, molekulid, elektronid Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises
Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning ringjoont liikuva punkti(m tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei pot. Energia (Wp) summaga. x=A 0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga 4
N = A/t N= U*I N= I2R (välistakistus) N= I2r (sisetakistus) 15 Elektrienergiat mõõdetakse kWh = 3,6 × 106 J Elektrienergia Eestis maksab 5,00 senti /kwh ? 16 Joule’i – Lenzi seadus - elektrivoolu toimel eralduv soojushulk (Q) on võrdeline voolutgevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestvusega Q = I2*R*t (ühik J (džaul) 17 Elektrivool vedelikes - vabad laengu kandjad (laetud oskased) ioonid Elektrolüüt - keemilineühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad 18 Galvano tehnika - meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemed metalli kihiga Galvanosteegia - metallesmete katmine teise metalli õhukese kihiga Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides:
= igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega(ω) mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e 4variant tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava kiirendus ka muutub
kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena Soojusülekande liigid soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides soojuskiirgus - soojus kandub edasi kiirgusena Termodünaamika seadused Termodünaamika nullseadus Kui kaks keha on soojuslikus tasakaalus kolmandaga, siis on nad ka omavahel soojuslikus tasakaalus (s.t. nende temperatuurid on võrdsed) Sellel põhineb temperatuuri mõõtmine Termodünaamika I seadus Gaasi siseenergia muut võrdub tehtud töö ja üle kantud soojushulga summaga Termodünaamika II seadus
= igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega(ω) mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e 4variant tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava kiirendus ka muutub
ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad.
Vedelik ja gaas deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. · Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas Töö ja energia suunas. · Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib · Vedelikusamba rõhk on võrdeline samba kõrgusega. teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. · Rõhk vedelikes on võrdeline vedeliku tihedusega. · Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida · Õhurõhku 101 325 Pa merepinal nimetatakse omavad kehad liikumise tõttu. normaalrõhuks. · Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida · Üleslükkejõud on võrdeline sukeldatava keha kehad omavad vastastikmõju tõttu. ruumalaga
lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid,
Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende ainete vähesuse tõttu purunevad. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset. Tihtipeale võivad need ained olla ka tervisele kahjulikud, seetõttu ei tohi toidu hoidmiseks kasutada suvalist plastmasskarpi. Karp peab olema alati mõeldud toidu säilitamiseks. Polümeere kasutame me kõik pidevalt igapäevases elus. See arvuti, mille peal ma hetkel trükin seda juttu, koosneb ka suures osas polümeeridest. Kõikvõimalikud pinalid, autod, isegi majad on tänapäeval tehtud polümeeridest. Maju küll
3. Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes dimetraalselt (1,4 isomeerid). - 1,4 dimetüülbenseen e. paraksüleen Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. AROMAATSETE ÜHENDITE OMADUSED. 1. FÜÜSIKALISED OMADUSED. Areenid on vedelikud või tahked kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on väga vähe polaarsed ja seetõttu vees ei lahustu. Hästi lahustuvad süsivesinikes ja teistes mittepolaarsetes vedelikes. Areenid on ise headeks lahustideks vaikudele ja rasvadele. 2. FÜSIOLOOGILISED OMADUSED. Aromaatsed süsivesinikud on sissehingamisel narkootilise toimega, kutsuvad esile krampe või äkksurma. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa ja vereloomet. Nahale sattudes tekitavad põletushaavu. Mitte kõik aromaatsed ühendid pole mürgised. Benseenituum esineb bensoehappes (E210). Seda sisaldavad aspiriin, sahhariin, vanilliin. 3. KEEMILISED OMADUSED. Oksüdeerumine.
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see o...
redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem
· Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². 3)Mis on inerts? · Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsinähtusega seostatavad mõisted on inertsus ja inertsimoment. 4)Mida tähendab vastastikmõju kompenseerumine? · Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa.
lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida
3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määrmiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOx sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2012 Teoreetilised alused Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel
Mis on heelium ? Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2. Heelium (He) on lõhnata ja värvuseta, natuke õhust kergem väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He sulamistemperatuur on -270 kraadi ja keemistemperatuur -269 kraadi. Heelium ei ole põlev, mürgine ega sööbiv. Levimus : Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. Heelium sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivset es mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium-4, heelium-3 osakaal on väga väike. Universumis on heelium üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sis...
elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine, täpsemalt on see ,,elektrivool". Elektrivool peaks olema igas majapidamises, kaasaarvatud minul. Elektrivoolu alla saame nimetada näiteks elektriradiaatorid ja elektripirnid neid kasutame iga päev. Radiaatoritelt saame me soojusenergiat ning pirnidelt valgusenergiat. Veel on olemas ka äike looduslik elektrivool. Kolmandaks haruks on akustika. See uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahkistes. Siia kuulub ka kuuldav heli koos ultra- ja infraheliga. Seega on akustika üsnagi tähtis, kuna tänu sellele ma saan suhelda teistega ma kuulen mitmeid erinevaid hääli ja ka häälitsusi. Igapäevaselt puutume kokku ka ringliikumisega. See on selline liikumine, mis kulgliigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühe näite võib kohe tuua planeedi Maa tiirlemine ümber Päikese. Või siis sportlaste puhul näiteks vasara keerutamine
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
Et tekkinud roostekiht on kohev, ei kaitse see rauda edasise oksüdeerumise eest. Raua roostetamine niiskes õhus kestab seni, kuni kogu metallitükk on läbi roostetanud, st muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid,
· Suurem pind, mida mööda soojuskadu toimub · Pikem aeg · Õhem pinna paksus · Suurem soojusjuhtivustegur Valem: Kirvereegel mida tihedam aine, seda suurem soojusjuhtivustegur. Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra Valem: ............................... Konvektsioon Vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides Valem: ............................. h konvektsiooni soojusvahetustegur .... jahutava materjali pinna temperatuur .... vedeliku temperatuur Stefan-Boltzmanni seadus Absoluutse musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega Valem: ..................... ............................... Termodünaamika 3 Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia - süsteemi kuuluvate molekulide ja
11. Mida kujutab endast klemmipinge, allikapinge, pingelang vooluallikas? Klemmipinge=pingelang välistakistusel (I*R); allikapinge: E=U(avatud vooluahela korral), Pingelang vooluallikas: pinge sisetakistusel (I*r) 12. Selgita ütelust " patarei on tühi ", millal on vooluallikas lühises? Vana patarei sisetakistus on suur, kogu pinge langeb peaaegu voolallikale. Vooluallikas on lühises kui R=0 (välistakistus on 0) I=E/R, voolutugevus suureneb mitmeid kordi. 13. Iseloomusta eletrivoolu vedelikes: elektrolüüt, dissotsiatsioon, elektrolüüs, sõnasta elektrolüüsiseadus, valem, kirjelda elektrolüüsi rakendusi? Elektrolüüt: soolade, hapete, leeliste vesilahus; Dissotsiatsioon: molekulide jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks; Elektrolüüs: Aine eraldumine elektroodil, elektrolüüsiseadus:elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolutugevus ja ajaga. (m=kIt) Kasutusalad:
osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 16. MIS ON ELEKTRIVOOL VEDELIKUS? MILLES SEISNEB JA KUIDAS KASUTATAKSE? Elektrivool vedelikes on siis, kui on vabu laengukandjaid ehk ioone. Vedelik juhib elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdisk nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid vüi keemilsied rühmad. Kasutatakse metallvormide ja jäljendite tegemisel. Rakendadakse näiteks metallidega katmisel ( jnoois) 17. ISELOOMUSTA ELEKTRIVOOLU GAASIDES ( NING NENDE RAKENDUSED). Gaasid on väga halvad elektrijuhid. Gaasi aineosakesed paiknevad
liikumisele ? difusioon 4. Missugune on molekulid vastastikune mõju ja liikumine gaasides ? vastastikune mõju peaaegu puudub, liikumine kaootiline, väga kiire 5. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ? Sest molekulide vahel on palju vaba ruumi 6. Miks võivad gaasid piiramatult paisuda ? Sest molekulid ei ole omavahel sidemetega seotud, molekulide vahel võib olla vaba ruumi. 7. Kirjelda molekulide liikumist ja vastastikmõju vedelikes ? liikumine vaba, kiirus suhteliselt suur, vastastikmõju suhteliselt suur 8. Miks on vedelikud raskesti kokkusurutavad ? sest molekulide vahel on vähe vaba ruumi 9. Missugune on osakeste paiknemine ja liikumine tahkistes ? osakesed paiknevad korrapäraselt ruumvõre sõlmedes, liikumine ainult võnguvad, kohalt ei lahku 10. Mis iseloomustab kristalle ? Korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Tallinn 2013 Teooria Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel
32. Toru läbimõõt on 1 cm. Vedeliku suurim voolamise kiirus on 20 cm/s. Kui suur on kiiruse gradient keskmiselt? Gradient läheb serva pealt keskele. 33. Mis on turbulentne voolamine? Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. 34. Mis põhjustab sisehõõrdumise? Vedelikes osakeste tõmbejõud. 35. Kuidas muutub sisehõõrdumine vedelikes temperatuuri suurenemisel? Molekulide vahed suurenevad. 36. Kuidas muutub sisehõõrdumine gaasides temperatuuri suurenemisel? Temperatuuri suurenedes sisehõõrdumine suureneb. 37. Mille poolest erinevad amorfsed ained kristallidest? (nii väliselt vaadeldavate omaduste kui partikulaarse ehituse seisukohast) Amorfsetel ainetel esineb voolavus, kuid aeglane. Osakesed vahetavad oma kohta, 38
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismilised lained võivad tekkida nii looduslikult (näiteks maavärinad) kui ka tehislikult (näiteks plahvatused). Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt
Vastavat sagedust nimetatakse resonantsisageduseks. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi omavõnkesagedusele o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki ja ristlaine (+ joonised) – Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis
M=Fl. Inertsmoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsmomenti I=mr 2. Keha kui terviku inertsmoment leitakse keha osade inertsmomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsmomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid; liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad ragedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks [I0(1000Hz)= 10-12W/m2] . see sõltub aga subjektist ja sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus
lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Osoonikihti hävitav broom aga satub atmosfääri näiteks taimekaitsevahenditest. Kuid osoonile ohtlikke ühendeid leidub veel tulekustutussüsteemides, keemilise puhastuse vedelikes, kahjuritõrje vahendites jt kemikaalides. Kuidas saab osoonikihti kaitsta? Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines konventsiooni ja protokolliga 1996. aastal, kokku on protokolliga ühinenud 191 riiki.
korda kergem). Sellest tuleneb gaasilise He suur difusioonivõime (tungib kiiresti läbi väikeste avade, omab head jahutusvõimet, läbib kergesti õhukesi kilesid). He läbib ka paljusid metalle (läbimatud on raud ja plaatinametallid), polümeere, klaasi (tugevasti sõltuvalt klaasiliigist) jt materjale. · Parim gaasiline elektrijuht; soojusjuhtivuselt 2.kohal (vesiniku järel). · Erakordselt vähelahustuv vees jt polaarsetes, sh bioloogilistes vedelikes. Sellel põhineb He kasutamine tuukrite hingamissegudes (väldib kessoontõbe, kuna välisrõhu muutumisel ei teki veres gaasimulle). · Madalaima sulamis, keemis ja kriitilise temperatuuriga (kõige raskemini vedelduv ja tahkestuv) aine. Tahke He saamiseks on vaja rakendada täiendavalt rõhku (min 2,5 MPa) ~0K juures (esmakordselt saadi alles 1926). Vedelal heeliumil on anomaalsed, nn kvantvedeliku omadused. Temperatuuril
Need omakorda jälle oma naabrid jne. Veeosakestel on kõigil teatud inertsus ja sellepärast ei hakka nad liikuma silmapilkselt. Laineallikast kaugemates punktides tekkiv võnkumine jääb laineallikaga võrreldes sellest ajast maha. Nii ei hakkagi vee kogu pind korraga ühes taktis liikuma, vaid võnkumine kandub laineallikast eemale kõikides suundades lõpliku kiirusega. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Lainete liigitamine kuju järgi. Pinnalaine Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal. Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Veekogus esinevad pinnalained
Aine ehituse alused 1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti) Vedelas Tahkes Gaasilises 2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti) Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega. 3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti) Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad. 6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekul...
metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. b) Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Lisaks kasutatakse veel meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO On värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Leidub ka autoheitgaasides. Sissehingamisel tekitab peavalu, oksendamist, pearinglust, tasakaaluhäireid. Süsinikoksiid reageerib veres oleva hemoglobiiniga
tahtest üksteisele läheneda, siis on tulemus alati üks ja sama: nad kogunevad tihedaks "kobaraks", mis sarnaneb mesilasperega. Igaüks püüab tungida "kobara" sisemusse, mistõttu "kobara" pind väheneb ja läheneb kerapinnale. See on pindpinevuse tekkimise mudel. Väikest kõrvalekaldumist piiskade kerakujulisusest põhjustab õhutakistus. Kosmoselaeva kabiinis koonduks anumast välja valatud vesi korrapäraseks heljuvaks keraks. Nähtuse selgitus Gaasidega võrreldes paiknevad vedelikes molekulid üksteisele palju lähemal ning seetõttu on ka molekulidevahelised jõud märgatavad. Vedelikud säilitavad oma ruumala ning neid on peaaegu võimatu kokku suruda. Osutub, et vedeliku pinnal asuvad molekulid on vedelikusiseste molekulidega võrreldes erilises seisundis. Nimelt vedeliku sees ümbritsevad ja mõjutavad igat molekuli tema naabrid kõikides suundades ühtmoodi. Pinnamolekulidel aga ühest küljest naabrid puuduvad (vt. alltoodud joonist).
Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid
olemasolu mähises. Katsega tõestati, et elektrivool metallides on tingitud vabade elektronide suunatud liikumises. Joonis 1 Elektroväli aines tekitatakse vooluallikate poolt. Päikesepatareid Kalkulaatorites Elektrivool vedelikes Elektrivool saab tekkida hapete, aluste, soolade vesilahustes ehk elektrolüütides. Joonis 2 - Kui lisada vette vasksulfaati (CuSO4), siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSO4 molekulid vase(Cu) positiivseteks ja SO4 negatiivseteks ioonideks. Joonis 2 Kui ühendada anood vooluallika + -ga ja katood -- -ga, siis
Selles pole midagi imelikku, sest looduses toimuvate protsesside suund on alati selline. Selleks, et korratus uuesti korraks muutuks, peame tegema tööd. Üheks heaks võimaluseks seda teha on nõude pesemine. Ka nõude pesemise juures võib täheldada mitmeid huvitavaid nähtuseid. Kui on millegi, näiteks jahu sõelumiseks sõela kasutatud ja tahetakse seda puhtaks pesta, siis võib täheldada sõelale jäänud veepiisku. Sinna on need jäänud sellepärast, et vesi on vedelik. Vedelikes esineb pindpinevus ehk nad ei taha pinnakihi elastsuse tõttu asju endasse lasta ega neist hiljem lahti lasta; samamoodi on lugu ka sõelaga. Nõusid, eriti rasvaseid, on palju lihtsam pesta sooja vee ja nõudepesuvahendiga kui külma veega. Miks? Aga sellepärast, et kõrgem temperatuur ja nõudepesuvahend suurendavad vee märgamisvõimet. Mida rohkem vesi märgab, seda lihtsam on nõusid puhtaks saada. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale kasutamist tilkuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
