elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui
1. Makroparameetrid. Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12. CK ja KC. 13. Rõhk. 14. Rõhu ühikud. Pa (paskal), mmHg, bar, at (atmosfäär) 15. Ideaalne gaas. 16. Isoprotsessid. T=const (isotermiline) p=const (isobaariline) V=const (isohooriline) 17. Boyle´i Mariotte´i seadus. 18. Gay Lussaci seadus. 19. Charles´i seadus. 20. Clapeyroni võrrand. 21. -25. Ülesanded. 22.
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis r 2 laminaarsel voolamisel aja jooksul läbib toru ristlõiget V = p , kus r
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
Fr=Fe-mg Hõõrdejõud Liigid: 1. Seisuhõõrdumine(tekib paigal seisvate kehade vahel)on alati võrdne ja vastassuunaline veojõuga 2. Liugehõõrdumine tekib alati vastassuunalise keha kiirusega, liikumisega. Sõltub 1)pindade materjalist 2)pinnaga risti rõhumisjõust(toereaktsioonist(N) Fh=µN 3)Veeremishõõrdumine, on alati väiksem seismisel või libisemisel 4)hõõrdumine vedelikes või gaasides( sõltub keha kujust)aerodünaamika
See protsess on äärmiselt ebasooviv nähtus, sest viiendik maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas. Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub.
7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolutugevus ja suund on kogu aeg sama. 8.Elektrivool metallides (pikem küsimus). V:Metallid on head elektrijuhid, seega on metallides palju vabu laenguid. Metallid on kristallilise ehitusega. Metallide aatomid ei hoia väliskihi elektrone kuigu tugevalt kinni ja kristallis muutuvad metalliaatomid positiivseteks ioonideks, loovutades 1 voi 2 elektrobi. 9.Elektrivool vedelikes (pikem küsimus). V:Puhas vesi on dielektrik- vabu laenguid ei ole. Kui vees lahustada mingit teist ainet, siis hakkab tekkinud lahus elektrit juhtima. 10.Elektrivoolu toimed(pikem küsimus). 1)Soojuslik toime- kõik ained soojenevad, kui neid läbib vool. 2)keemiline toime- vool eraldab lahusest selle koostisosa. 3)magnetiline toime-vooluga mähis mõjutab magnetnõela ja magnet mõjutab vooluga mähist. Galvanomeeter on seadeldis millega saab tuvastada elektriovoolu olemasolu. 11
T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest. Rabakivi on Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks. BASALT Poorid tekivad gaaside eraldumisel magmast. Gaaside teke on seletatav rõhu vähenemisega, kui magma purskub välja vulkaanilõõrist või tõuseb piki lõõri ülespoole (teatavasti on gaaside lahustuvus vedelikes seda halvem, mida väiksema rõhu all vedelik on). BASALT Pliiatsilaadsed basaltsambad meenutavad hiiglaslikke orelivilesid BASALT TEKIB OOKEANILISE MAGMA TARDUMISEL KÖISLAAVA PIMSS KERGE ÕHULINE VULKAANILINE KIVIM PIMSS TUFF TUFF LOODUSES OBSIDIAAN ehk VULKAANILINE KLAAS LUMIOBSIDIAAN MOONDEKIVIMID KVARTSIIT
19.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents kahe v mitme laine liitmine ,mille puhul tekib ruumi erinevates punktides ajas püsiv resultantvõnkumiste amplituudi jaotus. Difr lainete paindumine tõkete taha.Kui lamda >avast,siis difr on suurem.kui>,siis väiksem. 20.Akustika käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. W/m 2(1000Hz) Valulävi 10W/m2 (130dB).-20Hz on infralained;20- kHz on ultraheli.Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB). 21.Rõhk vedelikes Rõhk jõud pinnaühiku kohta
hammasratasülekanne jne. o Mehaanilise energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühes liigist teise. o Kangi tasakaalu tingimus: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. o Mehaanika kuldreegel: ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. o Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa
Sissejuhatus Tahkete ainete segude analüüsil on sageli sobivaks meetodiks vedelikes lahustuva(te) komponentide väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis.
Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju.
· Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90° Täielik mittemärgamine Osaline mittemärgamine < 90° Osaline märgamine Täielik märgamine Ülekandenähtused vedelikes · Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. · Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. · Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. Tahked kehad · Tahkised. Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik,jää jne) On mono- ja polükristallid. Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) · Amorfsed ained. Tahked ained millel kristallstruktuur puudub.(klaas, pigi, plastmassid) Voolavad
Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Erisoojus aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1K võrra. Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust,
rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses)
5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu vedelikes? Pinge rakendamisel elektrolüüdi lahusele hakkavad pos. ioonid liikuma neg. klemmi poole ja neg. ioonid pos. klemmi poole. 10.Nimeta voolu levimise viise gaasides? Sõltuv gaaslahendus, sõltumatu gaaslahendus, huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 11.Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas. 12.Mis on magnet? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja orienteerub põhja-lõuna suunaliselt. 13.Mis on poolus ja neutraalne piirkond? Kus asuvad?
Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Autoheitgaasides. 2)Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 . ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+ H2O
C. ükski aine ei saa olla temperatuuril -1000ºC 7. Milline väide ei ole õige? A. päikesekiirgus jõuab Kuule peamiselt soojusjuhtivuse teel B. soe õhk läheb toast välja avatud akna ülemise osa kaudu külm õhk tuleb sisse avatud akna alumisest osast C. kui veekeetjas poleks küttekeha mitte anuma põhjas, vaid kaane lähedal, siis vesi ei soojeneks ühtlaselt 8. Millistes keskkondades ei saa tekkida konvektsiooni? A. vedelikes B. gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C. kui vett pliidil kaua keeta, siis muutub köögiaken „higiseks“ D. kui asetada kriiditükk vette, siis muutub kriit märjaks. 10. Kas jääga on võimalik soojendada teist keha? A
Laser Laser ehk valguskvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat energiat (gaasides). Mõningates laseritüüpides segatakse kiirgusainet abiainega, millelt ergastusenergia kandub kiirgusosakestele, tõhustades viimaste pöördhõivestumist. Valgusvõimendina rakendatakse laserit suhteliselt harva. Valdav enamik lase...
Kapillaarideks nimetatakse peeni torusid, milles tuleb arvestada kapillaarnähtustega (ka taimede vartes). Mida peenem toru on, seda enam püüab vedelik saada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus. Difusioon leiab aset tunduvalt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, tihedusest ja põrgete vahelisest teepikkusest. Soojusjuhtivus on vedelikel tänu tihedusele ja erisoojusele suurem kui gaasidel. Sisehõõre on vedelikes tänu molekulivahelistele tõmbejõududele tunduvalt suurem kui gaasides, temperatuuri tõustes soojuspaisumise tõttu väheneb. Sõltub keha kujust. Hüdrodünaamikaks nimetatakse teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja voolamise uurimisega. Tahkisteks nimetatakse aineid, millel on kristallstruktuur. Molekulid paiknevad tihedalt, kindla korra järgi. Molekulide vahel on tugev vastastikmõju, soojusliikumine toimub vaid osakeste võnkumise näol
näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud. 11. Mis on sisetakistus? Vooluallika takistus. 12. Elektrivoolu töö ja võimsus. Kuidas arvutad ja mida näitab? Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. N=A/t, A=UIt, N=UI 13. Joule’i – Lenzi seadus? Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhitakistusega ja voolukestvusega. 14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on laengukandjateks erimärgilised ioonid, mis hakkavad vastassuundades liikuma. 15. Mis on Galvano tehnika? Eseme katmine metallkihiga elektrolüüsi käigus. 16. Nimeta voolulevimise võimalusi gaasides? Gaasi ioniseerimine, põrkeionisatsioon. 17. Mis on plasma? Tugevasti ioniseeritud gaas. 18. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? N-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel valentselektrone on
vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon
Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või kui ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid. Dopingainet manustatakse suu kaudu tablettidena või kapslitena ning süstitakse lihasesse. Dopingainet tuleb sisse võtta koos toitainerikka toiduga ja tugeva jõutreeningu ajal selleks, et lihasmass oluliselt suureneks. Vahel kuritarvitatakse dopingaineid ka lühikese kuuri ajal suurte annustena siis, kui intensiivselt treenitakse. Paljud dopingainete kuritarvitajad kasutavad kesknärvisüsteemi mõjutavaid aineid nagu amfetamiin, et peletada
sulgeda ja sedagi pimeduses. Seejärel tuleb filmi puhta vee all pidevas, ühtlases joas loputada kuni 20 min. Alles seejärel saab pilte lasta paberile ja luua negatiivist positiiv, kuid seda sammutigi pimedas, lubatud on vaid õrn punane valgus. Kui pildipaberile on lastud valgus läbi negatiivi, tuleb seda hakata kemikaalides töötlema. Üldjuhul on kemikaale kolm ja loputus vedelike kaks. Fotopaber läbib kuni 18 minutilise protsessi nendes vedelikes, misjärel pannakse pilt kuivama ja seejärel pressi alla ning pilt ongi valmis. Miks me näeme läbi aparaadi vaatlussilma, kuigi see ei avane täpselt teiselpool aparaati? Aparaadis asetseb peegel, mille abil peegeldatakse piltveel üle mitme peegli ning silma. Kui vaatame aparaadi silmast sisse, näeme me kujutist aga seda peegeldavad omakorda veel 7 peeglit, et pilt jõuaks meie silmani. Peeglite asukoht ja peegeldus nurgad on väga keerukad ja neid täpselt välja arvutada väga raske.
· tavaliselt astmeliselt Mäemassi (kaevist) purustatakse selleks, et seda saaks töödelda ja paremini. Sõelumine: · toimub sõeluritega · jaotakse kaevis tüki (tera) suuruse järgi klassidesse Pesemine: · Kasutatakse kaevisest tolmu ja teiste peente osade eraldamiseks. Töödeldud kaevise rikastamine Põhineb kivimite erinevate omaduste ärakasutamisel. · Setitamine · Separeerimine õhujoas · Rikastamine rasketes vedelikes · Floteerimine 3 3. Kaevandatud alade korrastamise peamised võimalused 1. Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine. 2. Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise.
On füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega 3. Mis on mittejuhi iseloomulikud tunnused? Neil puuduvad laengukandjad 4. Too näiteid elektrivoolu tarvititest. Milleks neid kasutatakse? Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, 5. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Kuivas keedusoolas ja puhtas vees elektrivoolu ei teki(isolaatorid). Elektrivool tekib keedusoola vesilahuses. Vette puistatud keedusool lahustub ja tekivad naatriumi positiivsed ning kloori negatiivsed ioonid, mis liiguvad lahuses korrapäratult 6. Milles seisneb elektrivoolu soojuslik toime?too näiteid selle kaustamisest. Vooluga juht soojeneb(tavlistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused)
1. Kuidas tekib elektrivool? Millest ta sõltub? Elektrivool tekib laengukandjate suunatud liikumisest. Selle iseloomustavaks suuruseks on voolutugevus, mis näitab kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus. Voolu suunaks on kokku lepitud positiivsete laengute suunatud liikumise suund. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivliikumine. I=q/t I=Sven (e-elektroni laen; n-elektronide konsentratsioon) 2. Sõnasta Ohmi seadus? Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel I=U/R (I voolutugevus 1A; U-pinge 1V; R-takistus 1Ὼ) 3. Sõnasta takistus ja millest ta sõltub? Takistus on võrdeline juhi eritakistuse ja pikkusega ning pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. R=ρl/S (R-takistus 1Ὼ; ρ-tihedus 1kg/mᶟ; l-pikkus 1m; S-pindala 1m²) Mida pikem ja peenem on juhe ja mida suurem on juhtme materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 4. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi ...
Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W)
tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul: Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega Gaasides liiguvad molekulid pidelvalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega Temperatuuriskaalad Celsiuse skaala Fahrenheiti skaala Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala Rankine´i skaala Reaumuri skaala Seosed temperatuuriskaalade vahel CK o K oC T=tc + 273K tc=T-273 oC
Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu. Elektrokeemiline- galvaanielemendi teke, aktiivsem metall anoodiks ja vähem aktiivsem katoodiks 3.Miks metallide tootmiseks nende ühenditest tuleb energiat kulutada ,metallide korrosioon aga toimub iseeneslikult ? Korrosioon toimub keskkonna mõjul. 4.Selgitage keemilise vooluallika ja galvaanelemendi töö põhimõtet. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.
liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine – vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri – seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju.
liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju.
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must ...
Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks? Ainete iseenesliku segunemis nim. difusiooniks. 25.Mida nimetatakse soojuspaisumiseks?
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
saata (see ongi motoorjõud - elektron teeb tööd). Selleks kasutatakse keemilist energiast (kui seda pole, siis patarei on tühi). VT JOONIST PATAREIGA. ! Töö, mis kulub elektroni viimisel lõpp-punktist(nt miinusklemm) alguspunkti(nt plussklemm) tagasi ! • Vooluallika sisetakistus: Patareis on keskkond (nagu 'soo'), kust elektron peab läbi minema. Kulub energiat, et sisetakistus läbida. Patareil on süsteemis oma kindel takistus! • Elektrivool vedelikes, elektrolüüs, elektrolüütiline dissotsiatsioon, elektrood (katood, anood): Elektrivool vedelikes - ioonid! Nt kui NaCl panna vette, siis ta lahustub. Ta jaguneb ioonideks vees ehk tekib Na+ ja Cl-. Ioonide suunatud liikumisega saab elektrivoolu kujutada. Pinge paneb need ioonid liikuma (Na+ ioonid liiguvad sinna, kus on elektronide ülejääk ning Cl- ioonid sinna, kus on elektronide defitsiit). Elektrolüüs - alalisvoolu kasutatakse selle protsessi toimumiseks ehk
• Väljast sisse viidud türoksiin pärsib hüpofüüsi türeotroopse hormooni sekretsiooni ja sellega vähendab endogeensete kilpnäärmehormoonide produktsiooni, põhjustades kilpnäärme taandarengut. - Joodi preparaadid (jood, kaaliumjodiid), nende kineetika, toimemehhanism. Kaaliumjodiid: Jodiidid imenduvad hästi seedetraktist. Jood imendub hästi ka nahalt ja limaskestadelt. • Imendunud jood kuhjub suuremas koguses kilpnäärmes, teistes organismi kudedes ja vedelikes jaotub enam- vähem ühtlaselt. • Organismist eritub peamiselt sapiga, vähesel määral ka limaskestade ja süljenäärmete kaudu. K. Vahenõmm 2018 Joodi toimemehhanism türeotoksikoosi korral: Joodi kõrged kontsentratsioonid veres pärsivad – joodi haaret – joodtürosiinide ja kilpnäärmehormoonide teket – kilpnäärmehormoonide vabanemist • Kasutamine – enne operatiivset ravi – türeotoksilise kriisi korral
vabaneks sellises koguses, et me reaktorist ikka pidevalt energiat saaksime, kuid protsess
plahvatuseks ei kujuneks.
Aatompommi tööpõhimõte
Aatomipommis on kaks eraldi asetsevat uraani tükki, mille massid ei ületa kriitilist massi
(m
Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44
lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti Hl > 0, Sl < 0; temperatuuri tõstmisel tahkete ainete lahustuvus enamasti kasvab. Jaotusseadus lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas c1 suhtes: K= , c2
lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, ∆H2 < 0 – lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti ∆Hl > 0, ∆Sl < 0; temperatuuri tõstmisel tahkete ainete lahustuvus enamasti kasvab. Jaotusseadus – lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas c1 suhtes: K= , c2
15.Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides: 1 kWh = 3,6 × 106 J. Eestis maksab elektrienergia 1kWh = 0,12. 16.Joule'iLenzi seadus?- Joulei Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega. VALEM: Q=I2Rt 17.Kirjelda elektrivoolu vedelikes.- Elektrolüüd on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad.) 18.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas
. I on siin keha inertsimoment Toricelli seadus - määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=√2gh1.Turbolentne on keeriseline pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja l pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. 15. Sisehõõre vedelikes - Viskoosse vedeliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide I0 √ vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb. T =2 π , I0 – keha inertsmoment
Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine
o Mis on elektrolüüt? Elektrolüütideks on ained, mille vabadeks laengukandjateks on ioonid. o Kuidas tekib elektrivool vedelikes? (selgita) Keemiliselt puhtas vesi on dielektrik. Vesi, lahustades aineid, tekitab ioone. Juba väike lahustatava aine kogus muudab puhta vee elektrijuhiks. o Mis on gaasilahendus? Kuidas ta tekib? Gaasilahenduseks nimetatakse elektrivoolu gaasis. Sõltumatu gaasilahendus tekib pärast põrkeionisatsiooni algust ja kestab edasi ka välise ionisaatori eemaldamisel. o Millised ained on pooljuhid?
liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laengukandjaid (termoemissiooni teel). · Termoemissioon elektronide eraldamine kõrge temperatuurini kuumutatud metalli pinnalt. · Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes elektrolüütides · Elektrolüüdid (leeliste, soolade ja hapete lahused) juhivad elektrit; lõhuvad aatomid ioonideks. · Ioonide tekkimine elektrolüütides elektrolüütiline dissotsiatsioon (leelise, happe või soola neutraalsete molekulide lagunemine ioonideks lahuse toimel). CuSO4 Cu2+ + SO42- · Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, siis tekib elektrivool. · Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused
Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks. Hüdrodünaamika – Teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja vedelike voolamise uurimisega, nimetatakse hüdrodünaamikaks. Tahkis – Aine, millel on kristallstruktuur Amforne aine – Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ja on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amforne aine = üliväikese voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. Monokristall – Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem/ Ühesugune kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse.
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid,
49. Amorfsed kehad tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Omadused: 1) puudub kristallstruktuur 2) on voolavad 3) sulamistemperatuuri puudumine 4) isotroopsed Nt: klaas, orgaaniline klaas, enamik plastmasse, kautsuk 50. Difusioon ainete segunemine iseenesest. Difusioon erinevates agregaatolekutes: Gaasides kõige kiirem, sest molekulid paiknevad hõredalt, tihedus on väike. Vedelikes aeglasem kui gaasides, sest vedelikel on suurem tihedus ning teepikkus, mille molekul keskmiselt põrgete vahel läbib, on väiksem. Tahkistes esineb difusioon vähesel määral. Difusioonist sellises mõttes, nagu vedelikes või gaasides, rääkida ei saa, sest see saaks toimuda ainult välise jõu mõjul ning väga pika aja vältel. 51. Soojusjuhtivus soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama
49. Amorfsed kehad – tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Omadused: 1) puudub kristallstruktuur 2) on voolavad 3) sulamistemperatuuri puudumine 4) isotroopsed Nt: klaas, orgaaniline klaas, enamik plastmasse, kautšuk 50. Difusioon – ainete segunemine iseenesest. Difusioon erinevates agregaatolekutes: Gaasides kõige kiirem, sest molekulid paiknevad hõredalt, tihedus on väike. Vedelikes aeglasem kui gaasides, sest vedelikel on suurem tihedus ning teepikkus, mille molekul keskmiselt põrgete vahel läbib, on väiksem. Tahkistes esineb difusioon vähesel määral. Difusioonist sellises mõttes, nagu vedelikes või gaasides, rääkida ei saa, sest see saaks toimuda ainult välise jõu mõjul ning väga pika aja vältel. 51. Soojusjuhtivus – soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
