Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus,
Pascali katse tulemusena näeme et vesipurskas välja kõigis suundades. Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub
TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Tatjana Rudenko KAKB61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 4.04.2012 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosi kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensäämide glükoosi oksüdaas (GOD) ja peroksüdaas (POD) kasutamisel. See meetod võimaldab määrata glükoosi ka teiste teendavate suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist hapniku toimel glükohappeks. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena
............................................................................................................. 15 8.Elektrivool vedelikes ....................................................................................................................................
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid on väga lihtsa ehitusega, mis enamasti kuuluvad keeruka ehitusega mehhanismi juurde. Näiteks: plokk, kang, kruvi jne. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. P-rõhk, P=F/S (jõud(N) jagatud pindalaga (meetrit ruudus)) 1 njuton/ruutmeetri kohta= 1Pa (paskaal). Valemist näeme et rõhk sõltub S-ist. Suure pindala korral on rõhk väiksem aga väikse pindala korral on rõhk suurem. Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus (17.saj B.Pascal) tahke keha avaldab rõhu edasi jõu mõjumise suunas. Vedelikes ja gaasides kehtib aga Pascali seadus. [vedelikus või gaasis antakse mõjuv rõhk edasi igas suunas ühte viisi]. NT. Kui tulistada keedetud muna õhupüssiga siis kuul lendab läbi muna ja auk jääb järele. Kui tulistada toorest muna, siis lendab see laiali, sest vedel muna kannab rõhu edasi igas suunas. Samal põhimõttel töötab ka Pascali kuul. Vedeliku samba rõhk
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1
Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. Soojusjuht väheneb nim suunas. c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha
Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt). Omadus täita erineva kujuga anumaid. Omadus voolata (pidev kujumuutmine). Molekulidevahelised tõmbejõud ei lenda laiali nagu gaasid. Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri. (Aga soojusliikumine segab selle väljakujunemist). Molekulide korrapärasuse alged olemas, kuid ei ole püsiv! o Nimeta ülekandenähtused vedelikes. Difusioon esineb vedelikes, kuid tunduvalt aeglasemalt kui gaasides. Dirusiooni kiirus vedelikes tõltub temperatuurist ja ka sellest, et veel on suurem tihedus. Soojusjuhtivus on vedelikel suurem kui gaasidel. Sõltub ka aine tihedusest ja erisoojusest. Vedelikes määravad sisehõõrde põhiliselt molekulidevahelised tõmbejõud. Kui molekulid liiguvad vedelikus mingis kindlas suunas, siis haaravad nad
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutatakse manomeetrit. · Rõhk gaasides allub samasugustele seaduspärasustele nagu rõhk vedelikes: · mida kõrgem on gaasisammas pinna kohal, seda suuremat rõhku see pinnale avaldab. · Kõige levinuim gaaside segu Maal on õhk. · Maapinna kohal asub 1500 km kõrgune õhukiht, mille mass on 520 000 000 000 000 0000 kg. · Selline õhusammas avaldab maapinnale umbes 100 000 Pa suurust rõhku. · Sedarõhku nimetatakse õhurõhuks.
kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga
Tähis toidulisandina on E442. Niisutina mokatubakas. Ravimi- ja hügieenitööstus Enamasti pehmuse ja möördevõime parandamiseks. Võib leida allergiaravimites, köhasiirupites, eliksiirides, hambapastas, suuvees, nahahooldustoodetes, raseerimisvahus, seepides. Glütserooliseepe kasutavad inimesed tundlik, kergesti ärrituv nahk, aitab vältida naha kuivust niisutavate omaduste tõttu. Juurviljaglütserooli leidub ja e-sigarettide vedelikes. Antifriis Glütserool segab veekristallide moodustamist. Teater ja kino Teatris kasutatakse glütserooli pisarate võltsimiseks, suitsumasina vedelikes. Kinotööstuses ka vee aurustumise aeglustamiseks. Formula E Formula E elektrisõiduki aku generaatorites on glütserooli (bio-diisli toodangu korvalsaadus) Keemiline vaheühend Karl Kristjan Tamm Kasutatakse nitroglütseriini tootmisel, mis omakorda on püssirohu, mitmete lõhkeainete üks põhilisi koostisosi
I. Lihtained nende koostises erinevad ainult Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, ühe elemendi aatomid. Näit Au, S, O2, Na2. m2, km2. · Aatomid üksikult väärisgaasides, seotult Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, metallivõrena metallides. m3. · Molekulid üksikult gaasides, seotult vedelikes Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest. GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II. Noored mäestikud:
Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed.
Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat
Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Elektrienergia SI ühik on dzaul (tähis J) ehk vattsekund (Ws). Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides: 1 kWh = 3,6 × 106 J. 1 Ws = 1 J. 3,61 senti/kWh 5,26 senti/kw 16. Joule'i Lenzi seadus Joule'i Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ?
tekitada 13. Ohmi seadus 1. I=U/R I-voolutugevus U-pinge R-takistus 2. I=E/R+r I-voolutugevus E-elektromootorjõud R-takistus r-vooluallika sisetakistus 14. Elektrolüüsi põhiseadus Selle seaduse kohaselt on alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega m=k I t m-mass I-voolutugevus t-aeg k-tegus, const 15. Mida kujutab endast elektrivool vedelikes ja gaasides Elektrivool vedelikes ja gaasides kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektriväljas
Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks (sisepõlemismootor, soojuspump, külmkapp) Enamikes tänapäeva sm kasutatakse gaasi või auru tehtavat tööd. Termodünaamika põhiprintsiibid: 1)print. väljendab põhivõrrand 2)entroopia kasvu seadus Ülekandenähtused- aine või energia ülekandumine ühest ruumi osast teise. Aine iseenesliku ülekandumist ühest ruumi osast teise ja segunemist teiste ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja vähesel määral tahketa ainete vahel. Soojusjuhtivus- siseenergia ülekandumine Kui kaks pindala suurusega S asuvad teineteisest kaugusel l ning ühel pinnal on kõrgem temp. T1, teisel madalam T2, siis aja t jooksul ühelt pinnalt teisele kandunud soojushulk Q= k (t1-t2)/l *St k- pindade vahelise aine soojusjuhtivus tegur. Sisehõõre- meh. energia õlekandumine vedelikes või gaasides. Pannes ühe ketta pöörlema, kandub energia õhu kaudu teisele. Vedeliku omadused:
kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga dN = Nf (v) dv kus N on osakeste üldarv ja dN on osakeste arv, mis liiguvad kiirusega vahemikus v ja v+dv. Funktsiooni f(v) nimetatakse tõenäosustiheduseks ja see avaldub valemiga 3 m 2 - mv 2
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi
6. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8. Pikilaine on laine (helilaine), milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. 9. Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Need ei levi vedelikes ja gaasides. 10. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 11. Laineid liigitatakse nende kuju järgi tasalaineteks ja keralaineteks. 12. Seisulaine ehk seisev laine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. 13
Niiske puit on le 25% Ehituspuidu niiskus aste on 15% Puukuiv materjal peab olema 13% Tisleri kuiv on 6-10% Puuvirna krgus peaks olema vhemalt 20 cm Virna laius ei tohiks olla le 50 cm Lauavirna vahe liistud peaksid olema tollised Liistud peavad olema ksteise all ,levalt alla Liist peaks raest max 20 cm kauguselt hakkama Ssipool alati lesse poole,siis lheb niiskus paremini vlja Laua otsad ei tohiks olla pikese poole Lauavirnad peaks olema phjast luna vi otsad katta mingi materjaliga n: eterniidiga Lauavirn peaks asetsema lagedama platsipeal Kuivatamis viisid: Kuivatada pstijalal, juurte peal Loomulik kuivatamine, kamberkivatamine- saab tisler kuiva puidu, Kontaktkuivatamine, kuivatamine krgsagedus vljad, kuivatamine infrapuna kiirtegaes, kuivatamine vedelikes, kondents kuivatamine, vaakum kuivatamine.
Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Kuidas teleskoop töötab? Mina uurisin, mis põhimõtetel töötab teleskoop. Valisin teema, kuna tahtsin teada saada midagi uut. Walter Fendti leheküljel on mitmeid simulatsioone, küll saab vaadata kolme jõu tasakaalu, üleslükkejõudu vedelikes, ideaalse pendli tegutsemist ja paljut muud. Mina valisin teleskoobi uurimise. Antud programmiga saab muuta teleskoobi objektiivi ja okulaari kaugust meetrites. Lisaks on võimalik muuta kiirte suunda, kui liigutada neid hiirte kursoriga. Simulatsioon arvutab kiirte ja optilise telje vahelise nurga(tähistatud rohelisega) ning teleskoobi suurenduse(näidatud numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe
Elektrivool elektrolüütide vesilahuses Elektrolüüt-vedelik, mis juhib elektrivoolu. need on kõik soolade, hapete ja leeliste vesilahused. Elektrivool vedelikes on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine elektrivälja mõjul. Näide: NaCl vesilahus Vabadeks laengukandjateks võivad keedusoola vesilahuses olla positiivsed (Na) ja negatiivsed (Cl) ioonid. Aines tekib elektrivool siis kui aines on vabu laengukandjaid. Elektrivool tekkis keedusoola vesilahuses, järelikult selles aines on vabu laengukandjaid. Kuna keedusool koosnen naatriumi positiivsetest ioonidest ja kloori negatiivsetest
roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12W/m2See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos. Valguslained:
Lahused on igal pool väga levinud. Lahus on ühtlane segu. Ainet, milles teise aie osakesed on ühtlaselt jaotunud, nimetatkse lahuseks. Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas
V=? 5. Siseenergia ja selle muutumine. Molekulaarkineetilise teooriast lähtudest on keha siseenergia tema kõikide molekulide ( ka aatomite, ioonide, vabade elektronide jt. ) keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise mõju ( jõu ) keskmise potentsiaalse energia summa. Gaasidel on molekulide keskmine kineetiline energi keskmisest potentsiaalsest energiast tunduvalt suurem - seetõttu on agregaatolekuks gaasiline olek. Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest väiksem, tahkistes aga veelgi väiksem - seetõttu on agregaatolekuks vedel või tahke kuju. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nimetatakse soojushulgaks, mille tähis on Q ja mõõtühik 1 J. Kui agregaatoleku muutust ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojusehulk on võrdne aine massi - m
Doping Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud KEELATUD MEETODID a) veredoping b) kunstlike hapnikukandjate ja plasmaekspandrite manustamine c) farmakoloogiline , keemiline ja füüsikaline manipuleerimine DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne tree...
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul,
V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T 8.soojusülekanne Q= cm ( t - t ) 1 2 soojushulk(J)=erisoojus( J ) mass ( kahe temp. muut)
Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur
“ (Miksike, 2015) 1.4. RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega maa tõmbab enda poole mingit keha. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks (joonis 3). Näiteks kui visata palli siis lendab see natukese ajapärast maha (joonis 4). Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud (joonis 5). Kehadele mõjuv raskusjõud on suunatud alati Maa keskkoha poole (Wikipeedia, 2012). Raskusjõud sõltub Maa külgetõmbejõust ja keha massist (Raskusjõud ja üleslükkejõud vedelikes, 2015). Raskusjõu tähis on Fg, ning seda arvutatakse valemiga Fg = m * g, Kus m on keha mass ja g on vaba langemise kiirus. Joonis 3. Gravitatsioon Joonis 4. Pallile mõjub raskusjõud Joonis 5. Mida suurem keha mass, seda suurem on ka raskusjõud 1.5. HÕÕRDEJÕUD Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on vastassuunaline veojõuga (joonis 6). Joonis 6
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokku...
See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: defektse termospudelisse sooja vett valades tunneme mõne aja pärast termose väliskesta soojenemist. Sisehõõrdeks nim molekulide vastastikmõjust tingitud takistust aine eri makroskoopilisele liikumisele ///
relaksatsiooniajaga ehk ajaga mil dipoolsete temperatuurist? molekulide orienteerumine elektriväljas suureneb Temperatuuri tõustes metallide eritakistus või väheneb soojusvõnkumise tagajärjel e korda. suureneb Esineb peamiselt polaarsetes vedelikes ja gaasides Variant 2 ning ka orgaanilistes tahketes dielektrikutes. 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Dielektrikukadude kaonurga tangensi Vedeldielektrikute läbilöök sõltub suuresti lisandite konsentratsioonist selles. Eristatakse
Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed.
PINDPINEVUS, MÄRGAMINE, KAPILLAARSUS. 1. Selgita mõisteid: kohesioonijõud-jõud aine ja osakeste vahel vedelikes (Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline?
o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?) o Kuidas seletada soojuspaisumist aineosakeste liikumisega o Kui palju paisuvad soojenemisel tahkised, vedelikud ja gaasid 11. Kuidas paisuvad soojenemisel enamus ainetest 12. Kuidas paisub soojenemisel vesi 13
Nanotehnoloogia tulevik Richard A. L. Jones Tõlkinud Kalle Hein Nanotehnoloogia areng on teaduses saanud viimasel ajal väga põnevaks ja uuritavaks haruks. Nanotehnoloogia on tehnoloogia haru, mis käsitleb tehnoloogilisi tegureid mille mõõtmed on väga väikesed ja mis toimiksid isegi aatomi tasandil. See võib saada suureks läbimurdeks inimeste ravimises, näiteks on välja mõeldud teeoria, kuidas robot, lastes inimese veresoonde, likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik. Tänapäeval on juba välja töötatud sellised nanotehnoloogilised asjad nagu määrdumiskindlad püksid, päevituskreemid, süsiniku nanotorukestega tugevdatud tennisereketid, sampoon koos juuksepalsamiga kaks ühes, ja mõned ravimid, mida organism transpordib täpselt õigesse kohta kus ravi hakkab toimima. Algse tulevikupilti nanotehnoloo...
nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada gaas tuleb ioniseerida. Voolutugevus: Voolu tekkimiseks juhis on vaja, et juhi otstel oleksid erinevad laengud. Mida
, kuid vastupidine jõud.Gravitatsiooniseadus: Iga keha tõmbab teist keha enda poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Mõõteriistad:baromeeter-õhurõhk,termomeeter ,anemomeeter-tuulekiirus,areomeeter-tihedus(vee),dünamomeeter-jõu mõõtmiseks,altimeeter-kõrguse,manomeeter-rõhk vedelikes,gaasides,hügromeeter-õhuniiskus,spidomeeter,hodomeeter-pikkus. SI süsteemi põhiühikud: meeter(m), kilogramm(kg),sekund(s),amper(A),kelvin(K),mool(mol)(ainehulk), kandela(cd)(ainehulk).
Valemi tüüp Valem Tähised Ühikud Optiline tugevus D = 1/f D - opt tugevus D - dpt Sagedus f=1/T f - fookuskaugus f-m Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3
KORROSIOON! Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega
Jagunemine: ? tahkis: molekulid paiknevad korraparaselt (kristallstruktuur); ? metallid; ? mittemetallid; ? amorfne aine, kristallstruktuur puudub, esineb voolavus (nt pigi, klaas) Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat joudu nimetatakse elastsusjouks. Hooke'i seadus: venitusel voi survel on elastsusjoud vordeline keha pikkuse muutusega Vedelikes molekulid vobelevad ja porkuvad naabermolekulidega. Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi.
Lõpmata lahjad lahused. Henry seadus. Lõpmata lahja lahus – väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. Lõpmata lahjades lahustes puuduvad vastastikmõjud lahustunud aine osakeste vahel. Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P kus, KH on Henry konstant (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Võrrandit kasutatakse gaaside lahustumise iseloomustamiseks vedelikes. Võrrand kehtib ainult püsivalt lahjade lahuste korral. 6. Gaaside lahustumine vedelikes Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vedelikes väheneb, kui see sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 7
· Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Magnetresonantstomograafia Magnetresonantstomograafia (MRT) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
