Kõik ained koosnevad molekulidest, mis on pidevas liikumises. Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsio...
süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" - tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva. 11. Iseloomustada Jupiteri. Millest koosneb tema atmosfäär? Jupiter on suurim hiidplaneet, ning on tähistaevad Veenuse järel kõige heledam ,,täht."
registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse aktsiisiseaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena. 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 4870,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikj...
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel ...
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid
skisofreeniasse. Suurte annuste sagedasel manustamisel tekib lõpuks motiivituse sündroom, mis seisneb üldises huvipuuduses, apaatias ja passiivsuses, väsimuses, tujutuses, kontsentratsioonihäiretes, lohakuses enda eest hoolitsemisel. Kogu tegevus on suunatud tarvitatava aine hankimisele. Sageli minnakse sel etapil üle stimulaatorite tarvitamisele (amfetamiin, kokaiin, ecstasy) või hakatakse neid kasutama koos kanepiga. Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. Kanepi välimus: Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanep slängis :
Aurumise korral on tegemist vedelast aineks gaasiliseks muutumise protsessiga. Selle käigus aine neelab energiat ehk energia neeldub. Vesi aurustub igal temp-l. Kondenseerumise puhul on tegemist gaasilisest ainest vedelasse üleminekuga ning selle käigus energia eraldub. Sõltub temp-st, ainest ning aine tasapinnast. Sublimatsioon ja härmatumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sublimatsiooniks nim aine üleminekut tahkest ainest gaasilisse olekusse, vahepeal vedelat olekut läbimata. Selle käigus neeldub energiat, kuna keha vajab selleks energiat. Härmatumine on vastupidine, ehk siis gaasilisest faasist tahkesse. Selle käigus eraldub energiat. Ülesanne üleminekute ja soojenemise/jahtumise kohta Aurustumissoojuse valem: Q= Lm soojushulk= aurustumissoojus*mass. Sulamissoojuse valem: Q= sulamissoojus kg kohta *mass. sulamissoojus on tabelina toodud, igal ainel eri. Temperatuuri tõstmise valem: Q= c*m(t2-t1) soojushulk= erisoojus*mass (lõplik
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S....
Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks. Esimesed organismid: Protobiant- Ainuraksed, eeltuumsed- päristuumsed ainuraksed- hulkraksed 13. Kirjelda loomariigi arengut. 700 milj aastat tagasi toimus hulkraksete loomade areng vees. Esimesed loomad olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed
niiskuskoormuse tingimustes. Jäätunud kondensaat tekkis kõikidel juhtudel kui temperatuur jäi vahemikku -20 ja +20, -15 ja +20, -10 ja +20 ning soojem pool oli küllastunud niiskusega. Katsekeha sooja õhu poolsele küljele tekkis kondensaat. Katsekehad olid erineva tihedusega, suurema tihedusega proovikehad (A ja B) olid jaotunud nähtavalt jäätunud niiskuse ja vedela kondensaadi piirkondadeks. Katsekehal C, mis oli teistest kergem, esines ka jäätunud ning vedelat kondensaati, kuid puudus kindel joon nende piirkondade vahel. Niiskusskindlustegurid, mis arvutati kogutud andmete põhjal kõikide materjalide kohta, nende katsete korral, kus Ti=+ 20°C, Te= 20°C kuni 3 korda kõrgemad kui tabeliväärtus, kus µ=1 mineraalvilla puhul, mille tihedus on 10-200 kg/m3. Katsetel teiste temperatuuridega jäi µ väärtus lähemale tabeliväärtusele. Edasised uuringud on olulised leidmaks miks on niiskuskindlustegur (µ) kivivillas jäätunud
Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Mahuti koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust, etanooli, metüülbenseeni või toluooli. Suure temperatuuri vahemiku korral ka vedelat galliumi. Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru , seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Otstarbest sõltuvalt võib vedeliktermomeetritel olla erisugune väliskuju, pikkus, mõõtepiirkond ja jaotise väärtus. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C
kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks. Esimesed organismid: Protobiant- Ainuraksed, eeltuumsed- päristuumsed ainuraksed- hulkraksed 13. Kirjelda loomariigi arengut. 700 milj aastat tagasi toimus hulkraksete loomade areng vees. Esimesed loomad olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkas kujunema teised
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalset...
Elavhõbeda toime inimese tervisele Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Ligi 80% Hg aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale. Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid. Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja
süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" - tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Marsil on 2 kaaslast: 1) Phobos tiirleb umbes 6000km "kõrgusel" planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. 2)Dcimos on 20 000km "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi
Kosmose uurimine Ettekanne Tallinn 2009 Sisukord Teleskoobid................................................................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asem...
Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. Lämmastiku molekuli läbimõõt nanomeetrites on 0,32 Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil. Lämmastikhappe vajaduse suuruse üle võib otsustada järgmise fakti järgi. Kui sõja algul valmistati
JOON.2.4 Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. Tantaal-elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt. Saadud oksiidikihi Ta2O dielektriline läbitavus on 25, mis võimaldab saada suuremaid mahtuvusi väiksemate gabariitide juures. Katoodiks on tantaalitükikesele kantud grafiidi ja hõbeda segu. Taolise kondensaatori ehitus on kujutatud joonisel 2.5 JOON.2.5. Omadustelt on tantaal-elektrolüütkondensaatorid igati paremad kui alumiinium-elektrolüütkondensaatorid, kuid nad on ka märksa kallimad
Sangleparavimeil on kootav, verejooksu peatav, haavuparandav ja higileajav toime. Sangleparavimeid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, aga ka mao- ja soolehaiguste raviks ning düsbakteeria (soole väärbakterisuse) ärahoidmiseks antibiootikumide tarvitamisel. Harilik lodjapuu Ravimina kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Vedelat ekstrakti verejooksude korral, eriti emakaverejooksu korral. Noorte lehtede abil tehakse ravivanne, mis aitavad nahalööbeid, vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada. Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav, verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket ning ergutavad rasvavahetust. Harilik lodjapuu Marjad on ka vitamiini C ja suhkrurikkad ning seepärast võib neist head teed valmistada.
Sellest kõrgemal rõhul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel. Vesi võib olla ka metastabiilsetes (kreeka keeles «üle» ja ladina keeles stabilis «püsiv») olekutes: üleküllastatud ja ülekuumutatud aur, allajahutatud ja ülekuumutatud vedelik. Sellised olekud võivad püsida üsna kaua, kuid kui nad puutuvad kokku stabiilsema faasiga, toimub faasiline üleminek. Näiteks on puhtas klaasanumas lihtne saada allajahutatud vedelat vett, mille temperatuur on alla 0 °C, aga kui tekib vähemalt üks kristallisatsioonitsenter, siis vesi muutub jääks terve mahu ulatuses. 2.1.Vee elektrijuhtivus Puhas vesi, mis ei sisalda ioone, on hea elektri isolaator, aga isegi deioniseeritud vesi ei ole täielikult ioonidest vaba. Vedelas vees toimubautoionisatsioon, mida kirjeldab järgmine võrrand: 2 H2O (v.)«» H3O+ (l.) + OH- (l.) Kaks vee molekuli moodustavad ühe hüdroksüüliooni (OH-) ja ühehüdrooniumiooni (H3O+)
nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm (kartulikrõpsupakkides aitab lämmastik säilitada krõpsud värskemad). Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks (pehmed ja kummitaolisd materjalid muutuvad vedela lämmastiku temperatuuril rabedaks). Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes
taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni. Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel.
Rahanappuse tõttu jäi aga see elluviimata. Selle asemel loodi aga „Shuttel“ programm. Sellega prooviti luua korduvkasutatav rakett aga ka see ei läinud plaanipäraselt, sest see oli väga kallis ja polnud piisavalt töökindel. „Shuttel“ programm lõpetati aastal 2014, peale süstik Columbia kaotamist http://thisblogblank.files.wordpress.com/2012/01/moon_landing.jpg Vedelkütusrakettide sünnilugu Vedelkütusrakett kasutab kütuseks vedelat kütust. Kütuse põlemisel tekkivad gaasid paiskuvad raketi sabast välja ja vastavalt impulsi jäävuse seadusele liigub rakett edasi. Vedelkütuse eeliseks tahkekütuse ees on kontrollitavam põlemisreaktsioon. Vedelkütusega rakett kasutab enamasti kahte paaki, üks kütusepaak nt vedela vesiniku ja teine hapendaja jaoks nt vedel hapnik. Hapendajat on vaja, sest hapniku on vähe ja kütus põleb hapendajaga reageerides.
kujus suguline dimorfism: isaste tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Mõnikord on eesjalad tugevasti redutseerunud.
polüetüleenkihiga. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikerimisel kuumaõhupuhuriga. Mida kujutab endast iseliimuv ruberoid? On plaadi kujulised ja nad on külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada. Mida kujutavad endast kiud-bituumenplaadid? Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest(puitvill, paberimass) ja mineraalpulbrist(savi jahvatatud kivim jne.) Mida kujutab endast mastiks-katusekate? Kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega, pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Kuidas tuleb katusekatte-rullmaterjale hoida ja transportida? Suurtarbijate jaoks hoiustatakse bituumenit vedelas olekus. Väiketarbijate jaoks lastakse tahkemad bituumenid turule paberpakendis, vedelamad aga tünnides. Suurtarbijate juures hoitakse bituumenit basseinides, mis on varustatud kuumutusseadmetega
Kahjuks ülijuhid toatemperatuuril ei tööta. Tänapäeval tuntud parimate ülijuhtide puhul ei tohi temperatuur ületada 138 kelvinit (u -135°C), mis on umbes pool toatemperatuuri ja absoluutse nullpunkti vahest. Mõned metallid (alumiinium ja seatina) võivad muutuda ülijuhtideks, kui neid jahutada uskumatult madala temperatuurini ainult mõni kraad ülalpool absoluutset nulli (-273º C). Jahutamiseks kasutatakse vedelat heeliumi, mida on kulukas ja tülikas käsitseda. Osa ülijuhte funktsioneerib, kui nad on vedela lämmastikuga temperatuurini 196º C jahutatud. Vedelat lämmastikku on kergem ja odavam kasutada kui vedelat heeliumi. Teadlased on juba valmistanud aineid, mis muutuvad ülijuhtideks kuivjääga (tahke süsinikdioksiid) temperatuurini 78,5º C jahutamisel. Tulevikus loodetakse valmistada ülijuhte, mis funktsioneerivad hästi toatemperatuuri lähedal.
ning põrsad haigestuvad, känguvad ja võivad ka lõppeda. Põrsad võivad juua puhast keetmata vett puu-, metall- või plastmasskünast, mida nad ei saa ümber lükata. Küna tuleb puhastada ja selles vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Uutes seafarmides kasutatakse ka nippeljootureid. Künad või jooturid tuleb paigutada sõnnikukäigu äärde, et mahaaetud vesi ei märgaks sulu põrandat, eriti põrsaste lamamisaset. Kui põrsastele hakatakse andma vedelat sööta, kulub vett vähem, kuid puhas joogivesi peab pidevalt saadaval olema. Tavaliselt joodetakse põrsaid pärast söötmist. Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. 5) Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes
kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Hõre klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist ). Vedelat vett M-il pole, küll on aga avastatud pinnavorme, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub.Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt, määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine. J orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest
sügisel, viljastamine on keha väline. Viljastatud mune kannab vähk kogu talve endaga kaasas. Juunis kui vesi on soe kooruvad munadest väikesed jõevähid. 28.Ämbliku välisehitus, toitumine, hingamine. Ämblikud on lülijalgsed, sarnanevad putukatega. Neil on 8 jalga ja 2 osaline keha. Ämblikud hingavad raamatkopsudega, mis koosnevad paljudest lehekestest, tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu pääseb õhk kopsudesse. Toitub mitmesugustest putukatest, kuna ta kasutab ainult vedelat toitu, siis eritab ta ohvri kehasse seedenõret, mis saaklooma lagundab. 29.Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng. Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju.
kattu, mis pärsib nende loomulikku elutegevust. Samuti blokeerib DHT närvirakkude retseptoreid, mis annavad uue juukse taastootmiseks vajalikke impulsse. Kogu selle protsessi tulemusena langebki vana juus välja, uusi juukseid aga juurde ei kasva. Helsingi Ülikoolis katsetatud aine kujutaski endast pindaktiivset emulgaatorit, mis on võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu. Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv. 2.5Juuste pesemine ja hooldamine a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev. Teistel ei tasu aga pesta tihedamini kui kord kahe-kolme päeva tagant, muidu muutuvad juuksed liiga hapraks ning lähevad ruttu rasvaseks
5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind talub vett, mis pihustatakse töövahendile või pinnale ) niiske puhastus ( pind talub vett, kasutatakse üldpuhastusainet, eemaldada kuiva ja vedelat lahtist mustust, kuivab kohe, enne seda meetodit teha kuivpuhastus, töövahend kastetakse aine lahusesse, väänata kuivaks, pesumasinast tulnud lappe saab kasutada kohe või panna selleks kilekotti ) märg puhastus ( töömahukaim, vedela lahtise või kinnise mustuse / plekkide eemaldamiseks. Pind veekindel. 1. kuivpuhastus, 2. üldpuhastusaine, lahust peab vahetama, 3. pinna märjaks jäämise puhul see kuivatada )
Töövahendid puhastuses KORISTUSLAPID Koristuslappe kasutakse siledate pinnaga põrandate, seinte, klaaspindade, lagede ja mööbli kuiva, väheniiske, niiske ja märja koristusmeetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine pinnale, korjab lahtise ja nõrgalt kinnitunud mustuse. Lapiga kantakse pinnale ka kaitseained, samuti kuivatatakse pindu. Koristuslappide suurus, materjal ja veeimavus erinevad sõltuvalt kasutusotstarbest. Kõrget hügieenitaset nõudvates kohtades, nagu näiteks haiglad, kasutatakse mittekootud ühekordseid koristuslappe. Ühekordselt kasutatavad lapid Kasutatakse ainult kuiva koristusmeetodi puhul. Pärast kasutamist visatakse nad ära. 1. antistaatilised lapid on ühelt poolt karvastatud. Puhastatavat pinda lapiga hõõrudes tekib staatiline elekter, mis seob tolmu ja ei lase sellel lapi küljest lahti tulla. Lappe kasutakse nii eraldi kui ka koos mopiga (kõrgematelt pindadelt nagu ülemised riiulid, kapipealsed) tolmu pühkimisel. Pära...
Kuidas kasutada pliiti? · Ärge puutuge sisselülitatud pliidiplaati! Võite ennast kõrvetada ka potte või panne pliidilt maha tõmmates. · Lülitage pliidiplaadi keedutsoonid sisse alles siis, kui olete poti pliidile asetanud. · Jääksoojuse indikaator süttib põlema, et anda märku keedutsooni kasutamisest või sellest, et pliidiplaat on pärast väljalülitamist ikka veel kuum. · Ära kasuta pliidiplaati töölauana. · Toiduvalmistamisel ei tohi pliidiplaati jätta valveta. · Pliidiplaadi kuumale pinnale ei tohi sattuda suhkrut (ei tahket ega vedelat). Pliidile pudenenud suhkur tuleb eemaldada kaabitsaga ajal, mil pliit on veel kuum ja enne, kui jäänused on hangunud. · Kaitske käsi! · Pliidiplaadi kriimustamise vältimiseks kasuta ainult lameda põhjaga potte ja panne, millel ei ole teravai...
Joogivesi oli pahatihti halva maitsega. Piima andsid tolleaegsed kidurad lehmad õige vähe. Seepärast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suupäraseks metsmeega. Vajadust magusa järele aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. Noortele õpetati, et lauda tulles olgu käed puhtad ja küüned lõigatud. Vedelat toitu pakuti kahe kõrvaga kausikesest seda sõid kaks naabrit, tavaliselt mees ja naine, ühest kausist viisakalt järjepanu ammutades. Leiba ei tohtinud lõikamise ajal vastu rinda hoida. Matslikuks peeti hammustatud toidupala tagasipanemist ühisesse kaussi ning kastme rüüpamist üle kausi serva. Ka ei sobinud näppudega kausis sobrata või vaagnat keerutada, nii et paremad palad enda ette satuksid.
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika h...
alumine osa. Selle operatsiooni käigus silmaläätse ei eemaldata. · Ekstrakapsulaarne ekstraktsioon selle operatsiooni käigus tehakse kornea serva väike lõige, ning eemaldatakse selle kaudu kõigepealt läätse ähmastunud sisu ja siis eemaldataakse älejäänud osa läätsest. · Intrakapsulaarne ekstraktsioon Lõge tehakse suurem, selle kaudu viiakse läätse sisse sond. Sondi kaudu juhitakse silma vedelat lämmastikku, mis külmutab läätse ja see tõmmatakse koos läätsega silmast välja. Seda meetodit kasutatakse tänapäeval vähe, sest lõige on suur ja on oht reetina irdumiseks. Lääts eemaldatakse koos kapsliga. · Fakoemulsifikatsioon sond sisestatakse väikese kornea lõike kaudu. Sond väljutab ultraheli, mis pehmendavad ja lõikavad läätse väiksemateks tükkideks, nii et neid saab silmast ära imeda
(ülistuslaul, õpetus, arutlused maailmaasjadest). Oluline on loomade ohverdamine jumalatele. Hing sünnib uuesti uutes kehades. Kõige parem üldse mitte uuestisündida. Askeedid- karmi elu järgijad. U 500 eKr budism tahetest loobumine, nirvaana saavutamiseks. Elasid kloostris. Arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid, malemäng. Hiina. Hirsi, riisi; siidiusside kasvatamine- siidriie. U 1700 eKr tekkisid linnad, kiri. Kuninga võim oli piiramatu, teenrid maeti koos temaga. Rauast valmistati vedelat malmi.ülikute kõrval rikastusid kaupmehed. 221 ekr tekkis Hiina keisririik. Keisri võim oli piiramatu., allusid ametnikud. Preestreid polnud., väiksema võimuga olid väepealikud. Steppides elasid hunnid- sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud. Nad käisid laastavatel retkedel- kaitseks rajati Hiina müür. Siiditee- Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemeremaadesse. Paber. Koolides õpiti varasemaid kirjateoseid pähe. Kooliharidus võimaldas aeg-ajalt ka vaeste lastel kõrgetele
Allikad: http://www.cityofsydney.nsw.gov.au/ http://www.emelbourne.net.au/ Energiamajandus Austraalias toodetakse tuuleenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat, kivisütt, tuumaenergiat ja laineenergiat ning energiat maagaasist. Erilist rõhku üritatakse panna taaskasutatavatele energiaallikatele, millest kõige suuremast esitub hüdroenergia. Austraalia on üks maailma tähtsamatest kivisöe eksportiatest. Peale selle ekspordib ta veel vedelat maagaasi ja metalle. Energiavarasi riik ei impordi. Austraalia on viiendal kohal maailmariikidest energiatarbimises. 2001 aasta kohaselt kulutati energiat 5.71 TOEd inimese kohta, mis tähendab, et vastavalt energiale kulutati 5.71 tonni naftat inimese kohta. Praegu on Austraalia energiamajandus vägagi arenenud. Aina rohkem hakatakse kasutusele võtma alternatiivseid energiaallikaid ja taastuvaid loodusvarasid. Arendatakse
naftaproduktid. Jõgede reostus on väiksem suvel. Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam üle 10 mg/l. ( EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, 2003) Fuussid Fuussid ehk pigijäätmed sisaldavad raskeõli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni pool mahust ja toorõli. Nad kujutavad endast vedelat ja poolvedelat massi, mida ei saa pumbata mehaaniliste lisandite suure sisalduse tõttu. Fuusside täpne keemiline koostis oleneb tootmisseadmetest ja -kohtadest, kus nad tekivad: põlevkiviõli aurude kondensatsioonisüsteemis, raske generaatoriõli eelselitamise protsessis, enne toorõli destilleerimist, põlevkiviõli hoidlates ja vahemahutites. Fuusse tekib nii Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis. Kohtla-Järvel on tekkinud 2000. aasta seisuga 540 000 tonni ja Kiviõlis 128 000 tonni fuusse
28. Millise stiili esindaja oli Olev Siinmaa? Funktsionaalse stiili Kunst II maailmasõja ajal USA-s. 29. Iseloomusta kunsti tegemist Jackson Pollacki loomingus? Millise stiilini jõudis? Ta eelistas kinnitada pingutama lõuendi kõvale põrandale või seinale, sest põrandal tundis ta end vabamalt ja rohkem maali osana, olla sõna otseses mõttes maali sees. Ta loobus maalija tavapärastest tööriistadest, eelistas keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisadega. Jõudis ühtlaselt katva( all-over painting) stiilini. Internatsionaalne stiil. 30. Mõiste: internatsionaalne stiil ja tunnused? Tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuur. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 31
ja vedel faas saavad tasakaaluliselt koos eksisteerida. Ülekriitiline olek- kriitilisest temperatuurist kõrgemal olev olek. Aurustumissoojus on soojushulk, mida on vaja 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust gaasilisse konstantsel temperatuuril. Aurustumissoojused on alati positiivsed, sest siis soojus neeldub (endotermiline protsess) Ainete ruumala sulamisel tavaliselt väheneb ja tihedus suureneb. Subimatsioon- üleminek tahkest ainest gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal gaas enam ei kondenseeru vaatamata sellele, et rõhku suurendatakse. Kriitiline rõhk- vedeliku aururõhk kriitilisel temperatuuril 2 Olekuparameeter- süsteemi iseloomustav suurus Olekufunktsioon- suurus, mis sõltub olekuparameetritest. Näiteks rõhk on olekuparameeter ja rõhku iseloomustav valem on kindlate parameetrite
Patsient võib ärrituda, väsida, kannatust kaotada ja masendusse langeda Soodusta patsiendi suhtlemist perekonna ja lähedastega 19. Dieet ja toitmistehnikad düsfaagia korral Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu (jogurti- ja kissellilaadne toit). Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist. Vältima peab: · Kuuma ja külma toitu · Vedelikke · Piima · Toitu, mis sulab suus vedelaks · Vedelat ja kuiva tükilist toitu · Pudenevat toitu · Toitu, mis nõuab liigset närimist · Seemneid sisaldavaid toiduaineid · Tihket toitu 20. Uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilistel haigetel Uriinipidamatus ehk inkontinents ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini
Tavatingimustes kõige stabiilsem rombiline väävel, mis koosneb tsüklilistest molekulidest ja kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit. Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C. Edasisel kuumutamisel kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes muutub -väävel taas -väävliks, mis on väävlile termodünaamiliselt stabiilsem olek.Väävel polümeriseerub kui vedelat väävlit valada külma vette ehk siis kui teda jahutatakse kiirelt. Tulemuseks on plastiline, amorfne aine, mis koosneb spiraalsetest ahelatest. Aja jooksul kristalliseerub ka see aine rombiliseks väävliks tagasi.Väävel sulab temperatuuril 119°C. Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest. Temperatuurivahemikus 150...200°C värvub väävel pruuniks ja muutub viskoossemaks. Põhjus on selles, et väävliaatomitest moodustuvad väga pikad
Ainult üksikud oskasid kohvi keeta, mida kinnitab ka järgmine eesti rahvanaljand. Mehed olid Näkkmannil karile jooksnud Inglise kohvilaevalt kohvi toonud. Naised pole osanud kohiviga midagi peate hakata. Üks naistest läinud siis naabri poole, kes oskas kohvi keeta. Keedetudki kohv seal valmis ja antud juua. Pärast kohvijoomist pöördunud naine maruvihasena koju ja ütelnud: «Näe, kurjavaimud, ise sõid paksu ja moole andsid vedelat juua». Rahvamälestustes on säilinud andmed selle kohta, kuidas 1800.a ümber olnud toiduks aganaleib ja silgusoolvesi. Leib oli, nii rabe, et söömisel murenes puruks ja tuul kandis laiali. Kõneldi: «Allatuule ei tohi süüa, ajab aganad silma», Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. Ikaldusaastail ei jätkunud isegi aganaid ja siis lisati leivaviljale sarapuu urbi, tammetõrusid, sammalt, kanarbikku ja sõnajalgu. Kevadel muutus ka niisugune leib harulduseks
· Mootori kulumisaste ja lekked · Õli temperatuur ja tema aurustuvusomadused · Õli viskoossus töötemperatuuril Õli taset tuleks kontrollida ca 1000 km läbisõidu järel. Seda tehakse mittetöötava mootori korral kui õli on karteri põhja valgunud ( näit. hommikul enne mootori käivitamist või 3..5 min peale töösooja mootori seiskamist. Auto asend horisontaalne, õlimõõtevarras lõpuni sisse lükatud. Reeglina kulub vedelat õli rohkem kui paksemat. Võib esineda olukord kus õli tüübi vahetuse korral on õlikulu esimesel vahetusejärgsel ajal suurem. Uus (või remonditud) sissesõitmata mootor kulutab samuti tavalisest rohkem õli.
Ainult üksikud oskasid kohvi keeta, mida kinnitab ka järgmine eesti rahvanaljand. Mehed olid Näkkmannil karile jooksnud Inglise kohvilaevalt kohvi toonud. Naised pole osanud kohiviga midagi peate hakata. Üks naistest läinud siis naabri poole, kes oskas kohvi keeta. Keedetudki kohv seal valmis ja antud juua. Pärast kohvijoomist pöördunud naine maruvihasena koju ja ütelnud: «Näe, kurjavaimud, ise sõid paksu ja moole andsid vedelat juua». Rahvamälestustes on säilinud andmed selle kohta, kuidas 1800.a ümber olnud toiduks aganaleib ja silgusoolvesi. Leib oli, nii rabe, et söömisel murenes puruks ja tuul kandis laiali. Kõneldi: «Allatuule ei tohi süüa, ajab aganad silma», Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. Ikaldusaastail ei jätkunud isegi aganaid ja siis lisati leivaviljale sarapuu urbi, tammetõrusid, sammalt, kanarbikku ja sõnajalgu. Kevadel muutus ka niisugune leib harulduseks
ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. 4. Mida on teada elust Marsil? V: taimi pole, madalad pinnavormid, elu pole 5. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
-a, tuua näiteid ühenditest (valemid, kasutamine). Au oksüdiatsiooniaste on piirides -I (CsAu) kuni V, peamiselt III ja I. Au on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine. 5- 10% kullatoodangust kasutatakse hambaproteeside valmistamiseks. Kuldmünte valmistatakse Au.sulamist, milles on 10% Cu. Legeermetallid muudavad kullasulami kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Pildiraamide, klaas ja keraamikaesemete kuldamiseks rakendatakse vedelat kulda, mis kujutab endast kuld(III)ühendite, näiteks tetrakloroauraadi lahust orgaanilistes solventides. Kuningatroonidele ja kandetoolidele anti kulla välimus nii, et liimiti neile peale õhuke kuldfooliumi kiht. Dekoratiivsete ehetena kasutatakse Au-Pt, Au-Bi, Au-Ag sulameid. Tähtsaimaid kullaühendid on kalaveriit AuTe2, sülvaniit AuAgTe4, nagiagiit AuTe2*Pb, krenneriit [(Ag,Au)Te2]Au. Kuldkolloididega värvitakse tehisvääriskive ning klaasi. Kulda kasutatakse ka ravimite koostises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
