Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10...
Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Selgrootud on kõige vormi ja liigikirevam rühm Eestimaa looduses ning kahtlemata ka kogu maakeral. Selgrootute maailm on põnev ning pakub avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda. milont Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Leidub siiski hulk liblikaid, kelle valmikud üldse ei toitu ning elavad vaid röövikuna kogutud energiavarude arvel. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega.
läbi Venemaa. Eestis kannabist tavaliselt suitsetatakse. Hashisht tehakse kannabise vaigutaolisest sekreedist, seda tehakse ainult taime emasõitest. *NIMETUSED : MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari , õis, mant HASHIS - plastiliin, afganka, maroko *VÄLIMUS : Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. *TARVITAMINE : Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. *MÕJUD : See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda. *MILLISED ON OHUD? Inimesed võivad endale ette kujutada, et kõik ümberringi räägivad temast ja teevad tema kulul nalja
Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood
eriti sobiv nahavigastuste (kriimustused, lõikehaavad), ummistunud nahapooride, vistrike ja muude nahavigastuste hooldamisel. Ehkki teepuuõli võib kasutada lahjendamata kujul, võib suuremate nahapindade määrimisel õli lahjendada (1 osa õli 4 osa taimset rasvõli). Küüsi võib hõõruda teepuuõliga 2 korda päevas. Pediküüri tarvis võib valmistada järgmise terapeutilise jalavannilahuse: 10 tilka teepuuõli ja 15 gr vedelat seepi lahustada 4 liitris vees. Kasutatakse tihti, seebi, hambapasta, deodorandi, jm hügieenitoodete koostises. Kasutatakse massaaži tegemisel, vannis, kehaõlides, lõhnalampides, küünaldes, käte-, näo- ja nahahoolduses, saunades, parfüümides, taskurätikutel ja meditatsioonis. Doseerimine Nahaõlid/massaaž: 1-6 tilka kahe teelusikatäie alusõli (taimne rasvõli) kohta. Inhalatsioon: ca 6-8 tilka kuuma veega täidetud kruusi
minna. Seega võid sa saada elektrilöögi, kui kondensaatorid ei ole tühjenenud. Kui arvutit puhastada tolmust kasutades vedelikke, siis mitte piserdada seda otse peale vaid immutada lapp õrnalt läbi. Peale selle pühkida tolm ära. Erinevad vedelikud võivad peale komponentide lühistamise kaasa tuua ka korrosiooni. Poest saadavat suruõhku kasutades mitte piserdada seda tagurpidi hoides. Sellisel juhul võib väljuda ka vedelat õhku mis suudab kahjustada arvuti komponente. Mitte kunagi kasutada tolmuimejat et eemaldada arvuti seest tolmu kuna see kogub endasse tohutult elektrienergiat mis kontaktil komponentidega nad rivist välja lööb. Plastikotsaga tolmuimeja puhul ei ole oht aga nii suur. Kui komponente vahetada siis enne kindel olla, lisatav komponent on töökorras. Rikkis komponendi lisamine töötavasse arvutisse, näiteks protsessor, võib kaasa tuua kahjustusi, selle näite puhul emaplaadile.
Kasvuprotsessil jälgisin 3 päeva jooksul kindla taime kindlat vart ja lehte. Esimesel päeval oli ühe taime varre pikkus 1,3 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel aga varre pikkus 1,6 cm ja lehe pikkus 1,1 cm. Teisel päeval ühe taime varre pikkus 1,4 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel varre pikkus 1,9 cm ja lehe pikkus 1,3 cm. Teisel päeval lisasin ühele taimele juurde ka veidi vett ning teisele orhideedele mõeldud vedelat väetist. Kolmandal päeval oli ühe taime varre pikkus 1,5 cm ja lehe pikkus 1,0 cm, teisel varre pikkus 2,3 cm ja lehe pikkus 1,4 cm. 2 Selle põhjal võib öelda, et taim, mis seisis poolvarjus ja toatemperatuuris, kasvas paremini, kui taim, mis seisis otsese päikesevalguse käes ja madalal kasvutemperatuuril.
peeglitehalli Versailles lossis." 5) 29-30, New Museum of Contemporary Art – hoone on elegantne ja kaasaegne, 54 meetrit kõrge, ülima lihtsusega ja sulandub ümbruskonnaga. Hoone koosneb seitsmest kuubist. Arhitektid tahtsid mängida päevavalgusega, mistõttu ehitis, mis näeb väljast monoliitne, muutuks sisemiselt dünaamiliseks. 6) 31-35, The Rolex Learning Center – ehitis on omapärane, sest ta on tehtud unikaalse pinanan, mida võib kirjeldada kui vedelat ruumi, mis on ettenähtud õpilastele nautimiseks. Loodud on seos orgaaniliste vormide arhitektuuri ja inimelu vahel. Kuigi hoone on ideaalne ristkülik pealtvaatest, painutused ja kallakud annavad ehitisele täiesti orgaanilise välimuse.
printeritega võrreldes. Seda ei ole siiski soovituslik kasutada dokumentide puhul, mida tuleb kaua säilitada, sest värvid võivad valguse mõjul luituda ja märjaks saades võib värv laiali valguda. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub selle tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kokkupuude prindipea ja andmekandja vahel. Tindiprinteri tööpõhimõte tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi ehk tinti. Suurem hulk tavakasutajale mõeldud tindiprintereid kasutavad tindikasette, milles on kogum pisikesi soojendiga kambreid, mis kõik on ehitatud kasutades fotolitograafiat. Et väljastada tindipiisk ükskõik millisest kambrist, lastakse selle kambri soojendisse elektriimpulss, mis põhjustab kambris tindi äkilise aurustumise ja moodustab mulli, mis põhjustab järsu rõhusuurenemise. See paiskab omakorda tindi paberile. Tindi
iseärasuse/sarnasuse kohta. Enamikel juhtudel sisaldavad kooslused laia spektri eluvorme. Meie maismaabioomid. Bioomide ehk biogeograafiliste vöödete arv. 1. tundraalad - paiknevad põhjas polaarjoone ümbruses, merepiirist alates. Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes. Ka Aafrikas, Kilimnajnaros. Igikelts ehk kirsmaa, kus vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus ja vedelat vett leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. 2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad
kesta kuni tund, kohe pärast seda toimub paaritumine. toitumine Lindlate ja lautade ümbruses elavad kärbsed saavad toituda lindude ja loomade väljaheidetest. Kodude ümbruses kasutavad kärbsed toiduallikatena prügi - ja kõdunevaid muruhunnikuid, taimeosasid ning samuti väljaheiteid. Toakärbse toitumises on hädavajalik vesi, selleta suudaks kärbes elada vaid kuni 48 tundi. Kuna toakärbesel on suiste asemel imikärss pole ta võimeline toitu närima. Seetõttu sööb ta vaid vedelat toitu. Tahkele toiduobjektile pritsivad kärbsed sülge ning tänu sellele muutub toit ensüümide toimel vedelaks. hingamine Putukate hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Välisõhuga on trahheed ühenduses hingeavade kaudu, mis paiknevad rindmiku ja tagakeha külgedel. Hingeavad on enamasti klappidega varustatud, seetõttu on putukal võimalik neid sulgeda.
sajandist Marss Marsi uurimine kosmosetehnika abil tõi kaasa pettumuse polnudki Unistuste Planeet Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad ,,mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aegajalt ilmuvad pilved) Marsil leiduvad mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti metroiidse päritoluga kaatermägesid ja mõned ,,mered" (ehk tasase minnaga madalikud) Pole vedelat vett ega hapnikku, gravitatsiooniväli on kolm korda nõrgem kui Maal ning negatiivse tulemuse on andnud ka bioloogilised testid Marss on jätkuvad kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks The Solar System Song http://www.youtube.com/watch?v=BZ-qLUIj_A0 Kasutatud materjalid ,,Füüsika XII klassile" Jaak Jaaniste Universum http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/index.html Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Miksike http://www.miksike
2.Mida tähendab tegevusmaal? Kes oli tuntud tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. Tuntuim oli Jackson Pollock, tema tööd valmisid kõval pinnal(nt põrand), talle meeldis töötada kõigist neljast küljest ja maalimiseks kasutas ta keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru või teiste lisanditega. 3.Mida tähendab internatsionaalne stiil arhitektuuris? Milliseid hooneid rajati? Kirjelda ülesehitust. Internatsionaalse stiili mõiste võeti kasutusele 1932.aastal USA-s. Sellele iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamejatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. Seinad olid üleni klaasist,
Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus. Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid. Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist. 2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts)
Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hasisit saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Marihuaana nimed on travka, trava, anasha, smail, rohi, hasisit kutsutakse aga plastiliiniks, afgankaks ja marokoks. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hasisi õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku. Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda. Võidakse endale ette kujutada, et kõik ümberringi räägivad temast ja teevad tema kulul nalja. Kanep võib muuta inimese paaniliseks ja väga kahtlustavaks
Lõugkobijatest lühemad on saagi haaramiseks lõugtundlad. Pearindmikule kinnituvaid karvaseid lülilisi jäsemeid on tal kaheksa. Ta tagakeha on tänu kehaosade peene varre ühenduse abil väga liikuv. 9. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus? Neil on oma koht looduse aineringes. Nad toituvad mitmesugustest selgrootutest ja putukatest ning on omakorda toiduks paljudele loomaliikidele. 10. Kirjelda ristämliku toitumist. Ristämblik kasutab ainult vedelat toitu, selleks eritab ta ohrvisse seedenõret, mis saaklooma lagundab ja muudab ta lötsiks. Mõne aja pärast imeb ämblik poolseeditud toidu endasse. Esmalt säilitab ta selle pugus. Osa pugu jätketest ulatub isegi jalgadesse. Sooltoru on lühike. Seedenõresid eritab maks. 11. Kirjelda ristämbliku sigimist. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödi...
Taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus leitakse tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi kaliibrimissirgelt. Kui on tegemist vedela ensüümipreparaadiga, siis avaldatakse invertaasi aktiivsus mikrokatalites ensüümilahuse 1 mL kohal, tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta. Katse käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin vajaliku koguse sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Selleks mõõtsin kaliibritud katseklaasi pipetiga 0,5 mL vedelat ensüümipreparaati invertiin ning lisasin sellele 9,5 mL atsetaatpuhvrit, mille pH oli 4,8. See tähendab, et tegin 20 kordse lahjenduse. Loksutasin katseklaasi. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin sobiva suurusega katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde.
Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures rakendatakse sageli ka vaakumit, et alandada aurustumistemperatuuri. (Riina Soidla, 2004) Sublimeerimisel ei toimu vee vedelat liikumist toote välispinnale, liigub vaid veeaur. 5 Külmkuivatamine • Plussid: säilivad hästi materjali algomadused (struktuur, maitse, toiteväärtus), muutub tihedus, mis taastub kiiresti toote vette asetamisel. • Puudused süsteemi keerulisus, suur soojus- ja elektrikulu, aeganõudvus. • Toode külmutatakse esmalt sublimatsioonikambris vaakumi all.
Esialgu viiakse käärimine läbi madala temperatuuri juures (26– 28 °C), hiljem tõstetakse temperatuuri kuni 27–29 °C-ni. Madalamal temperatuuril arenevad paremini pärmseened, mistõttu tekib rohkem äädikhapet, mis annab teravama hapu maitse. Kõrgemal temperatuuril arenevad paremini piimhappebakterid. Tahke juuretis soodustab rohkem piimhappe teket kui vedel juuretis. Juuretise liigid Vedel juuretis - Vedelat juuretist kasutatakse suurtes leivatööstustes, sest seda peab valmistama pidevalt. Tahke juuretis - Juuretist aretatakse perioodiliselt, kuid tööstuslik tsükkel peab olema pidev. Tahke juuretise happesus on 9–12 °N. Kuivjuuretis - Kuivjuuretised võivad olla pulbrilised, pastataolised või vedelad Neid saab kasutada väiksemates tootmistes, kus pole võimalusi elusjuuretist aretada. Vedel juuretis Lühendab taigna käärimisaega.
NaOH naatriumhüdroksiid Rahvapärane nimetus: sööbenaatrium/seebikivi * valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke, kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. * kasutatakse toorainena keemiatööstuses; vedelkütuste töötlemisel ja seepide valmistamisel. KOH kaaliumhüdroksiid Rahvapärane nimetus: sööbekaalium (vananenud) * valge, kristalne, hügroskoopne(rõskuv, niiskuv), vees hästi lahustuv tahke aine. * tehakse samuti seepi, kuid nn. "rohelist" ja tavatingimustes vedelat. * leiab rakendust elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning gaaside (nt. NH3, N2O) kuivatamisel. NaCl naatriumkloriid Rahvapärane nimetus: keedusool. * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine
4. polükristallide omadused on anisotroopsed 20. (Points: 2.5) Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on 1. magnetiit Fe304 2. limoniit 2Fe203·3H20 3. hematiit Fe203 4. sideriit FeC03 21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2
· Tavaliselt on tsement 12 tunni jooksul juba küllaldaselt kõvastunud · Sel põhjusel on ta lubja kui sideaine ehituselt peaaegu välja tõrjutud · Segades tsemendimördti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. · Kruusa ja killustiku lisamine annab betoonile tugevust juurde ning võimaldab ühtlasi tsementi kokku hoida · Asetades enne kõvastumist betooni sisse raudvarvad, saadakse veel tugevam materjal raudbetoon · vedelat betooni saab valada vormidesse KLAAS · ehitusel ja mujal on tähtis läbipaistev klaas · klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv. · Lähteaineid segatakse kõrgel temperatuuril · Klaas ei sula kindlal temperatuuril vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. · Sellepärast saab pool vedelast klasist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti ja torusid.
Kõige sagedamini põhjustavad nahaärritust (mis võib areneda allergiliseks nahapõletikuks) pesupulbris sisalduvad valgendajad, aga ka ensüümid ja lõhnalisandid. Tundliku nahaga inimesed peaksid eelistama lõhnatuid pesupulbreid, pidama kinni soovitatavast pesupulbri kogusest ja pesu hoolikalt loputama. Käsitsi pestest tuleks kindlasti kanda kummikindaid, masinaga pestes kasutada lisaloputustsüklit. Allergiat tekitava pulbritolmu vältimiseks on lisatud rohkem vedelat koostisosa. Tundlikule nahale mõeldud pesupulbrid : Tide Sensitive, Ariel Sensitive, Mayer Sensitive, Persil Sensitive. 6. LOODUS SÕBRALIKUS Loodussõbralikud pesupulbrid on sellised pesupulbrid, mis : · ei sisalda fosfaate (vett pehmendavad) · ei sisalda klooriühendeid · ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid · koosenvad looduses bioloogiliselt lagunevaist ja keskkonnale ohutuist aineist KOKKUVÕTE 1932
Nemad on lihtsalt inimesed meie hulgast, kes ei satu kunagi ajalehtede esikaantele. Ometigi on nad teinud meie riigi jaoks rohkem, kui oskaksime kujutleda. Hea on tõdeda, et mitmeid staažikaid doonoreid on tänaseks autasustatud Eesti Punase Risti V klassi ordeniga, sest see näitab, et nende heasoovlikkust on meeles peetud. Kangelane poleks ka meil olla sugugi raske, piisaks vaid ühest korrast, kui minna ja lasta endalt natukene ühte vedelat kude ära võtta ning võib olla kindel, et kusagil on isik, kes on sellele anonüümsele annetajale elu lõpuni tänulik. Mind teeb küll sarnane mõte väga õnnelikuks ning ma usun, et ka teisi, ainult asi tuleb ette võtta. Kiire elutempo tõttu ei ole jõutud paljusid eesmärke, mis on ammu plaani võetud, täide viia. Seda on ka toodud põhjenduseks, miks ei ole mindud doonoriks. Uurides natukene täpsemalt, tuleb välja, et sarnane arusaam on põhjustatud teadmatusest. Töö- ja
CH2 N (CH 2 COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimissirgelt suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. 2. Töö käik 1.3 Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin 100 kordse lahjendusega töölahuse. Selleks võtsin 0,5 ml vedelat invertaasi preparaati ja 50 ml atsetaatpuhvrit. Tegin 100 kordse lahjenduse (algselt pidin tegema 50 kordse lahjenduse, kuid võtsin suurema mõõtkolvi ja sealt tuli ka suurem lahjendus). Segasin klaasi sisu 5 minuti vältel klaaspulgaga kuni ühtlase suspensiooni moodustumiseni. 1.4 Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati ( 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH väärtusega 4,8)
Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Pilved tekivad siis, kui Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata, Õhk peab jahtuma alla kastepunkti, Väga
Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogutoodangust. Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Alzeeria, Holland, Suurbritannia ja Indoneesia. Maagaasi transportimine on kallis. Gaasijuhtmetes on vajalik rõhk ca 80 atm, tanklaevadega on mõtet vedada vaid vedelat gaasi. Tänapäeval tehakse üle 4% maailma energiatarbest vedelgaasiga. Suurimas vedelgaasi eksportijad on Indoneesia ning Alzeeria, peamised importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa. Viimasel ajal on hakatud rajama maagaasi töötlemise tehaseid ka leiukohtade lähedusse, et muundada gaas kohapeal mootorikütteks, sest selle transportimine on odavam ja ohutum. 4. Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehases ning
Putukate siseehitus Hoolimata putukate väikestest kehamõõtmetest on nende siseehitus küllaltki keeruline. Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga. Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamis...
Hinne 5 / 10 Flag question Stereolitograafia Stereolitograafia meetod, mille leitutas 1984. aastal Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub
kaal, mille peale asetatakse mesilaspere koos taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni. Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab kuni hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Nektarieritust mõjutavad tegurid. Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus.
kuuma veega ning ärge peske autot päikese käes või ajal, kui autokere on kuum. Vahatamine Vahatage autot, kui vesi ei kogune enam värvkattel piiskadeks.Enne vahatamist tuleb auto pesta ja kuivatada. Kasutage tunnustatud kvaliteediga vedelat või püdelat vaha ja järgige tootja juhiseid. Vahatage kõiki metallosi nende läike kaitseks ja säilitamiseks.Auto puhastamisel õlist, tõrvast jms saastest saab tavaliselt ka auto vahakiht kannatada. Vahatage puhastatud pinnad uuesti, isegi kui auto üldiselt vahatamist ei nõua. Värvikahjustuste remont Sügavad kriimud ja kivijäljed tuleb kiirelt kõrvaldada. Haljas metall hakkab peagi roostetama ja võib põhjustada ulatuslikke remondikulusid.
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
Lahustitega vahasid kasutades peab hoolitsema hea tuulutuse eest 3. Kuidas puhastad vahatatud puitpinda? Igapäevasel hooldusel vahatatud pinda puhastatakse lapiga, mida on piserdatud neutraalse puhastusaine lahusega või mopiõliga. Suurpuhastuse korral põrandat puhastatakse ja eemaldatakse plekid aviobensiiniga, mööblilt aga lahusteid sisaldava mööblivahaga. Vahatatud põrandat hooldatakse piserduspuhastusega, kasutades vedelat lahustivaha. Mööblit hooldatakse mööblivahaga. NB! Vahatatud puitpinda kahjustab seisev vesi, mis võib tungida vahakihtidest läbi. Vesi paisutab puitu ning pinnale jäävad püsivad jäljed. 4. Kuidas puhastad vahatamata puitpinda? Vahatatavat parkettpõrandat või töötlemata pinda võib kaitsta kasutades lahustitega vaha. Ka mööbli kaitsmiseks sobivad lahustisisaldusega põrandavahad. Lahustitega vahasid kasutades peab hoolitsema hea tuulutuse eest. 5
TÖÖLAHUSE VALMISTAMINE: TÖÖLAHUSE MAHT 10 ml LAHJENDUSMÄÄR 40x lahjendus VEDELA PREPARAADI VAJALIK MAHT 10 ml/40 = 1/4= 0,25 ml ENSÜÜMREAKTSIOONIKS 0,5 ml KASUTATAVA ENSÜÜMI MAHT (Invertiin) 1. Doseerin vedelat preparaati automaatpipetiga gradueeritud katseklaasi 2. Lisan sobiva lahjendusmäära saamiseks vajalik kogus puhvrit. 3. Sulgen katseklaasi korgiga ja loksutan lahust kontsentratsioonide ühtlustamiseks ENSÜÜMREAKTSIOONI (SAHHAROOSI HÜDROLÜÜSI) LÄBIVIIMINE: 4. Võtan 50 ml mahuga katseklaasi 5. Pipeteerin sinna 25 ml substraati (7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvriga, mille pH=4,8) 6. Varustan katseklaasi korgiga ja asetan 5-10 minutiks vesitermostaati 30±1 °C juurde
tekitamis- ja rakendamisviisis (kasutatakse ka koroonatraati) ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte on kõigil sama. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Jugaprintimise algidee pärineb jaapani firmalt Canon, esimese tuntud kommertsmudeli (ThinkJet) töötas välja Hewlett-Packard 1984. Aastal. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub sellel tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti ja kergesti
1. Küretaaz Sellel meetodil saab eemaldada väikseid, selgepiirilisi sõlmelisi või pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri käigus eemaldataks naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Paranemine võtab aega mõned nädalad ja haav õmblemist ei vaja. 2. Kirurgiline eemaldamine Kasvaja lõigatakse kirurgiliselt välja ja haav õmmeldakse. Kirurgilist eemaldamist vajavad sõlmelised, sklerodermiataolised ja infiltreerunud kasvajad. 3. Krüoteraapia e. külmutusravi Külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, kahekordse külmutustsükliga. Sellel meetodil saab ravida väikseid pindlevivaid kasvajaid. Külmutamise järgselt tekib nahale vill, hiljem koorik, paranemine võtab aega mõned nädalad. Nahale jääb valkjas arm. 4. Fotodünaamiline ravi Kasvajat ravitakse esmalt naha valgustundlikkust suurendava ravimiga (nt. Metvix) ja mõned tunnid hiljem ravitakse valgusega. Kosmeetiline tulemus on väga hea ja 85 % pindlevivatest kasvajatest paranevad. 5. Imiquimod kreem
süsteemis, koroonalaengutekitamis- ja rakendamisviisis(kasutatakse ka koroonatraati) ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte on kõigil sama. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Jugaprintimise algidee pärineb jaapani firmalt Canon, esimese tuntud kommertsmudeli (ThinkJet) töötas välja Hewlett-Packard 1984. Aastal. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub sellel tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti ja kergesti võib jäädvustada nii teksti kui ka graafikat, samuti on
I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65% jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid
(need on muundunud üla- ja alalõuad). Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad teravatipulise toru, mille sääsk oma ohvri naha sisse puurib. Parmud kasutavad oma ohvri naha purustamiseks tugevaid lõugu. Paljud kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad, et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada. Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse haukamis-libamissuisteks. See tähendab, et neil esineb samaaegselt nii imemis- kui ka haukamisaparaat. Imemiseks on neil pikenenud alahuul, mille tipus paikneb väga tundlik laienenud keeleke
CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O ~3~ 2NaHCO3=Na2CO3+H2O+CO2 Süsihappesooli nimetatakse karbonaatideks. 2KOH+CO2=K2CO3+H2O SÜSIHAPPEGAASI FÜÜSIKALISED OMADUSED Süsihappegaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, õhust pool poolteist korda raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist. Seepärast leiab kasutamist tulekustutites. Tahkub 40 kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nimetatakse kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. SÜSIHAPPEGAAS JA TOIDUTÖÖSTUS Joogitööstus vajab süsihappegaasi karastusjookide, mineraalvee, siidrite, mahla javeini karboniseerimiseks ning õlle süsihappegaasisisalduse reguleerimiseks. Süsihappegaasi abil siirdatakse jooke ühest ühest mahutist teise ning hoitakse mahutites ja torustikes rõhku, et joogid ei puutuks õhuga kokku ja bakterid ei paljuneks.
Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid. Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis umbes 3,5 miljardi aasta eest esimesed 1 rakuga ja tuumata organismid. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed algelised maismaataimed, mis sarnanesid tänapäeva sammaldega, aja jooksul kohastusid nad tingimustega, hakkasid tekkima tugevad varred ja tüvid. Vanaaegkonna keskel katsid Maad hiigelsuured koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Seda niiske ja sooja kliimaga ajastut
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse: 1) Püünisvõrgu valmistamiseks 2) Saagi võrgendisse mähkimiseks 3) Kookoni valmistamiseks 4) Liikumiseks Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja kõhtmisest närvitängust, millest lähtuvad närviväädid tagakehasse. Neil on 8 lihtsilma, kompimiseks on lõugkobijad, jäsemed ja üle kogu keha paiknevad kompekarvakesed. Võrku kuduvad ämblikud kasutavad vedelat toitu, seedimine algab väljaspool keha. Vereringe on avatud, erituselunditeks on eritustorukesed, mis suubuvad tagasoolde. Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud. Lehtede pinnal toimub gaasivahetus. Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde. Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist
lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku kasutusalad Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus: NH3 Ammoniaak on värvusetu, terava lõhnaga, õhust 2x kergem, vee ülihästi lahustuv gaas. Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid
sellelt tulevat valgust, mille abil on võimalik tuvastada planeedi olemasolu. Sellise meetodiga on võimalik leida planeete, mis on palju kaugematel orbiitidel, ka elukõlbulikus tsoonis. (2) 2.2 Elu võimaldav piirkond Eluks kõlbulik tsoon on piirkond tähe ümber, kus selle ümber tiirlevatel planeetidel leidub vedelat vett. Oma tähest liiga kaugel olevad planeedid on kaetud jääga. Tähe lähiümbruses asuvate planeetide vesi aurustub ja hajub kosmosesse. Elukõlblik piirkond ei ole püsiva suurusega. Tähtede eredus kasvab aastate jooksul ja eluks sobilik ala nihkub tähest järjest kaugemale. Maa puhul on arvatakse, et meie planeet 4 asub üsna Päikese ümber oleva elukõlbuliku piirkonna sisemises servas. (7) 2.3 Kepleri teleskoop
viisin CuSO4 lahusega läbi tiitrimise, et kasutatud titrandi mahu järgi määrata hüdrolüüsunud suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegus võetud proovis. Seda kasutades saan arvutada ensüümi preparaadi aktiivsuse. · Töö käik etappide kaupa Ensüümpreparaadi töölahuse valmistamine Praktikumi juhendaja näpunäidete järgi valmistasin vajaliku koguse sobiva ensüümi kontsentratsiooniga lahust (nn töölahust). Lahustina kasutasin atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,8. Vedelat invertaasi lahust lahjendasin puhvriga 50 korda, ehk pipeteerisin automaatpipetiga gradueeritud katseklaasi 0,2 ml invertaasi lahust ja seejärel täitsin katseklaasi kuni 10 ml-ni puhverlahusega. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Kõigepealt võtsin 50 ml mahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml substraati, milleks oli 7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH-väärtusega 4,8
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblikate toitumine Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomsetest ollustest – näiteks koiröövik villast ja karvast. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Liblikate levik Liblikaid võib kohata kõikjal. Maailmas on teada üle 165 000
sagedamini. Joonis 2. 4.1.3 Basaalrakk-kartsinoomi ravi BK ravi sõltub kasvaja raskusastmest. (derma.ee 23.02.09) · Küretaaz- sellel meetodil eemaldatakse väikesi, selgepiirilisi sõlmelisi või pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri käigus eemaldatakse naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Haav õmblemist ei vaja ja paraneb mõne nädalaga; · Kirurgiline eemaldamine; · Krüoteraapia e. külmutusravi- külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, kahekordse külmutustsükkliga; · Fotodünaamiline ravi- valgusravi, esmalt suurendatakse nahal raimiga valgustundlikkust; · Imiquimod kreem; · Radioteraapia- kasutatakse röntgenkiiri. 4.1.4 Prognoos BK võib ka uuesti tekkida. Sellisel juhul tuleb kasvajale uuesti läbi viia ravi. Kellel on see varem olnud on risk suurem edaspidiseks vähi tekkeks. Need patsiendid peaksid end eriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
