Suhkrumass 0,5 kg tuhksuhkrut 3 tl kummiaraabikumi (soojendatud) 5 tl vett 3 tl zelatiinipulbrit paisutada ja sulatada 2 tl rasvainet 2 tl vedelat glükoosi 1 munavalge Pane kõik ained eelsoojendatud vahustamisanumasse ja mikserda venivaks valgeks seguks. Pane kilekotiga vähemalt 12 tunniks külma. Besee Valmistusained 4 munavalget 350 g suhkrut vanilliini Valmistusviis 1. Kui Sa ei kasutata otse külmutuskapist võetud mune siis jahuta eelnevalt munavalged. Jahuta ka vahustamisnõu. 2. Alusta mikseriga vahustamist aeglasel käigul. Umbes 2030 sekundi pärast lülita mikser kiiremale käigule.
hakkab see kiirenevalt liikuma. Kui mootor on aga kindlale alusele kinnitatud, siis liigutab see vastavale ka antud keha. Kosmosesüstikute üleslennutamiseks on vaja rakendada suurt, 1497 tonnist veojõudu, mis saab võimalikuks ainult tänu ülivõimsatele alumiiniumipulbril töötavatele stardikiirenditele ning kolmele põhimootorile, mis töötavad vesiniku ja hapniku seguga. Kogu see rakenduv veojõud on võrreldav Boeing 747-e kolmeteistkordse veojõuga. 617 tonni hapnikku ja 103 tonni vedelat vesinikku talletatakse välispaagis, mis on ühtlasi kogu süstiku kõige suurem komponent. Kosmoselennud on väga riskantsed ja kallid ettevõtmised. 2.REAKTIIVMOOTORID Reaktiivmootorite jaotus Reaktiivmootoreid saab jagada energiaallika järgi, kus ainsaks arvestatavaks jaotiseks on termoreaktiivmootorid. Need jagunevad 2 põhitüübiks: I. Rakettmootorid 1. Keemilised rakettmootorid a) vedelkütusrakettmootorid
TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus · plahvatused · maavärinad · gaasid, mustad pilved · välgud · kõuemürin · tipus hiiglaslikud tuleleegid MIKS VULKAANID PURSKAVAD? · Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta
eelnevalt paigaldatud kihile. Erinevad tehnoloogiad 3D printimisel: Laserpaagutamine Laserpaagutamistehnoloogia kasutab võimast laserit, mis sulatab plastiku, metalli, keraamika või klaasi pulbri kihthaaval, vastavalt detaili läbilõikele, terviklikuks mudeliks. Stereolitograafia Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid üldiselt pole see kauem, kui üks päev
mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt funktsioneerida ilma hapnikuta. Suusatajale on kasulikud aeglased lihasrakud, millest energia vabaneb ühtlaselt ja kaua. Organismi energiaallikateks on AT-glükogeen, rasvhapped ja glükoos.
Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi. Võib esineda pressitult, eri suuruse ja kujuga tükkidena. Värvuselt on ta kollakasroheline, rohekas, või pruunikasroheline ning eritab suitsetamisel spetsiifilist imalmagusat lõhna. Manustamisviisid Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust. Harvemal juhul seda isegi keedetakse või süüakse küpsetatuna kookide või küpsiste sees. Joobetunnused Füüsilised Psüühilised lõõgastustunne;
Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Tahkel joodil on omadus kuumutamisel sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et vahepeal tekiks vedelat olekut. Aurude jahtumisel moodustuvad uuesti tahke aine kristallid. Antiseptikuna meditsiinis Kilpnäärme diagnostikas Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks. Katalüsaatoritena Looma ja linnutoidu lisanditena Värvainete ja pigmentide koostuses Halogeenlampides Keedusoola lisandis Prantsuse keemik Bernand Courtoise 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi.
Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. 13.Mida nimetatakse soojusliikumiseks? Aineosakest korrapäratut ehk kaootilist liikumist nim. ka soojusliikumiseks. 14.Milline seos on aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes?
Linnuliha Claudia Oks M - 13 Boileriliha • Eestis kõige söödavam linnuliha. • Broileri tükilihadest on kauplustes alati saadaval grillitud broiler, grillitud broilerikoivad, -tiivad ja -kintsud. • Palju tarbitakse rinnafileed, mis on sobiv valik kaalujälgijatele. • Meekastmega broilerikintsuliha • 600 g Rannamõisa jahutatud broilerikintsuliha sool • Meekaste: 1 sl vedelat mett 1 sl mahedat sinepit 1 sl sojakastet 1 tl jahvatatud koriandrit 3 sl apelsinist pressitud mahla • Küpseta grillil või pannil liha mõlemalt poolt küpseks. Sega omavahel kastme ained ning kuumuta kaste pisut soojemaks. Seejärel sega kaste lihadega kokku, raputa peale maitseks pisut soola ning serveeri. Kalkuniliha • Kalkunilihast tooted on tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. • Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti
000 liiki ja Eestis üle 520 liigi. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks.Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal
vahustama. Tavaliselt on valida viie kiirusastme vahel. Osadel mudelitel on neile lisaks veel turbokiirus, mis on mõeldud selleks, et anda vahule viimast lihvi, st et seda tohib kasutada üsna lühikest aega. Kõvera taignavispli kõrvale joonistatud sai tähendab, et selle vispliga saab segada tainast, vahustamisvispli juures olevad muna- ja koorepakipildid selgitavad vahustamisvõimalusi. Mikseriga on soovitatav valmistada ainult kerget ja vedelat tainast. Sitket saiatainast tuleks ikka oma käega sõtkuda. Nõrgema võimsusega mikserit ei tasu peljata: seegi teeb oma segamised-vahustamised ära, lihtsalt aega läheb kauem. Iga mikseri juurde kuuluvad kaks vahustusvisplit ja taignakonksu. Mõnel mudelil on need üleni metallist, teiste mudelite visplitel on aga plastmassist vahetükid. Mikser suudab segada ka suuremat hulka tainast. Arvestama peab aga seda, et poes müüdavad käsimikserid on toodetud koduse majapidamise jaoks
Elavhõbe Elavhõbe on keemiline element aatomnumbriga 80. Elavhõbe kannab sümbolit Hg (ladina keeles Hydrargyrum mis tähendab vedelat hõbe) ja see on üks kuuest elemendist, mis on normaaltemperatuuril vedel (kuulub IIB rühma metallide alla). Elavhõbeda mass on 200.59 AMÜ ning elektronskeem on Hg 80+ | 2) 18) 32) 18) 8) 2) Elavhõbeda tihedus on normaaltingimustel 13,6 g/cm³. Tahkub elavhõbe temperatuuril -38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Elavhõbe on tänu oma vedelusele halb elektrijuht. Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m
Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terv...
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasut...
Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad
Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad
1) Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. 2) Jugaprinterid Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid.. 3) Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki
laserrakenduste juures. Heeliumi-argooni segu sobib paksude alumiiniumpindade keevitamiseks. Samuti on heelium oma eriliste omaduste tõttu õhupallides. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. Heeliumit kasutatakse ka inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas ja keemilises süsteemis kasuliku õhu koostisena kessoontõve vältimiseks, vedelat heeliumi madalate temperatuuride saamiseks. Heelium jahutab ka tuumareaktoreid. Heeliumi kasutatakse ka pooljuhtide jahutamiseks ning see gaas aitab kaasa sulamisprotsessidele, suurendades sulami voolavust. Heeliumi ohtlikkus Vedel heelium tekitab nahale põletushaavu. Vältida tuleks veeldatud heeliumi kontakti madalat temperatuuri halvasti taluvate materjalidega, kuna need võivad muutuda hapraksg. Heeliumit sisse
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteai...
Eelistan seda asetada otse seinale või maha. Vajan kõva pinna vastupanu. Maapinnal tunnen end vabamalt, maalile lähemal, tunnen, et osalen selles suuremal määral, sedamööda, kuidas võin kõndida ümber terve maali, töötada selle kallal kõigist neljast küljest ning olla otseses mõttes maali sees. See sarnaneb Lääne indiaanlaste liivamaalingumeetodiga. Hoidun endiselt traditsiooniliste töövahendite molberti, paleti, pintslite eest. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ning vedelat värvi, mis tilgub, või siis pakse liivast, klaasikildudest või muudest segatud materjalidest värvikihte." J. Pollock Landscape with steer 1937 35.1 x 47.1 cm Museum of Modern Art, New York, USA The Moon-Woman Blue (Moby Dick) 1942 (170 Kb); Oil on canvas, 69 x 43 c. 1943 (150 Kb); Gouache and ink on composition board Peggy Guggenheim Collection, Venice 18 3/4 x 23 7/8
mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Marsil on kaks kaaslast: suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000
26. Missuguste füüsikaliste näitajate abil saab reguleerida koore füüsikalist valmimist? Jahutamise temperatuur Jahutamise kiirus Valmimise aeg 27. Kas koore aeglasel jahutamisel tekivad väikesed või suured rasvakristallid? Suured rasvakristallid 28. Kummal juhul saadakse ühesuguse hangumisastmega koorerasvast kõvem või: kas siis, kui rasvakristallid on suuremad, või väiksemad? Väiksemad kristallid seovad hästi vedelat rasva ja saadav või on tavapärasest kõvem. 29. Mis on ühe- ja mitmeastmelise koore füüsikalise valmimise põhiline erinevus? 1.astmelise valmimise korral on temperatuur muutumatu kuni valmimise lõpun. 2.astmelise puhul aga valmimise jooksul muudetakse temperatuuri vastavalt rasvhapete koosseisule. 30. Kuidas nimetatakse koore kokkulöömisel rasvast tekkivaid esmaseid moodustisi? Võitera 31. Kuidas nimetatakse või valmistamisel eraldatud veefaasi ja mida see peale vee veel sisaldab?
Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, siis globaalne soojenemine on põhjustanud sooja talve ja jaheda suve. CO2 on ise õhust raskem, seepärast ongi kinnises ja inimestega täidetud ruumis kõrgemal rohkem hapnikku kui põranda ligidal. Süsihappegaasi sissehingamine pole kahjulik, aga suurema kontsentratsiooni korral võib põhjustada lämbumist. CO2-st saadud kuiva jääd kasutatakse toiduainete säilitamiseks. Vedelat CO2-e kasutatakse tulekustutusvahendites. CO ehk vingugaas on väga mürgine gaas, mis tekib mittetäielikul põlemisel, st. hapnikku on liiga vähe. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse. Ta seob end hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Seepärast ei saa organism piisavalt hapnikku. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus
· Päästevestides on sageli rõhu all süsihappegaasi kapslid, et vesti täis pumpamine toimuks kiiresti. · Alumiiniumist CO2 kapsleid müüakse kokkusurutud gaasivarudena. Neid kapsleid kasutatakse õhu- ja paintballi püstolites, täispuhutavates jalgrattakummides ja karboniseeritud vee tegemisel. · Vedela süsinikdioksiidi ülikiiret aurustumist kasutatakse kivisöekaevandustes lõhkamiseks. · Kõrget süsinikdioksiidi kontsentratsiooni saab kasutada ka kahjurite tapmiseks. · Vedelat süsinikdioksiidi kasutatakse toiduainete ja materjalide superkriitilisel kuivatamisel, skaneeriva elektronmikroskoopia näidiste valmistamisel ja kohviubade kofeiinist puhastamisel. Kasvuhooneefekt · Ilma atmosfäärita oleks Maa pinnatemperatuur -18°, sama mis Kuul. Tegelikult on Maa temperatuur keskmiselt +15°. Selle põhjus on atmosfääri olemasolu. Maa atmosfäär käitub kui kasvuhoone, pidurdades pikalainelise soojuskiirguse kadumist maailmaruumi
Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha, tiivad, tagakeha ja imilont (muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu). Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti.
Lämmastiku sulamistemperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist 3)Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. Külmutusseadmetes. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks mõnede kopsutuberkuloosi vormide puhul. Ent tuukrite ja suurtes sügavustes töötavatel kessoonitööliste töökogemuste põhjal on teada, et suruõhu andmisel
· Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad:
Üldinformatsioon: Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning see tähendab salpeetri tekitaja. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772. aastal Edinburgh'is. Kuna lämmastikuga täidetud anumas hukkusid kõik hiired ning kustusid põlevad küünlad ja fosfor, siis nimetasid teadlased algul lämmastikku surnud ehk riknenud õhuks. 1787.a andis prantsuse keemik Antoine Lavoisier uuele gaasile nimetuse ,,lämmastik". Lämmastik on suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78%. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitami...
Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel
keskkonnakahju tõttu. Mobiiltelefonides näiteks on NiMH akud asendatud enamasti Li-ioon akudega. Siiski leiavad leelisakud olulise koha mitmetes kasutusvaldkondades, näteks elektritööriistad, mänguasjad, teatud fotoaparaadid ja isegi hübriidajamiga sõiduautod (Toyota Hybriid mudelid ja Honda Insight, Civic- Hybrid). Geeliakud Omaette gruppi moodustavad geeliakud, milles vedelat elektrolüüti (happe, leelis) asendab geelitaoline aine. Neis akudes veekadu peaaegu ei ole. See vähendab käituskulusid ja suurendab ohutust. Sellised akud on pikaealised ning nende temparatuuritaluvus on teiste omast suurem. Kõrge hinna tõttu kasutatakse neid käivitusakudena veel vähe. Pinge ja voolu tõstmine Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse akud akupatareideks. Akusid võib ühendada kas
Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub – muutub süsihappegaasiks – 78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK
Paks pilvekiht teeb planeedile ringi peale umbes 4 Maa päevaga. Kuigi Veenuse atmosfääri ülakihtides puhuvad pidevad tugevad tuuled, on planeedi pinnal tuule kiirus väga väike, jäädes all 10 m/s (12 m/s). Poolustel on näha pilvedest moodustunud keeriseid. Erinevalt Maast puudub Veenusel magnetväli. Atmosfääri eraldab avakosmosest ionosfäär. Arvatakse, et Veenuse atmosfäär oli ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi sarnane Maa omaga ning planeedil leidus ka vedelat vett. Praeguseks on aga kogu vesi aurustunud ning enamuses päikesetuulte poolt planeedilt avakosmosesse minema puhutud. Kõrgustel 50 km kuni 65 km Veenuse pinnast on atmosfääri rõhk ja temperatuur põhimõtteliselt sama mis Maa pinnal, mistõttu on Veenuse atmosfääri ülakihtides tingimused rõhu ja temperatuuri poolest terves Päikesesüsteemis kõige lähemal Maa omaga (isegi sarnasem kui Marsil). Arvatakse,
valmikud ei toitu loomne toit neil on püünismask peremehe vere imemine taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata parasiteerimine On kas rööv-, taim-, sõnniku-, Mürgine eritis laiba- või kõdutoiduline Täiskasvanud ei toitu, Suurem osa ehmestiivalistest on aktiivsed öösel, nad saavad vaid vett juua. päeval poevad nad varju imevad imilondiga vedelat toitu tõmbavad tiivad kukku, siis on nad väga väiksed. õietolm, õienektar varjub pessa nõelab astlaga sageli teiste loomade verest kaitseb astlaga orgaanilised jäätmed peidavad end peremehe kehal peremehe veri SUISED ESINDAJAD (2) Suised on mälumissuised Metsprussakas tarakan
gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub muutub süsihappegaasiks 78,5º C juures. Vee omadused ja olekud · Läbipaistev · Värvuseta · Lõhnata · Olenevalt päritolust erineva maitsega · Puhas vesi maitseta · Külmub 0°C · Keeb 100°C · Tahke - jää · Vedel - vesi · Gaasiline - veeaur Mõisted
nihkumine alguse. Epitsenter- punkt, mis asub otse fookuse kohal maapinnal. Seismilised lained- murrangu tekkimisel vabanenud suur energia 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained Kiirus 6 km/s Kiirus 3.6 km/s Läbivad tahket, vedelat ja gaasilist keskonda Läbivad ainult tahket keskonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1. P-laine 2. S-laine 3. Pinnalaine 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Maavärinad ookeanite keskeahelikes- Norra 2. Maavärinad subduktsioonivööndites- Lõuna-Ameerika läänerannik
N aineosakeste arv aines NA avogradro arv 6,02*1023 1/mol. Iga aine ühes moolis osakeste arv n konsentratsioon, aineosakeste tihedus e. - aine hulk; moolide arv Valemid: m=N*m0 M=NA*m0 m=p*V n=N/V p=m/V =m/M =N/NA Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised.
indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik: Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võtsin 50 ml katseklaasi, kuhu pipeteeritisin 25 ml 7 % sahharoosi lahust (substraati), mille pH oli atsetaatpuhvri abil reguleeritud sobivale väärtusele. Lahuse asetasin termostaati 30°C juures soojenema kümneks minutiks. Valmistasin uuritava invertaasi lahuse: kasutasin vedelat invertaasi . Võtsin seda 0,3 ml, invertaasi lahust kokku oli 9 ml. Valmistasin ette kolvid taandavate suhkrute sisalduse määramiseks. Selleks pipeteerisin kolme koonilisse kolbi mahuga 250 ml 10 ml komplekslahust. Substraadi lahusele lisasin 0,5 ml eelnevalt valmistatud uuritava invertaasi lahust. Loksutasin ja fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse. Kuiva pipetiga võtsin kohe pärast ensüümi lisamist 1 ml hüdrolüüsisegu ja viisin ühte kolbidest, kus oli komplekslahus
Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. pikilained ehk P-lained Ristilained ehk S-lained Liiguvad graniidis u 6 km/s Liiguvad graniidis u 3,6 km/s Osakesed liiguvad laine liikumise sihis Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist Levivad ainult tahkes aines keskkonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1 P-lained 2 S-lained 3 Pinnalained 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. Maavärinad on suuresti laamade piirialadel. Näiteks Euraasia ja Aafrika laama vahel, Lõuna-Ameerika
kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa
Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale. Ta ei kasutanud molbertit, paletti, pintsleid jms, vaid eelistas kellusid, keppe, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisanditega. Ta rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all- over painting), mis hülgas maalikunsti senised kompositsioonireeglid.
isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses
Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias. KAITSE Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud. Metsistunud kaamelite populatsioone võib leida veel vaid Austraalias. Kas tead, et... *Kaamelid erinevad muudest imetajatest ka vereliblede ehituse poolest: need pole mitte ümmargused, vaid ovaalse kujuga. *Kaamelitel on rumal komme sülitada vedelat maoeritust kõige peale, mis neile ei meeldi. Sellega üllatavad nad ka loomaaedade külastajaid. *Kaameleid kutsutakse ,,kõrbelaevadeks" nende pisut kõikuva sammu pärast, ent ka seetõttu, et nad on kõrbe ainsaks transpordivahendiks. *Kaamel on suurepäraselt kohastunud eluks kuivades piirkondades, kus vett napib, seetõttu on suuteline kümne minuti jooksul ära jooma sada liitrit vedelikku.
Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See aste annab meile aimu palju me päevas peasime sööma piimatooteid ja liha-, kala-, kana- või munatooteid. Piimast valmistatud toodetest peaks tarbima madalama rasvasisaldavaid tooteid. Ööpäeva jooksul on soovituslik tarbida umbes kaks klaasi vedelat piimatooteid ning sellele lisaks võiks süüa veel ka jogurtit, kohupiima ja kodujuustu. Ei ole kasulik tarbida aga hüdrogeenitud taimerasva sisaldavaid tooteid nagu näiteks taimsed koore ja juustu analoogid. Seda seetõttu, et need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid on
sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja
On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Laamad puuduvad. 9. Miks on kuul näha vaid ühte külge? Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 10. Võrrelge Maad ja Marssi. Marss pöörleb samal kombel kui Maa, Marsi orbiit on Maa orbiidist piklikum. Marsil on avastatud ka mõningaid pinnavorme, kuid neid on vähe. 11. Mida on teada elust Marsil? Hõre süsihappegaasi-atmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Vedelat vett Marsil ei ole,Hapnik kui elu indikaator puudub. Elu Marsil puudb. 12. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Ta on tunduvalt suurem (11,2 korda). Mass on 318 korda suurem Maa massist. Orbiit on Maa ja Veenuse omast piklikum. Tiirleb kiiremini. Jupiteri tihedus on Maa rühma planeetidest tunduvalt väiksem. 13. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast, kust on andmed pärit? Esimene kaaslane on IO, tema pind on aktiivne, vulkaanipursked toimuvad
Suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus leitakse tiitrmiseks kulunud CuSO 4 hulga järgi kaliibrimissirgelt. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites: vedela ensüümipreparaadi korral μkat/ml, tahke preparaadi puhul μkat/g. Tiitrimisel toimub järgnev reaktsioon: Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan vajaliku koguse sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan automaatpipetiga 1 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9 ml atsetaatpuhvrit. Alglahus: 0,2 ml, 50 x lahjendus kokku 10 ml Sulen katseklaasi korgiga, lahust loksutan kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüs) läbiviimine Pipeteerisin 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi korgiga ning asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema 10 minutiks.
Tiitrimisel toimub järgnev reaktsioon: Suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus leitakse tiitrmiseks kulunud CuSO 4 hulga järgi kaliibrimissirgelt. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites: vedela ensüümipreparaadi korral kat/ml, tahke preparaadi puhul kat/g. Töö käik: 1. Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine: Tuleb valmistada vajalik kogus sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan pipetiga 0,5 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9,5 ml atsetaatpuhvrit. 2. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Pipeteerisin 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi parafilmiga ning asteasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema. Pipeteerisin kolme 250 ml koonilisse kolbi 10 ml komplekslahust.
istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist. Võimalik on sügisene istutamine, seejuures peab istikuid muldama! Elavtaras peab taimede vahakaugus olema mitte rohkem kui 0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas
Tiivad Tagakeha Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb 8, emaste oma 7 nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Imilont Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Arengutsükkel Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud.
Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
