Tema sügav hääl oli kooskõlas ta toorevõitu lõbususege ega olnud sugugi ebameeldiv. Ta oli vastutulelik ning arvastas nalja heita.Vautrin oli alati abivalmis, kui keegi abi vajas aitas ta alati, ta oli isegi mitmel korral laenaund Vauquer'ile raha ning ka teiselt pansionäridele. Kuid talle maksti koguaeg kiiruga tagasi kuna tema läbitungivat pilku kartsid kõik . Ta elab täielkult oma mõttemaailmas. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult head. Vautrin käitub küll inimestega ebaviisakalt ja sõjakalt, aga ta näeb kohe, et Rastignacis on midagi erilist. Niisiis jagab ta oma tarkusi ja õpetusi noorele õpilasele igasuguste vihjete kaudu. Vautrinil on kombeks väljuda peale einet, ilmuda tagasi lõunasöögi ajaks , kaduda kogu õhtuks ning tagsi tulla kekskööl võtmega mille on pansioni omanik talle usaldanud . Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning
,,Isa Goriot" Vautrin ja tema suhted teiste pansionäridega. Tema iseloomulikud harjumused ja tõekspidamised. Vautrin ise oli põgenenud sunnitööline. Vautrin tegi väga palju imelikke märkusi kõigile. Tal oli iga asja kohta midagi öelda, oma arvamus. Ta oli väga kaval ja oskas teiste pansionäridega rääkida ja nendega manipuleerida. Vautrin oli teiste pansionäride arust väga salapärane ja nad soovisid teda kuidagi paljastada. Vautrin varjas ennast pansionaadis ja sehkendab allilma rahadega. Ta elas kolmandal korrusel, kandis musta parukat ja värvis oma põskhabet. Üks Vautrini iseloomustavamaid jooni oli maksta noobilt 15 franki kuus gloria ehk kohvi või tee suhkru põletatud konjaki või viinaga eest, mida ta järelroaks rüüpas. Vautrin kutsus pansionaadi omanikku Vauquenit mammiks
Tööleht ,, Isa Goriot ,, Nimi: Mis meeldis Mis ei meeldinud Rastignac Tal oli hea süda, hoolis härra Et, hea edu ja kindla tuleviku Goriotist väga nimel ta hakkas suhtlema kõrgseltskonnaga , samal ajal jättis selle nimel ka kooli pooleli (harva hakkas käima ülikooli loengutes) Isa Goriot Ta hoolis oma tütardest See , et ta andis liiga palju väga , heatahtlik raha oma tütardele , sest siis ...
Vautrinil oli Eugenega salaplaan. Loomulikult selleks, et ise kergelt rikastuda. Vautrini põhitõed ja arusaamad elust olid sarnased Beausent omaga. Ta ütles, et ausus ei maksa midagi. Kui olla keegi teine,siis juba uhkelt ja rikkalt. Ta tahtis, et Rastignac võrgutaks ära rikka isa poolt hüljatud preili Victorine'i. Vautrinil oli tutvusi, ta oleks lasknud mõrvata Victorine'i venna ja nii oleks kogu raha neiule pärandatud. Tehtud töö eest oleks Vautrin osa endale nõudnud. Rastignaci jaoks tundus plaan ahvatlev, kuid lõpuks ta siiski keeldus. Seda andis ta talle ka mõista, kui Vautrin küsis talt, kas ta on sõjajalale astunud. Vautrinis oli siiski olemas see inimlikkus ja heatahtlikkus, et ta sai aru, et selline käitumine pole õige, kaalul oli siiski inimelu. Hiljem ta mõistis, kui kahepalgelised ja ahned on mõlemad õed.
ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju. Horace Bianchon tegi nalja isa Goriot, preili Michonneau kohta, hakkasid sööma. Kui isa Goriot kaabu talle silmile löödi, viis
ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju. Horace Bianchon tegi nalja isa Goriot, preili Michonneau kohta, hakkasid sööma
mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud. · Ühel ööl nägi Rastignac isa Goriot'i voolimas kullatud hõbedast tehtud nõudest nuia ja pidas seda kahtlaseks. · Hommikul rääkis Rastignac oma ballist ja naistest ja isa Goriot rääkis ka sõna sekka. · Inimesed hakkasid teda naistemeheks pidama ja Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. · Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i
2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3. Jack Collin aka. Vautrin oli sunnitööline keda ajasid politsei agendid taga. teda tunti ka surma narritaja nime all 4
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi
1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3
lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti. Maxime oli krahvinna armuke?! Lausuds isa Goriot nime, oli Eugene andnud hoobi nõiakepikesega, kui selle mõju oli vastupidine sellele, mida sõnad proua de beauseantei sugulane olid sünnitanud. Enam ei lubatud üliõpilast krahvinna majja
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse
Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
ja avalikest külastustest - Eugene sai emalt kirja vastu ja ka raha, ema tundis muret poja pärast, sest ta kiri oli salapärane ja tegi haiget emale, poeg leidis olukorras sarnasuse gorioti omaga (hõbeda väänamine) - Sai kirja ka õelt, kes oma armastusväärse väljendusviisiga ta tuju tõstis, õed saatsid kokku 350 franki, olid nõus oma vennale isegi moodsaid särke õmblema - Vautrin soovitab Eugenel otsida endale rikas naine, kelle abi kõrgseltskonda saada - Vautrin soovitab ära kosida Victorine, kes on küll vaene, kuid kelle isa on rikas. Antud hetkel on küll ainupärijaks poeg, ning Victorine kõrvale jäetud, kuid kui poeg kõrvaldada ühe Vautrini sõbra poolt, siis võtaks Taillefer oma tütre tagasi ning teeks temast ainupärija - Eugene ei ole Vautrini plaaniga nõus, laidab maha - Eugene külastab taas oma sugulast Vikontessi, kes kutsub teda lõunastama.
peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
episoode. Mõni neist on pooleldi koomiline. Selline on näiteks Rastignaci külaskäik krahvinna de Restaud' ja proua de Beauseanfi juurde, kus Rastignac satub omamoodi seltskondliku näitemängu pealtvaatajaks ning kistakse sellesse kaasa, ehkki ta ei tunne käitumis- ja kõne-lemisreegleid ning teeb esialgu ettevaatamatuid rumalusi. On ka lausa heroilisi stseene, näiteks Vautrini arreteerimise vaatemäng, mille juures tasub tähele panna, kuidas Vautrin kõigepealt üksinda ,,lavale" jääb, kuidas kogu tähelepanu talle koondub ning kuidas ta siis ükshaaval pöördub iga tegelase poole sobiva hüvastijäturepliigiga. See stseen on ühtlasi kogu romaani pöördepunkt, millel on samuti küllalt dramaatiline ülesehitus: selge ja rahuliku ekspositsiooni järel hakkavad kogunema pinged - Goriot' murede, Vautrini saladuste, Rastignaci seikluste, Victorine Tailleferi perekonnaasjade ümber. Vautrini
Saabub Pariisi vaese noormehena ja tahab ülikoolis õppida, kokku puutunud seltskonnaeluga, ihaldab ta osa saada Pariisi ahvaldusest. Ta palub oma tädi ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja tutvustada ennast vikontessile. Kutsud rastiqnaci ballile, kus ta armub isa goriot tütresse. Anastasie kutsub rastiqnaci enda poole lõunatama. Seal tutvub ta proua abikaasaga. Rastiqnac tunneb end nagu kahe isa hoolitsemise all: ühelt poolt isa goriot ja teiselt poolt range vautrin. Sunnitööline Vautrin pakub talle tehingut: abielluda victorinega. Vautrin kõrvaldab tolle venna ja pärandus saab ta endale rastiqnac koos victorinega. Rastiqnac keeldub. Viimane heategu on isa gorioti eest hoolitsemine surivoodil ja tema matmine. Isa goriot tugev, ümara näoga elegantne mees ning iga päev käis tema juures juuksur, kes sättis soengut ja puuderdas nägu. Isa goriot garderoob
Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb? Kas ajastut ja olukorda arvestades võiks miski õigustada Vautrini tegevust? Vautrin koostab Rastignaq'le plaani, mille järgi peaks ta saama Victorine. Plaan pidi olema selline, et Vautrine sõber tapab Victorine venna, sest Victorine isa lemmiklaps oli ta vend. Selle läbi kanduks Victorine isa pärandus tema ainsale lapsele ehk Victorinele.
Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
et ta käib ringi noorte ilusate naistega, et ta annab neile lihtsalt oma raha. 2. Eugene de Rastignac -on vaesunud aadliperekonna liige, tema pere pingutab, et ta saaks Pariisi õppima minna , kui talle saab selgeks et on vaja uusi sidemeid ja tutvusi, üritab pürgida kõrgseltskonda ning parandada oma positsiooni naiste kaudu hiljem hakkab Delphinega tal mingi teema siis ta hakkab meeldima Victorinele siis Vautrin tahab et rasignac abielluks Victorinega (kui ta sai emalt ja õdedelt kokku 1500, ss ju vautrin ütles talle, et sellega sa ei jõua kuskile ja pakkus talle erinevaid võimalusi kuidas rikkaks saada. Vautrin pakkus talle, et ta peaks leidma omale südamedaami ehk victorine) ta pidi valima, kas rääkida goriotile ta tütrest, delphinest, isegi kui see teeb talle haiget või valetama (delphine vaesusest, naise mees ei andnud talle raha eugene pidi sp
Isa Goriot fotoromaan Kõrgema seltskonna mõju & manipuleerimine KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Ma ei süüdista rikkaid, et kiita lihtrahvast: inimene on ikka seesama, olgu ta üleval, all või keskel." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Võrgutada naine, et ennast ühiskonnaredelil teatud pulgale upitada." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Vautrinil on õigus, rikkus ongi voorus!" Eugene de Rastignac KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Mina jälle ei armasta poolikuid rõõme, tahan teatrisse sõita omas tõllas, istuda omas loozis ja ka tagasi tulla igati seisusekohaselt. Kõik või mitte midagi see on minu deviis. ,, MANIPULEERIMINE ,,Oh, isa, kas me katastroofi hetkel oleme siis oma tunnete peremehed?" Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Isad peaksid meie eest mõtlema
kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega
Vahepeal on ta teeninud piisavalt raha, et maksta oma perele tagasi laenatud raha. Eugene Rastignac elab Vauqueri pansionis, samas majas elab ka Goriot, vana nuudlikaupmees, kes oli kunagi kõvad varandused kokku ajanud ning on nüüd ennast kindlustanud eluaegse renidisega. Maja polnud just parimas seisus põrandad olid pragused ja ruumides levis kopitanud hais. Just selles samuses majas varjab ennast ka põgenenud sunnitööline Vautrin. Põgenenud vang teeb ükskord Rastignacile ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta pakub, et Eugene võiks Victorine'ga abielluda. Vautrin teab et tüdruku isa on rikas ning tappes Victorine' venna, teeb isa tüdrukust pärija ning niisama lihtsalt olekski Eugene rikas. Rastignac aga keeldub sellisest ettepanekust. Vautrin üritab pöörata asjade kulgu omakasuks ning uinutab veiniga Eugene'i ning kui ta viimaks ärkab, on juba hilja. Vautrin oli korraldanud venna tapmise
teatrisse, kus soovitab Rastignacil meelitada ära Delphine, Gorioti teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugenile Delphinei ja tüdruk armub kohe temasse. Isa Goriot hakkab Eugeni armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui Eugene kohtab Gorioti tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriotile. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpingud jäävad seisma. Kui tal on raha otsas, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine. Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorini venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on kaua taga ajanud Vautrinit, räägib preili Michonneauile, et ta Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot valmistavad Eugenile ette ilusa korteri, kuhu noormees koos Goriotiga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini
pärija. Rastignac keeldub. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas. Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta ei lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab, et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja. Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei
Ühel päeval huvitus sellest üliõpilast Eugene'i, kes tahtis saladusele jälile saada. Ta oli käinud ballil, kus teda hurmas kena krahvinna, kui ta öösel tagasi tuli, nägi ta Goriotit oma lauahõbedat kokku rullimas. Talle räägiti, et see kõik on ta armukeste jaoks, kuid üliõpilane sai teada, et tegelikult vaid ta tütarde, kelle jaoks ta oli valmis viimsegi hinge tagant ära andma. Eugene hakkas käima ballidel ja ta sai maitsa aadlikku elulaadi. Vautrin hoiatas teda kõige eest, mis liigne ahnus endaga kaasneda võivad. Õpilasele käis see kõik lausa närvidele. Ta nagu kartis seda vangipõgenikku, kuid kui ta mõtles ta sõnade peale, siis oli tal justkui õigus, aga tema jäi endale kindlaks, et suudab alati südamehäält kuulda ning ta soovis leida endale vaid armastava naise. Eugen armub esialgu proua de Rastignaci, kuid kui ta tema ees ta isa mainib, sulguvad poisi jaoks nende maja uksed. Ta käib abi ja nõu küsimas oma nõbu
Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale. Eugene armubki Delphinesse ja Goriot hakkab meest kohtlema kui oma poega. Vahepeal võetakse Vautrin kinni politsei poolt, sest teda on kaua taga otsitud „surmanarritaja” nime all. Vautrini paljastab Michonneau. Isa Goriot teeb Eugenele ettepaneku kolida ühte korterisse. Sinna pidi elama tulema ka Delphine, kuid ta ei saanud kodunt lahkuda, sest abikaasa oli vara ära raisanud. Ka Anastassiel on raha vaja. Isa Goriot ei saa tütreid aidata, sest on kogu oma viimase raha kulutanud korterile. Tütred lähevad omavahel tülli ja nende isa jääb raskelt haigeks
Vautrin tegi Eugenele ettepaneku. Ta soovis,et Eugene prooviks ära võluda Victorine ning kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abielluks Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Sellega Eugene ei nõustunud siiski. Eugene sattus rahalistesse raskustesse,kuna mängis suure raha peale ja tema õpinugud jäid tahaplaanile. Teda tabas suur raha puudus. Vautrin kasutas seda hetke ära ja tuletas talle taaskord meelde oma plaani. Eugene läkski lõpuks plaaniga kaasa, võrgutades Viktorine.Vautrin, vaatas et teda hakkab edu saatma ja lasigi tappa Viktorine´i venna. Eugene oli aga meelt muutnud ning sellepärast ei pidanud plaan enam paika. Vautrinile korraldati varitsus ja ta võeti vahi alla. Goriot'i tütardel tekkis probleeme oma abikaasade ning varaga ja see kurnas Isa Goriot'i. Isa Goriot haigestus raskelt
Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas. Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees. Rastingac arvas, et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu. Nimelt tuli ühel päeval tema jutule Vautrin, kes ütleb talle, et koolis rassides võib saada vaid 1200 frangise aastapalgaga provintsikohtunikuks ning abielluda 40-selt möldritütrega. Nagu ta ütleb: ,,Ausus ei vii kuhugi. Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus. Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku
moodi ei pea. Teisest küljest, et sellist elu elada, peab enne olema tehtud raske ja pikk töö. Üld juhul näitab rantjeena Vautrin-kes elamine seda, et sa oled jõukas ja rikas, või oled kunagi vähemalt olnud. Ma veedaks ka oma vanaduspõlve sama moodi, kui on on ta olekult selleks on vastavad võimalused ja tahtmine. ja inimesena? Intervjuu tegi reporter Riho Kirsipuu. Vautrin on neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Ta oli neid mehi, kelle kohta rahvas ütleb: “Näe, kus on kange poiss!” Tal olid laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad neljakandilised käed, sõrmelülid
Isa Goriot" ,,Isa Goriot" Honore de Balzac Teose tegelased: Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega.
Soovis teha karjääri ja tahtis kuulsaks saada. Lisaks soovis perekonda aidata. Kõrgseltskonnas nägi võimalust. Eugene nägi, et see pole nii roosiline, vaid hoopis silmakirjalik. Teiste nõuanded Rasticnac'ile: Bauseant ütles, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Kui tekib kellegi vastu tundeid, ei tohi neid välja näidata. Inimesel tuleb kõiki võimalusi kasutada. Vautrin: kui tahad kiiresti rikastuda, pead olema rikas või vähemalt näima sellisena. Peab mängima kõrgelt. 5. Anastasie ja Delphine Elu minevikus koos isaga: kui ema suri, said nad isa armastuse täielikult endale. Goriot' olio ma tütardele andunud see oli kiivas ja õrn armastus. Tütred said kõik mida nad tahtsid. Isa rahuldas kõiki nende tujusid. Tüdrukutel olid õpetajad, kes pidid neid varustama annetega, mis annavad tunnistust heast kasvatusest
Samas oli Rastignac lihtsameelne ja usaldas inimesi kergelt- sestap sattus ta halbade sõprade seltskonda, kelle mõjul ta umbmäärase käitumisega endalegi pahandusi kaela tõmbas ning enda elu raskeks tegi. 3. Rastignaci õpetajad ja nende õpetused ,,Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal," ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta. Vautrin soovitab leida naise, kes ei aima isegi oma peatset rikkust ja viitab Victorine'le, kelle isa on rikas. Vautrin ütleb, et võib Victorine'i venna kõrvaldada, kuna too on isa lemmik. Claire: ,,Kuis aga teis pesitseb tõsine tundmus, varjake seda nagu aaret; ärge laske kunagi aimata selle olemasolu, muidu olete kadunud." Hr Goriot: ,,Raha on elu, rahaga saab kõike." 4. Mida on lugejal õppida isa Goriot saatusest? Kas raha teeb õnnelikuks
Väljanäitust laiendab värvikas pilt pansionäridest: mehed kandsid kuubi, mille värv on muutunud kahtlaseks. Kulunud pesu, riideid, mis olid viimasel äärel. Naistel olid kleidid, mis olid pleekinud. Olenevalt east on pansionärid kas ajutiselt või igaveseks sellesse vaesesse Ladina kvartalisse surtud. Vauquer´i pansioni elanikest tõusevad romaani peategelasteks endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Goriot´d hüütakse isaks kõigepealt sellepärast, et ta on vana, veel rohkem aga põhjusel, et tal on kaks tütart, kelle olemasolu aimab pansionis esialgu vaid kõiketeadja Vautrin. Goriot on omamoodi traagiline kuju. Võib-olla äratab ta lugejas kaastunnet, sest Saint-Germaini rikkurite maailma kuuluvad tütred põlgavad oma lihtsat päritolu isa. Ta on oma küllaltki suure varanduse andnud tütardele, et nood pääseksid Pariisi päikesepoolsele küljele. Ka hiljem
hõbekangiks. Eugene jaoks tundus see asi kahtlasena kuid hiljem mõistis, et isa Goriot tegi seda kõike oma tütarde pärast. Eugene nõudis oma perekonnalt viimaseid sääste, et ta saaks kõrgseltskonnale vastav välja näha. Vautrin´il oli Eugene´ile plaan, kuidas rikkakas saada. Eugene kahtles pikalt plaanist, sest see plaan oli väga ebainimlik. Raamatus kirjeldati,et Eugene pidi ära võluma Victorine. Kui ta oli ära võlutud , kutsus Vautrin oma sõbra mõrvama Victorine´i venda ja Victorine´i isa. Eugene pidi abielluma Victorinega, kuid Eugene polnud sellega nõus. Eugene tutvus teatris Delphine´ga, noormees võitis paruniproua südame. Isa Goriot kohtles Eugenei kui oma poega, sest noorhärra võitis tema tütre poolehoiu. Alati kui üliõpilane kohtas Delphinet räägib ta isa Goriot´le nende kohtumisest, isa Goriot saab sellest uut jõudu elamiseks. Isa Goriot haigestus väga raskelt,
Delphinega. kui Delphine. Suhted Delphinega Kui Rastignac näeb, et tal pole lootust Anastasiegam hakkab ta suhtlema Delphinega. Armub temasse juba esimesel õhtul ja armastab kogu ülejäänud raamatu jooksul. Ei kiida heaks, et ta isast ei hooli. Suhted Vautrining Alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi kuid hiljem ei slli teda eriti, sest Vautrin teeb tema plaani kohta halvakõlalisi kommentaare. Vautrin seletab talle, et kõrgklassi elu ei ole nii ilus kui paistab. Lihtsalt osatakse oma tegusid hästi peita. Pariisi eluga kohanemine Rastignac kohaneb Küsib raha perekonnalt, kõrgklassi elug hästi. kuigi teab et neil on Ta hakkab riietuma nagu niigi raske. nemad, võetakse kiiresti
Kuid siiski suutis ta ennast lolliks teha ja ütles Gorioti nime. Saades aru veast küsis ta nõu proua de Beauseantilt kes ütles et inimestega peab käituma külmavereliselt. Beauseantil juhatab Rastignaci kokku Gorioti teise tütrega Delphinega. Rastignac hakkab vajama raha, et osta riideid. Ta küsis raha oma vanematelt, kes andsid talle viimased säästud. Rastignac hakkab Gorioti toetama, kuna saab aru miks ta sellises olukorras on. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Vautrin märkab seda ja tahab et nad abielluksid, siis laseks ta Victoriene venna tappa ja Victorienest saaks isa pärija. Rastignac keeldub. Ta tahtis minna Victoriene venda hoiatama kuid jäi hiljaks sest Vautrin uinutab ta. Vautrinist saab tagaotsitav kurjategija. Vahepeal on Anastasie müünud oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuleb isa käest raha küsima, kuid tollel pole midagi anda, sest ta on toetanud Rastignaci korteri ostmist
Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin. Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta
ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. Tähtsamad tegelased: Goriot, Vautrin, Vauquer, Poiret, köögitüdruk Sylvie, Coutuer, Eugenie de Rastignac, Goriot'i tütred- Anastasie ja Dephine. Mulle tegelikult see Balzac'i teos meeldib. Tema täpsed kirjeldused andsid väga hea ettekujutuse sellest keskkonnast, kus nad elasid. Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Ma tahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab.
Mõne aja jooksul kujuneski Rastignaci elu mõtteks just 8. Mme de Beauséant räägib Rastignacile isa Goriot' rahaahnetest siiski barbaarne olelusvõitlus. Inimesed ei tundnud häbi oma tütardest ja õpetab seltskonnas käituma. egoistlikkuse tõttu ning kasutasid ükskõik, mis võtteid, et ainult edu 9. Eugéne laseb perekonnal talle oma viimased säästud saata. saavutada ning materiaalseid hüvesid nautida. 10. Vautrin mõtleb välja plaani, kuidas Rastignac abielluks Victrine'iga Isaarmastus ilma vastuarmastuseta isa Goriot oli ohverdanud ning, tappes tüdruku venna, kuuluks 3 mln pärandust noorpaarile. oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata 11. Vikontess Beauséant kutsub Rastignaci teatrisse, kus too üritab nende ebaausast ja moraalitust eluviisist. Ometigi ei suutnud hellitatud
teda vajadus sidemeid luua ja ta otsustas minna seltskonda, et daamide südameid ja soosingut võita. Tema aadellik perekond ei suutnud teda kuigi palju toetada, sest nende veinitööstus oli muutunud kapitalistlikuks. Tema põhiprobleemiks, nagu paljudel tolleaegses ühiskonnas, oli raha, au ja kuulsus, mida ta saavutada üritas ning ta tegutsemise motiiviks oligi auahnus. Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist
mõistagi,kuid varem või hiljem hakab ta tagasi mõeldes end haletsama ja väärtusetuks pidama.Äärmuslikel juhtudel müüvad inimesed endeid ja tegelevad narkoäriga,see mõjub aga laastavalt nende inimeste eneseväärikusele,mis on aga ere näide sellest, et alati ei ole materiaalsed väärtused need mida tuleb tähtsaks pidada. Näiteid võib tuua ka kirjandusest, kus raamatu ,,Isa Goriot" tegelane Rastignac üritas rikkust taga ajada.Teda õpetasid Vautrin ja Beauseant, kes olid materiaalseid väärtusi taga ajades jäänud üsna üksikuks.Mõlemi õpetuse kohaselt tuli rikkuse saamiseks rikkastuda käiesa üle laipade ja vaimsed väärtused unustada.Nii Vautrin kui Beauseant tegid seda küll omal moel, kuid põhimõte jäi samaks. Rastignac üritaski rikastuda naisi ja ka oma lähedasi ärakasutades. Ise pean ma aga väga tähtsaks vaimseid väärtusi ja seda peaksid tegema ka teised.Kuigi ma ei
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk.
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Is...
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Honoré de Balzac Isa Goriot Miljöö Proua Vauquer'i pansionaat Vaesed, luksuseta elavad inimesed, kellel elus ei vea Õnnetud igas mõttes: hüljatud, väljatõugatud seltskonnast Tegelased Pansionaadi elanikud: Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
