mõju mingile pinnale; o helirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; o helitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; o helienergia tihedus; o helisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting
Esmaabi korraldus Koolis ei ole arstikabinetti ja ei saa kohe anda esmaabi kui siis ainult köögitundides kuna seal on esmaabi kapid ,aga upal koolis on vist see arstikabinet . KODUAPTEEK Palavikualandaja: paracetamol, ibuprofen või aspiriin (kõik toimivad ka palavikualandajana, lastel valikravimiks paracetamol) ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Paratsetamool (küünal, siirup, tablett). Kraadiklaas Köha korral: rögalahtistid broomhexin , ambroxol (Brontex), luuderohupreparaadid (Hedelix, Prospan) jpt. Köhapärssijad: okseladiintsitraat (Paxeladine), pentoksoksyveriintsitraat (Toclase). Lokaalsete köharavimitena toimivad külmetusbalsamid, pipraja sinepiplaastrid, hanerasv ja mesi. Kurguvalu korral: kurgusprayd (Hexoral,taruvaik+saialill, astelpajuõli), erinevad imemistabletid ja ...
Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga
jääkidest ning sarnaneb amülopektiiniga, kuid on veelgi enam hargnenud. Gükogeen on varuaineks loomorganismis. Vajadusel laguneb ta uuesti glükoosiks, mida keha kasutab energiaallikana. Tselluloos (C6H10O5)n looduses levinuim polüsahhaariid. Sellest koosnevad taimerakkude kestad. Levinuim orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill. Okaspuu puidus 50% tselluloosi, lehtpuu puidus vähem. Vatt, puuvillane ja linane riie ning paber koosnevad põhiliselt tselluloosist. Peamiseks tselluloosi tarbijaks ongi paberitööstus. Okaspuu puidust tselluloosi eraldamiseks rakendatakse sulfit- või sulfaatmenetlust. . Tärklis ja tselluloos on väliselt sootuks erinevad ained. Siiski on neil ühesugune molekulvalem (C6H10O5)n Tärklis Tselluloos
s A = töö ; F = jõud ; s = teepikkus ; Ühikuks 1 dzaul ehk 1 J Võimsus on füüsikaline suurus, mida iseloomustab töö tegemise kiirus. Auto mootoreid võrreldakse tihiti võimsuse alusel. Mida suurem on auto võimsus seda kiiremini saavutab auto teatud kiiruse ja seda suurem on auto kiirus. Seda ainult juhul kui autod on sama massiga ja auto mootorile ei ole pandud piirajaid. Võimsust saab arvutada valemiga: N = võimsus ; A = töö ; t = aeg ; Ühikuks 1 vatt ehk 1W Kehad on võimselised omama energiat ehk kehad võivad olla seisundis, mis annavad neile võime tööd teha. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tööd tehes energia muutub. Energia muutuse suurus on võrdeline tehtava tööga. On kahte liiki energiat: liikumisenergia ehk kineetiline energia ja vastastikmõju energia ehk potensiaalne energia. Kineetilist energiat omab näiteks visatud pall, lendav vibunool ja visatud lendav taldrik
arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust, Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O.
vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f*dS/dt=f(sall)*dS/dt Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis liikuma panev jõud f =const kogu liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti konstantne V =dS /dt=const Võimsus avaldub sel juhul valemiga: N=fV=fVcos Nurk on nurk vektorite f ja V vahel SI süsteemis on võimsuse ühikuks vatt(W) ja CGS süsteemis erg/S 1 vatt on töö,mille teeb jõud 1N sekundi vältel 1W=10^7 erg/S Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s
12 Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud, et ühikuline laeng viia läbi kogu vooluringi 13 Sisetakistus (r) - vooluallika enda takistus 14. Elektrivoolu töö - vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt (soojuse tootmiseks) A = U*I*t Võimsus (N) (ühik vatt (W) -näitab töö tegemise kiirust ja palju tööd tehakse ajaühikus N = A/t N= U*I N= I2R (välistakistus) N= I2r (sisetakistus) 15 Elektrienergiat mõõdetakse kWh = 3,6 × 106 J Elektrienergia Eestis maksab 5,00 senti /kwh ? 16 Joule’i – Lenzi seadus - elektrivoolu toimel eralduv soojushulk (Q) on võrdeline voolutgevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestvusega Q = I2*R*t (ühik J (džaul)
Mida pikem on juhe, seda suurem on tema takistus. Juhtme ristlõikega on takistusel vastupidine seos, mida suurem on ristlõike pindala, seda väiksem on on juhtme takistus. Takistuse mõõtühik on oom (lühend ) Pinge, voolutugevus ja takistus on omavahel seotud, ühe suuruse muutumisel muutub ka mõni teine neist. Seda sõltuvust nimetatakse ohmi seaduseks. Elektrivoolu võimsus. Ajaühikus elektrivoolu poolt tehtud töö on elektrivoolu võimsus. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Tehtud tööd on võimalik arvutada: korrutades omavahel aja, pinge ja voolutugevuse. Tarbija võimsuse leidmiseks piisab kui korrutame teda läbiva voolutugevuse toitepingega (vooluvõrgu, patarei või aku pingega). 6. Kasutatud allikad · http://en.wikipedia.org/wiki/Electricity · www.energia.ee/et/tasubteada · http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_12/potentsiaalid.htm · http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_12/tugevus.htm
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr...
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
7 $4,000 6 $2,000 5 $1,000 4 $500 3 $300 50:50 2 $200 1 $100 A: Njuuton B: Vatt C: Volt D: Paskal © Mark E. Damon - All Rights Reserved 15 $1 Million 14 $500,000 13 $250,000 12 $125,000 11 $64,000 10 $32,000 9 $16,000
2-3 pikkune vöö mähiti mitu korda ümber keha, vöö otsad peideti vöökordade alla. 19. sajandi alguses hakkas, saartel küll vähem, levima potisinine värv (indigo, mida kasutatakse tänapäevalgi teksariide värvimisel), keskpaigas juba eredad poevärvid. Linnamoe mõjud suurenesid märkimisväärselt (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, mustrid moelehtedest). Uute rõivastena ilmusid meestel ja naistel vestid (liistikud) ning kerge ülerõivas (meestel vatt,naistel kampsun). Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil
cos< 0 , siis töö on negatiivne cos= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . 13 Võimsuseks nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = A/t = F v Võimsuse ühikuks on vatt ( W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul ( J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = mvdv = mv2/2 = Ek Pöördliikumise dünaamika.
Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline vatt vattmeeter mee ter Arvesti t Aegrelee Programmkell V Digitaalvoltmeeter 000 Lülituskell A 000 Digitaalampermeeter
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
Põhja - Eesti rühma. Järvamaa lilltikandid on sageli ühevärvilised: valged, sinised, mustad (tumepruunid), on ka mitmevärvilisi. Vanemal ajal oli mitmel pool Eestis kasutusel linukanimeline peakate, mille saba oli kaetud suureõielise lillkirjaga, seelikud olid ühevärvilised, enamasti mustad. Mõnede alläärt kaunistas uhke lai helmetikand, teisi paelad ja karrad. Kohati kanti neid uuemate pikitriibuliste kõrval veel XIX sajandi keskelgi. Järvamaa pikk-kuued olid olnud mustad. Meeste vatt ja põlvpüksid olid XIX sajandi keskpaiku enamasti sinised, suvel linased valged või triibulised. Ambla rahvarõivaste postmargil kujutatud pidulikult riietatud mehel on Järvamaale omane must pikk- kuub, naisel vanaaegne peakate linuk ja helmetikandiga vanemat tüüpi seelik, lapsel kogu Eestis üldine triibuline seelik. Türi rahvarõivaste postmargil on ühel pidulikult riietatud naisel uhke värvilise siidtikandiga linuk, teisel väiksem lillkirjaga tanu
jpg&w=314&h=235&ei=fQZhT9KcGeem0QXowNiEBw&zoom=1&iact=rc &dur=151&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=142&tbnw=182&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:15,s:0&tx=93&ty=72 Tekstiilkiudude kasutusalad: · Rõivatekstiilid - mantli-, ülikonna-, pluusi-, kleidi-, kostüümi-, pealis- ja aluspesuriie - voodririided - vaheriided - fliseliin, karvariie, dubleerid jm. 7 - soojendusmaterjalid - vatt, vatiin, poroloon, suled jm. - kaunistusmaterjalid - paelad, pitsid, tüll jm. - materjalid detailide ühendamiseks - õmblusniidid, jm. - Sisustus- ja kodutekstiilid · Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Lõppsõna:
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna ...
t. F = F ( x, y , z ) arvutatakse tehtud töö integraalina A = F ( x, y , z ) ds = Fx ( x, y , z ) dx + F y ( x, y , z ) dy + Fz ( x, y , z ) dz. (5.18a) Siin olema kasutanud skalaarkorrutise definitsiooni ja Newton-Leibnitzi valemit. Seadme võimsuseks nimetatakse tema töötegemise kiirust. dA N = . (5.19) dt Võimsuse ühik on 1 vatt (Watti järgi): kg m 2 [N] =1 J =1 = 1W . s s3 Üks vatt on niisuguse seadme võimsus, mis ühe sekundi jooksul teeb ühe dzauli tööd. (Ligikaudu ühevatilist võimsust tuleb arendada selleks, et tõsta sajagrammise massiga keha maapinnalt ühe meetri kõrgusele ühe sekundi jooksul). Võimsuse definitsioonist (5.19) saab alternatiivse valemi töö arvutamiseks, kui on teada seadme võimsuse sõltuvus ajast: A = N (t ) dt
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, m...
Konstantse jõu tööks sirgjoonelisel nihutusel nim jõu suuruse, tema rkenduspunkti nihutuse pikkuse ja jõu ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist. Võimsus Võimsus isel. töö muutumise kiirust antud ajahetkel. Keskmiseks võimsuseks Nk mingisuguses ajavahemikus nim jõu rakenduspunkti vastaval nihutusel tehtud töö ja selle ajavahemiku suhet. Võimsuseks N antud hetkel nim keskmise võimsuse piirväärtust kui delta t on 0. Võimsuse mõõtühikuks on vatt. Kinnistelje ümber pöörlevale jäigale kehale rakendatud konstantse jõu töö ja võimsus
kui skulptuuri vahendiega võimalik on. Rodini suureks teeneks on plastika taaselustamine. Tal olid seejuures abiks mineviku kujurite eeskujud, nagu impressionistid leidsid tuge 17 sajandi koloristidest. Kuid tema vahetu materjalikäsitlus oli lünklik: ta modelleeris savist ja jättis nende marmorisse ülekandmise kiviraidurite hooleks. Oma olemuselt tugevat vastupanu avaldav marmor mõjub Rodini töödes järeleandlikumana, justkui vaha, sageli otsekui vatt. Ei saa väita, et tal alati oleks õnnestunud luua muljet, et keha kasvab välja kivist. Kasutades valge marmori puhtust, kujundas Rodin figuurile ümber midagi helendava pilve taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat
Konstantse jõu tööks sirgjoonelisel nihutusel nim jõu suuruse, tema rkenduspunkti nihutuse pikkuse ja jõu ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist. Võimsus Võimsus isel. töö muutumise kiirust antud ajahetkel. Keskmiseks võimsuseks Nk mingisuguses ajavahemikus nim jõu rakenduspunkti vastaval nihutusel tehtud töö ja selle ajavahemiku suhet. Võimsuseks N antud hetkel nim keskmise võimsuse piirväärtust kui delta t on 0. Võimsuse mõõtühikuks on vatt. Kinnistelje ümber pöörlevale jäigale kehale rakendatud konstantse jõu töö ja võimsus
värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid. On keelatud: · hoida kergestisüttivaid vedelikke lahtises taaras; jätta ööseks ruumi värvainetega (lakid, lahustid jms.) saastunud pühkematerjali. · Põrandale sattunud värv vôi lahusti tuleb kohe sealt koristada, kasutades kuiva liiva või saepuru, ning ruumist välja viia. Pühkelapid, kaltsud ja vatt tuleb pärast tarvitamist koguda kaanega metallkasti ja iga vahetuse lõpul viia ruumist välja selleks ettenähtud kohta. · Värvitaarat tuleb puhastada pehmete (vasest vôi alimiiniumist) kaabitsate ja harjadega ning pesta lahustiga. · Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge. PÄRAST TÖÖD. · Korrastada töökoht.
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...
Väga hea sooja omadusega ja samas väga kerge ja pehme. Väga harva saadav kõrge kvaliteet. CASHMERE VILL See pehme ja siidiselt läikiv vill saadakse Cashmere kitsedelt. Need kitsed kasvavad Kesk- Aasias. Villa saadakse ainult üks kord kevadel, kui talvekasukas on maha tulnud. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Ühe kampsuni saamiseks kulub 4-6 kitse vill. Eriliselt elegantne, pehme ja vastupidav. VILLAHEIE Villaheie näeb välja nagu vatt ja sobib ideaalselt haavade paranemiseks. Väga pehme punetavale pepule. Teda ei saa pesta! Paar korda saab teda päikese kätte panna, et vill saaks oma raviomadusi taastada. Kidas hooldada villaseid asju? Villased asjad on kõige kergemad hooldada. Nad hoiavad kokku palju aega ja tööd. Rasvaosa villa kius lükkab lausa tolmu ja mustust endast eemale. Isegi pärast pikemat kandmist piisab, kui riputada ta lihtsalt värske õhu kätte (eriti hommikuõhk, udu) või ka lihtsalt vannituppa, ja
Fotomeetrias defineeritakse valgustugevuse ühikud, mis sobivad normaalse "keskmise" inimese nägemisega. Neid kasutatakse töö- ja eluruumide ning tänavavalgustuse projekteerimise normatiividena, samuti valgustite tehnilisel kirjeldamisel. Füüsikalistel mõõtmistel kasutatakse seevastu energeetilisi suurusi, millel pole nägemisega midagi ühist. Loomulikult on olemas ka ilus integraal ühtedelt ühikutelt teistele üle minemiseks. Energeetilised ühikud on SI-süsteemis nagu ikka vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W ). Vattides mõõdetakse pinna bolomeetrilist heledust. Teades kiirgava keha pindala, võime selle abil arvutada kiirgaja koguvõimsuse: Energeetilised ühikud: · vatt (W) · vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Energiavoog arvutatakse tavaliselt aga Gaussi teoreemi abil: (energia)voog läbi kinnise pinna on võrdne pinnaga ümbritsetud ruumis asuvate (energia)allikate koguvõimsusega:
vänt ja võll. Vända raadius on võlli omast suurem. Hammasratasülekannet kasutatakse kellades, kettülekannet jalgratastes. Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest. Serpentiin ja kruvi on kaldpinna erijuhtumid. Lihtmehhanismideks on: kang, plokk, pöör, kaldpind, kruvi, hüdrauline mehhanism.Võimsuseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem:N=A/t. Ühik: vatt (1W). Võimsus on 1W, kui töö 1J tehakse 1 sekundi jooksul. Töö ühik on ka xkWh=x*1000*3600, sest N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö suhet nimetatakse kasuteguriks. η =A:A*100% Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, enamjaolt protsentides väljendatult. Energia iseloomustab mistahes loodusnähust. Energia muundumist mõõdetakse töö abil. Energia jaguneb: mehaaniline, keemilise sideme, valgus, elektri, soojus ja siseenergia. Energia ei teki
Ühtlaselt muutuv ringliikumine on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st kiirendus on jääv. Nurkkiirus pole konstantne sellepärast, et on olemas nurkkiirendus, mille vektor on nurkkiirusega samasuunaline e aksiaalvektor. Ühtlane ringliikumine keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel . ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirghoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Mitteühtlaselt muutuv sirgliik...
Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti! Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali! 4.4.3 Mida teha kui säästupirn puruneb? Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma
Hetkvõimsuse üldavaldis on seega p= Um·Im·sint·sin(t±). 1 Siinuste korrutist saab teisendada sint sin(t ± ) = 1 - t ± ja Um·Im=2U·I. Asendades saame p=U·I·cos-- U·I·cos(2t±). Perioodi keskmise võimsuse P saame ühe perioodi integreerimisel 1 [ cos cos(2 )] cos . = U I - U I t ± dt =U I Seda keskmist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks ja mõõteühikuks on vatt [W].) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. Soojuslik võimsus eraldub vaid aktiivtakistis. Aktiivvõimsus avaldub kujul P = I Z I R / Z = I2 R nagu alalisvooluahelaski. Aktiivvõimsuse ühik on vatt (W). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
Pöörleva keha energia - Wk = I ω /2 TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = ∆A/∆t = F v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek JÕUD MEHAANIKAS Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus:
suletavasse anumasse. Anumasse kokkukogutud elavhõbeda aurustumise vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksune veekihi ja seejärel anum sulgeda. Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20°C. Ärge visake elavhõbedat prügikasti, ega valage kraanikausist ega WC-potist alla! Ohtlikud jäätmed tuleb anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: 1. kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) 2. raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) 3. pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale) 10 5. KOKKUVÕTE
3.1.4.Kehade tsentraalsed põrked 3.1.5.Töö.Vôimsus.Energia. Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = ∆A/∆t = F v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek 3.2.Pöördliikumise dünaamika Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust
juurde. Sain teada, millised olid pulma traditsioonid vanasti ning millised on need tänapäeval. Samuti sain teada, millised toimetused on vajalikud enne abiellumist. Kasutatud kirjandus http://syg.edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Kadi_Kuusk_Eest i_pulma_traditsioonid.pdf http://www.tartumv.ee/?op=body&id=34 http://et.wikipedia.org/wiki/Abielu Lisa Pulma-aastapäevade nimed 1. vatt 2. nahk 3. nisu 4. vaha 5. puu 6. küpress 7. vill 8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45
Joonis 15.1. Jõu töö: Kui kehale on rakendatud mitu jõudu, siis jõudude kogutöö on võrdne üksikute jõudude tööde algebralise summaga, seega võrdne resultantjõu tööga. Jõu poolt ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks. Võimsus N on füüsikaline suurus, mis võrdub töö A suhtega ajavahemikku t, mille jooksul töö sooritati: . Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on võimsusühikuks vatt (W). Vatt on võrdne sellise jõu võimsusega, mis teeb töö 1 J ajaga 1 s: . 16.Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Kui keha massiga m liikus talle rakendatud jõudude mõjul nii, et tema kiirus muutus alates kuni , siis tegid kehale rakendatud jõud töö A. Keha kiiruse muudu ja kehale rakendatud jõu töö vahel on kindel seos. Seda on kõige lihtsam
13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W)
Samuti võis olla pudelil märgitatud koefitsient olla ligikaudne, kuid ilmselt on sellest tulenev vahe väga väike ja ei mõjutaks nii suurel määral katse õnnestumist. Seetõttu võib katst ebaõnnestuks pidada liiga kõrgel temperatuuril kuumutamise tõttu. Katse 6: Üleküllastunud lahuse saamine Töö eesmärk: Üleküllastunud lahuse saamine, vaadelda lahuse mõjutamise tõttu toimuvaid muutusi Kasutatud töövahendid: katseklaas, kaal, gaasipõleti, vatt Kasutatud reaktiiv: Na2S2O · 5 H2O (naatriumtiosulfaat), H2O Töö käik: Kuiva katseklaasi võeti 3 g naatriumtiosulfaati (NasS2O · 5 H2O), lisati 1 cm3 vett ning soojendati ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava suleti vatiga ning aeglaselt jahutati toatemperatuurini. Raputati järsult katseklaasi. Vaadeldi, mis toimub. Valmistati samamoodi veel kord naatriumtiosulfaadi küllastunud lahus. Saadud lahusesse visati naatriumtiosulfaadi kristallike. Vaadeldi, mis toimub.
Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A 1, A2 jne., mille summa annab vektori A. Võimsus - nimetatakse suurust, mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=∆A/∆t=F*v Võimsuse ühikuks on vatt (W ). Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , 1W = 1J/s ; 1hj=736 W loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul
1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkusek...
temperatuuriga 260K. · Millised on hapniku sulamis- ja keemistemperatuurid? -219, -183°C 1. Kõige efektiivsem moodus vee soojendamiseks on elekter. Elektri kasutamisel õnnestub vee soojuseks muuta kuni 95% kulunud energiast. Veesoojendi sees on kõrge elektrilise takistusega traat, mis läheb soojaks, kui seda läbib elektrivool. Elektrilistele soojenditele on märgitud nende võmsus, tavaliselt, kilovattides (kW). Üks vatt on võimsus, kui üks dzaul tööd (soojust) tehakse ühe sekundiga. Kui kütteseadme võimsus on 1,5kW, siis igas sekundis annab selline seade 1500J soojust. Ivar valas elektrilisse teekannu 1,5 liitrit kraanivett, mille temperatuur 5°C. Teekannu küttekeha võimsus on 2,5kW. Ivar unustas teekannu ja läks Selverisse uusi pükse vaatama. Ta jõudis koju poolteist tundi peale veekannu sisselülitamist. Kas Ivar peaks Selverist uue teekannu tooma? Teekann
Töö mingi keha liigutamine jõu mõjul. Kui kehale mõjub konstantne jõud ning nurk liikumissuuna ja jõu mõjumise suuna vahel on samuti konstantne, arvutatakse töö valemist 68. Tööühiku definitsioon. Töö ühikuks on 1 dzaul. [A] = 1N m = 1J. 1 J on niisugune töö, mille teeb jõud 1 N keha liigutamisel 1 m võrra. Ligikaudu on see võrdne tööga, mis tehakse 100 g massiga keha tõstmisel maapinnast 1 m kõrgusele. 69. Võimsuse definitsioon, valem ja ühik. Võimsuse ühik 1 vatt: [N] = 1 J/s = 1W. = 70. Tuletage valem võimsuse arvutamiseks kiiruse kaudu. Seadme võimsus tema töötegemise kiirus. Võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega. 71. Kasuteguri arvutusvalem. = 100% 72. Dissipatiivjõu definitsioon. Dissipatiivjõud jõud, mille ületamisel tehtav töö muundub soojusenergiaks (hõõrdejõud, keskkonnataksistus, mitteelastsetel deformatsioonidel tekkivad jõud)
Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal. Elektromagnetilised ühikud on osa elektriliste ühikute süsteemist ning põhinevad põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: amper (vool) kulon (laeng) farad (mahtuvus) henri (induktiivsus) oom (takistus) volt (elektriline potentsiaal) vatt (võimsus) 8 MAGNETVÄLI Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus (tugevus), seega on tegemist vektorväljaga [nb 1]. Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud Lorentzi jõu kaudu, mis rakendub liikuvatele elektriliselt laetud kehadele
• Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. • Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. • "http://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt" Elektriseade Võimsus (W) Külmik (150-200 l) 130 Elektripliit 7200 Nõudepesumasin 1700 Kohvimasin 1000 Mikrolaineahi 800 Pesumasin 2000 Triikraud 1200 Teler 57
A = Fs A töö (1 J) F jõud (1 N) s teepikkus (1 m) 43. Mida näitab võimsus? Valem. Ühik. VÕIMSUS näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsuseks minetatakse füüsikalist suurust. Mis võrdub tehtud tää ja selle töö tegemiseks kulunud aja jagatisega. N=A N võumsus (1 W) 1W=1J Võimsuse ühik on 1 W. Võimsus on üks t A töö (1 J) 1s vatt kui keha teeb ühe sekundi jooksul t aeg (1 s) tööd ühe dzauli. 44. Millised kehad omavad energiat? ENERGIAT OMAVAD kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada. 45. Millistel kehadel on kineetilist energiat? Energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. KINEETILIST ENERGIAT omavad liikuvad kehad.
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul. 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta Ohmi seadus vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolu tugevus (I) võrdeline elektromotoorj õ udude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
Kui see laengu liikumine toimus aja dt jooksul, siis energia muutus ajaühiku kohta tuleb Energia muutus ajaühikus annab võimsuse N, laengu muutus ajaühikus aga voolutugevuse I: , Asendame need avaldised eelmises valemis, saame valemi elektriseadme võimsuse jaoks I on siin elektriseadet läbivavoolu tugevus, U pingelangus seadmel. Elektrivõimsust mõõdetakse vattides: Kui 1-amprine vool põhjustab seadmes 1-voldise pingelangu, on selle seadme võimsus 1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks. Kogu kasutatud elektrienergia muundumist soojuseks kirjeldab Joule´i-Lenz seadus. Muundumisel muuks energiaks läheb vastavalt entroopia kasvu seadusele alati mingi osa kasutatud energiast ka soojuseks.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi. Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad: · anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tul...
tõttu on laevandus olnud alati majanduses olulisel kohal. 2008 aastal ennustati 7 tööstusproduktide kasvuks 3,2%. Põllumajandus on riigis olulisel kohal. Kreeka viljasaak toidab üle poole rahvastikust ning on mitme eksportkauba oluline koostisosa. Kõige olulisem vili on nisu, kuid lisaks kasvatatakse ekspordiks ka suhkrupeeti, tomateid, maisi, apelsine, virsikuid, nektariini ja õunu. Olulised eksporditavad kaubad on ka oliiviõli, vatt, 8 rosinad ja tubakas. 5 World Factbook: Greece (2014), URL (kasutatud jaanuar, 2014) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html 6 Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 4-5 7 Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 5 8 Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 5 Islandi majanduskriisi põhjused, käik ja tagajärg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
