lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal), pipetiga või tolmuimejaga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal, pipett või tolmuimeja filter asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti! Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali! Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis,
TAUSTSÜSTEEM-on mingi objektiga seotud koordinaadite süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Taustsüsteem koosneb 1)tasuskehast 2)selle kooordinaaadistikust 3)ajamõõtmisest TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z) KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. 2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori s...
Pruunvetikatest tuntuim on põisadru. Punavetikad ei vaja praktiliselt üldse valgust seega on nemad täiesti all ehk pruunvetikate vööndist veel all pool.Tuntuim Läänemere punavetikas on agarik .Sellest saadakse zelatiinitaolist ainet, millest tehakse näiteks marelaadi. Kaldalähedased kivid on sageli kaetud erkroheliste vetikatuustidega.Need vetikad on mitmesugused rohevetikad.Üks tavalisemaid neist on karevetikas.Karevetikas kasvab madalas vees ja katsudes pehme nagu vette kastetud vatt. Üherakulised Vetikad: Üherakulised vetikad ehk taimhõljumid on meres kõige olulisemad tootjad.Nad kasvavad mere pinnalähedases vees. Taimhõljum on kõikjal avameres kuid soojades rannavetes on neid siiski rohkem. Ta on oluline tootja, sest ta annab hapniku . Taimhõljum on toiduks loomhõljumi pisiloomadele,kes on omakorda toiduks suurematele loomadele.Läänemeres on tuhandeid liike pisivetikaid.Need kõik on erineva kuid huvitava kujuga.Kaks kõige arvukamat liiki nende seas on
naine ka haudu. Helmed, nagu ehted üldse, pidid naist kaitsma kõigi salapäraste ohtude eest. Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed) kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal. Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras. Enamasti olnud need sõrmusetaolised lihtsad hõberõngad. Meeste ülikonna põhikomponendid 19.saj. esimesel poolel olid särk, püksid, vatt, kohati ka vest. Meeste särgid tehti, nagu üldiselt Eestis, valgest linasest riidest, õlaõmblusteta, T-kujulise kaelaavaga. õigadele tikati pikad õlalapid ja lisaks veel nurklapid. Laupäeval särki vahetades pidanud olema hoolas, et preesi musta ette ei unusta. Pükse tehti suveke linasest või takusest, talveks villasest riidest. Eriti pidulikud olid nahkpüksid. neid loeti jõukuse tunnuseks. Juba 17.sajandist on andmeid, et Virumaa
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
Kiirendus meeter sekundi ruudu kohta m/s2 LT-2 Nurkkiirendus radiaan sekundi ruudu kohta rad/s2 T-2 Jõud njuuton N 1N=1 kg m/s2 LMT-2 Rõhk (meh.pinge) paskal Pa 1Pa=1 N/m2 L-1MT-2 Töö, energia dzaul J 1J=1Nm=1 Ws L2MT-2 Võimsus vatt W 1W= 1 J/s L2MT-3 Elektriline pinge volt V 1V= 1W/A Takistus oom 1= 1 V/A Juhtivus siimens S 1S= 1/ Induktiivsus henri H 1H= 1V s/A Mahtuvus farad F 1F= 1A s/V Elektrilaeng kulon C 1C= 1As
Keha liigub ja kehale mõjub mingi jõud J-dzaul A= F*S * Võimsuseks- nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust N=A/E W- watt * Energia- nim. suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. J- dzaul. * Kineetiline energia- liikumisenergia- sõitev auto, lendav püssikuul * Potentsiaalne energia- vastastikmõju energia- tõukuvad magentid, üles tõstetud sangpomm. * Kasulik energia - * Kasutegur- 26.Sõnasta mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioonid ning oska neid probleemide lahendamisel rakendada. * Njuuton- Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 * Dzaul- energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton * Vatt- võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis (s) üks džaul (J) tööd 27.Too näiteid füüsika pakutavate tunnetuslike ja ennustuslike võimaluste, aga ka füüsika
Töö pealkiri: Infrapunaspektroskoopia Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 25.09.2007 25.09.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend 2) Internet Kasutatavad ained: 1) Tahke KBr 2) metaan 3) isoamüülalohol 4) bensiil 5) kloroform-CHCl3 Kasutatavad töövahendid: 1) ahhaatuhmer 2) uhmrinui 3) spaatel 4) pressivorm 5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad). 2) See põhineb sobiva sagedusega IP-kiirguse neeldumisel aines, mille tulemusena kasvab
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
Sisetakistus on elektrienergia allika takistus elektrivoolule. *Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab? Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit; A=Uq, ühik 1 dzaul, J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus ja on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N=UI, ühik 1 vatt, W *Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Elektrienergiat mõõdetakse kilovatttundides, ühikuks kWh. Dzaulides on üks kilovatttund on 3,6*106 J. Elektrienergia maksab Eestis ligikaudu 3,7/kWh ööpäevas. *Joule'i Lenzi seadus Joule'iLenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline juhi takistusega, voolutugevuse ruuduga ja voolu kestusega. *Kirjelda elektrivoolu vedelikes
Tallinna Tööstushariduskeskus Pehme Mööbel Referaat 403 SKA Juhendaja: Katri Randma 2014 Sissejuhatus Referaadis kirjutan pehmest mööblist ning selle stiilidest. Kirjeldan klassikalist ning kaasaegset stiili. Lisan juurde ka värvi mõjud inimestele. Erinevatel värvidel on erinevad mõjud, mis võivad aidata lõõgastuda või hoopis olla mõnele liiga ärritavad. Samuti on oluline mis on pehme mööbli sees. Kindlasti peab valima porolooni vastavalt mööbli eesmärgile. Lisaks toon polsterdamise näite, kuidas seda teha. Pehme mööbel kodus Elutuba ilma pehme mööblita on raske ette kujutada. Poodides on suur valik eri mudeleid ja värvitoone diivaneid, toole, tugitoole, diivanvoodeid. Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua j...
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
välisvärvidega. Meie kliimas tuleb valida tumedamaid värve. Tarud tuleks värvida erinevate värvitoonidega, et mesilased ei eksiks. Mesilased eraldavad hästi valget, sinist ja kollast värvust. Tarude toppematejalid: hoiavad ära mesilaste pesaruumide liigse jahtumise ja ülekuumenemise. Toppematerjali kasutatakse kahekordsete seintega tarude seinte vahele toppimiseks ja kattepatjade valmistamiseks. Toppematerjaliks võib olla näiteks: vilt, vatt, sammal, saepuru, takud ja turvas. Tarus peab olema harilikust tugevam ventilatsioon mesilasperede transportimise ajal kaugemale korjemaale kui ka perede tarudes kinnihoidmiseks. Tarusid saab ventileerida kahel viisil. Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977).
teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks daul tööd. 1 W = 1 J / 1 s.
toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dþaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s.
Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m). A Võimsus N näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemisekiirus. N= t Võimsuse SI- 1J ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd (1W= 1 s ). Mehaaniline energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha mehaanilisttööd. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. 4. Massikeskme liikumise seadus.
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Selle ühikuks on 1 Amper ja tähiseks A. Voolutugevust arvutatakse valemist I=q/t või I=U/R. PINGE – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust. Tähiseks on V. Ühikuks volt. Pinget saab mõõta voltmeetriga. U=A/Q või U=IR VÕIMSUS – Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ühe ajaühiku jooksul. Tähiseks on W. Suuruse tähis on P. Ühikuks on vatt. Valemiks P=A/deltat ELEKTRIVÕIMSUS – Näitab elektrivälja tugevust. ELEKTRIENERGIA – Elektromagnetvälja energia. Saadakse mõnda teist liiki energiat muundades elektrijaamades. Seda on lihtne üle kanda ja see on suure kasuteguriga. Elektrienergiat arvestatakse kilovatt-tundides (kWh). ELEKTRITAKISTUS – E takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähis on R ja ühikuks on oom. Valem R=U/I
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teisalt on need kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumis vabadus piirdus tavaliselt oma kihelkonna või külaga ja parimad rõivad pandi selga kirikusse. Rahvarõivad jagunevad üldiselt nelja suurde rühma:
Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistusega tarvitid, mille induktiivsus ja mahtuvus on tühised: hõõgpirn, küttekehad, juhtmed, takistid, reostaadid jm. Aktiivtakistusega vooluringis on Ohmi seadus kujul: . Ahela aktiivtakistusel eraldunud võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks. Aktiivvõimsuse mõõtühik on 1 vatt. Tähis W. Ülesanne Võrgust pingega 230V toidetakse küttekeha võimsusega 2000W. Leida küttekeha vool ning 3 h jooksul tarbitud elektrienergia. Induktiivtakistus Ühendades vahelduvvoolu ahelasse mähise, tekkib selles vool, mis sõltub nii pooli juhtme aktiivtakistusest kui ka induktiivsusest. Induktiivsus L on elektrilise inertsuse mõõduks. Mõõdetakse henrides. Tähis H. Induktiivpoolis jääb vool pingest 90° võrra maha.
1. Skalaarid ja vektorid - Suurusi(aeg, mass, inertsmoment), mille määramiseks piisab üheainsast arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse vektoriteks. Tehted vektoritega: a)Vektori korrutamine skalaariga. av = av Vastuseks uue pikkusega, kuid samasuunaline vektor. b)Vektorite liitmine. v=v1+v2 Vastuseks uus vektor, ei olene vektorite järjekorrast. c)Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutamisega.v1v2cosα=vˉˉ1∙vˉˉ2 d)Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise siinuse korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi järgi. v1xv2sinα=vˉˉ1∙vˉˉ2 2. Kinemaatika - a)Ühtlane kulgliikumine v=s/t=...
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus- füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga.
tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi emakas- emakasuue võtab vastu tolmuterad, emakakael ühendab emakasuuet sigimikuga,sigimikus asuvad seemnealgmed ning seemnealgmetes munarakud 21. Õistaimede kasutamint tärkliserohked ehk tähtis toiduallikas. Peamine valguallikas. Suure õlisisaldusega, puuviljad ja juurviljad on meile toiduks. Jookide valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks, ravimina, kangaste valmistamiseks, vatt, ilutaimed, kasutatakse parfürmeeriatööstuses.
Punktipilvesid edastame vajalikus formaadis, kas puhastatult või puhastamata, kas offline kasutamiseks või siis online kasutamiseks. Kõikide edasiste andmete saamiseks on kõige aluseks punktipilv, mis arhiveerib hetke olukorra, mida saab ka tulevikus vaadata ja neid andmeid uuesti kasutada. 11. What is intensity? Intensiivsus on kiirguse või heli levimisel energia hulk, mis langeb ajaühikus levimissuunaga risti oleva pinna pindalaühikule. Intensiivsuse tähis on I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta. For each survey point the scanner records three coordinates and also the intensity of the backscatter laser signal i.e. the power of the received signal (generally 28 i.e. 0 to 255) 12. What is the angle of incidence? Geomeetrilises optikas on langemisnurk nurk pinnale langeva kiiruse ja kokkupuutepunktiga pinnaga risti oleva joone vahel, mida nimetatakse normaaliks. Kiire võib moodustada mis tahes
auku. Osades kohtades olid ka oma regiooni kirjud mustritega õlarätid moes. Naistel oli oluline kohta ka sõlgede ja kaelakettide jaoks. Meeste rõivad Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu. 19. Sajandi rõivakomplektis olid: särk, püksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad, lambamust pehme viltkaabu. Särgid olid meestel lühemad, kuid vastupidavamad. Meeste särgid olid sageli rohkem kaunistatud, sest nad liikusid suvel rohkem särgi väel kui naised. Kasukas oli külma ilma kehakate, mis õmmeldi nagu naiste kasukaski valgeks pargitud lambanahkadest või nende puudumisel vasikanahkadest.
-18. saj.) Lühem ahel Kodavere murrakus ht > st > ss õhta > õsta, astub > assub Häälikumuutused, mis nii-öelda lõhuvad grammatikat: üks: ühe: üht(e) 1) e > i (uni: une jne); omastava lõpp n (vrd sm keel; maantee) blokeeris e > i, -i on säilinud: *üksi 2) *ti > si (leedu tiltas > sild; *veti > vesi), *ükti on veel vanem vorm 3) k, h, ht sugulaskeeled appi. Põhja-Eesti *kt > ht (õhtu, kõht, vaht, ühte) Lõuna-Eesti *kt > t(t) (õtak, kõtt, vatt, ütte) See on kõige suurem ja olulisem muutus, mis eristas PE ja LE *ükti: *ühte/n: *üktä 4) Astmevaheldus: kinnises silbis klusiil nõrgenes: *ühten > *ühen 5) lõpukadu * üksi > üks 6) omastava lõpp n > Ø Täielik ülevaade: *ükte: *ükten: *üktä e>i *ükti: *ükten: *üktä ti > si *üksi: *ükten: *üktä kt > ht *üksi: *ühten: *ühtä
· Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta[W/m.K]. Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). ·Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur a. Ruumpaisumistegur P = 3a. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, täpsete aparaatide koostamisel, sillakonstruktsioonide ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm.
Lambi korral muutub osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. Juhis tehtav töö saame avaldada kujul A= I U t. Elektrimootori korral ei lähe elektrivoolu töö enam tervenisti soojuseks. Elektrienergia arvel tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W). Elektrivoolu töö või elektrienergia mõõtmisel eelistatakse mõõtühikuna dzaulile ühte kilovatt- tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks
mol CuSO4 kohta, mis erineb 4% 5 – 4,8 = 0,2 võrra tegelikust koefitsendist. Viga 0,2 / 5 * 100 = 4% tulenes arvatavasti aine puhtusest või inimveast. Järeldus: 1.3 KATSE 6 – ÜLEKÜLLASTATUD LAHUSE SAAMINE Töö eesmärk: Uurida reaktsioone naatriumtiosulfaadi üleküllastatud lahustega. Töövahendid: Kaks katseklaasi, gaasipõleti, vesi, vatt. Töökäik: Kuiva katseklaasi kaaluti 5,298g naatriumtiosulfaati, lisati 1 ml vett ja soojendati täieliku lahustumiseni. Katseklaasi sulgeti vatiga ja jahutati toatemperatuurini. Katseklaasi raputati järsult. Valmistati veel kord naatriumtiosulfaadi küllastunud lahus, kuid see kord raputamise asemel pillati lahusesse naatriumtiosulfaadi kristalli. Katse andmed: Katseklaas Tegevus Reaktsioon 1 Raputamine Lahus muutus
Sagedus herts Hz 1 Hz = 1 s--1 Jõud njuuton N 1 N = 1 m·kg·s--2 Rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N·m--2 1 Pa = 1 m--1·kg·s--2 Energia, töö, soojushulk2 dzaul J N·m või W·s 1 J = 1 m2·kg·s--2 Võimsus, soojusvoog3 vatt W J·s--1 1 W = 1 m2·kg·s--3 Elektrilaeng kulon C 1 s·A Potentsiaal, pinge, emj volt V W·A--1 1 V = 1 m2·kg·s--3·A--1 Elektriline takistus oom V·A--1 1 = 1 m2·kg·s--3·A--2 Elektrijuhtivus siimens S A·V--1 1 S = 1 m--2·kg--1·s3·A2
nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 Ω)
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
Rõhk Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse rõhumisjõuga pinnaühikule Pa, 1N/ruutmeetri kohta Resultantjõud Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui nende jõudude kogumõju Töö Mehaaniline töö on võrdne jõu ja keha poolt läbitud tee pikkusega dzaul, N korda m Võimsus Füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust vatt (W) J:s Energia Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse keha või kehade süsteemi võimaliku tööga antud olekus Kineetiline energia Energia, mis kehal on tema liikumise tõttu Potentsiaalne energia Energia, mis on tingitud keha või keha osade vastatikusest asendist (Vastatikmõjust) Lihtmehhanismid Seadmed, mille abil saab võita jõus Kang Kõva keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti
nurga all. Kõige efektiivsem on loomuliku valgustust kasutamine või luminofoorvalgustus. Massaazi ruum peab kindlasti olema ventileeritav. Ruum mis on mõeldatud massaaži jaoks, peab olema nõuetekohaselt varustatud. Seal peab olema valamu koos sooja ja külma veega, seep, rätik, peegel, tool, laud, karahvin joogiveega, klaasid, samuti ekraan ja kapp. Väike apteek peab ka olema (antiseptik, sidemed, vatt, kleeplint, vesinikperoksiid, 3% ammoniaagi vesilahus, palderjan, pintsetid, käärid, liivakellad 3, 5,10, 25 minutit). Samuti on soovitav et massaaži toa lähedal oleks wc ja dušš. Massaazilaud. Esiteks, peamine massaazilaua sihtülesanne - on tihedalt, ilma kiigu seista jaladel, et isik, kellele tehakse massaaži, ei tunneks ebamugavust ja stressi, ja sel ajal spetsialistil ei oleks vaja korrigeerita oma liigutused keerutava laua alla ja ei muretseks, kui kaua säilitavad
1. a) Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine b) jäätmetekitaja- isik või riigi/ KOV asutus, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub c) prügi- kasutuskõlbmatute ainete, esemete, materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse d) teisene toore- jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal e) olmejäätmed- kodumajapidamis jäätmed ning kaubanduses / teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed f) probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise ja keskkonna ohtu g) ohtlik aine-inimese tervist või vara või keskkonda ohustav aine. ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1272/ 2008- sätestatud) h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise...
ärritamist), P260 (mitte hingata tolmu/auru/gaasi) Naatriumkarbonaat: H319 (põhjustab rasket silma ärritust) Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel, püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat. Kaalun ära 9,052 g propaan-2-ooli, 16 g etaananhüdriidi ja panen need komponendid ümarkolbi. Ümarkolbi sisse panen ka magnetsegaja pulka ja lisan 4 tilka väävelhapet.
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min ...
Rakvere Ametikool Keemilised vooluallikad Raimo Johanson AV13 Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2014 Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud............................................................................................... 4 Nimipinge............................................................................................................ 4 Sisetakistus......................................................................................................... 4 Mahutavus..........................................................
3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis(s) tööd üks džaul(J) 5.Kuidas muutuvad vee(vedelik) füüsikalised omadus nagu tihedus ja viskoossus kui vedeliku temperatuur muutub? Vesi saavutab oma kõige suurema tiheduse (999,9720kg/m3) +4 kraadi juures . pärast seda hakkab tihedus vähenema .Toatemperatuurist (25’C) ülespoole kuumutamisel samuti tihedus väheneb , ehk toatemperatuurist kuni +4 kraadi on vee tihedus kõige suurem . 25’C --> 4’ C kasvab .
nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh, kus m on mass, h on kõrgus ning g=9,8 N/kg=9,8 m/s2 on raskusjõud (kehade vaba langemise kiirendus). • Vastastikmõju olemasolu tähendab ühe keha paiknemist teise keha poolt tekitatud väljas, st potensiaalset energiat võib nimetada ka välja energiaks. Võimsus ja kasutegur • Võimsuseks (N või P) nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust: N=A/t. • Võimsuse mõõtühikusk on vatt (1W). • Üks vatt on võimsus juhul, kui üks džaul tööd tehakse ära ühes sekundis. • Iga konkreetset masinat või seadet võib iseloomustada nimivõimsusega ehk võimsusega, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama (pikaajaliselt taluma). Võimsus ja kasutegur • Mitte kunagi ei õnnestu tööd teha nii, et kogu töö läheb vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Kasulik töö on alati väiksem kogu tööst.
13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W)
13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W)
13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal võimsuse ühikuks hobujõudu (hj, ka hp horse- power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W)
pinnale; ohelirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; ohelitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; ohelienergia tihedus; ohelisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. ·Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl),
omavahel vastassuunalised. 1.3.2.Võimsus -skalaarne suurus,mis võrdub ajaühikus tehtud tööga N=dA/dt=f¯*dS¯/dt=f(s-all)*dS/dt Kui on tegemist ühtlase liikumisega,siis liikuma panev jõud f ¯=const kogu liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti konstantne V ¯=dS ¯/dt=const Võimsus avaldub sel juhul valemiga: N=f¯V=fVcos · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ vahel · SI süsteemis on võimsuse ühikuks vatt(W) ja CGS süsteemis erg/S 1 vatt on töö,mille teeb jõud 1N sekundi vältel 1W=10^7 erg/S Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis
teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Energia E on (keha või jõu) võime teha tööd. Energia on töö varu. Töö ja energia ühikuks SI- süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast).
teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Energia E on (keha või jõu) võime teha tööd. Energia on töö varu. Töö ja energia ühikuks SI- süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast).
18. sajandil rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemeid, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonistused ja teadusmeeste ( J.G Georgi ja A.W. Hupeli ) avaldatud materjalid. 1 Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärisusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). Eesti rahvarõivaste juurde on tavaliselt kantud sukapaelaga seotud villaseid sukki. 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis uuendusigi (Lihula ja Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel. Kihnu saarel veel meie päevilgi. Rahvarõivad tänapäeval
Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Aurumasinat kasutati ka varem viljapeksmisel ja kasutati ka sõiduvahendina. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
