Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Mööda veene liigub veri südamesse tagasi, kuid mööda artereid liigub veri südamest eemale. Kapillaarid ühendavad veene ja artereid omavahel. Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 58 kopsuveeni. 18. Suur ja väikevereringe Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: väikest e kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist, ning suurt e
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan.Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu.Süda jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone- aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti.
kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. 19. Suur- ja väike verering Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu.
ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone-aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti.
Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb.
kehasse. Arter jaguneb paljudeks väikesteks lisaharudeks, mis varustavad erinevaid kehaosasid verega. Väikseimad veresooned, milleks on kapellaarid, on mõeldud vere äratranspordiks mantliõõnsusest tagasi kopsu, kus veri rikastatakse uuesti hapnikuga. Süda asub südamepaunas, mantliõõnsuse tagaosas seina lähedal ning on jaotatud kaheks osaks: üheks kojaks ja üheks vatsakeseks. Nii koda kui ka vatsake on ühendatud kitsa kanaliga, kus asub ventiil, mis takistab verel tagasi voolata. Kopsu tagasi voolates on veri peaaegu värvitu. Peale hapnikuga rikastamist, muutub selle värvus siniseks. Sinine värvus on põhjustatud teo verepigmendist hemotsüaniinist (haemocyanin). 5 Sellise avatud vereringe ülesandeks ei ole ainult vajalike gaaside transportimine, vaid see
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke
Millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, Muutused kehalisel tööl? Minutimaht-vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul Iseloomustab südame töövõimet, organisme verega varustamise toimet Rahuolekus- 5-6 l Kehalisel tööl- 25-35 l Millest sõltub: - löögimahu suurusest - löögisagedusest - hapniku tarbimise vajadusest - töö võimsusest Löögimaht- e süstoolne löögimaht, vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab Rahuloleku näitaja- 60- 80 ml Kehalisel tööl- 100- 140 ml(sest lihas on elastne ja venib) 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Südame innervatsioon: uitnärv- rahustavad, pidurdab südame talitlust sümpaatilised närvid- kiirendavad, tugevdavad südame talitlust 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon. (..ehk mõjutamine vere kaudu) adrenaliin- hormoon, südame käivitaja, aktiivolekus tõstab südame tööd.
· elundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda · kindlustab pideva ainevahetuse · kannab kehas toitaineid ja hapnikku laiali · eemaldab jääkaineid · tähtis osa hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laiali kandmisel · aitab ühtlustada kehatemperatuuri SÜDA · rindkere keskjoones vasakul pool, kopsude vahel, kaitseb luustunud rinnakorv · umbes rusika suurune · süda ümbritseb sidekoest südamepaun · kaks poolt kummalgi poolel vatsake ja koda · töötab rütmiliselt · minutis keskmiselt 60-70 lööki VERERINGE · vereringe pidev vere ringlemine kehas · inimesel kinnine vereringe, veri voolab veresoontes · veresooned torujad elundid · arterid viivad hapnikurikast verd südamest kudedesse · veenid juhivad hapnikuvaest verd kudedest südamesse · kapillaarides toimub gaasivahetus, toit- ja jääkainete vahetus · vere liikumise kindlustab vererõhk · jaguneb kaheks:
Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 25. Süda ( suur ja väike vereringe, kaks koda, kaks vatsakest, klapid) Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu.
volaarsepindmikuga. (Lastehaiguste... 1986.) Normoloogia Südame tiputõuge on normaalselt nähtav ja palpeeritav lapse lamades seliliasendis, hingamispeetusel inspiiriumis. Väikelastel ja asteenilistel lastel hästi nähtav ja 17 palpeeritav. Tiputõuke asukoht muutub seoses hingamisfaasidega ja lapse kehaasendi muutusega. Vastsündinul moodustavad tiputõuke südame vasak ja parem vatsake. Viiendast-kuuendast eluaastast alates ainult vasak vatsake. Südame tiputõuge on oluline südame vasaku vatsakese lateraalse piiri määramisel. (Lastehaiguste... 1986, Kallas jt 1999, Uibo jt 2010.) Hinnatakse südame tiputõuke ulatust (pulseeriva osa läbimõõtu), mis normaalselt on 1-2 cm. Visuaalselt laiema ala pulsatsiooni sedastamisel südame piirkonnas, täpsustatakse palpeerimise teel selle täpne lokalisatsioon, tugevus ja ulatus. (Lastehaiguste... 1986,
Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Uitnärv – pidurdab südame talitlust
artereis, kapillaarides ja veenides, verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees: 1. suunata. 2. rõhku kaugemale Südame kojad - Kalade süda 2-kojaline, kahepaiksetel 3, roomajatel 3 osal vaheseinaga, linnud, imet 4. Vähemlihaseline on aatrium e. südame koda (vastu), mis võtab vastu hapnikuvaest verd veenist. Lihaselisem õõnsus on vatsake (välja). Süstol kokkutõmbumine, veri välja, diastol lõtvumine. Kahekambrilise südamega loomadel on üks vereringe. Südame keerukama ehituse korral on tegemist kahe vereringega: suur vereringe, mis varustab keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks e. kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga. 3.3. Kohastumused keskkonnaga adaptatsiooniks ehk kohatumiseks - evolutsiooni tulemusel, loodusliku valiku kaudu toimuv mehhanism, mis
käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus. Normaalses rahulolekus 70 tsüklit minutis. - LÖÖGIMAHT ehk vatsakesest süstoli käigus väljutatud vere maht. Normaalselt 70 ml. -vatsakese MINUTIMAHT ehk MAHTKIIRUS Q=V*fc, kus V on löögimaht ja fc on südametsükli sagedus e löögisagedus minutis. Normaalselt 5 l/min (70*70=4900ml) Kumbki vatsake pumpab ajaühikus sama koguse verd. Pumbad on järjestikku, seega mahtkiirus on ühest vatsakesest minutis väljutatud vere ruumala. Müokardi roll: MÜOKARDIOTSÜÜDID on erutumisvõimelised, võimelised genereerima aktsioonipotentsiaali. Tüüpiline müokard, mille kontraktsioon aitab täita pumbafunktsiooni atüüpiline müokard, mis on südame erutustekke- ja juhtesüsteem, kontrollib südamerütmi ja eri osade koostööd.
tegeleda, kuna süda koormatakse üle). o Parema vatsatsakese müokard – õhem kui vasakul, kuna paiskab verd kopsuvereringesse, seal on rõhk väiksem. Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist: 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake o Parem vatsake Vasak koda ja vatsake moodustavad südame vasaku poole, parem koda ja vatsake parema poole. Kahte poolt lahutab vahesein. Täiskasvanul ja ka lapsel mingist east ei ole ühendust südame parema ja vasaku poole vahel, kuid lapse esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid: Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad
vatsakesed. Välispinnal on kodade ja vatsakeste piiril näha pärgvagu; vatsakeste vahel eesmine ja tagumine vastakestevaheline vagu. Kumbki koda koosneb sileda sisepinnaga päriskojast ja lisaruumist südamekõrvakesest, mille sisepinnal on harilihased. Vastakeste sisepinnal on lihaspõrgad ja näsalihased, millelt algavad kõõluskeelikud klapihõlmadele. Südamekambritega ühenduvad veresooned: · vasak koda sisenevad 4 kopsuveeni 2 vasakust, 2 paremast kopsust · vasak vatsake väljub aort, mis algul suundub üles, siis moodustab kaare, millest algavad arterid pea, kaela ja ülajäseme varustamiseks · parem koda sisenevad 2 õõnesveeni ülemine ülakehast ja alumine alakehast ning pärgurge südame veenid · parem vatsake väljub kopsutüvi, mis hargneb peagi vasakuks ja paremaks kopsuarteriks On 2 südame pärgarterit e koronaararterit parem ja vasak. Algavad kohe aordi algusest, kulgevad
poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid
Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab kodadevaheline sein ehk kodadevaheline sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Kodade ja vatsakeste vahelist piiri südame vlispinnal tähistab südant ümbritsev pärgvagu. Pärgvaolt suunduvad südametipu poole parem ja vasak interventrikulaarvagu, mis jagavad südame paremaks ja vasakuks pooleks. Südame paremas pooles asuvad parem koda ja parem vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Lootel on parem ja vasak koda omavahel ühenduses ovaalauguga, hiljem kasvab see kinni ning arteriaalne ja venoosne veri ei saa enam seguneda. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Kojad ühinevad vatsakesestega atrioventrikulaarsuudmete kaudu, mis on varustatud verevoolu reguleerivate klappidega
kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps
vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, millest on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Parema ja vasaku südamepoole tsükli kestuses ja mahu muutustes pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8 10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG)
VI KONTROLLTÖÖ (südame-veresoonkond) 108) Südame asend Süda asub rindkeres, diafragma peal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. 109) Südame välisehitus Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. 110) Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Kojad ja vatsakesed on ühendatud koja- vatsakesesuudme e. suistiku abil. Suistikku ümbritseb fibroosne võru, millelt lähtuvad südameklapihõlmad. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse(hapnikuvaese) vere: ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge
Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise
See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5 Löögimaht normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse.
hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi. *Lümfisõlmed hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud lümfotsüütidega. *Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. 89.Kuidas nimetatakse alltoodud südame osi ladina keeles? a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 90.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Vena j ugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas. *Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi. *Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste
kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus- frekvents, normaalselt 60-80 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses.
Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 98) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakul. 99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus?
Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME – VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 98) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakul. 99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus?
Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 107) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakule 108)joonis õp.lk151 109) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.suistikud 52
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt
ja aorti Vatsakeste ees paikneb koda, kuhu suubuvad suured veenid Kodade süstol eelneb vatsakeste omale ning soodustab vatsakeste täitumist verega Väljaspool südant voolab veri veresoontes - arterites ja veenides (jaotamisel lähtutakse vere voolamise suunast) Veenid toovad verd südamesse, arterid viivad Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1) Südame minutimaht - vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul; minutimaht on umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel kuni 25 l; vatsakeste minutimahud peavad olema võrdsed (ei tekiks verepaisu) 2) Löögimaht - vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse; normaalselt 70 ml; näitaja võib kõikuda 3) Löögisagedus (frekvents) - normaalselt 60-80 korda minutis; treenitul südamel madalam Erutuse teke ja levik südames:
sagedane häire. Teised iseärasused: loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem omandab õige kuju. Vatsakeste muskulatuur on algul tagasihoidlikult arenenud (pakseneb lapse arengu käigus, oleneb, millal hakkab romama ja kõndima jne). Pärast 10. Eluaastat alles ületab vatsakese kasv kodade oma (eriti just vasak vatsake).Lapseeas ei tohi anda vähga suuri koormusi (ei tasu neid panna suure koormusega trenni enne kooli, sest tema südamelihas on arenemata, halvemal juhul venib vatsake välja). Südame kasv ja areng kestab 18-20. Eluaastani. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas.Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste
Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast.
vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt
looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine. ● Ultraheli uuringus sedastatavad: parema koja diastoolse diameetri suurenemine ja kodade vaheseina anomaalne liikumine Raviks operatsioon neljandal-viiendal eluaastal. Tüsistuste korral koheselt Kirjelda lühidalt VSD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid.
vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, millest on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Parema ja vasaku südamepoole tsükli kestuses ja mahu muutustes pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8 10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e
- keha veenides; - südame paremas pooles; - kopsuarteri tüves ja kopsuarterites. 7.3. Suur ja väike vereringe Vere liikumist südamest elunditesse ja sealt tagasi nimetatakse vereringeks. Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väike vereringe e. kopsuvereringe saab alguse südame paremast kojast (kuhu saabub venoosne veri ülemise- ja alumise õõnesveeni süsteemi kaudu), sealt edasi kulgeb veri südame paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere läbi kopsuarteri ja tema harude edasi kopsude verekapillaaridesse. Kopsu verekapillaarid ümbritsevad kopsudes alveoole, läbi kapillaari ja alveooli seinte toimub gaasivahetus, mille käigus venoosne veri muudetakse arteriaalseks (hapnikuga rikastamine). Edasi kulgeb juba arteriaalne veri mööda kopsuveene nelja suurde kopsuveeni, mis suubuvad südame vasakusse kotta. Suur vereringe Nelja kopsuveeni kaudu jõuab arteriaalne veri kopsudest südame
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
kestusega üle 1h langus), *Rasvhapete kontsentratsiooni muutused (vastupidavustööl ulatuslik tõus), *Hormoonide kontsentratsiooni muutused(adrenaliin, noradrenaliin, kortisool, kasvuhormoon, glükagoon, insuliin) Südame ja veresoonkonnasüsteem: *südame ehitus,*südame talitlus,*vereringe,*südame talitluse regulatsioon,*vereringe regulatisoon Süda:*300 350 g, *lihaseline 4-kambriline õõneselund, Kummaski südamepooles on: koda ja vatsake. Südame mõlemad pooled kontraheeruvad samaaegselt, kojad vatsakestest veidi varem. Südamepaun kaheastmeline kelme, mis ümbritseb südant. Südamepauna lestmete vahele jääb suletud ruum, mis on täietud pindade hõõrdumist vähendava võidevedelikuga.Suurema osa südame seinast mood südamelihas/müokard Südamelihase põhiomadused: *automatism ehk automaatsus määrab kontraktsiooni sagedust, *erutuvuse teke
tõttu. Voolutakistus sõltub veresoonte arvust, pikkusest, läbimõõdust, hargnemistest ja vere viskoossusest. Südame parem ja vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Südameklapid paiknevad mõlema vatsakese sisse- ja väljavooluavades ning tagavad vere ühesuunalise liikumise. v. cava -> parem koda ->parem vatsake -> kopsu arterid -> kopsud -> kopsu veenid -> vasak koda ->vasak vatsake -> aordi kaudu organismi laiali, va. kopsud. Südames pumbatakse veri vatsakestes „alt-üles“ – paremast vatsakesest kopsu arteritesse ning vasakust aorti. See on tagatud südame apex’ist algava ja ülespoole liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal.
kardiogeenne mesoderm ehk südameväli on jaotatud kaheks regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad ja moodustavad südametoru, kuna nende rakkude proliferatiivne võimekus on kesine, siis annavad aluse ainult südame vasakule vatsakesele sekundaarne südameväli – südametoru anterioorsesse ossa produtseerivad kojad ja väljavoolu kulgla (arterioostüvi ja arteriooskoonus) – aort ja kopsuarter; posterioorselt parem vatsake, sissevoolu piirkond – kopsuveen ja õõnesveen Südame rakutüübid: kardiomüotsüüdid (lihaskiht, müokard), endokard, klappide endokardiaalsed padjandid, epikard (südame veresooned, mis toidavad südant) ja Purkinje rakud (koordineerivad südamelööke) moodustuvad südamevälja rakkudest. Neuraalharja rakud panustavad väljavoolukulgla ja südame vaheseina moodustumisse. Kuidas toimub südametoru moodustumine, neljakambrilise südame kujunemine, südame lingustumine?
südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik) III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul 8.Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e. süstoolne maht on vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooni ajal väljutab. See sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Rahulolekus 60-80ml ja kehalise töö ajal 100-140ml. Süda mahutab 250-300ml verd. Kehalise töö ajal süda venib ja võimaldab verd rohkem omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest
ning moodustavad ühe südametsükli, millest on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Parema ja vasaku südamepoole tsükli kestuses ja mahu muutustes pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8 10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG)
kolmnurgas. unipolaarsed - potentsiaalide registreerimine toimub kehapinna teatavas kindlas punktis paikneva aktiivelektroodi ning nn. referentselektroodi e. nullelektroodi vahel. SFÜGMOGRAMM (SFG) näitab vatsakeste väljutus- ja verega täitumise aega. FONOKARDIOGRAMM (FG) registreerib helilisi nähtusi, mis tekivad südame talitlusel. 10. Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimahuks e. süstoolseks mahuks nim. vere hulka, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljastab. Löögimahu suurus sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja kontraktsioonijõust. Vatsakeste süstoli lõppedes jääb nende õõnde veel teatud vere hulk, mida nim. jääkmahuks. Rahulolekus on südame löögimaht 60-80 ml, kehalise töö ajal 100-140 ml (üksikjuhtudel isegi rohkem). Südame löögimaht sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab ühes minutis
Aegade jooksu toimunud hingamiselundite ümberkujunemine on viinud selleni, et kopsud on roomajate ainus hingamiselund. Roiete säilimine võimaldab roomajatel uue hingamismehhanismi tekkimist. Rinnakorvi maht muutub eriliste hingamislihaste abil. Roomajatel on kopsude ventilatsioon intensiivne. Hingamiselundite täiustumisega paralleelselt täiustub ka roomajate vereringe-elundkond. Enamikul roomajatel on süda kolmakambriline, kuid siiski on vatsake jaotatud mittetäieliku vaheseina abil kaheks. Arteriaalne tüvi jaotub kolmeks:kopsuarteriks, mis hiljem hargneb vasakuks ja paremaks aordikaareks. Hingamisfunktsioonidest vabanenud nahk teeb läbi muudatusi, mis peavad organismi kaitsma kuivamise eest. Roomajatel pole nahanäärmeid, sest nahka pole vaja niisutada (aurumine keha pinnalt on vähenenud, sest keha katavad sarvsoomused). Roomajate seedekulgla võimaldab püütud saaki hästi ära kasutada. Maks on suur, esineb sapipõis
Erinevad rõhud parema ja vasaku vatsakese vahel- maksimaalne süstoolne rõhk paremas vatsakeses 25mmHg ja vasakus 120mmHg. Kodade tsükkel- Kodade süstol, mille kestus umbes 0,1seki lisab diastoli ajal täitunud vatsakesse täiendava koguse verd, mis moodustab 8-10% vatsakeses olevast verest. Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumisfaasi, mille jooksul on kummassegi vatsakesse voolanud 70-80 ml verd. Nim.täitumismahuks. Algab kodade diastol, mis kestab kuni 0.9sek. Kumbki vatsake sisaldab 150ml verd, so.vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel- Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol. Algatajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss, Q-saki algus. Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsioonifaasiga 0,05seki, atrioventikulaarklapid on veel avatud. Vatsakestesisene rõhu tõus põhjustab vere liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke.
Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
