relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte” kelle võim, selle usk”, alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine – katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Šveitsis Šveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin:
3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: - Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja populaarsus lihtrahva hulgast - Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus · Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas · 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt. II Taani Saaremaa (1559-1645) · I Esialgu Taani kuninga venna Magnuse hertsogkond 1560-1572: - jätkus vana keskaegne piiskopi valitsusaparaat · II 1572-1645 otse Taani kuninga alluvuses:
Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses: Lõuna-Eesti Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede moonastamine; transport; riigitalupoegade maksude laekumise valvamine ja kuninga poolt valitud nõunikud. Mõisad Rootsi suguvõsa liikmetele. Rootsi kuningad talupoegade peksmise vastu,
Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar + jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid eesti keelseid teoseid, tuntuimaks on ,,Agenda Parva" + Antonio Possevino 1600-1629 Poola-Rootsi sõda + Altmargi vaherahu 1629
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused. Klassikalise tsivilisatsiooni pärand: kreeka filosoofia, ratsionalism, rooma õigus, ladina keel, ristiusk. Katoliiklus ja protestantism. Läänekristlus, st katoliiklus ja protestantism, on ajalooliselt Lääne tsivilisatsiooni kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud. Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus. Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik,
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused. Klassikalise tsivilisatsiooni pärand: kreeka filosoofia, ratsionalism, rooma õigus, ladina keel, ristiusk. Katoliiklus ja protestantism. Läänekristlus, st katoliiklus ja protestantism, on ajalooliselt Lääne tsivilisatsiooni kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud. Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus. Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik,
Protestantism saavutas nüüd Saksamaal oma suurima ulatuse: katoliiklaste osakaal vähenes 30%-le. Järgmine keiser Rudolf II [15761612] oli üles kasvanud Hispaanias ning saanud hariduse jesuiitidelt. Uus keiser toetas küll vastureformatsiooni, võtmata siiski ette otsustavamaid samme katoliku kiriku positsioonide taastamiseks. Seltsimatu veidrikuna veetis ta suurema osa oma ajast Praha keisrilossis alkeemia ja astronoomiaga tegeldes. Vastureformatsioon taaselustas usulisi pingeid ka Saksamaal. 1607. aastal tõkestasid protestandid Donauwörthis katoliku protsessiooni. Ühena kaheksast riigilinnast oli Donauwörthis Augsburgi usurahu alusel tagatud nii protestantide kui katoliiklaste õigused. Arvulises ülekaalus protestandid ei jätnud kasutamata võimalust katoliiklastele koht kätte näidata. Keisri toetusel saadeti nüüd protestante karistama Baieri kuurvürsti Maximiliani väed. See sai ajendiks protestantliku uniooni loomisele 1608
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
ehitise juures mitut värvi kivide või krohvi kasutamine; pronksdetailid kullati. Interjöörides hakkas levima stukkdekoor, tõustes esikohale rokokoo ajastul. BAROKK ITAALIAS Itaalias hakkasid renessansiaja humanistlikud traditsioonid taanduma juba 16. saj. II poolel. Lootes kindlustada oma positsiooni killustatud Itaalias, kehtestas tugevnenud aadelkond õukonnas range etiketi, loobudes isiksuse vabast ja harmoonilisest arengust. Katoliku kiriku poolt algatatud vastureformatsioon agaviis tasakaalust välja kogu ajastu hingelaadi. Kartes kaotada prioriteeti, kasutas katoliku kirik oma vastupealetungis reformatsioonile ära kõikvõimalikud vahendid, nende hulgas ka arhitektuuri ja kujutava kunsti. Eesmärgiks sai inimeste maksimaalne lähendamine Jumalale, nende terviklik ja lõplik andumine religioonile. Vastureformatsiooni ideede jõuliseks kandjaks kujunes 1534. a. asutatud Jesuiitide ordu, kes taotles katoliku usu ja kiriku võimsuse kindlustamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
