antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem, kuna antud ajahetkel avaneb just see diood, mille anood on teiste dioodidega kõige positiivsem. Nii näiteks on ajavahemikul t1-t2 kõige positiivsem faas-A ja seetõttu juhib ajavahemikul sellefaasiga ühendatud diood VD1. ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2. Ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3-me dioodi voolude summast. Dioodile mõjuv vastupinge ja pulsisagedus 150 hertsi. Toodust selgub kolmefaasiliste alaldite veel üks eelis, see on suurem pulsatsiooni sagedus, sest mida suurem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on pulseerivat pinget siluda. Kolmefaasilise sildlülituse korral on kasutusel kuus dioodi ja alaldatavaks pingeks on liinipinge. Tarbijaga jääb järjestiku kaks dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel, mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem
Väljatransistoris liiguvad ühenimelised laengukandjad kanalis, mille juhtivus muudetakse elektrivälja abil. Väljatransistorid: p-n siirdega, isoleeritud paisuga. Pais, Gate, , Lätte, Source, , Neel, Drane, Mida laiem vaesunud ala, seda kitsam kanal, seda väiksem vool voolab läbi kanali. Vaesunud alas on vähe voolukandjaid. p-n siirdega väljatransistor. p-n siire on alati vastupingestatud! 34 Mida kõrgem vastupinge p-n siirdel, seda laiem on vaesunud ala. 35 Isoleeritud paisuga väljatransistorid (MOP- transistorid). Formeerkanaliga (sisseehitatud kanal) Indutseerkanaliga Formeerkanaliga MOP- transistor RSIS 1012 1014 Ohm. Isolaator SiO2 Alus tavaliselt on ühendatud lättega. n- kanal ühendab taskud valmistamise hetkest alates. Paisupinge abil vaid laiendame või kitsendame seda kanalit
ehk selekteerimine. 3. 4. Erineva amplituudiga impulside selekteerimiseks 5. Ristkülikule lähedaste impulside formeerimiseks siinuseliseks kahepoolse piiramisega. Tehniliselt lahenduselt jagunevad piirikud diood piirikuteks ja piiravateks võimenditeks. Periood piirikud jagunevad omakorda järjestik ja paraleelpiirikuteks. Nende toime avaldub dioodi sulgumises või avanemises toimiva polaarsuse muutumisel. Seejuures eeldatakse, et vastupinge toime korral on dioodi takistus lõppmata suur ja päripinge olukorras küllalt väike. Diood piirikuid kasutatakse enamasti nulltasemelisel piiramisel, seejuures tuleb arvestada et pärisuuna reziimis on Rakenduselektroonika 27 dioodil mõningane pinge lang (~u
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4...
Usis. Mõjuva vastupingel on takistus väga suur ehk väljundpinge sel juhul on väljundi pinge. Paraleel piirikutes on diood ühendatud tarbijaga paraleelselt paraleel piirikus toimub piiramisprotsess siis kui diood on päripingestatud, sel korral dioodi takistus on ja ta nagu lühistab koormustakistuse. Väljundpinge on sel ajal võrdne dioodi pingelanguga see on umbes 0,7 V., kui sisendpinge viib dioodi vastupinge reziimi siis on dioodi takistus väga suur (100m) ja me võime ta toime jätta üldse arvestamata. Küll tuleb aga arvestada piiramistakistuse ja koormustakistuse suhet sest piiramistakistusel tekib mingi pinge kadu. Dioodpiirikutega on võimalik saada ka 0 erinevat piiramis nivood selleks tuleb lülitusse viia täiendav pinge allikas, mille toimel muutub dioodi avanemispinge 0 erinevaks. Taolised lülitused on realiseerimiseks küllalt tülikad ja neid kasutatakse küllalt arva. Dioodi asemel
Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus R sise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus. 4. Tabel Mõõtmistulemused Arvutustulemused E (V) U (V) I (A) R () Rsise () Järeldus: 7. Pooljuhtdiood alalisvooluahelas 8. Pooljuhtdiood vahelduvvooluahelas 9. Milline peab olema dioodi pärivool? 10. Milline võib olla dioodi vastupinge? 16 LABORATOORNE TÖÖ NR. 11 Eesmärk: kolmefaasilise keskväljavõttega alaldi uurimine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter - 0 60 V 2. Ampermeeter -06 A 3
positiivsem. Kuna antud ajahetkel avaneb just see diood mille anood teiste dioodidega võrreldes kõige positiivsem. Nii näiteks ajavahemikul t1 kuni t2 kõige positiivsem faas A ja see tõttu juhib sellel ajavahemikul selle faasiga ühendatud VD1. Ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2 ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3 dioodi voolude summast. Id=1/3 IL If dioodile mõjuv vastupinge alaldustegur on 1,17 ja pulsatsiooni sagedus on 150Hz Toodust selgub 3 faasiliste alaldite veel üks eelis see on suurem pulsatsiooni sagedus sest mida suurem on pulsatsiooni sagedus seda lihtsam on pulseerivat pinget siluda. Ur=ruutjuur3*U2max Joonis 5.2.3 3faasilise sild lülituse korral on kasutusel 6 dioodi ja alaldatavaks pingeks liinipinge. Tarbijaga jääb järjestiku 2 dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel mille
. ,.-.10°. Sel momendil lahutab nukkmuhv katkesti fcon- voolu, niis põhjustab sekundaarmähises 15000-. .. 16000-V taktid ja vool primaarmähises kaob. Kaduv magnetväli kõrgepinge tekkimise ja võimsa sädeme süüteküünlas. indutseerib sekundaarmähises ca 12000-V emj. r mis põh- Diood Ds säilitab primaarahelas võnkeprotsessi ja kait- justab sädelahenduse · küünlaelektroodidel. Osa primaar - seb türistori vastupinge eest. Dioodi D4 kaudu laetakse mähises toodetavast energiast juhitakse klemmile, millelt akut. toidetakse välisvalgustuse lampe. Magneetosüüdet käsutatakse spordimootorratastel, Süütemomendi seadmise hõlbustamiseks on rootoril ja mopeedidel ja jalgratta-abimootoritel; tema iseärasus on süütepooli südamikul kriipsud. Nende kohakuti asetamisel sõltumatus välistest vooluallikatest