Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemisoperatsiooni esimene protsess on analüüs kui mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Sellele järgneb süntees, mis on analüüsile täpselt vastupidine protsess, kus üksikosad ühendatakse mõtteliselt tervikuks. Seeläbi osatakse panna mõttes kokku omavahel sobivaid osi, mille lõpuks saab võrrelda mõtete sobivust üksteisega: mis saab siis, kui talitleda elus edasi nii, nagu just mõeldud. Selle tulemuseks on üldistamine, kus lähtutakse otsuste tegemisel mingite kindlate ühiste ja oluliste tunnuste alusel. Edu saavutamiseks tuleb aga mõelda hoopis raamidest välja ning tegeleda enda jaoks sobiva lahenduse leidmisega
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
puudusi, seetõttu tuleks tegeleda eelkõige noortega, et välja selgitada ebatolerantsust soodustavad faktorid juba kasvavas põlvkonnas. Palju diskussioone tekitav teema on negatiivsete nähtuste tolereerimine Eesti ühiskonnas. Esmapilgul võib tunduda, et meil valitseb üldine nulltolerants prostitutsiooni, narkootikumide, alkoholi tarvitamise ja vägivalla suhtes, kuid lähemal vaatlemisel jääb silma vastupidine olukord. Tallinna linnapildis on palju narkojoobes inimesi, kes tunnevad ennast südalinnas koduselt, ning kaasmaalased näivad aktsepteerivat taolist olukorda, jäädes tihti kõnealustel teemadel ükskõikseks. See ei pruugi ilmtingimata tähendada siiski heakskiitu, vaid pigem näitab ühiskonna silmakirjalikkust. Meedias on kõneainet pakkunud kanepi legaliseerimine, kus ühest vaatepunktist oleks see oluline samm
Ehk juhet liigutada ühe pooluse juurest teise juurde siis liigub ta pikki magnetvälja jõujooni ja pikki jõujooni liikuv juhe magnetvälja jõujooni ei lõika ja sellises liikuvas juhtmes voolu ei teki. Elektrivoolugeneraator Elektrivoolugeneraator on elektrimasin, mis põhineb elektromagnetilise induktisooni nähusel. Tema töö on muundada mehaanilist energiat elektrienergiaks. Ehituselt sarnaneb elektrivoolugeneraator elektrimootoriga, kuid elektrimootori töö on vastupidine, muundades elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektrivoolugeneraatori põhiosadeks on mähisega raam, püsi- või elektromagnet, rõngad, harjad, rootor ja staator. Sõltuvalt ehitusest toodavad elektrivoolugeneraatorid kas alalis- või vahelduvvoolu. Alalisvool on elektrivool, mille suund ja pinge ajas ei muutu, vahelvuvvoolus need aga perioodiliselt muutuvad. Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks
Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näiteks rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana. 2) Toodete sortimendi ühendamineToodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. 3)Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti 4)Distributsioon ehk jaotus on vastupidine protsess konsolideerimisele. Distributsioon esindab tõukemudelit, mille käigus paisatakse valmis tooted tootjate poolt turgudele Ladude liigid Kõige üldisemalt jagatakse laod avatud ladudeks ja kinnisteks ladudeks. Avatud ladudes hoitakse laste, mis pole väga ilmastikutundlikud nagu näiteks killustik või puit. Kinnistes ladudes hoitakse siis ilmastikutundlikumaid kaupu. Konkreetsemalt jagatakse laod järgmiselt: Privaatladu on ettevõtte omanduses olev ladu, mida
vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kellele toota? väärtustatakse tehtavat tööd 6.Konkurents tekib kuna kaubad ja ressursid on piiratud. 7.Inimesed konkureerivad 1)ressursside pärast-loodus,inim, kapitali 2)toodete pärast ja ostjad konkureerivad ostes, ja müüjad pakkudes kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega millega on ostja nõus maksma. Ettevõtjatel kel õnnestub kasum, ei õnnestu kahjum
Kultuurivõitlus- matsi ja vurle vaheline võitlus ,,Sa oled üks vastik maamats!" See sõimulause on tänapäevases Eestis üsna levinud. Mõned suudavad seda vägagi südamesse võtta, teised teevad näo, nagu poleks midagi kuulnudki. Samamoodi on meie ühiskonnas kujunenud välja ,,linnavurled". Linnainimesed, keda kas laidetakse maha või võetakse omaks nagu iga teist eestlast. Vähesed aga mõtlevad matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel. Aja jooksul on matsi ja vurle mõiste vahetanud positiivseid ning negatiivseid külgi. 19. sajandil võis näha tugevat vastukaja vurlede suhtes, samas kui nüüdisajal on suhtumine vastupidine. Tammsaare matsi ja vurle kontseptsiooni järgi olid vurled seiklushimulised ning vastuvõtlikud igasugustele uuendustele, nagu seda on tänapäeval kõik euroopameelsed eestlased. Nad säilitavad oma rahvuse s...
3)Juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas STOP: · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. file:///D:/Temp/Magnetismi%20kontrollt%C3%B6%C3%B6.htm Tagasi Edasi Sa tead, et elekter mõjutab magnetnõela ja muudab raudsüdamikuga pooli magnetiks. Kuid toimub ka vastupidine nähtus: magnet võib tekidada juhtmes elektrivoolu. Seada nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Et tekiks elektromagnetiline induktsioon peab: · juhe liikuma paigalseisva magneti suhtes - nii töötab alalisvoolugeneraator · magnet liikuma paigalseisva juhi suhtes - nii töötab vahelduvvoolugeneraator · juhe ja magnet seisavad paigal, muutub magnetvälja tugevus - nii toimivad trafod ja süütepoolid
Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud
Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut. Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust" See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga. Hooki seadus arvutatakse valemiga: Fe=Kl Fe- jõud elastsus K- keha ehk vedru jäikus l-keha pikenemine või lühenemine. Deformatsiooni liigid on: Plastiline defo kus pärast õu mõju lakkamist, keha ei taastu. Elastne deformatsiooni liigid on : 1. Surve 2. Tõmme 3. Paine 4. Nihe 5. Vääne Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks.
Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgened...
elastsusjõuga k l: mg k l (1) kus k on vedru jäikus, l l l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV
21, 27, 45, 60). Etaloniks oli 1 s, mida esitati katsealustele enne igat katset 3 korda. Tulemused Saadud tulemuste analüüs näitas, et 6-aastastel lastel avaldus kalduvus ülehinnata, kuid nö. alamõõta (demonstreerida) esitatud ajalist intervalli ning selle vanusegrupi vead olid suurimad (4,4-11,3 s). 7-aastaste lastel avaldus sama kalduvus, mis 6-aastastel, kuid ajamääramise täpsus oli tunduvalt parem (5,5,-6,7 s). 8- aastaste last seas avaldub juba aga vastupidine kalduvus alahindamine ning ülemõõtmine, kuid seegi ainult osadel lastest (4,2-4,1 s). 9-10 aastaste seas vigade suurus väheneb 50% võrra (3,0-3,6 s), võrreldes 7- aastastega. Märkimisväärseid erinevusi tüdrukute ja poiste tulemuste vahel antud vanusegrupis ei leitud. On kindlaks tehtud, et 11-aastastel suureneb täpsus ajalise intervalli määramisel ja mõõtmisel (2,7-2,1 s), kuid juba 12-13 aastaste seas vigade suurus hoopis suureneb (3,0-3,8 s)
Kiirendus on suurus, mis iseloomustab punkti liikumise kiiruse muutumist ajas v dv w = lim = t 0 t dt Kui on teada kiirendus aja funkina ning kiirus alghetkel t=0, saab määrata kiiruse suvalisel ajahetkel Valemiga t v = v0 + wdt 0 Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget mööda, mistõttu vektori w suund kas ühtib vektori v suunaga, seega liikumine on kiirenev või on vastupidine ja liikumine aeglustuv. Muutumatu kiirenduse korral. Kehtib valem: v x =v0 x +a x t Ühtlaselt muutuval sirgliikumisel saab teepikkuse leida valemiga t wt 2 s = (v0 + wt )dt = v0t + a t2 0 2 s = v0t + vt = v0 + a t 2
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukoht...
· ained koosnevad molekulidest(aatomitest). aatom koosneb elektronkattest ja aatomtuumast aatomtuumas on prootonid ja neutronid. Laeng -on füs. suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatika uurib paigalseisvate laetud kehade uurimisega. Dielektriline läbitavus on füs suurus ,mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem ,kui antud aines. tähis: E(ümar) Elektrostaatiline väli on mõjupiirkond,mis asub paigalseisvate laetud kehade vahel.
asub. · Kui Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. Kahekordne vikerkaar · Küllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. · Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. Kahekordne vikerkaar "Supernumerary" vikerkaar · Niinimetatud ülearvuline vikerkaar on harv nähtus. · See koosneb mitmest nõrgast vikerkaarest, mis asuvad peavikerkaare sisemisel küljel, väga harva aga kõrvalvikerkaare välimisel küljel. · Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga.
aastal. Esimeses kõnes ,,Eesti rahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust, kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes ,,Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes ,,Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku
Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsiooni...
Eestimaa peremees Tammsaare teoste järgi. Romaani kandvaks probleemiks on inimese võitlus maaga.Selles näeb Tammsaare kogu elu alust,mistõttu jääb päevakorda seni,kuni elab inimene ja kestab elu maakeral.Võitlus maaga ei ole mõtetu,ükskõik,millised on tulemused,on see võitlus vajalik ja edasiviiv.Võitluses maaga kerkib esile vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on visa,püsiv,armastab oma maad ja tööd.Vurle on,aga vastupidine kehastus,kogu kultuurivõitlus ongi vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on inimkonna säilitaja ja edasi viia. Romaanis on näidatud erinevaid peremehe tüüpe,keda kõiki võiks lugeda Eestimaa peremeesteks,olenevalt ajast,mil elame ja inimestest kes meidümbritsevad.Tammsare on arvatavasti oma poolehoiu jätnud Andresele,aga miks ka mitte Pearule ja uuele peremehele Sassile. Andres Paas peremehena. Andres asub Vargamäele uue peremehena.Tema elu mõtteks
ostmisest. - ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste
pühendanud end jäägitult kunstile. Niisiis on igal inimesel tarvis seista valikute ees. Kas alistuda, mängida kaasa või hakata vastu ühiskonna poolt pakutavatele normidele. Ühiskonnale vastuastumiseks vajalik kirg ei ilmne juhul kui valitakse alistumine või kaasa mängimine, millest esimene variant võib isegi üsna meeldivat elu pakkuda. Kui aga kirg on ärakannatamatult pakitsev, on kasulikum murda vabaks ahelaist ning järgneda südamekutsele nagu tegi ka Charles Strickland. Vastupidine käitumine võib kaasa tuua vaimse varingu või äärmise eluga rahulolematuse. Igalühel meist on kaasa antud oma südamekutse ning valikuvabadus. Valikuvabadus paneb me südamele kohustuse mõista, kas õige tee seisneb ühiskonda jälgides või sellele vastu astudes. Valesid ja õigeid vastuseid siin pole.
Edmond Arnold Blumenfeldt (1903-1946) õppis Peterburi Kunstide Akadeemia Kunstikoolis. Näitusel oli välja pandud tema 2 tööd. Õlimaal ,,Öö Baieris (1922-1923) , mis oli väga puhas töö tumedates värvides ning ,,Sadam" (1924, õli). Anton Starkopf (1889-1966) õppis nii Münchenis kui ka Pariisis. Oli seotud ka ,,Pallasega." Näitusel on kohata tema tööd ,,Kaks akti" (1919), milles on ühendatud tint ja akvarell, puhas töö, minujaoks suhteliselt realistlik, kaunis. Kuid hoopis vastupidine on tema pliiatsi ja guassi töö ,,Tantsijad" (1919), mis jätab visandliku mulje. Samuti on näha ka kunstniku tammepuidust tööd ,,Pietá" (1925). Nikolai Triik (1884-1940) oli kunstiühingu ,,Pallas" liige. Tema tussi ja guassi töö ,,Märter" (1913) on suhteliselt sünge, kuid küllaltki dünaamiline ja mõjuv töö, mis on näitusel üleval. Eduard Wiiralt (1898-1954) õppis Pallases ning ka lõpetas selle. Kahjuks on sellel näitusel näha
- Sekundaarstruktuur ( ämblikuniit) * valguahel on spiraal * Seal esinevad vesiniksidemed - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa) Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda) Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni: - Temp. (muna keetmine) - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine) - UV kiirgus - Raskemetallid (Hg, Cr, Fe) - Kanged happed ja alused Milleks valke organismi vaja on? - Energeetiline (17,6 kJ 1g) - Ensümaatiline * ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone) *amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!!
karmikäeline naine, kes ei näita kordagi välja, et talle Nipernaadi üldse meeldib, pigem tahaks ta et too kiiresti ära läheks või talle "vitsad ümber panna". Nii on Maret alati mehest sammukese ees, kohati isegi domineerivam kui tema. Veel oli Mareti juures eriline, et Nipernaadi räägib talle peaaegu tõtt ja avaldab talle oma käitumise põhjused. Kui teistele Nipernaadi lihtsalt vihjab, et ta ei ole see, kes ta paistab olevat (ning sageli on sellel hoopis vastupidine efekt), siis Mareti puhul tunnistab ta oma nn kahte poolust. Samuti on Maret ainuke, kellega Toomas hüvasti jätab, mistõttu sai naine ilmselt rahus edasi elada. Lisaks annab Nipernaadi naisele oma kandle pulmakingiks/mälestuseks. Nad lahkuvad üksteisest nii, et Maretile meeldib Nipernaadi sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu ta (esialgu) väitis end olevat. 8)Nipernaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid--see väide on tõsi, olgugi et ta täielikku
iseendale sihiks võtnud. Olen kuulnud, et paljud inimesed juhinduvad motost: ,,Võitjana sureb see, kellel on kõige rohkem asju." Kristliku maailmavaate järgi on Jumal looja, kes lõi taeva, maa ja inimese. Algas inimese ja looduse vaheline koostöö. Inimene sõltus loodusest ja sai temalt kõik eluks vajaliku. Tänuks selle eest ei püüdnud inimene loodust hävitada, vaid hoidis ja kaitses seda. Kahjuks on nüüd saanud tegelikkuseks vastupidine olukord. Olen arvamusel, et paljud inimesed ei oska enam lihtsatest asjadest rõõmu tunda ja ei väärtusta enam looduse võlu. Vaadates kooliaknast välja, märkan ma taevalaotuses lendamas linde. Neid on huvitav jälgida. Tunnen end hingelt rikkamana, vaba ja õnnelikuna. Loodus võib pakkuda palju rõõmu, aga kuna me oleme ümbritsetud asjadest, ei oska me enam loodust enda ümber märgata. Asjade maailm on liiga suur ja meie hinge rikkus seevastu aina väiksem.
Kui arvata, et on olemas Jumal, kes nad on määranud, siis küsimuse ,,Miks nad just sellised on?" peale vastates, et ta tegi seda ilma mingi põhjuseta, katkeb loodusseaduste ahel. Kui Jumal oleks lähtunud mingitest alustes, tähendaks see, et ta on ise ka seadustele allutatud. 3. Otstarbekohasuse argument ütleb, et maailm on just sellisena loodud, et me siin elada saaks. Hiljem selgus, et tegelikult on asi vastupidine ehk elusolendid on ise kohanenud ümbritseva keskkonnaga. Väidetakse ka, et meie maailm on kõikide temas leiduvate asjadega kõige parem. Lõputult võiks loetleda asju, mis võiksid olla veel paremad. Järelikult ei saa Jumalat olemas olla, kui ta ei suutnud midagi paremat luua kui näiteks fasism. Tuleb ka tunnistada, et elu meie planeedil on lihtsalt tingitud ühest Päikese vaheetapist ja see ei kesta igavesti. 4
Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon survedeformatsioon paindedeformatsioon väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon Hooke'i seadus Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega. 2.3. Keha impulss. N2 seaduse põhjal sõltub keha kiiruse muutus massist ja kehale mõjuvast jõust. Mida suurem on mass, seda suuremat jõudu või pikemat aega on vaja kiiruse muutmiseks.
Väga leierdatud teema on vene keel teeninduses. Teenindavale kohale ei saa ilma vene keeleta ja kui huvi on ikkagi asi maha müüa, siis peab oskama vene keelt. Suur protsent klientidest on siiski venelased. Ise ma ei oska vene keelt, aga olen nendega kuidagi hakkama saanud. Üks juhus on olnud, kui ma ei saanud aru, mida vene rahvusest klient soovis ja ma sain viisakalt öeldes riielda, et kuidas ma siia tööle üldse sain, kui ma vene keelt ei oska. Vastupidine variant on vene keelsed teenindajad, kes sõnagi eesti keelt ei oska. Seda ma ei poolda absoluutselt. Siiski me elame Eestis ja teenindajad peavad kindlasti oskama keelt, kus nad töötavad. Selline asi on väga levinud suurtes toidupoodides. Olen teenindaja käest abi küsinud mingi kauba leidmisel ja mulle vastatakse midagi vene keeles. Suhtlustasemel võiks ikka teenindaja eesti keelt osata. Eesti teeninduse tugevusteks on kaasaegsed, kenad ja puhtad teenindusettevõtted ning
Aine energiavahetus Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamis...
Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi. Õiguslike vaidluste puhul ei oodata mitte ainult lahendust vaid õiglast lahendust. Siit tuleneb ka põhimõtteline erinevus positiivse õiguse ja õige õiguse vahel. Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust
Teiseks, tulemuste kõverad ei iseloomusta õppimisprotsessi individuaalset käiku, kuna nad põhinevad reeglina teatud grupi õpilaste keskmistel näitajatel. See aga ei võimalda hinnata iga õpilase arengut ning vastavalt selllele ka õppeprotsessi individualiseerida. 16. nihe pos. neg.- Positiivne liigutusvilumuste ülekandumine ilmneb siis, kui ühe liigutustegevuse sooritamine mõjutab positiivselt ka teiste vilumuste omandamist. Negatiivse ülekandumise korral on aga õppimise mõju vastupidine. 17. inferentsus.- Kõrge kontekstuaalne vahelesegamine esineb tingimustes, kus õpilane sooritab mitmeid erinevaid liigutustegevusi üheaegselt tunnis või treeningul. Näitena võib tuua tennisetreeningu, kus algajad tennisistid õpivad üheaegselt nii eest-kui ka tagantkäelööki. Sellises praktika tingimuses on küll tegemist ühe sportlike tegevuse liigutustegevustega (tehniliste elementidega) kuid nende sooritamise viis
Looduslik valik ja muutlikus Natural selection and variation • Millised on loodusliku valiku toimimiseks tarvilikud tingimused? • Millised on loodusliku valiku eri vormid? • Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: 1) Reproduktiivsust 2) Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) 3) Varieeruvust indiviiditi üldiselt 4) Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi) LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik pop...
m = 1,75 m NB! Omavahel liita ja lahutada saab vaid sama tüüpi suurusi, millel on ühesugune mõõtühik! Skalaarsete suuruste omavaheline korrutamine või jagamine: 1,5 m kõrguse ja 3 m2 põhjapindalaga veepaagi ruumala on 1,5 m × 3 m2 = (1,5 × 3)×(m × m2) = 4,5 m3. Kui auto sõidab ajaga 2 h maha 150 km pikkuse tee, on tema kiirus (150 km)/(2 h) = (150/2) (km /h) = 75 km/h Miinusmärk tähendab skalaarse suuruse puhul seda, et suuruse väärtus on positiivsega võrreldes vastupidine. Näiteks: vastasmärgiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad keha negatiivne kõrgus maapinnast tähendab seda, et keha asub maapinnast allpool negatiivne aeg tähendab seda, et sundmus leidis aset enne kokkulepitud nullhetke negatiivne temperatuurimuutus tähendab seda, et temperatuur langes Vektoriaalsed suurused Füüsikas tuleb ette mitmeid suurusi, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund.
Ka kõik lapsed ja eakamad inimesed pidid tööd rügama. Eestlased on alati olnud töökas rahvas ja pole väikeste probleemide üle nurisenud, aga raske töökoormus päevast päeva ei tee kedagi õnnelikuks. Vargamäelaste õnne takistasid ka nende omavahelised suhted. Naabriviha ei olnud Vargamäele võõras. Pearu oli teose põhiline vaenulikkuse õhutaja. Kõik pidid tema pilli järgi tantsima ja temale alluma. Vastupidine käitumine ajas teda marru. Kuigi Andres üritas Pearuga alguses läbi saada, ei kannatanud ta siiski teda välja. Asi läks ka nii kaugele, et tülisid tuli lahendada kohtus. Kui naabrid ei saanud omavahel läbi, siis loomulikult olid ka peresiseselt palju tülisid. Inimesed oli tüdinenud raskest tööst ja viha kõigi sees kasvas. Naised pidid tujud alla neelama, aga mehed said oma muresid kõrtsis maha juua. Kõige laastavamad olid vargamäelaste hingedele surmad
aknast purskkaevu või vihmuti "vihmasajus". Küllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine sinine. 3 Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine
· Tähtühendus on levinuim ühendus. · Aktiivtakistus selle tekitab tavaline takistus. Olemas ka alasivoolu korral. On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjust aineosakestega. Pinge ja voolutugevuse vahel faasi vahet ei ole. · Induktiivtakistus põhjustab ahelas olev induktiivpool. Valem: XL=wL. On põhjustatud enda induktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutus põhjustab poolis enda induktsiooni elektromotoorjõu, mille märk on voolumuutuse suunale vastupidine. Voolutugevuse ja pinge vahel on faasivahe. Pool on lisavooluallikas. · Mahtuvuse takistus moodustab vooluahela kondensaator.Pmt on kondensaator lisavooluallikas. Valem: XC=1/wc · Vahelduvvoolutugevuse efektiivväärtus selline alasivoolu tugevus, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. · Relaktiivvõimsus kui ahelas on induktiiv või mahtuvustakistus, siis on pinge ja
Vektorite liitmine- Selleks, et liita mitut vektorit, tuleb esimese (I) vektori lõpust tõmmata teine vektor (II), II vektori lõpust kolmas (III) vektor jne. Liitmise tulemuseks on vektor, mis on tõmmatud I vektori algusest viimase vektori lõppu. Vektorite lahutamine-Selleks, et lahutada ühte vektorit teisest, tuleb teisele vektorile liita esimese vastandvektor. Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund. Vektori projektsioon- Vektori projektsiooniks teljele x nim telje lõigu a*b pikkust mille algus on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks vektori lõpuprojektsioon teljele. Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised. 14. Staatika aksioomid- Superpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudade lisamine v ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu ja
18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def. suurust jõu ühiku kohta(määratakse katseliselt); x on def. suurus) 20. Elastsusjõu suund on vastupidine deformatsioonile ja elastsusjõu suurus on võrdeline kujumuutuse suurusega. 21. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon 22
(nt.soolvesi) *Dielektrikuid mööda ei saa kandud ühelt kehalt teisele, sest nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. *Dielektrikud : vesi, kumm, plastmass, õhk jne. *Kahe nende rühma vahele jäävad sellised ained, mida kutsutakse pooljuhtideks. *Pooljuhid : räni. ELEKTRIVOOL *...laetud osakeste suunatud liikumine. *Voolusuunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. *Kui liiguvad neg laenud, siis tegelikult on liikumise suund kokkulepitud voolusuunaga vastupidine. NT.elektronid metallis. *Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhiristlõiget ajaühikus. VALEM : I=q/t ( I voolutugevus (A-amper) ; q laeng (C-kulon) ; t aeg (s) ) *Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga.Ampermeeter tuleb panna jadamisi!!! *Mahutavus on sisemiselt laeng, õib tähistada teda q-tähega. *Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nim sageli vooluallika mahutavuseks. Seda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis
pingutust nõudev tegevus on. Samuti võib olla töötu firmaomanik, kes otseselt kuskil ei tööta, kui see ei tähenda et tal sissetulekut ei oleks. Riigi edukuse tagab see, kui palju tal raha on. Riigi raha tuleb loomulikult maksumaksjate taskutest ehk siis nii öelda tööjõuliste isikute taskust. Töökate, haritud ja innovatiivsete inimeste koostöötamisel riigi majandus õitseb. Kui aga selliste inimeste osakaal ühiskonnas on väike, toimub vastupidine. Nende väike osakaal võib olla tingitud töötutest, kes tegid oma erialavalikul vale otsuse ning pole suutnud õigest teeotsast ära pöörata. Riik kaotab tänu neile maksudest saadavat tulu, töö jääb tegemata ja selle asemel tuleb neile hoopis töötu abiraha hakata maksma. Järelikult on riigi enda huvides oma inimesed tööle panna ja neid harida kuna ilma töötegijateta ei saaks riik edukaks. Miks üldse tahab riik edukas olla? Kui riik on edukas on ta konkurentsivõimelisem teiste
KSÜLITOOL (E 967*) tuntud looduslik suhkruasendaja, mille 1 gramm annab 4 kcal energiat; on suhkrust 1,5 korda magusam. Võib põhjustada kõhulahtisust. Kuumutamisel magus maitse kaob. Ksülitoolil on hambakaariest vältiv toime. Sünteetilised suhkruasendajad (E 950 - E 954) Leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. VERESUHKRUT TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: suhkur mesi siirupid fruktoos sorbitool ksülitool maltitool Need magustusained sisaldavad palju süsivesikuid ja nende tarbimine on piiratud. Fruktoosi annus täiskasvanule on 30-40 grammi päevas. Korraga ei tohitarbida üle 10 grammi. VERESUHKRUT MITTE TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: aspartaam asesulfaam tsüklamaat
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ RBy = 1779 N RAy = – 279 N, märk näitab et jõu suund on vastupidine RBx = 1300 N RAx = 1300 N Koostame epüürid ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER
mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad
puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. 4. Millised jõud on kompenseerunud järgmiste ühtlaste liikumiste korral: a) udusule liikumine õhus maa külgetõmbejõud, üleslükkejõud b) auto ühtlasel liikumisel teel maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud 5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N. Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata.
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) ...
Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida [3] Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- Talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu [3]. Kui järjestada meeldetuletamise viise efektiivsuse järgi, oleks neist parim äratundmise, seejärel meenutamine ja siis meenumine [3]. 10 4.1 Unustamine Meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu [3]. Uuringud kinnitavad, et unustamise kiirus sõltub sellest, kas tegelikult on lühi või pikaajalise või sensoorse mäluga (vt joonis 2)[3]. Joonis 2. Sperlingi katse. Seda pilti näidatakse lühikest aega katsealusele ja pärast peab katsealune taastama peast kõik 12 tähemärki [2] Unustamise omadused:
...ma kardan kõike". Paul Vunak, Progressiivsete Võilussüsteemide president aitab oma RATS võitlustreeningu programmiga oma tumedaid emotsioone võitluses rakendada. See "tapjainstinkt" on võitluskunstides kõige ignoreeritum asi, samas võitluses kõige vajalikum. Võitlustreening on tegelikult ka eneseabi võimalus läbi mille saad õppida oma emotsioone kontrollima. Läbi võitlustreeningu saad jälle kontakti oma instinktide ja emotsioonidega. Võitluses on järjekord vastupidine Kui treeningul alustad füüsilisest ettevalmistusest ning lõpetad emotsionaalsega siis lahingus on järjekord vastupidine. Esimene kogemus on emotsionaalne Kuna kõik olukorrad on emotsionaalsete laengutega siis esimesena koged alati oma tundeid. Sa koged hirmu/põnevust, vihkamist/põlastust, ja/või raevu/viha. Võib-olla on keegi sind solvanud või sinu lähedase elu on ohus. Mistahes põhjus, kõigi konfliktide alguses koged sa emotsioone. Küsimus on, kui hästi saad sa aru, mis toimub?
Tugevama elektrivälja E0 puhul on polaarisaotsioon tugevam. Polaarsed dielektrikud väljas-kui tekitada aines elektriväli, võtavad laetud osakesed uue tasakaaluasendi. Toimub nende ümberorienteerumine/pööramine ruumis: +ioonid nihkuvad elektriväljatugevuse suunas,-elektronid aga nendega vastast suunas. ja deforemeerumine nii, et dipoolmoment suureneb. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nim indutseeriutud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E0. Dialektriku sees summaarne väli nõrgeneb Ediel=E0-E' ning kood välja nõrgenemisega vähenevad ja välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne, siis kasutatakse polarisatsioonivektorit see on ruumiühiku dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e elektrilise induktsiooni vektori abil. Keskkonna dieleketriline läbitavus ε näitab , mitu korda on elektrivälja tugevus E
,,Elu mõte on elus endas" Enda elu sa lood endale ise, mitte ei lase seda teistel luua. Dorianiga, aga juhtus kahjuks vastupidine lugu, lastes ennast maalida ja kunstnikul öelda, et selle maali teed ilusaks sina. Tõstes sellega lihtsalt inimese enesehinnangu liiga kõrgele. Seda tõsta aitas ka teine ,,kunstnik" Henry kes võlus oma jutuga ja viies Doriani halvale teele. Sõltudes teiste arvamustest lasigi ta Henryl enda ilusa elu luua. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." Sellest lausest sõltus suurel määral Doriani elu kuna ka tema arvas, et oleks lahe lõpmatuseni noor olla ja nautida seda elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
