Punamütsike Mina pakun, et kõik teist teavad lastejuttu `' Punamütsike'', kus hunt tahab vanaema süüa, kuid kõik lõppeb hästi. Selles `' Punamütsikese'' jutus ei ole kõike aga kirjas. Nüüd ma räägin teile õiget `' Punamütsikese'' juttu, mis on juba ammustest aegadest unustatud. Punamütsike läks läbi metsa oma haigele vanaemale külla, käes korv mille ta emalt sai. Kui ta oli natukene kõndinud, läks tal kõht tühjaks ja ta tahtis midagi süüa. Siis tuli talle meelde korv, mis oli sööki täis. Ta tegi väikese pikniku ja sõi kõik, mis korvis oli ära. Kui ta oli kõik ära söönud, tuli talle meelde, et ta haigele vanaemale pole midagi jäänud. Ta otsustas, et äkki leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta. Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas va...
muutub ühtlasemaks, seda enam muutub säästev areng. Suured korporatsioonid kasutavad tohutul hulgal maailma varusid, varud vähenevad, säästev areng langeb. Mida rohkem muutusi maailmas toimub, seda rohkem säästev areng muutub. Maailmat tuleks hoida ning suured korporatsioonid peaks pidama piire, sest säästev areng on midagi sellist, mis mõjutab nii meid kui me meie tulevasi põlvkondi. Kui säästev areng kaob, siis on väga paha lugu. 5. Kas globaliseerumine on säästvale arengule vastupidine protsess? Üleilmastumise kohta on palju erinevaid määratlusi, kuid neil kõigil on üks ühine tunnusjoon: ühtlustumine ja eristuvate osade vähenemine. Säästva arengu puhul on eriti oluline märksõna just mitmekesisus ja selle väärtustamine. Jah võib nii öelda küll. Globaliseerumine ühtlustab kõike ja väärtusi ei eristata enam, säästva arengu puhul on tähtis mitmekesisus ning selle väärtustamine.
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui
Fovism-sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus on tinglik joonistus, täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse ,,Madame Matisse". Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku. Üheks eesmärgiks on veel näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaz. Värvikäsitlus: värv on
Elektrijuhid on ained, millel on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahuses Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks?
Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris kindlasti juba varem. Varaseimat mitmehäälsuse tüüpi nimetatakse ORGANUM Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp Paralleelorganum hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum - hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 13. sajandil muutus mitmehäälsus keerukamaks: tekkis MOTETT. Motett iga hääl laulab erinevat vaimulikku 13. saj lõpul motett keelati kirikus, sest ta tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu. Noodikirja areng Millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Kuidas nimetati varaseimat noodikirja? Mida see märkis
võrdub tegeliku sammuga e) tõmme kavab kuni kiiruseni mis vastab proplleri maksimaalsele kasutegurile; edasi tõmme langeb, tõmme 0 kiirusel, kus prop geaom samm võrdub tegeliku sammuga 4. Propelleri töötamisel reeversreziimis on võrreldes horisontaallennu reziiminga a) propelleri elemendi tõmme ja takistus vastupidised b) propelleri elemendi tõmme samasuunaline, takistus vastupidine c) propelleri elemendi tõmme ja takistus samasuunalised kuid palju väiksemad d) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus võrdub nulliga e) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus samapidie 5. Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horisontaallennu reziimiga a) reeversi ja tuuleveski reziimis b) autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis c) reeversi, autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis
2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem
deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi
INHIBIITORID PELGULINNA GÜMNAASIUM 11K KRISTINA MARDI Tallinn 2010 INHIBIITOR Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust Võimalikult selektiivne ning väikese molekulaarmassi ja optimaalse polaarsusega. Vastupidine katalüsaatorile. INHIBIITOR · Ühesubstraatne inhibiitor seostub ühe konkreetse substraadi sidumistaskusse ensüümi aktiivsentris. · Mitmesubstraadsed inhibiitorid sisaldavad selliseid struktuuriüksusi, mis blokeerivad ära mitme substraadi seostumisala. KATALÜSAATOR Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Enamasti peetakse
mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X C Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. 1.etapp :Laeme kondensaatori. 2etapp Kuna kondensaatoril on läbi pooli otseühenduses(lühises) siis ta hakkab kohe tühjenema 3.etapp: Kuna poolil suur indektiivsus ning läbiv vool järjest väheneb siis tekib poolis eneseinduksiooni vool, mille suund vastupidine teda tekitavale voolule 4.etapp: eneseinduktsiooni voolu abil laetakse kondensaator uuesti aga nõõd vastupidiselt ja kõik hakkab korduma Thomsoni valem T= 2L*C T- võnkumise periood, L-induktiivsus C-mahtuvus. . Vahelduvvooluks - el.voolu kus pinge ja voolutugevus võnguvad ajas perioodiliselt. U=U *cos(2ft) u-pinge hetk väärtus Um- pinge max m
propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel kus tõmme võrdub nulliga 8.A Püssammuga propelleri puhul lennukiiruse kasvades propelleri tõmme väheneb ja väheneb ka propelleri takistusmoment 9.E Propelleri töötamisel reeversreziimis on võrreldes horlennu reziimiga propelleri elemendi tõmme vastupidine ja takistus samapidine 10.B Propelleri pöörlemiskiiruse kasvades propelleri kasutegur väheneb, sest alates propelleri teatud pöörlemiskiirusest yletab mõnel elemendil õhuvoolui kiirus helikiiruse. 11.E Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horlennu reziimiga tuuleveski reziimis 12.D Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk. 13. B Propelleri raskeks reziimiks nim. Olukorda kus propelleri
MIS ON ELEKTRILAENG? Elektrilaeng on füüsikaline suurus omades mõõtühiku, on mõõdetav ja omades mingi arvväärtuse. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele kehale. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. ELEKTRIVOOL ELEKTRIVOOL ...laetud osakeste suunatud liikumine. Voolusuunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. *Kui liiguvad neg laenud, siis tegelikult on liikumise suund kokkulepitud voolusuunaga vastupidine. NT.elektronid metallis. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhiristlõiget . Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter tuleb panna jadamisi! MIS ON ELEKTRIVOOL? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Metallis on
3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid? Kui liigutada juhet nii, et see lõikab magnetvälja jõujooni, tekib elektrivool. Elektromagnetilise induktsiooni tekitab magnetvälja muutumine, mitte magnetväli ise Mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam on tekkinud elektrivool. 5. Miks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni elektrivälja pöörisväljaks? Induktsioonivoolu suund on vastupidine tekitatud elektrivoolu suunaga. 6. Millised jõud on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõu (emj) põhjustajaks? Kõrvaljõud (vesi, tuul, mehaaniline energia). 7. Mida iseloomustab füüsikaline suurus magnetvoog? Pinda läbivate magnetvälja jõujoonte hulka. 8. Millistest parameetritest ja kuidas sõltub magnetvoo suurus? Millal on pinda läbiv magnetvoog maksimaalne? Millal minimaalne? Magnetinduktsioon
Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad Mussoonkliimat iseloomustab aasta-ajati reeglipäraselt suunda muutvate õhuvoolude mõju. Suvel puhuvad tuuled ookeanilt ning talvel on tuule suund vastupidine - mandrilt ookeanile. Sellist nähtust põhjustab maismaa ja maailma mere erinev soojenemine ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum õhk tõusma ülespoole ning selle asemele liigub Vaikse ja India ookeani kohal paiknenud jahedam, niiskem õhk. Talvel on aga pilt vastupidine, Euraasia mandri sisealad jahtuvad ning
Mida tehti ja kuidas need töötavad: ● Püsimagneti liigutamine juhtme suhtes. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Elektromagnetilist induktsiooni on võimalik uurida, kui kerida torukujulisele isoleerivale südamikule juhtmepool. Kõige lihtsam on magnetvälja muuta pannes magneti pooli sisse. Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus. Vool poolis kestab seni kuni magnetväli liigub. Kui lõpeb liikumine, siis saab laengukandjatele mõjuv Lorentzi jõud nulliks, sest v=0. ● Vooluga juhtme liigutamine vooluta juhtme suhtes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Kui asendada eelmises näites toodud püsimagnet vooluga juhtmega, siis tekib ülemises
Näiteks, = 9 / 7. Kõik muud positiivne arv on ruute, mis ei ole lepingu lõppemise, mitte korrates kümnendkohtade või irratsionaalne numbrid. Näiteks = 1.41421356 ... ja = 2.19503572 .... Square Roots negatiivse Numbrid Kuna positiivne arv korrutatakse ise (positiivne arv) on alati positiivne ja negatiivne arv korrutada ise (negatiivne arv) on alati positiivne, number ruuduline on alati positiivne. Seetõttu ei saa me võtta ruutjuur negatiivsest arvust. Võttes ruutjuure on peaaegu vastupidine toimimine, võttes ruut. Kvadratuur positiivse numbriga ja sealt võttes ruutjuure tulemusena ei muutu arv: = = 6. Ent kvadratuur negatiivse numbriga ja sealt võttes ruutjuure tulemus on samaväärne võttes vastupidine negatiivne arv: = = 7. Seega me järeldada, et kvadratuur suvalise arvu ning siis võttes ruutjuure tulemus on samaväärne võttes absoluutväärtus antud number. Näiteks = | 6 | = 6, ning = | - 7 | = 7.
2.ptk Elektromagnetväli Kordamisküsimused kontrolltööks 11.klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4
Fiskaalpoliitika eesmärgiks on eelarve tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, stabiilse majanduskeskkonna loomine, tööpuuduse vähendamine ning majanduse arengu toetamine. Peamisteks vahenditeks millega eelarvepoliitikat läbi viiakse on eelarvesse laekunud rahade kulutamise viis ja maksud. Väiksemate maksudega saab luua soodsaid tingimusi ettevõtluse arenguks, mille kaudu saab suurendada tööhõivet ja elanikkonna rikkust. Kuid maksude suurendamisel on sellele just vastupidine mõju. Kui maksud on liiga kõrged, siis see hakkab pärssima ettevõtluse arengut ning mis omakorda võib vähendada tööhõivet. Liiga kõrgete maksude puhul ei suuda väiksed ettevõtted või alles alustavad ettevõtted ennast üleval pidada ning ka suurematel ettevõtetel võib tekkida raskusi seoses kõrgete maksudega. Sellisel juhul vähendaks tööhõivet kõige rohkem just suuremate ettevõtetet pankrotti minek, sest suurematel firmadel on enamasti rohkem töötajaid.
21. Eneseinduktsioon Kui juhtida pooli vahelduv vool, siis seda läbiv magnetvoog muutub. Seetõttu tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Seda nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks Juhtival kontuuril on kahesugune osa : teda läbib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endas tekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lentzi reeglile on voolutugevuse kasvamisel pööriselektrivälja tugevuse suund voolusuunale vastupidine. Pööriselektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus konstantset väärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis vooluallika väljalülimise hetkel. Kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolu magnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib
(Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. 2. Legeerivad elemendid ja nende mõju. Tabelist 3.PTFE tähendus ja kasutamine Pilet nr.5 1.Materjalide sulamistemperatuur, soojuspaisuvus, soojusjuhtivus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T12 / T22 = r13 / r2 3] Geostatsionaarne orbiit - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal Inertsiaalne taustsüsteem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale kiirendusega liikuvas taustsüsteemis, suund on süsteemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a] Coriolise jõud - näiv jõud, mis mõjub liikuvatele kehadele pöörlevas taustsüsteemis
Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi
Jõud 10.02.14 Jõuga seotud valemid Jõudu tähistatakse tähega F Raskusjõud (N) F = mg (1) Kaal (N) P = mg (2) m - keha mass (kg) g - keha raskuskiirendus 9,83 (m/s2) Mehaaniline töö (J) A = Fs (3) s - teepikkus Rõhk (Pa) S - keha pindala (m2) Archimedese ehk üleslükkejõud (N) Fü = gV (5) V - keha ruumala (m3) - keha erikaal e. tihedus (kg/m3) 10.02.14 Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist, või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas või teineteise vastu. Pinge venitatud kummipaelas, raskusjõu mõju vihmapiisale ja reaktiivlennuki veojõud on kõik näited jõudude kohta. Jõud on mõju, mis võib panna objekti liikumist alustama, seda aeglustama, suunda muutma või siis objekti kuju muutma. ...
Siis on kergem edasi suhelda. Kirjandit alustades on kasulik mõtelda, kas tegemist on laia või kitsa teemaga, kas probleem või peamõte on pealkirjas antud või pead need ise sõnastama, kas tahad koostada arutlust või jutustust. Võimalikud sissejuhatuse variandid: · Probleemi püstitamine (teemast lähtuva küsimuse esitamine); · Teema piiritlemine (oma vaatenurga leidmine); · Idee rõhutamine (peamõttest lähtumine); · Mingi mõiste avamine; · Vastupidine väide; · Teemakohane lühilugu, näiteks juhtum elust; · Ajalooline taust (sobib kirjanduse, ajaloo, üldteemade puhul); · Elamuse, tunde, meeleolu, looduse, tegelase vms kirjeldamine; · Hoogne otsekõne; · Humoorikas algus · Ja palju muud.
Raamatust • Tegevus toimub aastal 1890. • Kaks õde, Lia ja Alice. • Vanemad surnud. • Nad saavad teada ettekuulutusest. • Ingel ja deemon. • Teispoolsuse hinged ja Samael. • Tatoveeringulaadne märk. • Kaose ingel. • Ohtlikud rituaalid. • Võtmete asukoht. Alice • Salalilk, ülbe ja ebaviisakas. • Deemon. • Ühenduses teispoolsusega. • Tegeleb rituaalidega. • Tappis oma venna. • Sinised silmad. Lia • Heasüdamlik ja viisakas. • Kaose ingel. • Vastupidine Alicile. • Kõige tugevam õde sajandite jooksul. • Rohelised silmad. Veel raamatudid Minu arvamus • See on huvitav ja müstiline raamat. • Tegevus on ajastul, mil on veel tõllad, ballikleidid jne.. • Nõidumine ja loitsud. • Sobib noortele.
Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis kui on olemas elektriliselt laetud osakesed, mis saavad vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. 2 tingimust elektrivoolu tekkimiseks: 1) peavad olemas olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) vabadele laengukandjatele mõjuv elektrijõud. Et tekitada elektrivool, tuleb tekitada aines elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhtideks nimetatakse aineid, milles ei ole vabu laengukandjaid. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. (vastupidine elektrivoolu kokkulepp...
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kuidas muutub temperatuur? Temperatuur tõuseb ja langeb maapinna mõjul Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama Pärast keskpäeva/kell 13.00 päikese soojendav toime nõrgeneb, kuid siiski on soojenemine ülekaalus Kell 16-17 on soojuslik tasakaal Kell 18.00 toimub maapinna jahtumine Pilves ilmaga on...
teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid. Pöördhõive seisundis on mõne tasemepaari hõivatus vastupidine: kõrgem tase on asustatum. · Pöördhõivestatud aatomite kogumis ületab stimuleeritud kiirgusaktide sagedus neeldumisaktide oma.
Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG Idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub. Loode inimese arengujärk, kui ta sarnaneb juba väliselt inimesega. INIMENE KUI TERVIK Negatiivse tagasiside korral käivitub esialgsele muutusele vastupidine teaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra.
osa sinakas-violetne ja ülemine punane. Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalamal horisondi kohal Päike asub. Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. üllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. ülearvuline vikerkaar on harv nähtus. koosneb mitmest nõrgast vikerkaarest, mis asuvad peavikerkaare sisemisel küljel, väga harva aga kõrvalvikerkaare välimisel küljel. Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga. Kas vikerkaari võib olla korraga mitu? Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar
Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett
Eesti rahvaloendus 11. rahvaloenduse ajal, mis toimus 2011 aastal, kolme kuu vältel, loendati Eestis püsielanikke kokku 1 294 236. Nendest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. 68,7% pidas ennast eestlaseks 24,8% venelaseks ning 4,9% muu rahvusena. Oma rahvust ei määratlenud 1,5% vastanutest. Püsielanike arv on langenud 75 816 inimese võrra. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud vanuseline koosseis. Kui aastal 2000 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis nüüd on see langenud 15% peale. 65-aastaste ja vanemate osatähtus on aastal 2011 vastupidine, tõusnud 15% pealt 18% peale. Tööealiste inimeste osatähtus jäi samaks ehk 67%. Rahvastikupüramiid Eestlasi on jäänud vähemaks võrreldes 2000. aastaga. See tuleneb sellest, et paljud on läinud elama ja töötama välismaale. Samuti lähevad ka paljud noored õppima välismaale ning ei tulegi tagasi. Kaasa ei ole aidanud ka see, et Eestil on juba teist r...
Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_Jordaen s#Subjects http://www.jacobjordaens.org/ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/co mmons/2/20/Anthonis_van_Dyck_044. jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/1/13/ Anthonyvandyckselfportrait.jpeg Kunsti õpik
Kordamine kontrolltööks 3. TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika põhineb mittetõestatavatele printsiipidele. Makrokäsitlus. Käsitleb soojusülekandeid ja soojuse muundamist tööks. Siseenergia on keha kineetlisise- ja potensiaalse energia summa. Esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavas...
open- failide avamiseks save-salvestamiseks e-mail-saab saata selle dokumendi e-mail aadressile search-otsimiseks print-saab printida välja käesoleva dokumendi print perview-saab vaadata printimise eelvaadet spelling and grammar- cut-saab välja lõigata vajaliku lõigu copy- saab kopeerida vajaliku lõigu paste- saab kleepida kopeeritud või lõigatud lõigu format painter undo typing-saab võtta tagasi tehtud toiminguid cant redo- vastupidine undo typing-le insert - saab tekitada lingi teise faili juurde minemiseks tables and borders- saab tekitada ruudustiku insert table- saab tekitada tabeli insert microsoft exel worksheet-saab tekitada microsoft exel-i tabeli columns- saab tekitada koopiaid juba kirjutatust samale lehele drawing-tekitab alla äärde joonistusriba dokument map show/hide tekitab ja peidab rea lõpus oleva märgi zoom- saab suumida e suurendada lehekülge microsoft word help- spikker
väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal elavad inimesed
Põhja-Euroopat kui turismisihtkohta iseloomustavad: · Mäed, mis pole küll kõige korgemad, kuid nende järsud nõlvad pakuvad siiski kauneid vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja
TASANDID Anna Karin Ericson 12.klass Tasand • - normaalvektor • a, b, c – telglõigud • A, B, C, D – kordajad tasandi üldvõrrandis • p – tasandi kaugus koordinaatide alguspunktist • d – punkti kaugus tasandist Tasandi võrrand • Üldvõrrand: Ax + By + Cz + D = 0 • Tasandi normaalvektor: = (A; B; C) • Punkt A(ihivektor: = (; ) Võrrand: = •Kui tasand lõikab koordinaattelgi punktides K(a; 0; 0), L(0; b; 0) ja M(0; 0; c), siis on tasandi võrrandiks + + 1 Tasandi võrrandi erinevad kujud • Ühe punkti ja kahe mittekollineaarse vektoriga määratud tasandi võrrand: =0 • Kolme punktiga määratud tasandi võrrand • Tasandi normaalvõrrand =0 NB: Märk ruutjuure ees võetakse vastupidine D märgiga. • Nurk tasandite vahel = • Tasandite paraleelsuse tunnus ↔ • Tasandite ristseisu tunnus =0↔ Ülesanne 1 •Leia tasandite vaheline nurk 5x – y + 3z = 2 ja 2x – 2y – 4z + 6 = 1 = 90°...
katalüüsis muutumatul kujul ta nimetas need ained katalüsaatoriteks. 1895. aastal õnnestus Wilhelm Ostwaldil defineerida ka tänapäeval kasututav katalüsaatorite mõiste. Oma töö eest katalüüsi, keemilise tasakaalu ja reaktsioonikineetika vallas pälvis ta aastal 1909 Nobeli keemiaauhinna Enamasti peetakse katalüsaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet, kuid leidub ka katalüsaatoreid, mille toime on vastupidine reaktsiooni aeglustav. Neid nimetatakse inhibiitoriteks. Katalüsaator on homogeenne, kui ta on lähteainetega samas faasis (näiteks Br- vees), ja heterogeenne, kui on nendest erinevas faasis (näiteks metalne Pt) Katalüsaatorimürgid Aktiivsuse kaotanud katalüsaatoreid nimetatakse mürgitunud katalüsaatoriteks.[7] Katalüsaatorite reaktsioonide katkemist põhjustavad mitmed raskemetallid (plii), seetõttu soovitatakse katalüüsmuunduriga
eraldi evolutsioneerumises. · Kui eripäritolu organismid sarnastuvad, kohastudes elutingimustega, nimetatakse seda konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi.
Geenitriiv Geenisiire Looduslik valik Inimese päritolu: Tõendid inimeste eelaste kohta on 4 milj. a. vanad Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika Evolutsiooni võimalikkus · Praegu on looduslik valik ühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. · Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele · Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele. Kas evolutsioon jätkub? · Geneetilisi takistusi evolutsiooniks pole. · Suunav looduslik valik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu suurel määral kaotanud. · Inimene kohandab oma elupaiku ja tingimusi kultuurilistehnoloogiliste vahendite abil. · Ka stabiliseeriv valik on tugevasti nõrgenenud
[]=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos N2*cos N1 F1*cos = 0 28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole. Varras 2 on surutatud, seega joonisel N2 suund vastupidine (tähistatud punktiiriga). 2.Tugevustingimus tõmbele (survele): []=Nmax/A [] (lubatav pinge 237 MPa) Kuna N1 > N2, seega Nmax=N1 = 54,4 kN Nmax/A < [] = 54,4*103 (N) / A < 237 * 106 A > Nmax/ = 54,4 * 103 / 237 * 106 = 2,3 * 10-4 m2 = 2,3 cm2 Kataloogis lähim lubatud: A=2,41 cm2 (25x25x3,0) Vastus: Varraste vajalik ristlõikepindala on 2,3cm2 25x25x3,0 (A=2,3cm2)
Kehamahlade teooria käis välja Hippokrates. Sapi , vere,lima jms värvus ja vedelus pidi määrama inimese iseloomu. Sangviinik-seltsiv, sõbralikavatud,jutukas,meeldiv,elavaloomuline,muretu,mugav,juhtiv. NT: kui sangviinik eksiks metsa ära, siis ta jääks rauhlikuks ja hakkas väljapääsu otsima. Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,kaine,pessimistlik,reserveeritud,seltsimatu,raulik. NT:kui melanhoolik eksiks metsas ära, siis ta hakkas kartma ja läheks paanikasse. Ekstravert-aktiivne,kiireloomuline,lõbus,avatud,jutukas,eisolvu kiiresti,vastupidine introverdile,kes on endassetõmbunud, vaikne ja solvub kiiresti. NT:kui klassi tuleb uus inimene, siis saab ekstravert temaga ruttu sõbraks. Neurotism-närvilisus,kiire iseloom , mitte rahulik,tujutu,kartlik,agressiivne. NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:mä...
Deformat. nim. Keha kuju või ruumala muundumist. Elastse deform korral võtab keha pärast välise jõu mõju lõp esialgse kuju tagasi. Plastilise deform korral leha ei võta pärast välise jõu mõju lõp esialgset kuju tagasi. Hooke- Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Fe= -kx Toereaksiooniks nim kehale mõjuvat toetuspinda või riputusvahendi elastsusjõudu. Gravitatsiooniseadus- 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ning pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõuks nim maakülgetõmbe jõudu, mis mõjub tema läheduses olevatele kehadele. Raskusjõud on oma olemuselt gravitatsioonijõud.
Aafrikast tulevad inimesed Euroopasse paremat elu otsima, kuid kuna nemad ei ole nii haritud on neil ehk raske selle eluga kohaneda ning neist saab madalam ühiskonnakiht. Eestlased rändavad Eestist näiteks Soome parema palga või elukaaslase juurde. Samuti rännatakse Eestist välismaale õppima mis on hea, sest kui õppijad naasevad eestisse ja neist saavad arstid, juristid või muud targad tegelased tõstab see eestlaste haridustaset ja riik ei pea nende inimeste hariduse eest maksma. Vastupidine ränne sellele on see, mida nimetatakse ,,ajude äravooluks" , kui noored, kes on eestist hariduse saanud riigi raha eest ning seejärel lähevad eestist välja tööle parema palga pärast.
B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(millest sõltub ka ilme kui kuju),aineosakesed paikenvad seal korrapäraselt,moodustades kristallvõrekuju. Sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid,mis on tekkinud aatomitest. Seal liiguvad ka vabad elektronid. Vabade elektronide suunatud liikumine metallides on seega vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis Voolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Arvutuse vastused (2,5 A ; 5,6 C)
Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
