piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Lahing Inglismaa pärast). Samal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid.
o Okupeeritud riikides uus ,,valitsus" aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele o Kiusati taga teisest usust/rahvusest/rassist inimesi o Naised pidid asuma meeste asemel tööle, massilised vägistamised ja muu vägivald aitas kaasa naiste iseseisvumisele Saksamaa poliitika okupeeritud riikides tekitas Lääne-Euroopas vastupanuliikumise o Väga tugev Balkani poolsaarel, eriti Kreeka&Jugoslaavia Tito, kelle tegevusele ei suutnud sakslased vastu panna o Tugevnes Smaal, kindralid olid Hitleri vastu Stauffenberg pani Hitlerile pommi, feilis ,,puhastus" Saksa kõrgematele sõjaväelastele Kesk- ja Ida-Euroopas o Poolas põrandaalune armee vahistati ja hukati o Eesti&Läti lootsid peatada Punaarmee, kukkusid läbi
Tapetud “rahvavaenlaste” väljaselgitamist. 1946. aasta metsavendade arvuks tuuakse 1495. Lätis oli alguseks oli välja jagatud ligi 280 000, 1947. repressioonide ulatus samasuguse märgukirja aasta lõpuks aga 417 903 passi, sh. 343 057 järgi otsustades mastaapsem: 73 000 arreteeritut eestlasele. ja 2321 vastupanuliikumise mahasurumise 1944. aasta sügisel alanud massilised ar käigus tapetut. reteerimised täitsid lühikese ajaga kõik Eesti Pärast suure sõja lõppu küüditamised siooni “Priboi” (“Murdlaine”) läbiviimiseks. jätkusid. 1945. aasta augustis viidi ära Eesti Siseministeerium eraldas oma keskaparaadist ja
· juhikultus, · klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror- vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, · spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Beria reformid 1953 Uus rahvuspoliitika: · Kritiseeriti julgeoleku tööd vastupanuliikumise mahasurumisel · Põhjendamatut repressiivpoliitikat · Rahvuskaadri vähest rakendamist · Kohalike eripärade eiramist Beria amnestiaga vabanes karistusautustest 1,2 miljonit inimest- enamikus kriminaalkurjategijad 3. Hrustsovi aeg ehk sula 1956-1968 Süsteemi mõningane liberaliseerimine: · Terrori vähenemine · Sõjavangide vabastamine · Rehabiliteerimised · Küüditatute naasmine Isikukultuse ja Stalini kritiseerimine 4
aastal loodi Berliinis. Peamine organisatsioon, mis tegeleas vastupanuliikumisega Leedus, sest tal olid olemas omad keskused. Eesmärgiks oli taastada Leedu iseseisvus. LAF juhiks oli Skirpat. Sai kõigi kommunismivastaste rühmade ühendajaks. Ootasid Nõukogude-Saksa sõja puhkemist. Saksa mobilisatsioonikatsed- 1. märtsil 1943. aastal alustasid saksa võimud värbamist Leedu SS-Leegioni - Kuhu taheti koondata 30 000 - 40 000 meest, kuid ebaõnnestus vastupanuliikumise tõttu. Sellele järgnesid repressioonid. Okupatsiooniaastail õnnestus saksa võimudel organiseerida 20 omakaitse pataljoni, millest mõned saadeti rindele. 18. juulil 1943. aastal nõuti 270 000 inimese ümberasustamist Saksamaale tööteenistuseks, ebaõnnestus. 1944. aastal anti luba luua Leedu kohalikud kaitsejõud, mis pidid kaitsma Nõukogude armee vastu. Armeega registreerus 20 000 meest, siis saksa võimud mõistsid, et nad kasutavad seda sõjaväge
sõjaväes teeninud mehed, punaarmeest kõrvalehoidjad ja lihtsalt pakku läinud inimesed. Eestis puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Metsavendade salgad tegutsesid üle kogu Eesti. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Kogu see asi suurendas maal elavates inimestes hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke. Metsavendlus nõrgenes oluliselt 1949. aastal küüditamise tõttu. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aasal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Nõukogude võimu vägivalla poliitika oli mitmekülgne, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944. aastal algasid Eestis nõukogude võimule
aasta alguseks, kui viimane peaminister Jüri Uluots oma lähikonnaga asus koostööle põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega. Vaatamata saksavastasusele pidas ka rahvuslik vastupanuliikumine vajalikuks vastupanu pealetungivale Punaarmeele. 1944. aasta septembris, sakslaste lahkumise ajal, moodustas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots Vabariigi Valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt arreteeriti Eestisse jäänud vastupanuliikumise liikmed ja saadeti vangilaagrisse. Eesti vallutamine Punaarmee poolt 1944. aastal Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas Adolf Hitler Eesti hoidmist tähtsaks. Eesti mahajätmisel ohustanuks Punaarmee Balti laevastik Saksa rauamaagi tarneid Rootsist, raskemasse olukorda oleks sattunud Saksamaa liitlane Soome,
ja sõltumatust. Ainult et siin peitub üks hiigelsuur AGA nimelt toimus meie "abielulahutus" N. Liidust rahulikul teel, ilma sõja ja verevalamiseta. Jugoslaavias elavatel inimestel seda õnne ei olnud, nemad peavad autonoomia ja sõltumatuse eest siiani võitlema. "Pärast Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal, kerkis Jugoslaavia taas esile eraldi riigina. Tema uueks liidriks sai Tito, antinatsistliku vastupanuliikumise legendaarne komandör. Ta oli horvaat, kuid ennekõike kommunist, ja uskus, et kommunistlikus Jugoslaavias kaovad rahvuslikud vastuolud nii nagu klassi-erinevusedki. Tito oleks võinud tunnistada et serblased ja horvaadid sooritasid Teise maailmasõja ajal üksteise suhtes suuri kuritegusid, võib-olla isegi nimetada ametisse komisjon, et uurida ja avaldada faktid. Kuid ta otsustas, et selline teguviis vaid süütaks uuesti vihavaenu, mis
kavalusega ja järkjärgult ning NLs toimuv oli ka Lääne nn luubi all. Pt 46 1. Inimesed põgenesid Ida-Saksamaalt sest Ungari ja Austria avasid piirid. Berliini müüri langemisega kadus kommunism Ida-Saksamaalt. Peale vabasid valimisi tekkisid läbirääkimised majandus-, sotsiaal-, ja valuutaliidumoodustamisega. 90 ............... 2. Riikides tekkisid organiseeritud vastupanuliikumise kommunistliku reziimi vastu. Ning kuna NL'us oli kriis ja reziim oli nõrk ei hakanud NL vastu streikidele. Vastupanu liikumine oli liiga tugev ja Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud reziimid varisesid kokku. 3. . 4. . Lisa: 1. Plaanimajandus ei olnud jätkusuutlik, see tekitas defitsiiti ja kui kaupa polnud siis see tõstis hindu. 2
,,kuuma" telefoni otseliini Valge Maja - Kreml · Kuubat kasutati veel aastakümneid baasina, kust üritati Kesk-ja Lõuna-Ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Kohati see ka õnnestus, näiteks Nikaraaguas Vietnami sõda · 1941. aastal oli Vietnami kommunistide algatusel Hiina territooriumil loodud Vietnami Sõltumatuse Liiga e Viet-minh, mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus, mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi. · 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.
· teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus: · 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust
prandaalune trkikoda ja ta ise saab hakkama rmist julgust-ja viha-nudva teoga:ta laseb maha diktatuuri politseilema kapten Pessi.Hiljem langeb Margat Kopli sadamatehastes streikijate ja politsei vahel puhkenud lahingus.Ta sbra Kongo isik jb raamatus mneti mstiliseks.Kongo jutlustab koonduslaagri barakinaril lamades Karile kuus htut jrjest oma poliitfilosoofiat nagu vabaduse evangeeliumi.Romaani lpp pakatab energiast.On 1941.aasta kevad.Kari,kes ritas mitte sekkuda,on ikkagi vastupanuliikumise abistajana vangistatud.Koonduslaagris kohtab ta Kongot,kes htuti peab Karile tuliseid jutlusi vabadusest ja vastutusest,vastupanu ja otsese aktsiooni vajalikkusest.Ilmar Talve lheb mda sama mereteed Soome kaks ja pool aastat hiljem.Aasta prast tuleb ta koos teiste soomepoistega tagasi,isamaa kaitsele.Ja lahkub uuesti maapagulusse.Ka tema vib olla rahul.Ta on videlnud Rajajel ja Viiburi all ning tulnud tagasi isamaad kaitsma,uurinud
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi...
piiri ja võttes üle miljoni mehe vangi, ei kaotanud de Gaulle pead. Ta võitles oma meestega vapralt edasi. Mingit pööret paremuse suunas aga ei tulnud, sest jõud olid kaalukalt ebavõrdsed. Niisuguses lootusetus olukorras määrati kindral de Gaulle sõjaministri asetäitjaks, ometi tuli peagi alla anda ja alistuda Saksamaale. De Gaulle põgenes Inglismaale ja kutsus Londoni raadio kaudu prantsuse rahvast vastupanule vallutajate vastu. Vastupanuliikumise juhtimiseks oli moodustatud Prantsuse Rahvuslik Vabastuskomitee, mille eesotsas seisis de Gaulle. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1944. a.suvel, kui liitlased Normandiasse tungisid, saabus ka de Gaulle Prantsusmaa vabastatud aladele. Siin kehtestas ta kohe oma võimu. Rahvuslik Vabastuskomitee nimetati ümber Ajutiseks Valitsuseks. Kuid sõjajärgsel Prantsusmaal olid tugevad pahempoolsed meeleolud,
aluseks nende järgnenud süüdimõistmisele Nõukogude Liidu seaduste järgi. Komisjon on seisukohal, et Eesti Vabariigi endise poliitilise juhtkonna, sealhulgas valitsuse liikmete ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike aastail 19401941 alanud kohtuliku jälitamise ja süüdimõistmise jätkamine oli õigusvastane. Komisjon peab õigusvastaseks taasokupeerimisele järgnenud vastupanuliikumise mahasurumist ning Otto Tiefi valitsuse liikmete vahistamist ja karistamist. Eesti kodanike süüdistamine reetmises, mis põhines tõele mittevastaval väitel, nagu oleks tegu olnud Nõukogude Liidu kodanikega, oli õigusvastane. Komisjon on seisukohal, et Eesti kodanike kontrollimine filterlaagrites, sõjatribunalide rakendamine otsuste langetamiseks tsiviilisikute üle ning nende otsuste täidesaatmine kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid. Õigusvastane oli ka tsiviilelanike ja
Rommel sooritas seejärel enesetapu. Hitler tõusis sellest kindlamana oma võimus, kui kunagi varem. Prantsusmaa vabastamine Kindralid Bradley ja Montgomery alustasid 25 juulil Prantsusmaa tagasivallutamist. Pärast esimest Augustikuu nädalat kujunes sakslaste viienda tankiarmee ümber tasku. Sakslased pidasid küll 20 Augustini vastu, kuid põgenesid siis üle Seine'i jõe. 25 Augustil vabastasid ameeriklased koos Prantsusmaa vastupanuliikumise juhi Charles De Gaulle'iga Pariisi. Teiseks septembri nädalaks oli ka lõuna Prantsusmaa vabastatud. 13 Saksamaa lõpu algus Hitleri võimu lõpu alguseks oli Normandia ja Prantsusmaa vallutamine. Edaspidi läks kõik liitlaste kasuks. Kuigi liitlasväed pidid peatuma, kuniks Antverpeni sadam vabastataks ja, et nad saaks varustust oli Nõukogude Liidu edu idas märkimisväärne.
sunnitööle ja saadeti lõpuks surmalaagritesse. 2. jaanuaril 1942 toimus nn Wannsee konverents, mis oli suunatud koostöö organiseerimisele Saksa valitsusasutuste vahel, kes osalesid genotsiidis. Konverentsi protokoll näitab, et lõppsihiks oli kõigi Euroopa maade juudi elanikkonna genotsiid. Genotsiidiplaani edu sõltus kohalikust poliitilisest olukorrast, kohalike koostöö ulatusest sakslastega, vastupanuliikumise tugevusest ja tagakiusatud juutide võimalustest peitu pugeda. Umbes aastal 1942 viis tööjõupuudus muutuseni Saksamaa poliitikas: sõjatööstuse tarvis oli vaja lisatööjõudu. Kui aastatel 1941–42 nälgis enamus umbes 3,3 miljonist nõukogude sõjavangist vangilaagrites surnuks, siis järgnevatel aastatel deporteeriti ligikaudu 7,5 miljonit inimest (põhiliselt poolakad, ukrainlased ja venelased, kaasa arvatud sõjavangid) raskele tööle Saksamaale. Koonduslaagrite
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Ungari või Tsehhoslovakkia vastupanuliikumise lämmatamise järel (vastavalt 1956. ja 1968. aastal) ei võtnud Lääs midagi tõsisemat ette, Solidaarsuse mahasurumisele reageerisid Ühendriigid aga teisiti. Kuigi ka nüüd leidus käegalööjaid, kes pidasid Poolat kaotatuks maaks, arvas Reagan, et poolakaid tuleb toetada. Ta andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
Poolasse. 28.09.1939 oli Poola põhiosas vallutatud, viimased väe-üksused kapituleerusid 6. oktoobril. Samal ajal oli NSV Liit asunud viima oma vägesid Balti riikidesse ja asus ette valmistama sõda Soomega. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel, lisaks sai Leedu Vilniuse ja samuti Slovakkiale anti väike maa-ala. Poolas leidis aset järgnevail aastail enamus natside sõjakuritegudest, nii poolakate vastupanuliikumise kui natside idapoliitika tõttu. Peale Poola kampaaniat saabus mõneks ajaks vaikus. Ametlikult oldi sõjas, reaalselt midagi ei toimunud, seetõttu on seda perioodi kutsutud "kummaliseks sõjaks" (Phony War, Twilight War, Sitzkrieg, drôle de guerre). Selle jooksul pidasid NSV Liit ja Soome 30.11.1939- 12.03.1940 maha Talvesõja. 9.04.1940 ründas Saksamaa Taanit ja Norrat. Saksamaa vajas Rootsi rauamaaki, seega pidi ta garanteerima, et liitlased ei saaks sellega kauplemist takistada
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
Enda võimu all olid arhiivid, koostasid inimeste kohta kartoteeke. Eemaldasid Nõukogude Liidu vaenlasi ühiskonnast arreteerides või eemale saatmisega. Võõrarmee kohalolek: Alaliselt kohalviibivad okupatsiooniarmee üksused olid väga tähtsad informatsiooniallikad ja institutsioonid, mis lisaks riigikorra kindlustamisele aitasid hoida kohtadel sisemist korda. Sõjaväelaste arv ulatus 120 000 meheni. Sisevägede üksusi kasutati vastupanuliikumise mahasurumisel ja sisemise korra hoidmisel. 1940. aastal sõjaväelased valvasid valimisjaoskondi, sõjaväestatud ehitusobjekte ning valitsusasutusi. Elanikele oli suur koorem, sest mitmel pool tuli põliselanikel sõjaväe käsutusse antud aladelt lahkuda, linnades võeti sõjaväe tarbeks suur hulk elamispinda üldisest elamufondist. Suhted sõjaväe ja kohaliku elanikkonnaga olid pingelised. Peamiseks konfliktide allikaks olid sõjaväelaste
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
sunnitöölaagrisse. Represseerituid oli aastatel 1944-1954 kokku ligikaudu 30 000. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised: 14. juuni 1941 ja 25. märts 1949. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul. Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist
Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult. Vastupanu okupatsioonile aga jätkus teistes votmides: esialgu mitmesuguste põrandaaaluste noorteorganisatsioonide ning hiljem juba demokraatlike liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu
Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise – metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult. Vastupanu okupatsioonile aga jätkus teistes votmides: esialgu mitmesuguste põrandaaaluste noorteorganisatsioonide ning hiljem juba demokraatlike liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu
Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult. Vastupanu okupatsioonile aga jätkus teistes votmides: esialgu mitmesuguste põrandaaaluste noorteorganisatsioonide ning hiljem juba demokraatlike liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu
Inglismaale koondati 3,5 milj. Sõdurit. Operatsiooni üldjuhiks oli USA kindral D. Eisenhower (1953-61 oli USA president). Dessant algas 6.juunil 1944 Põhja-Prantsusmaal Normandias. 24 tunniga viidi üle mere 250 000 meest. Sakslaste "Atlandi vall" murti. Juulis 1944 püüdis osa Saksa armee juhtkonnast Hitlerit kõrvaldada. Samal ajal alustas Punaarmee pealetungi Soomes, Baltikumis ja Valgevenes. Juulis jõuti Poola, kus algas vastupanuliikumise armee ülestõus, et vabastada oma jõududega pealinn ja taastada ise Poola riik. Punaarmee jäi ootama kuni poolakad sakslastelt luau saavad. Seejärel tugevnes Poolas kommunistide positsioon. Augustis ületasid punaarmeelased Rumeenia piiri Rumeenia vahetas poolt ja kuulutas Saksamaale sõja. Sama juhtus Bulgaariaga. Kartes sissepiiramist lahkusid Saksa väed Kreekast jm. Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine 1945a jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse
Eriti ulatuslikuks muutusid need Saksamaa territooriumil, kus kohalikke inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi. Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased Saksamaal ligi 2 miljonit naist. Venelaste vabastatud maades algasid viivitamatult arreteerimised, tihti paigutati vangid samadesse koonduslaagritesse, mis olid kasutusel juba natside valitsemise ajal. Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas Saksamaa poliitika okupeeritud riikides tekitas Lääne-Euroopas vastupanuliikumise, mida lääneriigid igati toetasid. Prantusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Resistance. Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaažiakte. Lääneliitlastega koostööd tegevate partisanide kõrval tekkis paljudes maades ka kommunistlik vastupanuliikumine ning nende kahe suuna suhted polnud alati kõige paremad.
Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus. Eestis ja Lätis tegutsesid metsavennad väiksemate salkadena ja sageli üksikult. Vastupanu okupatsioonile aga jätkus teistes votmides: esialgu mitmesuguste põrandaaaluste noorteorganisatsioonide ning hiljem juba demokraatlike liikumiste ja avaliku vastupanu kaudu. 1970. aastatel tegid Eesti, Läti ja Leedu
inimest. Kõikjal Eestis koondusid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed okupatsioonireziimile relvastatud vastupanu osutavatesse partisanisalkadesse; mitmel pool riigis võtsid sissid -- metsavennad -- võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Nn. Suvesõja (mis kestis läänesaartel küll sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud üle 25 000 mehe. Juuli keskel õnnestus suurtel Punaarmee üksustel vastupanuliikumise toel kiiresti edasi tunginud Saksa vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada. See andis Nõukogude okupatsioonireziimile aega viia Põhja-Eestis läbi sundmobilisatsioon ning õiendada hävituspataljonide abiga arveid metsavendade ja neid toetavate tsiviilelanikega. Ka jõuti purustada suur osa tootmishoonetest ja infrastruktuurist, vedada välja paljude vabrikute sisseseade, evakueerida Venemaale enamik transpordivahenditest
of destiny), mis oli kuningate kroonimise püha kivi. Viidi Westminister Abbey’sse ja pandi trooni alla. 700 aastat hiljem 1996 anti kivi Sotimaale tagasi – Edinbourgh’i lossis nüüd (arvatakse et võltsing). Soti aadel andis Edwardile oma vande. Vastupanuliikumine - William Wallace. 1297 Stirling Bridge. Falkirki lahing 1298. 10 William Wallace oli vastupanuliikumise juht. 1297 Stirling Bridge lahing- hiilgav võit Inglismaa armee vastu. Falkirk 1298 – kaotab. 1305 hukati. Robert de Bruce (1274-1329). Oli andnud truudusevande, kuid nägi et sellest kasu ei ole. 1306 tunnustati Bruce Soti kuningaks. Edward II ei olnud nii osav poliitik ja võimaldas Bruce’l troonile jääda. Suutis oma positsiooni kindlustada. 1314. a Bannockburni lahing. Edward II üritab tungida Sotimaale. Sotlased võidavad ja taastati oma iseseisvus. Edward II ei tunnusta siiski
nukuvalitsuse all. Tšehhija oli okupeeritud, polnud otsest kokkupuutepunkti Moskva ega NL-ga. Pooliseseisev Slovakkia riik oli 1941 suvel astunud Sm satelliitide ritta, ka slovaki vabatahtlikud osalesid lahingutes Punaarmee vastu. Aastate jooksul nähes Sm nõrgenemist ja Punaarmee tugevnemist, kasvasid opostsioonilised meeleolud. Kui Punaarmee lähenes 1944 Slovakkiale, puhkesid augustis ülestõusud, Moskvaga suhted loonud partisanid juhtisid. Nende ülestõusuga ühinesid ka ülejäänud vastupanuliikumise grupid, lisaks osa Slovakkia armeest. Loodeti, et kohe- kohe Punaarmee ületab Karpaadid ja tuleb ülestõusnutele appi. Punaarmee sedapuhku ausalt üritas appi minna, ei tulnud ülesandega toime, sakslased paiskasid Karpaatidesse lisavägesid, Dukla mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi.
heakskiitu ning sisuliselt kadus see, mille vastu oldi kogu aeg võideldud. Lisaks mängis punkliikumise varjusurma langemisele 1990. aastate algul kaasa tulihingeliste punkarite pettumine liikumises ja teatava anoomia tekkimine – NSVL varises kokku, endine vaenlane oli kadunud, kuid algas kohati veelgi hullem kauboikapitalismi aeg vasttaastatud rahvusriigis. Karmilt ja kalgilt sai arusaadavaks, et pika vastupanuliikumise tulemusena oli jõutud sinna, kust Lääne punkarid 15 aastat varem alustasid – demokraatliku riigisüsteemi ning kapitalismi siunamiseni. Intervjueeritavad mainivad pungiga aktiivselt tegelemisega lõpetamise põhjuseks eelkõige tüdimust ning tunnet, et nende edasine tegevus on mõttetu. Anti Pathique sõnab, et väsis 1980. aastate lõpul pidevast õllepidudel käimisest. Ta ütleb, et oleks punkariks jäänud
seda tõsisemalt ette valmistama ja selle veduriks oli just NSV Liidu siseministeerium. Ukrainas vahetati välja parteijuht, ulatuslikud muudatused ka oblastite juhtides, kõikides nim liiduvabariikidesv.a Moldavias, toimus väga põhjalik siseministeeriumi kaadri uuendamine, sh ka Eestis. Kõikidel juhtivatel positsioonidel, al ministrist kuni allapoole on eesti nimedega tegelased. Ka Leedus oli parteiaparaadi puhastus päris kaugele jõudnud. Pm suhtimine toimus ka metsavendlusesse - uus kurss vastupanuliikumise suhtes tähendas seda, et Beria andis eraldi käskkirja, millega keelas piinamised ülekuulamisel. Taustaks see, et sisuliselt oli piinamine seadustatud 1930. teisel poolel Stalini eraldi ringkirjaga. Nüüd kui järsku tuli Beria käskkiri selle kaotamise kohta, siis on mitmetes dokumentides üsna kõnekalt kirjeldatud seda uurijate peata olekut. See teatud muutus tõi kaasa selle, et lõpetati Ukrainas, ka Baltikumis, suurte sõjaväeliste operatsioonide
aastat, mil Nõukogude armee lämmatas veriselt Ungari rahvaülestõusu. Koos sellega sai selgeks, et sõjalist abi Läänest ei ole mõtet loota. 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite - kolhooside - forsseeritud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. Kollektiviseerimisele vastu seisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest - 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Paljudel õnnestus siiski varjuda, kuna tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks
dändismis üldiselt. Kui modernne keskkond on nii kole ja kõle, siis trotsides keskkonda loodud kunstiteos elu on midagi heroilist. olles samalajal kunstnik , kujundades ennast, ja kriitik, kritiseerides ümbritsevat keskkonda. ? O´Farrell , C. A New Generation of Thinkers http://www.thefoucauldian.co.uk/clare.htm New Generation of Thinkers. From: O'Farrell, C. (1989) Foucault: Historian or Philosopher? London: Macmillan. pp.119 Prantsusmaal oli seoses vastupanuliikumise ja Vishy valitsuse kukutamisega hinnatud marksism ja paljud filosoofid lähtusid sellest 5060 aastatel. Nii ka Foucault.focault uuris oma töödes marginaaliaid vamglate ja kinnipeetute ajalugu, seksuaalsuse ajalugu, hullumeelsuse ja psühhiaatria ajalugu, kõik need olid vähemal või suuremal määral tabud kultuuris. Ta kuulus nn annaalide koolkonda. Pärast 1968.aasta revolutsiooni tekkis ka laiema avalikkuse huvi nende teemade vastu. Süüdistati inimese ja ajaloo surmamises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
