bioaktiivsete ainete (vitamiinid, hormoonid), immuunsüsteemi elementide väljatöötlemisega, toksiinide ja kahjulike ainete neutraliseerimisega, hoiab kolesteroolitaseme normis veres, takistab kivide moodustamist organiteese ning isegi vähihaiguste teket. Inimorganismi mikrofloora hakkab kujunema alates sünnist, mil steriilne loode liigub läbi mikroorganismide poolt tugevasti asustatud sünnitusteede. Esimesed mikroobid omandab vastsündinu ema tupest ja ka lahklihale sattunud soolesisaldisest. Ema mikrofloora paneb aluse lapse mikrofloora kujunemisele. Teiseks kuni neljandaks eluaastaks on organismi individuaalne mikrofloora välja kujunenud. Selle määravad mikroobid, millega laps mikrofloora kujunemise ajal kokku puutub. Igale inimesele omane lõhn tuleneb otseselt tema mikrofloora koostisest. See lõhn määrab ka inimeste bioloogilise sobivuse.
California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed
Soolestik hakkab imama glükoosi ja vett, mida loode alla neelab. Lapse pea ja ülejäänud keha on nüüd ühesuurused. Peas hakkavad kasvama juuksed. Kuigi sugu on kindlaks määratud juba viljastumise hetkel, saab alles nüüd välimisi suguelundeid eristada kui mees- või naissuguelundeid. 12. NÄDAL Suu sisemust katavad maitsmispungad. Sünni ajaks jäävad maitsmispungad alles ainult keelele ja suulaele. Algab täielik soolestiku töö. Esmast väljaheidet loote ja vastsündinu käärsoolest nimetatakse mekooniumiks. See koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. 12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal. Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused.
2) Loe lause nii, nagu on kirjutatud. 3) Mõtle ja ütle õige lause. 4) Jooni valesti kirjutatud sõnad alla. LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad Imik 28 kuni aasta Maimik 1-3 Koolieelik 3-7 (harvem 6) Kainik 7-10/11 (algkooliõpilane) Murdealine umbes 11-16 Kõne areng võimaldab lapsel suunatateiste käitumist vastavalt oma vajadustele ja soovidele. 1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud
Kujunevad nägu ja silmad, sõrmed, varbad. Võimalik eristada sugu. Elundkonnad arenemisjärgus. 12 nädal: liigutab käsi, jalgu. Jätkub elundkondade areng. Hakkab moodustuma uriin. 24 nädal: kasvavad juuksed, kulmukarvad, küüned. Jätkub elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele- müra äratab üles. 40 nädal: normaalne sünni aeg. 45-55 cm, 2,7-5 kg. 4.7. Organismide lootejärgne areng. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Nimetage lootejärgse arengu peamised etapid. 1.noorusjärk e juveniilne staadium. 2.sigimisvõimeline e generatiivne st. 3.vananemis e raukumis st. 4.surm. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Organism kasvab, tema refektoorne tegevus ja elundkondade talitus täiustuvad. (tugevneb tugi- ja
Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaasalasi nii intellektuaalses kui füüsilises arengus. Ja neil pidavat tõepoolest kasvama paremini juuksed ning piimahambadki varem tulema. Esialgu tajub laps helisid lootevee võngete kaudu. Loote kõrvad arenevad lõplikult välja 24- ndaks rasedusnädalaks ja siis kuuleb ta sama hästi kui täiskasvanu. Vastsündinu kuulmine on täiskasvanu omast isegi teravam, sest kogu süsteem on veel kulumata. Ta kuuleb sosinat ning väidetavalt kuuleb ta esimestel elukuudel ka helide kaja. Ta mäletab helisid, mida ta ema kõhus olles kuulis ja tunneb ära laulu, mida ema talle on laulnud. Muusikat tajuvad imikud n.ö. täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erineval helikõrgusel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad lüürilised meloodiad rahustavalt
oksendamine, näovärvi muutumine punaseks jne. Surmavaks Co- doosiks peetakse 25-30 mg keha kg kohta. Organismis on Co- rikkamad maks ja neerud. Co- sisalsus mullas on 1-1,5 mg/kg, taimedes (kuivainena) 0.01-0.06 g/kg. Suhteliselt rohkem on Co- ühendid peedilehtedes. Kui loomatoidus on Co vähem kui 0.01 mg/kg ( arvestatuna kuivainele), väheneb koduloomade pruduktiivsus ja areneb aneemia. Co- puuduse korvamisels lisatakse loomatoidule vähesel määral CoCl2. Vastsündinu organismis on Co- sisaldus suhteliselt kõrge kui täiskasvanul, oletatakse, et see on üheks immuunsust põhjustavaks teguriks.
kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 kromosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi sündroomiga lastel on neid 3. Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Tänapäevased uuringud näitavad, et iga vastsündinu 660-st (mõnedel andmetel 1:700 või 1:900) omab Downi sündroomi, mis sõltub riigist ja regioonist ning suuresti ema vanusest, kes lapse ilmale toob. Näiteks alla 25-aastaste naiste seas esineb see iga 15002000 sünni korral, üle 40-aastaste emade juures aga juba 1:40. 3. Avaldumine Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. 3.1. Välised sümptomid: 4
hoolekannet. Tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega, mitte kasutada kergekäeliselt ravimeid. Vältida või piirata tuleks allergeenseid toiduaineid, nagu apelsiinid, mandariinid, sidrunid, greibid, maasikad, pähklid, maiustused. Kodus peaks olema kergesti puhastatav mööbel, vähe tolmu koguvaid esemeid (vaibad, lahtised raamaturiiuild jm.). Nii raseda kui ka vastsündinu kodus ei tohiks eluruumides suitsetada. Soovitavad ei ole loomad, linnud, akvaarilim. Oluline lapse allergiaprofülaktikas on toitmine rinnapiimaga võimalikult kaua (vähemalt 6 kuud). Väikelapse varasel kunstlikul toitmisel kaasneb sageli toiduallergia ning sellel alusel arenevad palju kergemini ka telsed allergiahaigused. Rinnaga toitmise perioodil ei või ema ka endale lubada allergeenseid toiduaineid, sest need võivad rinnapiima kaudu mõjuda ka lapsele allergiseerivalt.
Luulest Lehte Hainsalu on kirjutanud väga palju luulekogusid lastele kui ka täiskasvanutele("Liivakellas niriseb aeg" "Rukis loob pead" jne). Kahtelemata on Lehte Hainsalu kõige kuulsaim luuletus "Teisel pool vett", millele kirjutas viisi Urmas Alender. Romaanid Väga hainsalulik on kodumaa ja laste teema läbipõimimine romaanis "Kellakuuljad": "Vabadus on kätte tulnud, selle saamine on unustatud nagu unustatakse sünnitusvalu. Vastsündinu on toonud kaasa hoopis hoolt ja kohustusi ning vaeva ja vastutust." Nõutakse, et "laps" - noor riik - hooldaks ja peaks üleval oma "vanemaid" kohe sündimisest saadik. Unustatakse, et riigi "täiskasvanuks" saamine võib võtta rohkemgi aega, kui inimese suureks kasvamine. Seda mõistmata ei armasta inimesed oma riiki nii nagu emad armastavad oma lapsi kannatlikult andestades, ohverdades oma aega ja jõudu. Kunagi väga soovitud, kuid peale sündi soovimata
naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Alguse sai Trooja sõda. PILT- HERA NIMI- Hera ehk Juno KELLE JUMAL- Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna KEDA KAITSEB- Abielu ja abielunaisi PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea tütar, Kronos neelas vastsündinu alla, kuid tänu Zeusile pääses ta vabaks. LAPSED- Ares, Hephaistos, Hebe, Eileithyia ISELOOMUOMADUSED- Armukade, kaval, uhke, raevukas SÜMBOLID- Paabulind, lehm MÜÜT- Kangelaste kaitsja Athena soovis teha noorest pooljumalast Heraklesest surematu. Selleks pani ta Hera pettuse läbi last imetama. Väike Herakles imes aga liiga kõvasti ning tegi jumalannale haiget. Hera oli sunnitud rinna ära tõmbama. Piim pritsis üle taeva ning tekkis Linnutee. Pärast seda
Eestis juuakse alkoholi kaugelt rohkem kui tervisele ohutu ning tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (Eesti Konjuktuurinstituut, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini. Need numbrid käivad KÕIGI Eestis elavate inimeste kohta: ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas ligi 12 liitrit puhast alkoholi, siia hulka on arvestatud ka salaalkohol. Turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused on sellest numbrist maha arvestatud. Alkoholi tarvitamine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Eesti inimene on alkoholitarbimises Euroopas teisel kohal, veel rohkem juuakse ainult Tsehhi Vabariigis
6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamiku meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on väliskogemus , kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed ning ainuke võimalus neid saada on väliskogemuste ehk kuulmise, nägemise ja tundmise kaudu. Välismaailmast areneb edasi vaimu sisemaailm. SISU: Peamine ideede allikas on väliskogemus, mida põhjendab ära hästi vastsündinu, kellel ei ole maailmast ühtegi teadmisi. Esimesed teadmised saab ta aistingute abil. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui tähelepanelikult on saadud informatsiooni salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja
geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erinev, varieerudes 2 kuni 20 juhtumit miljoni vastsündinu kohta. Möbius Syndrome Foundationi andmetel oli aastal 2007 maailmas teada umbes 2000 diagnoositud inimest. Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud haruldane nauroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi, mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha
SÜNNITUS Looteline areng lõppeb. Algab emaklihaste rütmiliste kokkutõmmetega e. tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora - võib osutuda ohtlikuks emale/lapsele Keisrilõikega sünnitus: + saab vältida nt. hapnikupuudust - mikrofloorat laps ei saa LOOTEJÄRGNE ARENG e. postembrüogenees. 1. JUVENIILNE (90% H2O) Vastsündinu iga. Imik Lapseiga 2. GENERATIIVNE (70% H2O) Murdeiga e. mürsik Noorukiiga ~ 25 aastani Küpsusiga ~50 aastani 3. VANANEMINE Elatanuiga 60 ~ 70 Raugaiga 70 ...
• Tekitaja on bakter Chlamydia trachomatis. • Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad 1-2 nädalat pärast nakatumist. • Haigustekitajad võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis aktiveerudes põletikku põhjustada. • Sageli kulgeb haigus ilma sümptomiteta, sümptomiteta avaldudes hiljem tüsistuste näol (sagedasim lastetuse põhjustaja nii naistel kui ka meestel). • Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna. • Sageli võib nakatunu haiguse teadmatult partnerile edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud. Klamüdioosi ravi vajavad mõlemad partnerid üheaegselt. • Klamüdioos on momendil Eestis üks levinumaid sugulisel teel ülekantavaid haigusi. Kondüloomid • Tekitajaks on viirus Humanes Papilloma Virus. • Kondüloomid on erineva suurusega näsajad
kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis 21) Levinuim mineraalaine organismis on: Kaltsium (fosfaat 99% - sisaldub luudes ja hammastes) 22) Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt lipaase- ensüüme, mis lagundavad lipiide 23) Süsivesikute imendumine algab suus: õige/vale 24) Kui palju vajab vastsündinu vett ööpäevas? 0,7 l 25) Kui palju vajab täiskasvanu vett ööpäevas? 28-40 ml kg kohta 26) Suitsetaja C-vitamiini vajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud: õige/vale 27) Enamus toitainetest imendub peensooles: õige/vale 28) Inimorganism saab vett: seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. 29) Leia paarid:
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37
Pmst sama nagu eelmine. Alkohol jõuab looteni passiivse transpordiga, ehk "voolab sisse".??? 26. Seitsmekuusel lootel töötavad: süda, kopsud, käed, jalad, termoregulatsioon, immuunsusteem, kõrvad, silmad, aju. (valedele tõmmake kriips peale!) 27. Miks on emapiim asendamatu? Kuna seal on järglasele vajalikud antikehad ja toitaineid ka loomulikult. Lapsel puudub immuunüsteem. 28. Selgitage, mis nim. kotka arengut otseseks? Järelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt. 30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks? Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik. 31. Miks on nuku staadium kasulik
1113 aasta vanuses. Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS........................
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9).
NH3+CO2 tekib karbamiid Sapp patoloogias... Kui sapp ja tema pigmendid satuvad verre, sisi värvivad nad naha ja limaskesta kollaseks. Nähtust nim. ikterus võib olla põhjustatud maksapõletikust ehk hepatiidist, maks turses, sapp läheb verre. Kollasus võib olla tingitud ka sapipõiest, sapikivid need võivad koos sapiga põiest välja minna ja jäävad kinni. Seetõttu et sapp ei saa edasi minna, võib tekkida ummistus! Ka hemolüüsis võib ikterus tekkida. Levinuim vastsündinu ikterus, mis võib olla põhjustatud reesuskonfliktist, verd juurde ei tule.
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus Füsioloogiline seisund Keskkond Ülesande keerukus 31. Vermimine Vermimine (imprinting)- kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest Vastsündinu vermimine Seksuaalne vermimine 32. Ultradiaansed rütmid Ultradiaansed rütmid ööpäevast lühemad rütmid Nt. une faaside vahetumine, südame löögisagedus, kasvuhormooni taseme kõikumine veres 33. Infradiaansed rütmid Infradiaansed rütmid ööpäevast pikemad rütmid Lisaks keskkonnatsüklitele seotud ka organismi sisese rütmiga Nt. innatsüklid, sigimine, ränded, talveuni 34. Tsirkadiaansed rütmid Tsirkadiaansed e. ööpäevased rütmid
on töövalmis sünnihetkest alates või isegi enne seda, mis aga ei tähenda, et tajuprotsessid oleks täielikult välja arenenud. Vastupidi, suur osa arengust seisab alles ees. Kuid isegi vastsündinud väljendavad oma nägemus-, kuulmis-, lõhna- ja maitse-eelistusi. Seega pole nad pelgalt stiimulite passiivsed vastuvõtjad ega ka lihtsalt sensoorsele stimulatsioonile allutatud. Jällegi tuleb küsida sama küsimus arengu järjepidevuse või hüppelisuse kohta. Kui vastsündinu suudab vastu võtta peamisi aistinguid reaalsest, siis kuidas seostub see algseisund edasise arengukäiguga. Ning lõpuks: isegi seal, kus areng näib esmapilgu bioloogiliselt määratud olevat, avalduvad oma mõju ka kultuurilised tegurid. Erinevates kultuurides on suhtumine järglaste soetamisse erinev ning see mõjutab rasestumise tõenäosust. Erinevusi võib leida ka sünnitusprotsessis ning viisis, kuidas erinevad ühiskonnas nad äsjasündinu vastu võtavad
amniootilises vedelikus: neelamisliigutused on maksimaalsed vastuseks magusale, minimaalsed -- hapule ja kibedale. Loode hakkab spontaanselt liikuma. Käed puudutavad teisi kehaosi, nabanööri -- kontrollivad emaka kindlust ja tugevust. Ta hingamine on sage: hingamisliigutused toimuvad 40-70 korda minutis. Ema hormoonid (steroidsed) läbivad platsenta. Hiljem hakkab loode ise oma isiklikke hormoone välja töötama. Kuid nende osa on väikene, suurema osa hormoonidest kompenseerib vastsündinu endiselt ema omadest koos rinnapiimaga. Väliste elundite põhjal saab kindlaks teha loote soo. Ultrahelis võib praegu tervet last näha, hilisemal ajal saab teda vaid ositi vaadelda. Embrüo pikkus -- 12 cm, kaal 110 g. Ilmub reaktsioon helidele ning loode tajub muusikat. Käed ja jalad muutuvad enam koordineeritumaks. Viies kuu Lootel lõpeb südame kõikide nende osade areng, mis kindlustavad selle automaatse töö. Tüdrukutel on formeerunud emakas. Pannakse alus jäävhammastele
[4] Hüpolaktaasia võib olla esmane ehk primaarne (geneetiliselt määratud) või teisene ehk sekundaarne (soolehaigustest tulenev, näiteks tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia, põletikulise soolehaiguse, ägeda soolepõletiku, düsbakterioosi või lühikese soole sündroomi korral - viimasel juhul on mõne haiguse tõttu haigel eemaldatud osa peensoolest).[4] Äärmiselt harva esineb kaasasündinud hüpolaktaasiat - sel juhul ei talu vastsündinu ega imik emapiima ning viimase tarvitamisel sugenevad kõhuhäired. Enamasti kujuneb esmane hüpolaktaasia välja pärast emapiima tarvitamise lõppemist. Indiviiditi võib selle väljendatus olla erinev, sõltudes laktaasi aktiivsuse vähenemise määrast. Nii talub mõni hüpolaktaasiaga isik piima paremini, mõnel aga tekivad vaevused kergemini.[4] Hüpolaktaasia epidemioloogilised uuringud on näidanud selle suurt varieeruvust maailma
Kõigepealt oli kaos (Chaos) ürgaine algne korrastamata seisund. Kaosest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas omale abikaasaks Uranose(taeva). Nende järglastena ilmale tulnud vägevad titaanid häirisid isa ja see hakkas nende vastu kurje mõtteid hauduma. Üks titaanidest-Kronos-jõudis ette, tegi Uranose terava sirbiga viljatuks ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlve jumalad Zeus ning tema vennad ja õed. Kronos neelas iga vastsündinu alla, kuna kartis neid. Vaid kõige noorema- Zeusi- suutis ema päästa. Suurena sundis Zeus Kronost lapsi välja oksendama. Zeus võitles titaanidega ja võitis kõiki. Müüt : Inimkonna tekkimine. Inimesed sündisid maast. Kuid jumalad võisid neid ka voolida mullast ja veest. Inimesed olid kaitsetud ja väetid. Neid hakkas toetama Prometheus, kes oli kunagises otsustavas võitluses jumalate poole hoidnud ja seetõttu Zeusiga hea tuttav. Ta õpetas inimestela eluks vajalikke
toetada. Peamiseks eesmärgiks peab raseduse ajal olema tasakaalustatud toit. Samuti mõjutab loodet alkohol ja teised sõltuvust tekitavad ained ning loomulikult ka ravimitega liialdamine. Liiga palju alkoholi võib põhjustada fetaalse alkoholisündroomi. Lootele avaldab kahjuliku mõju ka rasedusajal kauakestev stress. Stressi käigus vabanevad teatud hormoonid, mis võivad põhjustada nurisünnitust ja selle katkemist. Vastsündinu sõltub emast (või teisest hooldajast) täpselt samapalju, kui enne maailma jõudmist. Imikul aga on ka põhivõimed, ilma milleta ei saaks ta muidu üldse areneda: 1. põhitajud ja elementaarne vahetegemisoskus 2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid: 1. imemine ja 2. silmade pilgutamine Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda. 2. KODU
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid, joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. · 4-5 kuul istub toega. · 6-7 kuul istub toe najal. · 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu
gluteenenteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mida vallandab teraviljades (nisu, oder, rukis, ka kaer?) sisalduv gluteen, kutsudes esile peensoole limaskesta hattude atroofia, see omakorda põhjustab toitainete imendumise häireid • Tegemist on autoimmuunse haigusega (1997a.) • Soodustab < 6. kuu vanusele imikule või esmakordselt suures koguses antud teraviljatooted, lühike rinnapiimaga toitmise periood • Eestis aastatel 1990-2000 0,4 uut tsöliaakia juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta (mujal Euroopas 3-5 juhtu) (O. Uibo) • Haigus sageneb, mis on seotud gluteeni aktiivse kasutamisega toiduainetetööstuses • Haigust diagnoositakse üha enam suurematel lastel ja täiskasvanutel • Suhteliselt sagedamini esineb I tüübi diabeedi haigetel Tsöliaakia II Sümptomid: • Toitainete imendumishäirega (malabsorptsioon) seotud kasvu- ja kaalupeetus(langus), kõhupuhitus ja kõhulahtisus, aneemia Diagnoosimine:
alaneda. (Ormisson 2010: 85). 3. ARUTELU 6 Esimeses peatükis toodi välja kehatemperatuuri olemus ja see, kuidas see on seotud inimestega. Inimesi teavitati kehatemperatuuri elamistoimingust ja sellest, kuidas seisab nende kehatemperatuur ühtlasel tasemel. Samuti kirjeldati, mida teha, kui kehatemperatuur langeb liiga madalale või vastupidiselt tõuseb liialt kõrgele. Oluline on teada, kuidas toimida vastsündinu ja väikelastega, kuna nende keha ei suuda hoida ühtlast temperatuuri. Teises peatükis anti ülevaade palaviku ja selle mõõtmise kohta, millised on parimad piirkonnad palaviku mõõtmiseks ja kui kaua see aega võtab vastavalt mõõtmise piirkonnale. Samuti nimetati, milline on normaalne kehatemperatuur ja kuidas see on lastel. Palaviku alandamiseks soovitatakse lapsel võtta riideid vähemaks ja hoida neid mähkmevabalt, et keha saaks eraldada liigset soojust
4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erinev. 5. Kui suur on hingamissagedus ja millest see sõltub? Hingamissagedus sõltub vanusest. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksem on tema hingamissagedus. Täiskasvanu:12-14 minutis. Teismeline:15-20 minutis. Väikelaps:20-30 minutis. Vastsündinu:30-50 minutis. 6. Mille poolest erineb sisse- ja väljahingatav õhk? Ainete sisalduse poolest. 7. Mis on hormoonid ja kuidas nad toimivad? Hormoonid-Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka erilised keemilised ained. Toimivad: Hormoonid teguleerivad organismi ainevahetust ja selle kaudu ka talitust. 8. Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetavad hormoonid ja nende ülesanded! 9
vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse. . 9.Milline on südame töötsükkel? minutis 60 kuni 130 korda 10.Millest sõltub südamelöökide sagedus? sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis. 11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab? Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja seisundit. 12.Milliseid veresooni esineb inimesel? Arterid, veenid ja kapillaarid 13.Võrdle veresoonte ehitust. Veenid on õhemate seintega kui arterid, Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Kapillaarid on peenikesed õhukeseseinalised veresooned 14
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen
Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel...
kohta). Isase koala kutsehüüdu on irooniliselt kirjeldanud A. Scollan: 1 Ta kõneleb uusasuniku hirmust, kes kuulis öösel häält , mis kujutas endast «midagi vahepealset paksu joodiku norskamise, roostes hingedega ukse krääksumise ja millegagi rahulolematu sea röökimise vahel». Koala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid. Tiinus kestab 30-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes 5,5 grammi. Ema võõrutab poja imisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu: erilisi väljaheiteid, mis pole tavaliste ekskrementide sarnased, vaid koosnevad poolseeditud eukalüptilehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Sel perioodil kasvab koala poeg väga kiiresti. Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud
ja omavad tõsist ohtu inimese tervisele. Suguhaigused on olulised eelkõige oma võimalike tüsistuste tõttu. · Põdemise tagajärjeks võib olla viljatus (nii meestel kui ka naistel), eelkõige soetud põletikku põhjustavate suguhaigustega (klamüdioos, gonorröa). · Suguhaigused kanduvad üle emalt lapsele raseduse või sünnituse käigus: tulemuseks võivad olla raseduse katkemised, vastsündinu haigestumine, aga ka surm. · Sugulisel teel levivad haigused osalevad halvaloomuliste kasvajate vähi tekkes. · Soodustavad HIV nakkuse seksuaalsel teel ülekannet ühel inimeselt teisele. /http://www.koduskriining.ut.ee/yld_miks.php/ HIV-NAKKUS JA AIDS Esimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb
Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode 100%, vastsündinu 80%, täiskasvanu 70%, vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist,
Tean seda, et Eestis on naitsel abordiõigus olemas, aga ei tea mis aastast. Noored naised riskivad väga paljuga, kui teevad aborti. Peale aborti järgneb tihti depressioon, psüühiline häire, luupainajad. Abort jääb siiski inimese südametunnistusele eluks ajaks. On väga palju naisi, kes oma aborte kahetsevad ja kahetsevad kaua, isegi aastakümneid. Õnneks on ka naisi, kes ei poolda aborte. Nad arvavad, et aborti teha raseduse ajal on sama hea, kui vastsündinu kohe peale sündimist tappa. Nende arust vahet ei ole, lihtsalt abort on seaduslik. Abort võib tekitada noorele naisele ka suuri kahjustusi. Kui depressioon, prüühiline häire ja luupainajaid välja arvata, siis noor naine riskib ka komplikatsioonidega, mis võivad tekkida abordi tegemise ajal. Ta ei pruugi enam kunagi lapsi saada, või siis riskib ta vähiga. Iga vanem on õnnelik kui talle sünnib laps või lapsed. On hea vaadata kuidas
*) Inimese karvkate on osaline ja moondunud, inimahvil täielik. *) Inimese mõtlemine on abstraktne, praktiline ja ideoloogiaid täis; inimahvil peamisel praktiline. *) Inimene kasutab ära tehnoloogia arengut ja käsitsi valmistatud tööriistu; inimahvil on algsed töötiistad. *) Inimese selgroog on S-kujuline; inimahvil vaid ühe kõverusega. *) Inimese sünnijärgne areng on pikem protsess, vastsündinu on väetim ning mitte nii välja arenenud, kui inimahvil. *) Inimese ajumaht on 3-3,5 korda suurem, kui inimahvi oma. -) Iseloomusta keemilise evolutsiooni etappe? (3/3p) *) I etapp erinevate gaaside reaktsioonil tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (nt aminohapped ja suhkrud). *) II etapp nende orgaaniliste ühendite polümeriseerumine ehk polüpeptiitide teke. *) III etapp polüpeptiitide organiseerumine molekulide kogumikeks. -) Kas elu võiks Maal tekkida ka praegu
Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ ALUSHARIDUSE PEDAGOOG Mari Nõlvak KESKKONNAÕPETUS ALUSHARIDUSES Allikad Juhendaja: Asta Tuusti Rakvere 2016 Allikad 1) "Looduse leksikon" Mall Värva "Looduse leksikon" on ideaalne raamat just väiksemale lapsele, kes alles õpib loodust tundma. Raamatus on selged pildid ja joonised, mille järgi lapsel on hea ja arusaadav õppida kõike uut enda ümber. Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (met...
Kirurgiline ravi – kõrvaldatakse pärilikud väärarengud Geeniteraapia – organismis asendatakse defektne geen tervega Vähkkasvajate tekkepõhjused on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon m’nelt selliselt geenilt, mis sel htekel ei tohiks avalduda. Valede geenide avaldumine võib tuleneda otseselt genotüübi iseärasusest, olla tingitud keskkonnatingimustest või mõlema koostoimest. Näiteks võib vastsündinu leukeemia olla pärilik, kuid võib välja kujuneda ka keskkonnategurite toimel.
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
