2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia 4) lõhilaste infektsioosne aneemia 1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos Infectious Haematopoietic Necrosis (IHN), tekitajaks on rabdoviirus, mis on lähedane VHSi ja SVC tekitajale. Haigestumist soodustab ca 10°C temperatuur. Temperatuuril üle 15° haigestuvad kalad harva. Haigestuvad peamiselt vastsed rebukotistaadiumis, nende suremus 8...15 päeva jooksul võib olla kuni 100%. Aastatse kalade suremus ei ületa tavaliselt 10%. Kaladel kaaluga üle 100g kulgeb IHN krooniliselt ja kadu on väike. Vastsetel on kliinilisteks tunnusteks verevalumid rebukotis, kõhupinnal, silmades pupilli ümber, nahk on tume, võib esineda punnsilmsus ja astsiit kõhuõõnes. Pärakust väljub pseudoroe pikkade valgete niitidena, uimede alused veritsevad
Levinud üle kogu Eesti. Üldiselt on liik levinud Euroopa keskosas. Arvukus on viimastel aastatel vähenenud. Elupaigaks on leht-ja segametsad, puisniidud ning soovõsad. Esineb ka parkides ja aedades. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga lind. Sootihane on Eestis paiga-, hulgu-ja rändlind. Sügisel rändab osa tihaseid meilt ära. Linnu põhitoiduks on väikesed mardikad ja vastsed. Pesakoha valib emaslind, kes pesa ka üksi valmis ehitab. Pesa ehitatakse puuõõnsustesse ja selle kõrgus oleneb sobiva puuõõne kõrgusest. Pesa koosneb samblast ja rohukõrtest. Kurnas on 6....9 muna, mis on valged, roostepruunide pisilaikudega. Haudevältus on 13....15 päeva. Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesa hoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga 1,2....1,6 aastat . Maksimaalne eluiga 10aastat ja 4 kuud
Moodsa ema ürgne kutse Pool aastat tagasi emaks saanud Merle Liivak uurib, miks on imetamisest saanud meie aja üks suuremaid paradokse ja kuidas vastata ürgsele kutsele rinnaga toita. Oh, see on lihtne nagu truki kinnipanek, arvasin enne poja sündi rinnaga toitmisest. Aastaid tagasi maalis üks mu sõbratar sellest pildi kui millestki eriti nauditavast ja sensuaalsest. Beebi saabudes aga avastasin end justkui arvutimängust, seiklemas mööda takistusi täis labürinti. Higisena nagu ehitusel rassiv nõukogude naine ja kaugel beebiajakirjades kohatud rõõsadest superemadest. Esimesed raskused ilmnesid juba sünnitusosakonnas. Teisel päeval oli valus imetada ja kolmandal tulid lõhed. Raamatutest võis lugeda, et tavalisim põhjus on lapse vale asend, kuid siin tundus kõik korras olevat. Võtsin kuulda üht ja teist nõu, ent miski ei aidanud. Viiendal nädalal ärkasin öösel lapse nutu peale üles ja nutsin kaasa. Valu imetamisel oli paisunud talumatuks j...
63. Ehmestiivalised (Trichoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 64. Ehmestiivaliste (Trichoptera) ja liblikaliste (Lepidoptera) ehituse ja eluviisi võrdlus. 65. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest. 66. Surusääsklased (Chironomidae) ja pistesääsklased (Culicidae): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Eesti vetest. 67. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti vetes (vähemalt neli). 68. Pistesääsklaste (Culicidae) ja klaasiksääskede (Chaoborus) eluviisi võrdlus. 69. Soovimatud putukad (Insecta) inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud, lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone. 70. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: mis on ühist, mis erineb. 71. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid. 72
sageli põhjaallikate läheduses. Emane, keda saadab üks või mitu isast, hoidub peaga vastuvoolu ja loobib hoogsate sabavarre liigutustega pinnase laiali. Mari koetakse tekkinud lohku ja isane viljastab selle. Kudemise ajal toimuvad isaste vahel pidevad kokkupõrked. Osa marjateri jääb viljastamata, paljud kantakse vooluga minema ja süüakse ära mageveekalade poolt. Marja välja heitnud, katab emane lohu kruusaga. Kujuneb kuhik, mille all marjaterad arenevad ja kooruvad vastsed viibivad rebukoti imendumiseni. Pärast kudemist algab sugukalade massiline hukkumine. Kõige enam väljakurnatud isendid surevad juba koelmuil, teised kanduvad allavooli ja heidavad hinge teel suudme poole. Kudemise ajal muutuvad nii isased kui emased kalad tumepunasteks. Maimud väljuvad pärast rebupõie imendumist pesakuhikust ja ujuvad allavoolu, toitudes väikestest vees elavatest selgrootutest ja vettelangenud putukatest
emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saaks röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10-25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ) Toitumine Haugi toit on sõltuvalt keskkonnatingimustest ja kala suurusest õige mitmekesine. Tavaliselt sööb ta kõige arvukamaid kalaliike. Järvedes ja veehoidlais on nendeks särg, ahven, kiisk, latikas ja nurg
redutseerub,taandub e suunas: ,. - e ja hääldamine peaaegu ühtib: eesti, , eksam - ,eha, . i - Üldiselt on i ja hääldamine peaaegu sarnane: lipp - , piima- .Tuleb silmas pidada,et ,, ja järel vene redutseeesub,taandub õ suunas:, , . õ - Vene on kõrge keskvokaal,hääldamiselt lähedane i-le. ä, ö, ü ja nende vastsed vene keeles. Vene keeles puuduvad ä,ö,ü. Eesti ä vstena kasutatakse vene keeles sõna algul -d, mujal -d: Äksi - , Pärnu- , rahvusvahelistes sõnades ka e-d(bülletään ). Eesti ö vastena kasutatakse vene keeles sõna algul -d(ökonomist-) mujal peamiselt ,e ( montöör - , mööbel - ). Eesti ü on kõrge eesvokaal.Vene keeles puudub analoogiline häälik. Vene keeles kasutatakse ü vastena -d või -d (füüsika - , Ülemiste )
idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed. Nad toituvad vees leiduvast orgaanilisest ainest ning vahetavad kasvades kesta nagu kõik vähilised. Arenevad vähikesed kestuvad ning neile kasvab juurde uusi jalapaare. Elutsükli pikkus oleneb vee temperatuurist ning toidu hulgast. Suguküpseks saab soolavähike kolm nädalat pärast munast koorumist. Täiskasvanud vähikesed paarituvad kiiresti, et jõuaks muneda enne, kui lomp ära kuivab. Emased võivad elada kuni neli kuud ning muneda iga nelja päeva tagant kuni 140 muna.
Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed. Nad toituvad vees leiduvast orgaanilisest ainest ning vahetavad kasvades kesta nagu kõik vähilised. Arenevad vähikesed kestuvad ning neile kasvab juurde uusi jalapaare. Elutsükli pikkus oleneb vee temperatuurist ning toidu hulgast. Suguküpseks saab soolavähike kolm nädalat pärast munast koorumist. Täiskasvanud vähikesed paarituvad kiiresti, et jõuaks muneda enne, kui lomp ära kuivab. Emased võivad elada kuni neli kuud ning muneda iga nelja päeva tagant kuni 140 muna.
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine........................
sügavates kihtides madal temperatuur ja hapnik. Järve-ahaskoodik on kantud 1998. a Eesti Punasesse Raamatusse eriti ohustatud liikide hulka. 2008. aastal valminud Eesti ohustatud liikide punases nimestikus aga järve-ahaskoodik puudub. 4 Suurselgrootuid esines 2008. aastal Vagula idakalda piirkonnast võetud proovist 21 taksonit. Üldarvukusest moodustasid 72 % surusääsklaste vastsed (Chironomidae). (Eesti väikejärvede seire 2008) Kalastiku seirel leiti 2008. aastal Vagulast 10 kalaliiki: latikas, kiisk, ahven, latikas, nurg, koha, särg, linask, roosärg ja viidikas. Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003
muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva. Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud käigu pikkuseks 0,5-5 mm. Emaslest toitub nahast, süües sarvkihti kuni 15 mm pikkusi käänulisi käike. Käigud on nähtavad läbi nahapinna hallikate joontena. Munad munetakse käikudesse ja nende kohale närib emane lest ventilastiooniavad. Vastsed elavad samades käikudes, nad toituvad emase näritud nahajäänustest ja kudede vedelikust, ise nad käike ei tee. 4 Sügelistega patsientidel on lestasid tavaliselt vähe, 10-30 isendit, kuid vanuritel ja ka aidsihaigetel võib neid nõrga imuunvastuse tõttu olla sadu. Nakatumine sügelistesse toimub tiheda vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega. Nakatuda võib igas vanuses
ei saa 332. Rütmigeenid: Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per-geenid) mutatsioonide teke ja avastamine- Supermutageeni toimel tekkivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel (hemisügootses olekus), sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik-X-kromosoomiga emased (kellel on ka üks Y-kromosoom). 333. Liikumine toidu suunas: liikumisaktiivsus toidu suhtes on geneetiliselt määratud, ringirändajad vastsed liiguvad pidevalt ega asetse toidu suhtes ühtlaselt, paigalistujad vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi 334. Kemo ja fototaksis: bakterite ja teiste mikroorganismide liikumine toidu (kemo) suunas ja valguse (foto) suunas on adaptiivse tähendusega, kõrgematel loomadel uuritud suguatraktantide toimega 335. Pesakoristuskäitumine: ebahügieenilisuse tunnus on dominantne, haploidsete isaste tagasiristamisel hügieenilise diploidse
areng ja muna võib hukkuda teiste keskkonnamõjude tõttu. Pärast blastodermi väljakujunemist on muna vastupidav ja talub ka madalat temperatuuri. Muna arengu alguses ja ka lõpus, kui areng taas kiireneb, on see tundlik hapnikuvajaku suhtes[2]. 6.4.2 Vastkoorunud Vastsed kooruvad meie veekogudes olenevalt vee temperatuurist enamasti juuni lõpul või juuli algul. Külma kevadsuve korral võib leida marjaga emavähke veel juuli lõpul. Pärast koorumist püsivad vastsed mõnda aega ema laka all. Seal on nad kaitstud rohkete vaenlaste eest. Esimese astme vastne elab rebukoti toitainete varal. Pärast esimest kestamist (umbes 710 ööpäeva vanuselt) sarnanevad vähipojad väliselt oma vanematega. Pärast teist koorumist alustavad nad iseseisvat elu, otsides varju põhjasubstraadi alt ja vahelt. Pärast poegade lahkumist laka alt vahetab emasvähk tavaliselt kooriku ja hakkab rohkesti sööma
munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine
Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja kurnamiseks. Nokkloom on imetaja kuigi ta muneb. Munad on nahkjad ja neid hautakse umbes 2 nädalat. Mune on harilikult kuni kolm. Ta haudub pojad välja nagu lind oma kehasoojusega
Laguahel põhineb surnud orgaanika ja väljaheidete astmelisel kasutamisel toiduobjektina ainult siis kui seda ekstra küsitakse, nt. Kõdunev leht vihmauss- hooghännalised mullalestad mullaprotistid c. Nugiahel-iga järgnev lüli parasiteerib eelmisel lülil, nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed käguvaablane kiresvaablane eosloomad(protistid) 2. Bioproduktsioon on määratud biomassi juurdekasvuga ajaühikus mingi pindaalaühiku kohta a. Fotosünteesivad taimed b. Tsüanobakterid c. Vetikad d. Sõltub: i. fonosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest ja selle kättesaadavusest ii. Soodsast temperatuuri vahemikust iii. Niiskuses 3
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõ...
Haug HAUGI ELUPAIK JA-VIIS http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. ...
protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas. Kalade mitmesugustes elundites ja kudede(kõige sagedamini lihastes, harvemini maksas ja marjas) muutuvad protserkoidid järgmise staadiumi vastseks plerotserkoidideks. Vastne on tavaliselt 1-3mm lai ja 0,6-15mm pikk, kuid väljasirutatult võib olla kuni 60mm pikkune. Üksikud paelussi vastsed kalal haigust ei põhjusta. Kui inimene või loom sööb sellist toorest või pooltoorest kala või marja, areneb plerotserkoidist 2,5 kuu jooksul suguküps paeluss. Laiussi plerotserkoididega invadeeritud kala võib tarvitada toiduks pärast vastsete kahjutukstegemist. Selleks on vaja kala keeta või praadida kuni 30 minutit, soolatud kala aga võib süüa alles kahe nädala pärast. Madalal temperatuuril (mitte kõrgemal
KARBID meeleeundid Tähtsamad meeled on kompimis ja maitsmismeel.neil puudub pea ega näe.eriti tundlik on kompeelund jalg. Elukoht Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes toitumine Läbi tema keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit Paljunemine Karbid on lahksugulised.emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed.mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel,enne kui nad veekogu põhja laskuvad,kus nad karpideks arenevead Tähtsus looduses Looduses:toiduks teistele veeloomadele,filtreerivad vett Ja inimese elus Inimestele:müügiks,toiduks(auster),saadakse pärle,tehakse nõõpe.jahvatades muu toiduga viiakse lindusele sõõgiks. VÄHID Vähi närvisüsteem ja meeleelundid Vähil on avataud vereringe
Meretigude ja karpide kodadest suveniirid, ehted. Ka kreemides, maskides (teolima) Looduses on limustel tähtis koht toiduahelates. Teod ise söövad mitmeid taimi, vetikaid, seeni ja samblikke ja ka röövtoidulisi liike, samuti söövad teod teisi tigusid. Samas on tigu ise toiduks paljudele mardikatele, kaladele, kahepaiksetele, roomajatele, lindudele ja imetajatele (siil, rebased, metssead). Mõne teo sees arenevad ka parasiitusside vastsed, kes ohustavad ka inimesi. Karbid filtreerivad veest toiduks pisivetikaid ja -loomakesi ning koos nendega eraldavad veest ka surnud organismide osakesi. Karbid kuuluvad kalade, lindude, imetajate, krabide ja meritähtede menüüsse. 7. Hk lülijalgsed: iseloomulikud tunnused ja esindajad (võrrelda omavahel: alamhõimkond vähid, kl ämblikulaadsed ja kl putukad). Välimuselt küll väga erinevad, kuid ka ühiseid jooni: • lüliline keha;
· "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6 Luuletus "Ärge tapke inimest" 1919 Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, millal katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi. Teotus teile ja häbi! Kuidas olen alandet, kui te tapate, kuidas olen veel teiega, kui te tapate,
Hõõrel- neelu eesmise osa pinnal asuvad kitiinhambakesed millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine Aia- ja põllupidajatele teevad nad tüli sellega, et närivad madalakasvuliste taimede, näiteks maasikate lehti ja vilju. 50) Tähtsus looduses Tigu: 1) toiduks loomadele 2) nendes arenevad mitmesugused parasiitusside vastsed 3) lüli aineringes 4) kahjustavad taimi ja vilju Karp: 1) biofiltrid 2) on toiduks 3) pärlid 4) lindudele jahvatatakse nende koda 5) kahjustavad veealuseid ehitisi ja laevu 6) kodadest valmistatakse nööpe 7) hävitavad väikesi veeloomi ja nende ujuvaid vastseid 51) Looduskaitse all olev on Ebapärlikarp, sest inimesed jahivadneid pärlite pärast Lülijalgsed 52)Ehitus: 1) selgrootud 2) lüliline keha
Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid. 1.Pastöriseerimine: Kompost pannakse riiulitele või tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Õhu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid, kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul. Kui temperatuur kipub ületama 60C, tuleb kindlustada korralik värske õhu juurdevool. 2. Laagerdamine: Komposti temperatuur hoitakse 50-55 C juures. Selleks tuleb pastöriseerimise lõppedes temperatuuri järk-järgult alandada tasemeni, kus actinomyceteste tegevus on aktiivne. Täpne temperatuuri valik sõltub kompostikihi paksusest kastides. Sellist temperatuuritaset tuleb
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis t...
04.2012). Eesti ojades ulatub jõeforelli kudemine oktoobri keskelt jaanuari lõpuni, sest siis on vool tugev. Kudealad asuvad kärestikes, kus on kruusane põhi. Embrüonaalne areng kestab tavaliselt 4-5 kuud ja sõltub vee temperatuurist (Fishes of Estonia, 2003, 106). 1.5. Toitumine Noored jõeforellid toituvad putukatest ja muudest selgrootutest, näiteks krevettidest, kärbestest, ühepäevaliblikatest. Jõeforellide toidulaud on mitmekesine: vee-ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad ja sipelgad. Suuremad jõeforellid on aktiivsed röövloomad, kes söövad isegi maismaaloomi, nagu hiir, uruhiir ja linnupojad (http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout, 23.03.2012 ). 1.6. Mõõtmed Tema pikkus on tavaliselt 2535 cm, kaal 200500 g, harva kuni 2 kg, kuid 1974 püüti Tsehhoslovakkias 7,2 kg raskune jõeforell (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012).
Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole
Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid. · Pastöriseerimine Kompost pannakse riiulitele, tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Ohu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid, kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul. Kui temperatuur kipub ületama 60C, tuleb kindlustada korralik värske õhu juurdevool. · Laagerdamine Komposti temperatuur hoitakse 50-55 C juures. Selleks tuleb pastöriseerimise lõppedes temperatuuri järk-järgult alandada tasemeni, kus actinomyceteste tegevus on aktiivne. Täpne temperatuuri valik sõltub kompostikihi paksusest kastides
seenparasiidiklassi Nosema eri liikide koosinfektsioon, mida leiti igast uuritud CCD juhtumist.[15] Selles referaadis seletangi, millised olid põhilised perede kokkuvarisemise hälbe põhjustaja teooriad ning mis oli tegelik süüdlane. 3 1. Sümptomid Peret, mis on kokku varisenud CCD tõttu, iseloomustavad järgmised samal ajal toimuvad nähtused [16] : · Koorumata vastsed mahajäetud pesas. Samas kui tavaliselt ei jäta mesilased pesasid maha, kuni kõik vastsed on koorunud. · Tarust võis leida nii mett kui ka õietolmu. Tavaliselt oleks see teiste mesilaste või muude organsimide poolt ära võetud. · Kuninganna kohalolek. Kui kuningannat ei ole kohal, siis taru sureks, kuna aga kuninganna oli olemas, peab põhjus mujal olema. Sümptomid, mis võivad eelneda kokkuvarisemise algusele:
Emased naaskelsabad käivad munemas hobuse pärakupiirkonda. tekkinud sügeluse tõttu nühivad hobused end seinte ja piirete vastu, levitades parasiidimune. Nakatumisest annab märku tavaliselt ärahõõrutud saba ja kihelus selles piirkonnas. Maokiintõbi. · Emane maokiin muneb suve teisel poolel hobuse jäsemete siseküljele väikesed kollased munad, mis hobune tänu tekkinud kihelusele sisse lakub. Maos arenevad munadest 1-2cm pikkused punased vastsed, mis kinnituvad maoseina külge ja parasiteerivad seal terve talve. kevadel lahkuuvad kiinivastsed hobuse organismist ja arenevad kiinideks, kes munevad taas hobuste jäsemete siseküljele. Parasiteerimine hobuse organismis põhjustab toksikoosi, raskematel juhtudel võib ette tulla ka maorebendeid. · Hobused peaksid regulaarselt saama ussirohtu. Sporthobustele on soovitav ussirohtu anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal
Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. Tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu suureneb; põhjuseks - kuna kaldaäärne põhjapinnas on rikkam orgaanilisest ainest ja vool on
Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis). Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel
1.2Sigimine Harilik ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgrootu organism. Sugukõpseks saavad nad 10-15-aastasena ning on tavaliselt lahksugulised, kuid ebasoodsates tingimustes võib muutuda ka hermafrodiitseteks. Eestis elava hariliku ebapärlikarbi emased isendid munevad juulis munad enda liistaklõpustele, kus need viljastatakse veega kandunud isaskarpidest väljunud seemnerakkude poolt ning arenevad edasi pihtvastseteks e. glohhiidideks. Umbes kuu aja pärast vabanevad vastsed lõpustelt ning peavad leidma võimalikult kiiresti endale vaheperemehe, kelleks on Eestis asuva hariliku ebapärlikarbi jaoks tavaliselt jõeforell. Parasiteerivad glohhiidid püsivad vaheperemehe lõpustel kuni järgmise aasta kevadeni ning vabanevad temast mais või juunis. Pärast moonet langevad nad veekogu põhja ja kaevuvad kuni poole meetri sügavusse põhjakihti, kus elavad ligikaudu 2 aastat. Pärast seda tõusevad nad veekogu põhja pindmisse kihti, kus elavad ka täiskasvanud isendid
Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed rooma müoloogias. Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid ja kaksteist suurt olümplast Titaanid , keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad. Nad olid päratud suured ja uskumatult võimsad
sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad. Rahvapärasid nimetusi: vabarn, vaarakas, vaargas, aavermo, oarmari. LIIGID Vaarikas (Rubus idaeus) kuulub roosõieliste sugukonda ja muraka (Rubus) perekonda. W. O. Focke järgi eristatakse muraka perekonnas 12 alamperekonda. Muraka perekonnas on umbes 400 liiki, neist kasvab Eestis looduses kuus liiki.
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab ...
Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui aga tüvi on murdunud või muul põhjusel maha vedelema jäänud, on seened vaid teretulnud. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber
ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib väljaspool pesa ainult 10-15 % pesa töösipelgatest, 25-33% kogu perest moodustavad jahedates kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad. Umbes poole kogu perest moodustavad pesas tegutsevad ammsipelgad, sisetöölised ja pesas viibivad välistöölised. Selline tööjaotus on vajalik pere
Vihmametsade sümbioosi esimeseks näiteks on putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest ning sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa. Möiraahvidel pole midagi selle vastu ning ei lase end sellest mõjutada. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. [15] Parasitism Näide parasitismist oleks olukord, kus troopilises vihmametsas on sümbioos kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
Kolmeks kõrgpunktiks osutusid aasta 200, ajavahemik 800-1200 ning Väike jääaeg (ligikaudu 16.-19. sajand). Just siis kasvas jõudsalt rahvastik, mille tulemusena raiuti põllumaade ja tööstusliku tootmise tarvis maha senisest enam metsa. Väikese jääaja kestel lisandus olulise tegurina veel kivisöe põletamine. Kui siiani on kliimamudelites muutuste ulatuse hindamise aluseks võetud industriaalrevolutsiooni eelne olukord, siis vastsed leiud annavad põhjust arvestused ümber hinnata. Maakasutus Põllumajandus on peamine maakasutuse viis. Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks. Üldiselt hõlmab põllumaa 38% maailma maismaast ning see ala on endiselt kasvamas. Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 miljonit hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See
1. Kõva võitleja- loomult agressiivne, näitab vastasseisu grupiliikmetele ja liidrile. 2. Sõbralik abistaja-tahab lähedussuhete vahendusel kõiki ja kõiges abistada. 3. Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt. Grupi arengutasemetel toimuvad muutused: 1. Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus, mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad , millised on sobivad käitumisviisid ja püüavad selgusele jõuda nendele sobivad ja võimalikus rollis. Grupis püütakse määratleda eesmärgid ja luua esmased reeglid nende saavutamiseks. Tööjaotus pole välja kujunenud ja palju sõltub juhusest. Üksteisele esitatakse küsimusi, selgitamaks teiste liikmete seisukohti ja muid andmeid. Omavahelistes suhetes ollakse ettevaatlikud ja pinnapealsed, kuid viisakad.
tääkliilia seemned. Koorunud liblikaröövikud söövad küll seemneid, aga jätavad piisavalt alles, et taim saaks normaalselt paljuneda. KÕRBE JA RÄNDTIRTSUD elavad Aafrika ja Aasia kuivades steppides ning poolkõrbetes. Nad võivad esineda parvedes elava vormina, kui ka tagasihoidlikumalt värvunud üksikelulise vormina. Parveline vorm ilmub välja pärast seda, kui mitu aastat on korralikult sadanud. Suurtesse karjadesse koonduvad juba maa sees munast koorunud lennuvõimetud vastsed, kes lähevad kohe liikvele, et toitu leida. Kui neist on valmikud arenenud, jätkavad nad üheskoos uute söödamaade otsinguid. Rändtirtse on vaos hoitud putukamürkide abil, parvede tekkimist ei õnnestu aga kuidagi takistada, sest võimatu on hävitada kõiki üksi elavaid tirtse. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem kinni hoida. Vajaliku vee saab prussakaherilane kätte okstelt, kuhu koguneb kastevesi. Valmikud toituvad nektarist, vastsed aga prussakate kehas, keda emaherilased nende jaoks püüavad. Emane püüab putuka kinni, halvab selle astlatorkega ning veab urgu. Mürgist halvatud, kuid veel elava prussaka sisse muneb ta ühe muna. Taimed Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
Päikesepaneelide mõju looduskeskkonnale vähe uuritud. Päikesepaneelide mõju näiteks veeputukate arvukusele ei ole peaaegu üldse uuritud. USA bioenergia keskuse uuring näitas, et päikesepaneelid võivad putukate arvukust kahandada. Teadlased selgitasid, et näiteks kiilid võivad päikesepaneele nende peegelduse tõttu veepinnaks pidada. Putukad võivad päikesepaneelidel paljuneda, muutudes samas teistele loomadele ja lindudele kergeks saagiks. Niiskust vajavad vastsed võivad aga kuumas päikeses hukkuda. Päikesepaneelide puhul on tegemist niinimetatud ökoloogiliste lõksudega. Inimesed vajavad päikesepaneele lisaenergia tootmiseks, kuid need paneelid võivad kõigutada ökoloogilist tasakaalu. Mida enam päikesepaneele, seda suurem on veeputukate hukkumise tõenäosus. Teadlased tegid katse Ungaris Duna-Ipoly rahvuspargis, kuhu pandi erineva disainiga päikesepaneele. Uuriti, kuidas kiilid nende suhtes käituvad
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
