emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane , kelle vaheperemeheks on veetigu ja säilitusperemeheks on kala. 133. Paelusside uued lülid moodustuvad a) päise juures; b) viimase lüli juures -õige 134. Paelussidel seedeelundid a) paiknevad eraldi igas lülis; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad -õige 135
väldi hallitanud loomasööta, et hoida ära piima ja liha saastumise; hallitusseente leviku pidurdamine: toiduainete sorteerimine; piisav termiline töötlemine; toiduainete külmutamine; konservantide kasutamine. NB! Hallitus ei arene mitte ainult toiduaine pinnal, vaid ka sees. Hallitanud toiduaineid ei tohi toiduks tarbida. HELMINTOOSID ehk USSTÕVED Haigustekitajad jagunevad: ümarussid; lameussid. NB! Helmindid või nende vastsed võivad esineda kõigis elundeis ja kudedes. ASKARIDOOS ehk SOLGETÕBI Haigusnähud: · sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad. · võib esineda ka kõhuvalu ja isegi soolesulgust. · mõnikord tekib nahale punetav lööve. · tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Läbi karbi keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit. Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka). Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikeseid veeloomi ja vetikaid, ise on nad toiduks mitmesugustele veeloomadele (veelindudele) Inimesed kasutavad osa karpe söögiks, nt austreid, kammkarpe, söödavat rannakarpi ja söödavat südakarpi. Sissevooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi koos toiduga karbi õõnde liigub.
ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Kärjelinnad Kodumesilase kärg on miniatuurne vahast asula. Vaha valmistavad töömesilased oma tagakehas leiduvate näärmete nõrest ning meisterdavad sellest kärje, mis koosneb korrapärastest kuusnurksetest kärjekannudest. Osa kärjekanne täidetakse nektari ja sülje seguga (sellest tekib mesi); teistes on õietolmuvaru või arenevad vastsed. Suvel tuulutatakse ja jahutatakse taru tiivapaaride ühisjõul ning jaheda veega. Tiibu väristades pesa soojendatakse. Tantsivad mesilased Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool
saastamine*erosooni kujunemine. ``+`` mõju: mulla omaduste parandamine- kultuuristamine(tõstab viljakust). *väetamine*kuivendamine*niisutamine*mulla harimine. 12. Mulla koostis: 1.mineraalsed ained(pärineb lähtekivimist). 2. Orgaanislised aind(loomsestest, taisetest jäänustest ja huumusest) 3. Mullavesi(lahustunud mineraalid(pärineb sademetest ja põhjaveest).4.mulla õhk (on hapniku vaesem ja CO2 rikkam)5. Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske. Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15
lestad, tolmulestade eritised põhjustavad allergiat, puugid kannavad edasi haigusi, osa lesti rikub inimese toitu 5.Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas)
kehakilogrammi kohta 40 mlvett. · Mida noorem on organism, seda suurem on Mid i d tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus! Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil : · 1. vesi on kliimat kujundav faktor. nt sademed veeringe sademed, veeringe · 2. vesi kui elukeskkond. · 3. vesi kui arengukeskkond. · 4. vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, p , , vastsed, suguküpsed organismid. · 5. veehulk määrab ära ökosüsteemi 5 veehulk määrab ära ökosüsteemi bioproduktsiooni (taimse massi juurdekasv pindalaühiku kohta) pindalaühiku kohta)
Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees sõltuvalt regioonist kas magevee või mere kalaliikede esindaja. Sattudes uue subtraadi protserkoid sisseneb kala kudedesse (hepar, musculi, kalamarjasse jne ) ja hakkab arenema plerotserkoidiks . Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia. Mõnedel juhtudel võib areneda sooletraktis rohkem kui 10 aastat asümptomaatiliselt
paarumist. Sipelgad on loomtoidulised. Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne. Veri liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea piirkonda. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ja jõuab lõpuks südamesse tagasi. Seega on putukatel avatu vereringe. Veri kannab kehas edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse. Hapnikku aga putukate veri ei transpordi. 46. Kus arenevad parmude vastsed? Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases. 47. Kes on inimkaaslejad putukad? Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes
- ristlõikes keha ümar - keha pinnal paks kutiikula - seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga 33 ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ningjõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. 3. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. 4. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. FASMIIDSED vs FASMIIDITUD: 34
Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Liblikate levik Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem- u. 105 000-, päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas
kaevandada tema kudedes. Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib kohata leedikuid, kelle vastsed elavad jahusaadustes. Nende olemasolust annavad teada röövikute valmistatud võrgendist torukesed toiduainete sees. Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Selgrootud on kõige vormi ja liigikirevam rühm Eestimaa looduses ning kahtlemata ka kogu maakeral. Selgrootute maailm on põnev ning pakub
Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Põld-uruhiir juurikad, rohttaimed, marjad, putukad, nende vastsed Võsa-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned ja puukoor (Joonis 5 lendorav, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm) Huvitavaid fakte ja juhtumeid: Närilised on kõige popimad koduloomad. Närilised on väga osavad ronijad. Näriliste lõikehambad kasvavad kogu elu. Kord päästsid lemmikloomadena peetavad närilised pere suuremast tulekahjust, tehes kõva häält.
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. · Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte, mille tagajärjl võib kogu puu kuivada. Paakspuu (Frangula alnus) pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu ·Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba
öösel magab veekogu põhjas. Kuival ei liigu sookilpkonn nii kiiresti kui vees. Siiski on ta maismaakilpkonnadest märksa vilkam. Kuid sookilpkonn hoidub veekogu lähedusse ning vähimagi ohu korral põgeneb vette ja kaevub vajadusel mudasse. Toitumine Sookilpkonn sööb kõiki elukaid, keda kätte saab ja kellest jõud üle käib. Põhiosa toidus moodustavad putukad ja teised lülijalgsed, keda püütakse nii vees kui kuival: kiilide, sääskede ja ujurite vastsed, tirtslased, tuhatjalad ja kakandid. Lisaks sööb ta kahepaiksed, usse ja limuseid. Taimi sööb ta üksnes harva. Kalu sööb sookilpkonn samuti harva, sest ei saa neid kätte. Üksnes nõrgad ja haiged kalad langevad kilpkonna saagiks ja niimoodi täidab sookilpkonn kalade asurkonnas looduse sanitari rolli. Toidujahil lähtub sookilpkonn mitte niivõrd nägemises kui teravast haistmisest. Ajalugu Ajalugu
Täht- Noolöölane ja lehtede all kookonites,valmikud väljuvad aprillist juunini. • Emased munevd munad lehtedele ja röövikud toituvad umbes kuu aega enne,kui lähevad mulda nukkuma. • Tõrjena korjata käsitsi ära. Juurekaahjur Maipõrnika vastne Maipõrnika vastsed söövad taimede juuri,valmikud kasepuulehti. Tõrjeks juurekahjurite kahjustuste vältimiseks tuleks taimlates teha korralik sügav mullaharimine. • Keerukärsakas on Kase putukas, kellele on keerukärsakas iseloomulik, et ta keerab kase puulehe rulli ja muneb oma munad sinna sisse. Kooruv vastne toitub puulehest.
Parasitism ehk nugilisus on fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide omavaheline +/-suhe. Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. A) Biotroofne parasitism (ei põhjusta peremehe surma) on looduses laialdaselt levinud. NT sääsk B) Nekrotroofne parasitism: parasiit põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama. NT paljud kiletiivaliste vastsed elavad putuka röövikute sees C) Välisparasiidid (ektoparasitism): parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. NT paeluss, puuk, lutikad jne D) Endoparasitism - siseparasiidid: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes NT bakterid ja viirused A) Ajutine parasitism esineb vaid organismi elu teatud perioodidel või teatud elutsüklitel. B) Alalise parasitismi puhul elavad organismid kogu elu koos.
LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL Garina Kall Sirje Pikpoom Alla Ramazanova Tatjana Uzmenova Naha sügelemine võib viidata: ● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi ...
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada ko...
SAKU GÜMNAASIUM Kreet Käärma RICHARD ROHU ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Inga Uusmaa Saku 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I RICHARD ROHU ELU 4 1.1 Richard Rohu lapsepõlv 4 1.2 Richard Rohu kujunemine kirjanikuks 5 II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna ...
paarumist. Sipelgad on loomtoidulised. Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne. Veri liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea piirkonda. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ja jõuab lõpuks südamesse tagasi. Seega on putukatel avatu vereringe. Veri kannab kehas edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse. Hapnikku aga putukate veri ei transpordi. 46. Kus arenevad parmude vastsed? Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases. 47. Kes on inimkaaslejad putukad? Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes
regulatsioonimehhanismide abil. 92. Rütmigeenid. Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per- geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: supermutageeni toimel tekivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine.
minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui surevad viimased isendid, sest maailmameres ringi hulkuva mõnekümne tuura omavahelise kohtumise tõenäosus on kaduvväike. Tuur on siirdekala, see tähendab, et ta elab peamiselt meres, kuid kudemiseks siirdub jõgedesse. Tuur rändab jõgedesse juba lumesulamisajal, kuigi kudemine toimub juunis-juulis. Koelmud asuvad vähemalt 2 m sügavuses vees, kus on kiire vool ja kõva põhi. Vastsed kooruvad juba 3...6 päeva pärast ning on värvuselt mustad, meenutades konnakulleseid. 7...8 sentimeetri pikkuselt on väikestel tuuradel juba samasugune luuline rüü nagu suurtelgi. Tuur saab hilja suguküpseks - alles 15.-17. eluaastal ning ta eluiga võib küündida enam kui 35 aastani. ·On huvitav, et vaatamata oma hiiglaslikule kasvule ja röövellikule välimusele, pole tuur röövkala! Veelgi enam, täiskasvanuna puuduvad tal isegi hambad
metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed. Eelistatumateks toitumispaikadeks on metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad, veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides. Pesitsemine: Suve jooksul pesitseb kaks korda,
ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Eestikeelne harilik sarapuu nimi Ladinakeelne Corylus avellana L. nimi Rahvapärased pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda sarapuulised, perekonda sarapuu. kuuluvus Eluvorm Rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas
sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus
arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine. Rohukonna munad moodustavad vees vormitu kogumi konnakudu. Munadest väljuvad vastsed, keda nimetatakse kullesteks. Algul on nad rohkem kala kui konna moodi. Areng toimub moondega. Mõnel konnaliigil hakkavad munarakkudest arenema järglased vanemate seljal. Rohukonn talvitub vees. Toiduks sobivad rohukonnale putukad, ämblikud, teod, vihmaussid kõik kellest jõud üle käib. Konn neelab toidupala tervena. Soojalembese loomana saab rohukonn tegutseda ainult soojal ajal ning ta vajab siis palju toitu. Jahedal ajal on rohukonn loid, sööb vähe või ei toitu üldse
Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Liblikate levik Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem- u. 105 000-, päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas on aga lisaks ainult pimeduses lendavatele
kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav
139 liiki, neist 56 vahetult järvel. Järves elab 35 liiki kalu. Peamisteks kaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik. Angerja üliväike looduslikku vähesuse tõttu Võrtsjärves on seda pidevalt täiendatud. Foto 2: Võrtsjärve angerjas Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed. Järve läänekaldal on pidev ja lopsakas pillirooriba, ning läänepoolt puhuvate tuulte poolt tekitatud lainetuse tõttu on idakallas rohkem avatud ja liivane. Lõunaots on üleni täis vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat ja teisi veetaimi. 5 Kasutamine ja kaitse Võrtsjärve ääres on Võrtsjärve Sihtasutus, mille eesmärgiks on puhkemajanduse ja kaitse korraldamine
loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed puuduvad PÕHJALOOMASTIK Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid ehk oligoheedid. Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt vähenenud. Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim. Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve makrozoobentosest Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34 liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt levinud väikesed sulgteo perekonna liigid. Väikestest karpidest teatakse herneskarplasi. Suurtest karpidest on tuntud kiiljas jõekarp ja harilik järvekarp PÕHJALOOMASTIK
Emasloom valvab mune nelja kuni kuue nädala kestel, puhastab ja pumpab neile pidevalt värsket vett juurde. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Kooruvad vastsed meenutavad oma väljanägemiselt pisikesi 3 millimeetri suuruseid kaheksajalgu. Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, enne, kui meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt
murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine",
· Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate vastsed, sammalloomad, okasnahksed, poolkeeliksid, selgroogsed (kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme (jooksvaid ja roomavaid) · vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2
Kirpvähilised Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus. 5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja värvusetud. Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi. Puudukilbilised Ladinakeelne nimetus: Anostraca. Väga harva esinev liik. Eestis on leitud 2 puudukilbilist. Väga vastupidavad munad. Vastsed levivad tuulega. Vesilest ja merilest Vesilest Ladinakeelne nimetus: Hydrachnellae. Eelistab seisuvett. Värvus: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju. Olemas üle 2 000 liigi. Täiskasvanud isendid on ligikaudu 1-2 mm pikkused, kuid leidub ka 8 mm pikkusi. Mõned liigid elavad veetaimestikul. Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega. Jalad varustatud ujukarvadega. Merilest Ladinakeelne nimetus: Halacarae.
.........................................................................................5 Olümpose mägi...........................................................................................................................6 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded..................................................................................7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel .......................................................................9 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias...........................................................10 Olümplased ja Trooja sõda........................................................................................................11 Kokkuvõtte................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13
b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned päevad, vastsed aga kuid ja isegi aastaid. 5. Vastse või nuku staadiumis võib toimuda talvitumine, kuna nukkudesse kogutakse glütserooli. Vananemine Hakkab vananema viljastamishetkest. Vananemine on geneetiliselt programmeeritud. Seda mõjutavad: 1. sisemised a) geenid (Weberi sündroom põhjustab ülikiiret vananemist 1 tava-aasta = 9-10
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelami...
16. Mis on seotud vesi? Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt omastatav või omastamatu. 17. Mis on mullaõhk? Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahel jäävaid poore. 18. Miks on mullaõhk vajalik? Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismide hingamiseks hapniku. 19. Mis on mullaelustik? Mulla elustik (bakter, seened, vetikad, putukad ja nende vastsed, ussid ja muld kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20. Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel (neli protsessi) ? · Ainete sissekanne, mil muld lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilisest ainet · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...
25 000 / 0,7 = 35 700 Sest 1 suvistest jääb ellu 65-70% kalavastsed = 40 900 / 0,5 = 81 800 40 900 / 0,6 = 68 200 38 000 / 0,5 = 76 000 38 000 / 0,6 = 63 300 38 400 / 0,5 = 76 800 38 400 / 0,6 = 64 000 35 700 / 0,5 = 71 400 35 700 / 0,6 = 59 500 Vastus: Inkubeerida on vaja 59 500 81 800 karpkala vastset. Võib ka kasutada tabelit 11. õpikus lk 70. 20 000 = 26-31%, vastsed X = 100%, X = 64 500 76 900 vastset 3.. Karpkalakasvataja asustas 1 ha tiiki 200 kaheaastast 350 g raskust karpkala, mille ta ostis hinnaga 100 kr/kg. Kui palju ta võiks saada kasvatatud kala müügist kasu, kui müüb seda sügisel turuhinnaga 40 kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu? 200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni Kadu on umbes 10%, ellu jääb 180 kala kes kasvavad 1000 g e 1 kg raskuseks. 180 kala on seega 180 kg,
· Ravida tuleb ka kõiki lähikontaktseid, sõltumata sellest, kas nad sügelevad või mitte. · Voodipesu ja käterätikud tuleb pesta, soovitavalt 60 kraadi juures, samuti pesta riided, mida kanti viimase nädala jooksul. Vaibad ja mööblikatted võib puhastada tolmuimejaga. · Ravi on soovitav korrata nädala pärast, kuna juba olemasolevatest munadest kooruvad vastsed ja hilisemad lestad võivad patsienti uuesti nakatada. · Ravimit ei tohiks kasutada rohkem kui ette nähtud, see võib ärritada nahka. · Sügelemise vähendamiseks võib kasutada antihistamiinseid (allergia ravimid) preparaate. Rasedus ja imetamine Ravi ajaks tuleb imetamine lõpetada. Nakatumisohtlik periood Nakatumisoht kestab seni kuni ravi on hävitanud lestad ja munad. Paranemine Enamus inimestel taandub sügelus mõne päeva jooksul
Kui vastne satub uuesti koera organismi, teeb solge seal läbi arengu. Üks solkmeliik areneb ja muundub soole seinas, teine rändab vereringe kaudu kopsukoesse, sealt köhitakse välja ja neelatakse uuesti alla. Ja seal soolestikus asub täiskasvanud solge jälle munele. Solkmemunad on väliskeskkonnas üpris kaua vastupidavad, seega ei kao parasiidi reservuaar. Lisaks lihtsale munemisele-rändele-muundele on solkmetel üks salakaval viis oma sugu säilitada. Nimelt jäävad osad vastsed koera (või ka kassi) organismi soikeseisundisse ja sobival hetkel (näiteks tiinuse või imetamise ajal) aktiviseeruvad. Lisaks on vahel mängus ka pisinärilistest vaheperemehed. SÜMPTOMID Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad. Lisaks võib esineda kõhuvalu ja isegi soolesulgust. Mõnikord tekib nahale punetav lööve.
Selle liigi metatserkaarid olid 11 lesta silmaläätsedes. Kôik leitud metatserkaarid (v. a. varem sügavkülmas hoitud lestadelt leitud) olid elus ja liikusid aktiivselt. Kahel uuritud lestal esines silmaläätse tuhmumist e katarakti. Ühel isendil olid tuhmunud môlemad silmad, teisel isendil ainult üks silm. Kidakärssussidest (Acanthocephala) leidus Corynosoma sp. vastseid 42 %-l ja Pomphorhynchus laevis´e vastseid ning täiskasvanud isendeid summaarselt samuti 42 %-l. Corynosoma sp. vastsed olid soolestiku peale kinnitunud. P. laevis´e vastsed olid mesenteeriumis. P. laevis´e täiskasvanud isendid aga olid oma kärsaga soolestiku seinale kinnitunud. Viimaseid leidus ainult hilisemas proovis (13. 10. 2003). Nematoodidest olid esindatud Dichelyne (Cucullanellus) minutus 17 % ja Cucullanus hetrochrous 25. Môlemad liigid esinesid vabalt soolestiku limas. Need liigid on spetsiifilised just lestlastele. Eriti Dichelyne (Cucullanellus) minutus, kelle peamine
Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on kaltsiumist sõltuvad eelkõige koorikloomad ja limused, kes vajavad seda koostisosana oma välisskeleti ülesehitamiseks.
toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad. Eestis on karu toidus selgroogsetest loomadest leitud koduveise, kodusea, metssea, kährikkoera, põdra,metskitse, luukala, sisaliku ja linnu jäänuseid. Selgrootutest loomadest on karu toidus tavalisimad sipelgad, Ameerikas on suhteliselt sagedaseks selgrootuks toiduobjektiks maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad, liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad. Rohtsest materjalist eelistab karu enam mahlakaid liike, Eesti oludes on nendeks nt. naat, võilill, seaohakas, heinputk, siberi karuputk jt. putked.
ega paljud teisedki. Heas toitumuses seeneniidistik saadab suvel mullapinnast välja need jalaga kübarad, mida me tavatseme seenteks nimetada. Tegelikult on suurem osa seenest maa sees varjul. Punane kärbseseen on küll mürgine, kuid peaaegu ohutu, kui mitte suhu pista. Iga väikelapski teab ju, et teda süüa ei tohi, ja oma välimusega jääb ta hästi meelde. Hoopis kahjutu on see seen paljudele putukatele, kelle vastsed põhjustavad seene ussitamist. Täissöönud vastsed poevad seenest mulla kõdukihti, viies endaga kaasa seene pisitillukesi eoseid. Nii aitavad nad ka kärbseseenel levida ja soodustavad sellega metsapuude kasvu. Punast kärbseseent on peetud Euraasia vanimaks joobeaineks. Kuigi punases kärbseseenes võin näha Vana Maailma olulisimat hallutsinogeeni, on mõistetav, et tal on oluline koht ka inimeste usundilises või sümboolses maailmapildis. Tead on kõige enam mainitud folklooris või mütoloogias.
Enamus uurijaid arvab, et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu, selgroogsete eellased ilmselt sarnanesid rohkem mantelloomadele, eeskätt nende vabalt ujuvatele planktonilistele vastsetele. Tõenäoliselt oli selgroogsete eellastele väga olulise tähtsusega nähtus, mis arenes kambriumi perioodis: mantelloomade vastsed saavutasid suguküpsuse varases arengus, enne kui jõudsid moondelises arengus täiskasvanu staadiumi. Kui reproduktiivsed vastsed olid väga edukad, siis looduslik valik hakkas elimineerima moonde hilisemaid staadiume, valdavaks jäi ainult vastsestaadium. See sarnaneb väga paljus selgroogsete arengule. Ka mõned kaasaegsed mantelloomad eksisteerivad ainult vabalt- ujuvate vastsetena. Vastsesarnastel staadiumidel võivad olla arenenud lihased ja sabaosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
