on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. Valguse murdumisseadus.- Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus. (Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle. Triton Tritoni täpsustatud diameeter on 2760 kilomeetrit. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Tritonil on temperatuur -236 kraadi mis on veel madalam kui pluutol.Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid.
tihedam. Titan on samuti ainus kuu, mille pinda katavad ookeanid. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuuni välisilme iseärasused: särav sinine värvus planeedi pinnal esinevad tumedad ja heledad jooned pinnal esineb üks Suur Tume Laik Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Väga madala
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Tita...
Liigid Kohalikku ehk humassisisest ikest phjustavad tusvad huvoolud, mis tekivad maapinna ebahtlase soojenemise tagajrjel harilikult prast keskpeva, mere kohal ka sel ja hommikul. Frondiike puhkeb enamasti klmafrondil (atmosfrifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm prast ikest jahedamaks. Frondiike hlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik ike. Levik Maakeral on ikest htaegu umbes 1800 kohas. ikese sagedus kahaneb ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, niteks Jaava saarel on aastas le 300 ikesepeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle phjuseks on pooluselhedasemate alade madalam temperatuur ja viksemad temperatuuri kontrastid. Vlk Vlk on vimas nhtav elektrilahendus, mis esineb ikesepilves, pilvede vahel vi pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on vlgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga juab sde pilve ja maa vahel les-alla kia isegi mitukmmend korda. Kige rohkem on joonvlku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkus...
parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tekstuurigradient ning mida see kirjeldab? Suhteline suurus (eespool ja tagapool olevad asjad, kui asi on väiksem siis arvad, et see on kaugemal) +lineaarne perspektiiv (detailid on tihedamad, näitavad sügavust)+ tekstuurigradient (jooned lähevad kokku) Mida kaugem, seda tihedamaks muutub muster. Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga. 2. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid!
Nad taluvad suuri kiirusi (kuni 120 m/s) ja tänu heale painduvusele vajavad suhteliselt väikeseläbimõõdulisi rattaid. Joonis 4 Lamerihmülekande erikujud: a) lahtine ülekanne; b) ristuva rihmaga ülekanne; c) poolristuva rihmaga ülekanne; d) juhtrullidega ülekanne a) Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. b) Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. c) Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul. d) Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. 3.2 Kiilrihmülekanne Kiilrihmadega ülekanne on samade mõõtmete puhul suurema kandevõimega. Nende eelpingutus võib olla väiksem ja seega on väiksem ka koormus laagritele ja võllidele. Ülekandes on 1- 6 rihma. Valmistatakse samasuguse ristlõikekujuga kuid erinevate
(Päris pesapallis kasutatakse palle, mis on kõvad nagu kivi ja püütakse neid spetsiaalsete kinnastega.) Pesapalliväljak on ruudukujuline ning pesad asetsevad väljaku nurkades. Pesade vahe on algajatele 15-16 m. Mänguoskuste arenedes saab pesade vahet suurendada. Pesad on 42- sentimeetrise küljepikkusega ruudukujulised pehmest materjalist alused, mille peale mängijad jooksevad. Mängu alustatakse ühest nurgapesast, mida nimetatakse kodupesaks, ning sealt joostakse edasi kellaosuti vastassuunas esimesse pessa, sealt edasi teise, kolmandasse ja lõpuks kodupessa tagasi.
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog...
Tallinna Kunstigümnaasium Riistvõimlemine Referaat Koostaja: Kert Moist 2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus..................................................................................................2 2.2. Individuaalne mitmevõistlus.................................................................................................2 2.3. Kohtunikud...........................................................................................................................3 2.4. Raskusastmed........................................................................................
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid ...
Mida rohkem on mootoril silindreid, seda ühtlasemalt väntvõll pöörleb. Väntmehhanismi detailide koormus muutub mitmesilindrilises mootoris sujuvamalt kui ühesilindrilises. Mootori silindrid võivad paikneda: püsti ühes reas üherealised ehk reasmootorid; püstiasendist nurga all kaldu; kahes reas V mootorid ja rõhtsilindritega mootorid silindriridade vahelise nurgaga 180 kraadi vastak- e. boksermootorid. Viimaseid nimetatakse mõnikord ka vastassuunas liikuvate kolbidega mootoreiks. Silindrite niisuguse asetuse korral väheneb mootori kõrgus ning teda saab paigutada näiteks bussi põranda alla. V-mootor on jäigema konstruktsiooniga, väiksemate mõõtmetega ja kergem kui sama võimas reasmootor. Jäik väntvõll võimaldab töötada ilma väändevõnkesummutita ning tõsta mootori surveastet: V-mootorite puuduseks võib lugeda nende suurt laiust ning keerukamat konstruktsiooni.
1%) on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h 400 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest - osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks.
fotoelement, sedea rakendatakse fotoelektrilistes püromeetrites. 10.Rõhumõõteriistades rakendatakse rõhutajuritena palju mitmesuguseid rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi elemente_ manomeetrilisi torusid ja membrane. Nende elementide mehaaniline deformatsioon on üldiselt võrdeline rõhuga, mistõttu mõõteriista skaala on ühtlane.. Mehaanilisel deformatsioonil põhinevates rõhutajurites tasakaalusttavad mõõdetavat rõhku tajuri elastsusjõud või ka mõõdetavale rõhule vastassuunas toimuvad välisjõud, näiteks mehaanilise vedru jõud. Paljudes deformatsioontajurites võivad rõhu tasakaalustamisest osa üheaegselt mõlemad jõud. Manomeetriliseks torudeks nimetatakse tavaliselt neid deformatsioontajureid, kus tasakaalustavaks jõuks on tajuri enda elastsusjõud. Neist tüüpilisemad: Ühekeeruline manomeetriline toru ehk Baurdoni toru Mitmekeeruline helikoidaalne manomeetriline toru
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äike...
tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi
samuti väga tume. Ta on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Ka Thebe peaks olema sarnane Amaltheiale. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara - tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp - kuhu kuuluvad Ananke, Carme , Pasiphae ja Sinope - tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiter oma kaaslastega on heaks Päikesesüsteemi pisimudeliks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4.köide, Tallinn "Valgus" 1989 2. Internet: http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/ 3. Internet: http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html
Ülesanne 5 Mootori süüteküünla elektroodide vahel tekib säde väljatugevusel 3000 kV/m. Süütepool annab pingeimpulsi 20 kV. Kui suur võib olla elektroodide vaheline kaugus? 8. Juht elektriväljas. Juht on aine, milles laengukandjate arv ja aatomite üldarv on samas suurusjärgus. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad juhis liikuma, kuni väli mõjutab neid jõuga. Positiivsed laengukandjad liiguvad elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Nii laaduvad juhi pinnad. Seda nähtust nimetatakse elektrilise induktsiooni nähtuseks. 9. Dielektrik elektriväljas. Dielektrik on aine, milles vabade laengukandjate arv on tühiselt väike. Dielektrikus laengukandjad ei saa vabalt liikuda, nad võivad vaid veidi nihkuda oma tasakaaluasendi suhtes. Seda nähtuks nimetatakse polarisatsiooniks. Aine polariseerumisvõimet iseloomustab tema dielektriline läbitavus . Dielektriline
Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse astmevõru, paigutades ovaali sisemusse tähekujulise ornamendi, mille keskpunktis on ausamba pjedestaal. Olemasolevat arhitektuuri muudeti: Michelangelo plaanis renoveerida kahe juba olemasoleva
Curie senitundmatud elemendid polooniumi ja raadiumi. Uurides radioaktiivset kiirgust leidsid nad, et magnetväljas jaguneb raadiumi kiirgus kolmeks erinevate omadustega kiireks, mis viitab nende erinevatele elektrilaengutele. Niimoodi avastasid nad alfa, beeta ja gammakiirguse. Kiirte füüsikaline olemus Need kiired, mis kalduvad vastavalt positiivsete laengute liikumisele, nimetati alfakiirteks. Need kiired, mis kalduvad vastassuunas, nimetati beetakiirteks. Need kiired, mis ei kaldu üldse, nimetati gammakiirteks. Tehti kindlaks, et kõik elemendid, mille järjenumber on suurem kui 83, on radioktiivsed. Radioaktiivsuse sisemised põhjused ja olemus jäid veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa, beeta ja grammakiirgus. Neutroni avastamine Kui 1911.aastal E. Rutherfordi katsetes avastati aatomituum, siis seostati radioaktiivsus tuumadega. 1932
põse nihutamisega muuta vastavalt keeratava mutrisuurusele. Akutrell Akutrell on väikese võimsusega elektritrell, mis kasutatakse juhtudel, kui tööriista ühendamine juhtme abil elektrivõrku on tülikas või ohtlik. Akutrelli käivitamiseks kasutatakse reostaat- või transistorilülitit, mistõttu padruni pöörlemise kiirus sõltub nupplüliti päästiku vajutamise sügavusest. Toitmiseks kasutatakse elektriakut Tangid Tangid on kahest, vastassuunas liikuvast, liigendiga ühendatud poolest koosnev tööriist, mida kasutatakse esemete haaramiseks, hoidmiseks, painutamiseks, lõikamiseks ja teisaldamiseks. Tuntakse näpitstange, lametange, pikkmokktange, naelatange, ümartange, torutange, kruustange, needitange ja teisi. Ka kullinokad on tangid.
tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi
55 punktmass-füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti 56 pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul 57 radiaan-pöördenurga mõõtühik, kesknurk, millele vastav ringjoone kaare pikkus võrdub ringjoone raadiusega 58 reaktiivliikumine-selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. 59 sekund-ühik aja mõõtmiseks, igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi 60 suletud süsteem-füüsika süsteem, millel on ümbritseva keskkonnaga energia-, kuid mitte ainevahetus, kehade süsteem, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemis väljas pool olevate kehadega 61 taustkeha-keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis 62 trajektoor-joon, mida mööda keha liigub
- Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise. H) Stroboskoopiline liikumine ehk “näiv liikumine” - nähtusega on seletatav eksitaju, et jõulutulede v reklaami valgustorudes toimub valgustäpi liikumine. 1 6. Kuidas tajub inimene ruumilisust? Kuidas aitab sellele kaasa nägemise disparaatsus?
Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, kulgedes mõlemas suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas tasakaalusegus on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest nagu temperatuur ja rõhk nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu- keemiline tasakaal. Siis ei ole protsessid lõppenud, vaid kulgevad vastassuunas ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti- Kc. Cc × D d K c= a A × Bb [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti, mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli
F2 F1 jõududega“ 8. Mida nimetatakse resultantjõuks? Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks. 9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus? 10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide. kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks. (Näiteks bussi pidurdamisel, sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.) 11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks? Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks 12. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks? Taustsüsteemi, mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks 13. Mida võib iseloomustada keha mass?
O1. Variant 1. Laengute 2. Variant1. Elektrivälja vastastikune mõju, columbi tugevus- Laengud mõjustavad seadus - Jõud, millega üks üksteist elektrivälja punktlaeng mõjub teisele on vahendusel. Iga laeng muudab võrdeline mõlema laengu ümbritseva ruumi omadusi : suurusega ja pöördvõrdeline tekitab seal elektrivälja. laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma e...
Päikese poolt põhjustatud loodete mõjul. 19. Mis on troopiline aasta? Troopiline aasta aasta mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes on seotud nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus Kuu satub Maa tekitatud varju, Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langed Kuule. Päikesevarjutus Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuu on päikesel ees ning kogu või osa valgusest on varjutatud selle tõttu. 22. Kas väide ''Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust'' vastab tõele? Jah, vastab tõele. 23
Importiin seondub NLSi sisaldava valguga ja FG-tuumaporiinidega. Importiin-valgu kompleks seondub Ran-GTPga, mis põhjustab konformatsioonilise muutuse importiinis ning NLSiga valk vabastatakse. Ka valkude ekspordiks tuumast on vajalik teatava signaaljärjestuse olemasolu. Siinkohal on tegemist tuuma ekspordi signaaliga (NES), mis koosneb lühikestest hüdrofoobsetest leutsiini-või isoleutsiinirikastest järjestustest. Eksport tuumast toimub impordiga sarnase mehhanismi abil, ainult vastassuunas. Paljud valgud sisaldavad nii NLS-e kui ka NES-e, mis tähendab, et nad liiguvad pidevalt edasi-tagasi tuuma ja tsütosooli vahel. Selle kiiruse reguleerimisega on seega ka võimalik muuta valgu lokalisatsiooni. 5. Milliseid vesiikulite kattevalke teate? Milliste vesiikulitega nad seotud on (milliste organellide vahel liiguvad)? COPII – vesiiklid transpordivad valke ER-st Golgisse COPI – vesiiklid viivad läbi retrograadset transporti Golgis ja Cis-Golgist Eri
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. · VEENUS Oma nime on Veenus saanud Vana-Rooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Nimetatakse rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks. Päikesele kauguselt teine planeet. Veenus on Maale lähim (min kaugus 42 milj. km). Mõõtmetelt Maale väga sarnane. kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Orbiit on väga lähedane ringile. Veenus on Maalt hästi nähtav. Teleskoobis paistab Veenus suur ja väga hele (pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid.
· Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul. · Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. Maksimaalne hõõrdejõud ei olene kokkupuutepinna suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ning füüsikalistest tingimustest (temperatuur, niiskus, siledus) · Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? · Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale. · Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud paigalseisu puhul on vahemikus 0 Fh µN 4 · Millega võrdub veeretakistusmoment? Normaalreaktsioonil võrdub veeretakistusmoment normaalreaktsiooni N ja r korrutisega. (r näitab, palju normaalreaktsioon tsentrist nihutatud on.
Antud ülesandes peab rakendama impulsi jäävuse seadust, sest me eeldame, et vaadeldavale süsteemile mingeid väliseid jõudusid ei mõju ja seetõttu on tegemist isoleeritud süsteemiga. Kui enne lasku on automaat ja kuul paigal, siis summaarset liikumist ei ole ja koguimpulss võrdub nulliga. Seega peab ka lõppolek olema selline, kus koguimpulss võrdub nulliga r r m v + MV = 0 . Kirjutades selle teisiti r r MV = - m v on lihtne näha, et relv ja kuul liiguvad peale lasku vastassuunas, kusjuures kuuli impulss peab võrduma automaadi impulsiga MV = mv , millest relva tagasilöögi kiirus 2 mv 0,004 915 V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt
Suure ulatusega nimetatakse objekte, mille mõõtmed ületavad kiire lineaarmõõtmed objekti asukohas. Suure ulatusega objektid jaotatakse pind- ja ruumobjektideks. Pindobjektideks on vee- ja maapind, millele langev sondeeriv impulss. Raadiolokaator eraldab objekte nii kauguse kui suuna järgi, seepärast formeerib tagasipeegeldunud ainult pinna mingi osa. Peegeldav pind võib olla sile või konarlik. Siledalt pinnalt ei peegeldu energia tagasi raadiolokaatori suunas, vaid vastassuunas ja kajasignaali vastuvõtt pole võimalik. Lainetusel muutub merepind konarlikuks. β h Konarlikult pinnalt peegeldunud raadiolaine Kui veepinnal on laine kõrgusega h, siis laineharjalt peegeldunud kiire ja laine jalamilt peegeldunud kiire teepikkuse vahe d = 2hsinβ. See teepikkuse vahe vastab kiirtevahelisele faasinihkele 4
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet?
maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus ja jäätmeseadus. 20. Mis on tagastus- e reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? Reversiivne logistika on vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubvoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad. 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted. Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud.
pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja koguse muutuse? Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas. Kui mõlemad muutuvad, siis sõltuvad tasakaalukoordinaadid sellest, kui suur muutus kummalgi poolel toimus. . 10. Missuguseid elastsuse näitajaid te teate? Mis on nende sarnasused ja erinevused? Nõudluse sissetulekuelastsus(uurib nõudluse muutust sissetuleku muutusest tingituna, nõudluse ristelastsus näitab kui palju mõjutab hüvise Y nõudlust temaga seotud hüvise X hinnamuutus. 11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas?
Tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma keha põhineb ühel etapil , samas teine on kergendasid ja õrnalt toetub maapinnale. Asukoht jalad on tasakaalustatud painduda torso ja relvade - õlad on viltu võrreldes vastassuunas puusas, mis koos kalde juht teeb selg vormide kujul täht "S". Ühest küljest on tavaliselt hätta, ja teine asi paika. Environment : füüsikalised ja bioloogilised tegurid koos nende keemilised vastasmõjud, mis mõjutavad organismi Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutab kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja
mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse.Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise.Pilvkate on mitmekihiline. Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad
segamine Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsioon lõpuks vabaneb esialgses koguses Keemiline tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutustele Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Happed ained, mis annavad lahusesse vesinikioone Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Soolad kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega
jalgratturid võivad jääda märkamatuks. · Sõites pingelise liiklusega teel pimeda ajal tihedas vihmasajus tuleb arvestada nähtavuse halvenemisega ja valguse peegeldumisega märjalt asfaldilt. · Kui vastusõitev auto ei lülita kaugtulesid ümber lähituledeks, ei tohi vaadata nendesse tuledesse, suunates pilgu parempoolsele teeäärele. · Sõites sisselülitatud kaugtuledega võite pimestada vastassuunas sõitjaid, mistõttu nad ei märkaõigeaegselt jalakäijaid endapoolsel teeserval. Peale sellevõib tugev valgus viia segadusse metsloomi, kelle käitumine võib muutuuda ettearvamatuks. · Lähituledega vastusõitvate autode juhid ei tohiks kaugtulede tagasilülitamisega hilineda, sest tugevam valgus aitab kompenseerida silma kohanemise puudujääke, juht märkab varem võimalikku takistust ja suureneb liikusohutus tugevama valgusallika sisselülitamise tõttu.
arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid suuruseid väljendatakse vaid arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis ka nende suund (omavad ruumis suunda). 3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „-„-ga. 4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE/LAHUTAMISE NING VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID – Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit. 5)ERISTAB FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST (MATEMAATIKA ON KÕIGI KVANTI- TATIIVKIRJELDUSTE UNIVERSAALNE KEEL, FÜÜSIKA PEAB AGA ALATI
Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis on gaasiplaneetidele väga omased ning need on piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Tuule kiirus võib ulatuda kuni 2000 km/h need tähendavad kõige raevukamaid tuuli Päikesesüsteemis. Selle kiirusega jõuaks üheksa minutiga Tallinnast Võrru või teeksid ühe ööpäevaga ringi ümber Maa. "Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit
ØP lõikab keerdu mis on esimese keeruga risti ja see keerd on ühendatud harjadega 2 ; 2 ` . Selles keerus indutseeritakse suur pinge ja sellest pingest tekib koormusvool IK , see on võimendi väljundvool. IK läbib ankrukeerdu ja kutsuub esile ankrumagnetvoo ØA mis on vastu Øj . Sellega Øj ei tööta siis on 100 % tagasiside. Selle vältimiseks staatorile on keritud kompensatsioonmähis (W kom). Jadamisi ühendatud ankrukeeruga, IK läbides Wkom kutsub esile Økom mis on ØA vastassuunas ja kompenseerib selle (ØA). Täpseks kompenseerimiseks on lülitatud rööbiti Rkom ja selle liuguriga saab teostada täpset kompenseerimist. Selle võimendi võimendustegur võib olla mitu tuhat ja kui koormustakisti Rk panna kalalisvoolumootorid siis selle võimendiga saab kergelt juhtida. Magnetvõimendid. Kasutatakse alalisvoolu ja väikese sagedusega vahelduvvoolu võimendamisel, samuti
, see on võimendi väljundvool. IK läbib ankrukeerdu ja kutsuub esile ankrumagnetvoo ØA mis on vastu Øj . Sellega Øj ei tööta siis on 100 % tagasiside. Selle vältimiseks staatorile on keritud kompensatsioonmähis (Wkom). Jadamisi ühendatud ankrukeeruga, IK läbides Wkom kutsub esile Økom mis on ØA vastassuunas ja kompenseerib selle (ØA). Täpseks kompenseerimiseks on lülitatud rööbiti Rkom ja selle liuguriga saab teostada täpset kompenseerimist. Selle võimendi võimendustegur võib olla mitu tuhat ja kui koormustakisti Rk panna kalalisvoolumootorid siis selle võimendiga saab kergelt juhtida. Magnetvõimendid. Kasutatakse alalisvoolu ja väikese sagedusega vahelduvvoolu võimendamisel, samuti
niveleerimislatt ja võetakse lugem keskmise niidi järgi. Nüüd kallutatakse pikksilma, pöörates kahest tõstekruvist korraga vastupidises suunas 2-3 pööret, jälgides samal ajal, et keskmine niit jääks esialgsele lugemile. Märgitakse vesiloodi mull otste liikumise suund. Pärast seda, pöörates samadest tõstekruvidest, tuuakse pikksilm endisesse asendisse tagasi ja kontrollitakse, kas lugem on õige. Seejärel korratakse sama tegevust, kuid kallutatakse vastassuunas 2-3 pööret. Kui vesiloodi mulli otsad jäid paigale või liikusid samas suunas nagu eelmine kord, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tarvis muuta vesiloodi ampulli asendit pikksilma suhtes. Selleks keeratakse okulaarist vasakule jääva vesiloodi justeerimiskruvide kate kõrvale ja nihutatakse vesiloodi ampulli rõhtsuunas justeerimisnõela abil, manipuleerides vastavalt vajadusele. Justeerimine toimub järkjärguliste lähenduste meetodil.
Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär M-il puudub (rõhk pinnal alla 10 -15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). veenusMõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Pinnavormidelt on v üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt poo...
Temperatuur pinnal on 480 kraadi. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist. Veenuse õhkkonnakeemia on väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Pilved Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad pilved sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
