* Meioos ja mitoos on haploidsed. (Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks) * Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumusega * Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku Meioosi faasid: 1) Profaas tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobiga vaadeldavateks. Smal ajal tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahel moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellist nähtust nimetatakse kromosoomide ristsiirdeks, millega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikuse allikaks. (Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem see võib mõnikord kesta päevi või isegi aastaid (paljudel imetajate munarakkudel))
Impulss on vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. On oluline tähele panna,et impulss sõltub keha massist. Impulsi füüsikalist tähendust võib mõista näiteks põrgete võrdlemisel. Põrke "hävitustöö" on seda suurem,mida suurem on keha impulss. jäävusseaduse kehtivuses võib igaüks ise veenduda,kui astub kinniköitmata paadist kaldale. Kui enne väljaastumist on paat paigal ja süsteemi paat-inimene liikumishulk null,siis pärast välaastumist liugleb paat vastassuunas minema. Astumisel hakkab inimene liikuma,s.t.omandab teatud impulsi. Kui süsteem on suletud(kinnitusnöör puudub),peab süsteemi koguimpulss endiselt nulliks jääma. Nii saabki paat vastassuunalise impulsi Näiteid:Keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p=mv Kui nüüd omavahel põrkavad kokku kiiresti sõitev auto (120km/h) ja raske veoauto(kiirus 70km/h),Kui sõiduauto kaalub 1t ja rekka 9t siis on arvutus järgmine Sõiduauto impulss=120km/h * 1000kg=12000
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrrel...
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. ·Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. ·Ringikujulise vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. ·Vikerkaart vaadates võid olla kindel, et vaatad oma vikerkaart, mida mitte keegi teine sellisena ei näe. Vikerkaare efekt · Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Kuuvikerkaar · Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal.
rahvamuusika. · Organumid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. · Kuni 12. sajandini olid organumid enamasti kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Alumised hääled liikusid paralleelselt kvartides, kvintides või oktavites lihtsamad. Raskemates liikus alumine hääl oma teed erinevates intervallides ülemise häälega. Mõnikord hoidis alumine hääl ühte nooti kinni. Mõnedes liikusid hääled vastassuunas. · Umbes 12.-13. sajandil sai Gregoriuse koraalist alumine hääl. · Hääled ei liikunud enamasti enam ühes rütmis, ülemine oli keerukam ja liikuvam. · Alumist häält ehk Gregoriuse koraali hakati laulma aeglaselt, venitades. · Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises keeles. · Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett
Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas. peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2 Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole'I algebra postulaate ja teoreeme kasutades. Koostada minimeeritud loogikafunktsiooni realiseeriv skeem, kasutades selleks tabelis nõutud kontaktivabasid loogikaelemente.(VÕI-EI) Minimeerin Boole'I algebra abil. Z =a b + c +( a + b )c = a b + c + a c + bc = a b + c ( 1 + a ) +bc = a b + bc + c = a b + c ( 1 + b )= a b + c Ülesanne nr. 3
Leili Jaagant Füüsika X Palli liikumapanemiseks või peatamiseks on vaja palli mõjutada mõne teise kehaga, näiteks käega. Kui me soovime keha kiirust muuta, panna teda liikuma kas kiiremini või aeglasemalt, peame seda keha mõjutama. Et keha kiirust suurendada, tuleb keha tõugata liikumise suunas. Et keha kiirust vähendada, tuleb keha mõjutada liikumisele vastassuunas. Keha kiiruse muutumiseks peab sellele kehale mõjuma mingi teine keha. Kindlasti oled sa püüdnud oma kaaslase eest ära joosta. Kui seejuures sattus ette puu või post, haarasid sa sellest kinni ja muutsid nii oma liikumise suunda. Postist hoides pingutad sa käelihaseid. Selle pingutuse tulemusena ei hakanud sa jooksma ei kiiremini ega aeglasemalt, vaid muutus hoopis jooksu suund. Keha liikumise suuna muutumiseks peab kehale mõjuma mingi teine keha.
Bioloogiliselt tähtsaimad biopolümeerid on nukleiinhapped ja valgud.Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja valgud aminohapetest.Nukleiinhapete bioloogiline funktsioon: DNA-päriliku informatsiooni säilitav aine elusorganismis.RNA-pärilikku informatsiooni realiseerimine.rRNA-seostub valkudega kompleksideks- ribosoomideks.ribosoomides viiakse läbi valgu süntees.mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahel...
MANÖÖVRID Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. "D" kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse teed. Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärj...
teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne(tõukuvad) ja erinimeliste laengute korral on jõud negatiivne(tõmbuvad). 2.Elektrivool- Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f = q E .See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Seda nim. elektrivooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq / dt Voolutugevuse ühikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3.Dielektrikud ehk isolaatorid- on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu
transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne tähendab: ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget.
keha kaal mõjutab teisi kehi. 16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a) pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel
nende ümber muutuvad väiksemaks. · Domeenide seinad või piirid, mis ühte eraldab n-ö naabrist, liiguvad füüsiliselt, et teha suurenevatele domeenidele ruumi. Mõnes väga suures magnetväljas hoopiski domeenide seinad metallis kaovad sootuks ära. Lõplik magnetiline jõud metallil sõltub jõust, mida kasutati domeenide liigutamiseks. Magneti jõudu saab vähendada või totaalselt ära kaotada, kui see pannakse kokku teise magnetväljaga, mille domeenid on vastassuunas. Teine võimalus on kuumutada materjali üle selle kürii punkti või kuni hetkeni, millal magnet kaotab oma võimed. Kuumus moonutav materjali ja väljutab magnetilised osakesed, põhjustades domeenide joondumise segi paiskamise. Domeenide muutumine nõelas magnetvälja abil: Enne Pärast Magnetite kasutamine Magneteid kasutatakse erinevates kohtades. Näiteks paljudele meeldivas ameerika mägedel.
Pindala S = 0,2 m2 Rõhk p= F/S = 5000 kg / 0,2 m2 = 25000 N/m2 Vastus: elevant tekitab rõhu 25000 paskalit (N/m2) 9. Mis on hõõrdejõu põhjus ja millest see oleneb, kuidas suurendada ja vähendada hõõrdejõudu- tooge näiteid. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu. Näiteks liiva või graniidi puistamine talvel teedele, et vältida libisemist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab
Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO),vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri kõrgusele. Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada
Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab liikuma vastassuunas väljuvale gaasile. Praktilises elus olen ma seni impulsi jäävuse seadust rakendanud täpselt ühe korra. Kohtasin kunagi pube-eas oma järjekordsel pornoretkel ilmselt naljana mõeldud internetikampaaniat, milles püüti võimalikult palju inimesi põhjapoolkeral ühel ajal hüppama panna, mille tulemusena pidi Maa oma trajektoorilt kõrvale kalduma. Kampaania ei arvestanud, et impulsile, mille Maa saab, kui kõik inimesed maanduvad, vastab täpselt sama suur
langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on Const. 5)Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele lasta vastasuunas langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi, aga vastassuunas. 5. Valgus on üks elektromagnetilise kiirguse eriliike. Nii E kui ka H vektor võngub risti laine levimise suunaga st. et valgus on ristlainetus. E vektor on valgusvektor. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiirelt ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nim. polariseerituks. 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3
tervisekaitse nõuetes arvutiga töötamisel. 1) Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda. 2) Vaadates ninaotsale loenda arve 14, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 3) Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi ülesparemalealla vasakule ning vastassuunas ülesvasakuleallaparemale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 4) Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 14; suuna pilk otse, loenda arve 16. Seda harjutust tee samalaadselt ka allaotse, paremaleotse ja vasakuleotse. 5) Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 10 Sammuti on ka olemas teisi sarnaseid harjutusi.
21. Mis on ülekoormus - kiirendusest põhjustatud keha kaalu suurenemine, alakoormus- Vähenemine 22. Seisuhõõrdumine mis see on, valem, joonis. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 23. Liugehõõrdumine mis see on, valem, joonis. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest, alati suunatud liikumise vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga 24. Mis põhjustab hõõrdumist? Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad) 25. Mis on hõõrdetegur? Millest sõltub? Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. 27. Kuidas suurendada/vähendada hõõrdumist?
dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul on asümmeetiline, siis sellise molekuli puhul dipoolmoment välisest väljast ei sõltu ja neid nim jäikadeks dipoolideks . polariseerumine toimub jäikades dipoolides sel viisil, et ümber paigutub molekul, kusjuures pöördub väljatugevuse vastassuunas, + väjatugevusest eemale. enamikes dielektrikutes paiknevad dipoolid välise välja puudumisel korrapäratult. kui niisugune dielektrik paigutada elektrivälja, siis elektrivälja mõjul dielektriku molekulid orjenteeruvad välja sihiks. selle tulemusena dielektriku pinnad laaduvad vastasmärgiliselt. Juht elektriväljas Kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas
Vahelduvtõuge Kui tõukesuusk taha liigub, tuuakse käsi samal ajal ette. Jalatõuge algab puusast. Tõuge algab puusadest samal ajal kui suusataja alla laskub. Tõuge peab olema õigesti ajastatud ja kiire. · Raskus on enne jalatõuget ühel suusal · Istuv asend, mille korral puus jääb liiga taha ja viib alla, viib jala ja käetõugetest jõu · Asend on ette kaldus ja liigutuste amplituud on lai · Õlad on kogu aeg vabad · Jalgade ja käte liigutused toimuvad vastassuunas ja on sünkroonsed Paaristõuked · Puus sirutub enne käetõuget, et ülakega raskus kanduks keppidele · Kõjulihased alsutavad tööd, kui küünarnukid on lukustatud · Kõhulihaste intensiivne treening on paaristõugete ajal väga tähtis · Õlad on võimalikult vabad · Suusataja kummardub ja viib käetõuke lõpuni · Paaristõuge nõuab intensiivset ja kiiret jalgade tööd Ühesammuline paaristõuge · Jalatõuke algusega ei tohi kiirustada
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1)
Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti (ehk, nagu sageli öeldakse, "orbiidil lamades"). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) -- kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Pilvekiht pöörleb aeglasemalt (14-16 tundi). KUUD JA RÕNGAD
umbes samapalju. Veenusel tekitab see vee puudumise tõttu tugeva kasvuhooneefekti. Arvatakse, et Veenusel tekkis elu paralleelselt Maaga, aga umbes pool miljonit aastat tagasi algas peatumatu soojenemine, mis hävitas kliima ja aurustas ookeanid. · Orbiit: peaaegu ringikujuline · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 225 Maa ööpäeva o Ööpäev: 117 Maa ööpäeva (Veenuse aastas on 2 ööpäeva) o Pöörleb vastassuunas o Maale läheneb alati sama küljega · Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. · Magnetväli puudub. Marss · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 687 Maa ööpäeva o Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25 kraadi kuni -125 kraadi · Läbimõõt: 6750 km · Osa pinnavorme kuivanud jõesängemeenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. · Kuud:
Adavere Põhikool Planeet Veenus Referaat Autor : Meriliis Laarmaa Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on...
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1)
Õiges kohas asuv vaatleja näeks, kuidas Päike pooleldi tõuseb, seejärel loojub tagasi samal horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku. Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2 Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal Muud huvitavat Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud"
Näiteks, kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. 15. Kuidas käitub juht elektriväljas, milline on väljatugevus sellise juhi sees? Kus leiab see omadus kasutamist? Juhi paigutamisel elektrivälja hakkavad vabad elektronid liikuma väliste väljajoontega vastassuunas, seda nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. 16. Nimeta kahte tüüpi dielektrikuid. Mille poolest nad erinevad? Polaarsed dielektrikud ja mittepolaarsed dielektrikud. Polaarsed dielektrikud koosnevad dipoolidest, mille üks pool on + teine laenguga aga mittepolaarsel dielektrikul muutuvad aatomid ise dipoolideks. 17. Mis juhtub dielektrikuga elektriväljas, kuidasd mõjutab ta välist elektrivälja ja kus leiavad dielektrikud kasutamist
Vastupinge kui vooluallika plusspoolus ühendada n-poolmega, töötab väline elektrijõud kaksikkihi poolt ja dioodi läbiv vool väheneb. 14. Pooljuhtdiood saadaks, kui sulandada ühte plaadikene n-pooljuhist ja plaadike p-pooljuhist ning jootes kummagi poolme külge ühendusjuhtme. Selle tööpõhimõte seisneb selles, et pn- siirdel on omadus juhtida voolu pärisuunas oluliselt paremini kui vastassuunas. Leppemärk 15. Alaldi ja alaldamine Alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Alaldamine dioodi lülitamisel vahelduvvooluringi saab vahelduvvoolust pulseeriv, tõukeline, kuid ühesuunaline vool Alaldeid kasutatakse raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide desifreerimiseks. Elektrienergiat on ökonoomsem üle kanda vahelduvvooluna, kuid
mõju, mis näib olevat ühe jõu tulemus. Kujutleme jõe peal paadis vaikselt istuvat aerutajat. Paat ujub, sest selle kaal on tasakaalustatud paadi tõstejõuga. Aerutaja kaal on vastavuses istme reaktsioonijõuga. Kui miski ei liigu, siis ükski nendest jõududest ei tee tööd. Kui aerutaja haarab aerud ja tõmbab nendega, siis aerulabad suruvad vastu vett. See tegevus loob reaktsioonijõu, mis tõukab paati edasi. Samal ajal toimib liikumisele vastassuunas hõõrdumisjõud. Paadi kiirenemine või pidurdumine tuleneb aerude tõukejõu ja hõõrdumisjõu vahest. KOMBINEERITUD JÕUD 10.02.14
vastastikmõju 1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda 2. Valguse murdumise põhjuseks on : valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda . 3. Mida nimetatakse murdumiseks? Murdumiseks nimetatakse seda kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise ,siis kiire suund muutub. 4. Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes)? Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes ,kuid palju kasutatakse ka prismades mis on tähtis optiline detail mitmes optikariistades nagu spektomeeter ja monokromeeter
Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem näitab, et kui palju mõjub jõud kehale kui ta liigub mööda pinda ning see jõud on suunatud liikumisele vastassuunas Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. 2 Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s
Alumine osa igast oleofiilsest materjalist valmistatud kettast ulatub naftasegusse ketta keereldes kleepub nafta selle külge ning naftareostus eemaldatakse mere pinnalt. Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. Ketas-skimmer - töötavad efektiivseimalt rahulikes vetes ja õlide korral, mis ei ole oma omadustelt tugevalt reageerivad. Antud probleemi on võimalik leevendada vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Hariskimmer - Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. Lintskimmer - Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm
Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel, sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk-Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas toetus eurooplaste võim täielikult laevastikule ning rannikubaasidele. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maailmakaubanduse kujunemine peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke. Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule. Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal. Nende riikide majandus oli aga ebaefektiivne ning ühiskonnas puudusid kaupmeeste keskklass ja käsitööliskond
keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaanis, kus nad omalt poolt tekitavad täiendavad purustusi. Üheainsa troopilise keeristormi ajal vabaneb sama palju energiat kui saja tuhande Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatamisel. Seoses maakera rotatsiooniga pöörleb orkaan põhjapoolkeral ümber oma silma alati kellaosuti liikumise vastassuunas. Kasutatud allikad Kiri: raamat ,,Loodusõnnetused mis vapustasid maailma" Guido Ilves http://www.wikipedia.org pilt. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Global_tropical_cyclone_tracks-edit2.jpg pilt. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/89/Cyclone_Catarina _from_the_ISS_on_March_26_2004.JPG/180px- Cyclone_Catarina_from_the_ISS_on_March_26_2004.JPG pilt. http://www.fyysika.ee/omad/media/uudis_pildid/387s.jpg pilt. http://upload.wikimedia
makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga: -Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks, samal ajal tsentriaalide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused: - Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda - Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide areng mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes
piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes
suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid
teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena. Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal
Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7..
Mithras Pärsia tulejumal. Teda kujutati alati surmamas püha pulli niimoodi Maale elu andmas. Tal oli rooma armees palju järgijaid, isegi nii palju, et teda peeti sõdurite jumalaks. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal inimesel ja loodusobjektil oli roomlaste arvates hing. Nende kõrval austasid roomlased ka inimesekujulisi (ehk antropomorfseid) jumalaid. Üks selliseid oli uste, piiride, lõpu ja alguse ning sõjajumal Janus, keda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma
kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: 32. Newtoni III seadus. Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. 33. Inertsijõu mõiste ja valem (3.5). Inertsijõud jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele. On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas ja arvutatakse valemist: a kus on taustsüsteemi kiirendus, m on vaadeldava keha (mitte taustsüsteemi!) mass. 34. Kesktõukejõu valemi (3.7) tuletamine. Joonis koos selgitustega. Kui mingi süsteem liigub kõverjooneliselt, siis vastavalt inertsijõu valemile peab temaga kaasa liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpunktist eemale. Seda jõudu nimetatakse kesktõukejõuks. 35. Coriolise kiirenduse ja jõu valemite (3
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika." 1. Millega tegeleb relatiivsusteooria? Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. 2. Milles seisneb kiiruse suhtelisus. Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises. 3. Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks? Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse erinevaid taustsüsteeme, mis kirjeldavad kehade liikumist. 4. Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest? Mingi teatud kiirusega liikuv keha liigub kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega. 5. Mida tähendab mõiste aegruum? Aegruum tähendab punkti liikumist ajas ja ruumis. 6
suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 30. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). 31. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 32. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480o C) asub pilvekihist 60 km allpool. 33. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa..................................................................................................................................... 7 1.4Marss...................................................................................................................................9 2. HIIDPLANEEDID.............................
Metalli aatomid asetsevad kristallis nii, et valentselektronid saavad võimaluse vabalt liikuda kristalli piires. Olukorda võib vaadelda nii, et positiivsete metalliioonide vahel liigub elektrongaas. Elektrongaas tasakaalustab positiivsete ioonide vahelise tõukejõu Valentsed kristallid - Keemiline side luuakse elektronpaaridega (kovalentne side!). Kristallidele on iseloomulik kovalentsete sidemete küllastatus. Seega, kui elektron liigub kristallis ühes suunas, siis leidub alati teine vastassuunas liikuv elektron. Valentskristallides tuleb elektroni vabastamiseks keemiline side purustada. Tüüpnäited: teemant, räni, germaanium Ioonkristallid - Koosnevad positiivsetest ja negatiivsetest ioonidest (ioonside!). Valentselektronid on küllalt tugevalt seotud elektronkihtidega Molekulaarkristallid - Moodustuvad van der Vaalsi sideme mõjul. Sidet tekitavaid jõudusid nimetatakse ka dispersioonmõjuks. Orbiidil tiirlevat elektroni ja tuuma võib vaadelda pöörleva dipoolina
Päikessüsteemi algstaadiumis." Merkuuril puuduvad ka kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal. Peale kraatrite on Veenusel avastatud ka lõhesid. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
