Reaktiivliikumine Priit Tõnisson ja Karlis Hallik 10b 2010 Põhimõte Lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Oletus, et rakett liigub tänu tõukumisele õhu vastu, on vale. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Põhimõte Click to edit Master text styles Second level
Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kuud; viimane kuu avastati 2013. aastal ja sellele pole veel nime antud. 1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. aastal. "Voyager 2" avastas 1989. aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei
täiesti kaootiline ja sõltub metalli temperatuurist. Toatemperatuuril liiguvad elektronid ~10 5 m/s. Metall (postiivsed ioonid ja elektronid) Vooluallika ühendamisel tekib elektriväli. Elektronid liiguvad elektriväljale vastassuunas, seda nim. triivliikumiseks. Triivliikumine on liikumine elektrivälja jõudude mõjul E ühes suunas. Triivliikumise kiirus on ~10 -5 m/s. Triivliikumine (postiivsed ioonid ja elektronid) Elektriväli levib juhtmes ja selle levimiskiirus on 3*10 8 m/s (loetakse voolu levimiskiiruseks juhtmes). Elektronid liiguvad oma koha peal kaootiliselt, kuid siiski natuke edasi. Voolutugevus juhtmes sõltub:
Meh.töö- füs. Suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle Jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A(töö)=F(jõud)*S(teepik.) Seda tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub A>0- kui jõud mõjub liikumisega samas suunas A=0- kui jõud mõjub Liikumisega risti A<0- kui jõud mõjub liikumisega vastassuunas Kasutegur-näitab millist osa kogu tööst mood. (kasuliktöö:kogutöö*100% Kasulik töö-töö, mis vastab meie ootustele. Võimsus näitab kui palju Tööd tehakse ajaühikus ning iseloomustab töö tegemisel kiirust(W) Võimsus- võrdse tööhulga tegemiseks võib erinevatel juhtudel kuluda Erineval hulgal aega (N=A/t) Võimsuse ühikud on W ja Hj nende vaheline Seos on see, et 1hj=735,5W Energia-füs. Suurus, mis isel.keha võimet Teha tööd(tähis:E ühik:j) Pot
F1 = - F2 , kus F on esimesele kehale mõjuv jõud ja F teisele kehale mõjuv jõud. 1 2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. See seos jääb aga tavaelus tihti märkamata, sest kehad pole kunagi kahekesi vastastikmõjus, ikka on ka mõni kolmas keha, mis segab. Näide! Kui hobune tõmbab vankrit, siis vanker tõmbab ka hobust sama jõuga, aga vastassuunas. Miks siis süsteem hobunevanker liikuma hakkab? Sellepärast, et hobune lükkab ka Maad ja Maa hobust vastassuunas. Kuna hobuse mass on palju väiksem kui Maa mass, siis hobune hakkab Maa suhtes liikuma. Kuid vanker ei lükka Maad ja seega ei pane Maa ka vankrit liikuma. Kuna hobuna ja vanker on omavahel ühendatud, siis vanker hakkab liikuma samas suunas hobusega. Jõu ja vastujõu võrdsust saab ka katseliselt kontrollida. Näiteks kui kaks dünamomeetrit konksepidi kokku
2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Päikesele lähim · 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga · Tardkivimite olemasolu, vulkaanid · Vähe meteoriidikraatreid · Atmosfääri koostised domineerib süsihappegaas · Magnetväli puudub 3.MARSS · Mõõtmetelt väike · Orbiit piklik · Läbipaistev atmosfäär
Kaaslastest suurim on Titania, mille läbimõõt on 1578 km. neptuun *15 kuud: 7 väikest, Triton ja lisaks veel seitse hiljem avastatud kuud. Neptuuni kõige suurem kuu on Triton, mis avastati 1846.aastal. Teine kuu Nereid leiti alles 1949. Aastal. Triton arvatakse olevat kivine keha, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Rõngad on ainult gaasilistel planeetidel. Jupiteri rõngad on ähmased ja tumedamad, väiksemad kui Saturni rõngad. Saturni kahte tuntumat rõngast ja ühte ähmast rõngast on võimalik Maalt näha. Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes
Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunemisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad samu geene. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale. Kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Meioos
Aktseptorlisanditega pooljuhid on seega aukjuhtivusega ehk p-tüüpi pooljuhid. pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p- pooljuhi ning miinus n-pooljuhiga, siis n-kihi elektronid kanduvad elektrivälja toimel p-kihti. Valentstsooni augud liiguvad aga p-kihist sama välja toimel vastassuunas (samaväärne elektronide liikumisega plussklemmi suunas). Sellises päripingestatud lülituses diood juhib voolu. pn-siire vastuvoolu resiimis: Kui vooluallika plussklemm ühendada n-pooljuhi ning miinus p-pooljuhiga, siis n-pooljuhi elektronid tõmbuvad välja toimel positiivse klemmi poole ning p-pooljuhi augud negatiivse klemmi poole, mistõttu pn-siirde läheduses voolukandjaid ei ole ning elektrivool vooluringis puudub- diood on "lukus".
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0,
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri
õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus) sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole, tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole, rinnaõõne ruumala suureneb ja ühk tõmmatakse kopsudesse väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad
Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 6. Sõltub reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 7. Kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. Saab kasutada keemiliste reaktsioonide korral. 8. Tasakaalu nihutame vastavalt le Chatelier' printsiibile: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. 9. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võttes selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. 11. Eksotermiline- põlemine.
kromosoomid esinevad homoloogiliste parameetritena. somaatiline rakk-keharakk; gameet-sugurakk. faasid: profaas (meioosi I jagunemise profaasi ja mitoosi profaasi erinevus) liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. kaasneb geenivahetus, tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid. metafaas- homoloogilised kromosoomid pole veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. profaasis
Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest algusest teise rakujagunemise lõpuni, jaguneb: interfaas, mitoos. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks (suureneb organellide arv, toimub ATP süntees). Mitoosi jaguneb: 1. karüokinees- tuuma jagunemine 2. tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustav...
Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ulatub 6070 kilomeetri kõrgusele. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. PINNAVORMID Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. PÖÖRLEMINE
Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsust nim. valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Murdumisseadus-valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe sin n= jääv. sin .
Moodul, siht ja suund? Jäiga keha nurkkiiruse moodul võrdub pöördenurga vektori tuletisega aja järgi. Sihiks on pöörlemistelg ja suunatud on ta sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva. Jäiga keha nurkkiirenduse moodul on võrdne nurkkiirusvektori tuletisega aja järgi. Sihiks on pöörlemistelg ja suunatud on ta kiireneva liikumise puhul nurkkiirusega samas suunas ja aeglustuva liikumise korral nurkkiirusega vastassuunas. Mis on nurkkiiruse ja nurkkiirenduse mõõtühikuteks SI-süsteemis? rad rad 1 1 s s2 Nurkkiiruse ühik Nurkkiirenuse ühik Kuidas teisendada nurkkiiruse mõõtühikut pööret minutis SI-süsteemis vajalikuks mõõtühikuks radiaani sekundis? pööret
Pea meeles, et harjutuste sooritamise puhul on efekt kordades suurem, kui sa ei unusta õigesti hingata. Hinga nina kaudu sisse, tunnetades samal ajal, kuidas kõht kerkib. Seejärel hinga suu kaudu välja. Oluline on jälgida, et rindkere ei liiguks! Harjutus 5. Seisa nägu seina (või puu) poole, kaks kätt toetumas vastu seina, jalad ja õlad ühel sirgel. Hoides põlvi sirgelt ja vaagnat paigal, tõsta üks jalg üles, pööra samal ajal ülakeha vastassuunas ning vaata üle vastasõla üles tõstetud jala poole (kui tõstad paremat jalga, vaata üle vasaku õla). Korda harjutust teise jalaga. Need, kel on seljaprobleemid või -valu, võiksid teha 10 kordust ühe ja 10 kordust teise kehapoolega (kokku 20). Harjutust on soovitatav teha vähemalt kolm korda päevas. Kellel selg otseselt ei valuta, aga kes tahavad oma selga tugevdada, peaksid tegema vähemalt 20 kordust ühele kehapoolele (ja 20 teisele kehapoolele) vähemalt korra päevas.
*Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. - Hõõrdejõu vähendamine - määrded. - Hõõrdejõu suurendamine - pindade karestamine. *Rõhumisjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. -Rõhk - füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. F
Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud
sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Doppleri efektil põhineb radarite võime hinnata liikuva objekti kiirust. Selleks tuleb hinnata radarist väljunud kiirguse ja objektilt peegeldunud kiirguse lainepikkuste erinevust. Selliseid seadmeid kasutab muuhulgas politsei piirkiiruse ületajate tabamiseks.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7. KAASLASED: Triton, mis on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas ja Nereis, mille orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. 10. Suur ja väike tume laik 11. Ja siis veel suur tume laik
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa · Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. · Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased. · Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi.
Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kromatiidid eralduma, sest kääviniidid, mis lähtuvad tsentrioolidest hakkavad lähenema. Toimub kromatiidide lahknemine. 4. telofaasis toimub tuumamemraani süntees. Kääviniidid kaovad ning tekivad tuumakesed ning tekib 2 tütarrakku. Mitoosi e. Rakkude jagunemist on vaja organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng
Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. REAKTIIVMOOTOR http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4c/Jet_engine.svg/2000px-Jet_engine.svg.png Reaktiivliikumine looduses Seepia ehk tindikala on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Seepia on kala, kes kasutab reaktiivliikumist. https://underwateruniversity.files.wordpress
Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1944. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Tritonning lisaks veel neli 2002.aastal ning õks 2003.asstal avastatud veel nimetut kuud.1846.aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triaton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2" avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas
Kahe järjestikuse jagunemise tulemusena tekib 4 tütarrakku. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv , sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Profaas- tuumamembraan lagundatakse ja tuumakesed kaovad.Kromosoomid mikroskoobiga vaadeldavad. Tsentrosoolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid.(sarnaneb mitoosiga)Erinev: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. Kaasneb geenivahetus. Esimese jagnemise profaas on kauem- iseloomulik paljudele imetajate munarakkudele. Metafaas- homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
1994. aastaks, kui Hubble’i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Pole selge, kas see on lihtsalt kadunud või varjab Suurt Musta Laiku mõni kõrgemal asuv moodustis. Mõne aja pärast tekkis uus tume laik Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär on kiiresti muutuv. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled (kiirusega üle 2 200 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas ehk idast läände. Joonis 6. Neptuuni Suur Tume Laik, ''Scooter'' ja Väike Tume Laik 3.3 Rõngad Neptuunil on samuti rõngad nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, kuid ’’Voyager 2’’ fotod näitasid, et nad on terviklikud heledamate kohtadega. Nende koostis pole täpselt teada. Rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (sisaldab kolme peamist kaart), järgmine on Arago
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 22. mail Kuressaares asuvat Anne kunstikooli galeriid. Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest.
Leht1 J. Galle 1846 Pluuto 9 9 248,09a N2 jt gaasid, väga hõre Tih=2,29 Charon, Nix, Clyde Tombaugh läbimõõt 4000km Temp. -235 ja -210 kraadi 70%kivi, 30% jääsegu Hydra 1930 Tiirleb ümber oma vahel. telje vastassuunas Lehekülg 2
taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ATMOSFÄÄR · Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. · Atmosfääri rõhk on 90 at. · Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. PILVED · Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. · Pilvkate on mitmekihiline. · Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. ORBIIT · Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. PÖÖRLEMINE · Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA
7. Milles poolest erineb meioos mitoosist? Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Sest neil on haploidne kromosoomistik. Kokkuvõte Meioosi käigus tekivad sugurakud. I jagunemine - Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub
Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele.
kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. TASAKAALU NIHKUMINE Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri-ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Le Chatelier' printsiip : pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Tasakaal nihkub lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas vähendamisel lähteaine tekke suunas Tasakaal nihkub saadud kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel suurema gaasi molekuilide arvu suunas
lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe. (-potentsiaal V, Wp-pot enrgia J, q-laeng C) Punktlaengu energia potentsiaal-(r-kaugus laengust, e-dielekt läbitavus) Elektriline induktsioon-Kui juht asetada elektrivälja, siis liiguvad positiivsed laengud välja suunas ja negatiivsed laengud välja vastassuunas, mille tulemusena juhi otstesse tekib ühte otsa + ja teise laengud. Dielektrikud*polaarsed*mittepolaarsed. Aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli aines nõrgem, kui vaakumis. (E0-elektrivälja tugevus vaakumis, E--,,- aines. e-aine dielekt läbit) E-elektrivälja tugevus( ) F-jõud (N) q-laeng (C) - dielktriline läbitavus,
TELESKOOPIDE JAOTUS: Refraktor e. Läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts(läätsede süsteem) Raadioteleskoop: töötab radaripõhimõttel. Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatu...
Maa-tüüpi Planeedid Andri Nael 11.05.2012 Merkuur ·Nimi tuleneb Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt ·Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km ·Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ·Temperatuur kõigub -173°C - 427 °C · Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute ·Magnetväli on olemas, see on Maa seas. Selle läheduses on viibinud omast 100 korda nõrgem diporaalne ainult kaks kosmoseaparaati magnetväli. · Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanaroo...
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeed...
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas. Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?).
4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele.
kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). IX VEENUS 1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Päike Veenuse vaatlemist ei sega, kuid vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele
rõhumisjõu ja pindala jagatis. Rõhu mõõtühik on 1 paskal — 1 Pa = 1 N/m2. Erinevalt jõust ei ole rõhk vektoriaalne suurus. Hõõrdejõud mõjub mitte ainult liikuvatele vaid ka paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas.
korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisele vastassuunas ainete poolest (idast läände) kiirusega 350 Ülespoole ulatub hõre udu km/h 90 kilomeetrini Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekht on paarkümmend kilomeetrit paks Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille
Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7. Mida kõrgem temp, seda paremini juhib elektrit. Kristalne aine on pooljuht. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Vabad elektronid hakkavad liikuma + klemmi suunas. Augud liiguvad vastassuunas. Isepooljuhis on nii elektroni- kui ka aukjuhtivus. n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus p-juhte saab kasutada termotakistis, fototakistis. c) Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Pooljuhtseadised (dioodid, transistorid, kiibid) Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID)
Tasandi igale punktile X saab vastavusse seada polaarkoordinaadid X ( ρ, φ) . Polaarpoolus – punkt O . Polaartelg – punktist O väljuv kiir. Tasandi ühekordseks katmiseks polaarkoordinaatidega: 0 ≤ ρ< ∞ ja −π < φ≤ π . Positiivsed nurgad – kellaosutile vastassuunas Negatiivsed nurgad – kellaosuti suunas Polaar- ja ristkoordinaatide vaheline seos: {xy==ρcosφ ρsinφ Kompleksarvu trigonomeetriline kuju: z=x +iy= ρcosφ+iρsinφ=ρ(cosφ+isinφ) Järeldus: Kaks trigonomeetrilisel kujul esitatud kompleksarvu on võrdsed siis, kui
asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on Const. 5)Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele lasta vastasuunas langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi, aga vastassuunas. 5. Valgus on üks elektromagnetilise kiirguse eriliike. Nii E kui ka H vektor võngub risti laine levimise suunaga st. et valgus on ristlainetus. E vektor on valgusvektor. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiirelt ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nim. polariseerituks.
jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide
I kontrolltöö kordamisküsimused (YFR 0011) 1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on o a) samasuunalised; liitmine nt a(2;3;4) + b(2;4;1) = c(4;7;5) o b) vastassuunalised; sama o c) üksteisega risti. 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende o a) skalaarkorrutis oleks 0; risti o b) vektorkorrutis oleks 0? Samas suunas/ vastassuunas 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaadi alguspunktist etteantud punkti. Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti. Nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t 4. Mis on nihkevektor? Mis on trajektoor? Millal ühtib keha trajektoor nihkevektoriga?
loomaliike. Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
