oluliselt kallimaks, vähendab töökindlust ning suurendab masina käidukulusid · Seepärast valmistatakse faasirootoriga masinaid peamiselt suuremate võimsustega, kus energiavoo paindlikumast juhtimisest tuleneb kasu korvab eelnimetatud puudused Ühefaasiline asünkroonmootor · Ühefaasilisel asünkroonmootoril puudub loomulik käivitusmoment · Ühefaasiline vool tekitab kaks ühesuguse amplituudiga pulseeruvvälja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas · Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse · Kondensaatormootoris on lisaks staatori töömähisele ka käivitusmähis, mille telg on töömähise 90 elektrilise kraadi võrra nihutatud · Mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator C · Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja · Kondensaator suurendab mootori massi ja mõõtmeid ning võib tekitada toitepinge moonutusi, mis häirib sidevahendite tööd
Hõõrdejõu töö A = µ N s , kus on hõõrdetegur, N rõhumisjõud ehk normaaljõud pinnale. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumisele. k l 2 Elastsusjõu töö A = , kus k on keha jäikus ja l keha pikkuse muutus. Ka elastsusjõu töö on 2 alati negatiivne, sest ka elastsusjõud on liikumisele vastassuunas. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust (intensiivsust) ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga
teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud. 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nim sellist jõusüsteemi, mille kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 32. Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant? Üks jõuvektor liigutada teise jõuvektori algpunkti ja siis nad rööpküliku põhimõttel liita. Tulemus ei ole resultant. 33
lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4. Peritrihh, Escherichia coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis. 5. Bipolaarne polütrihh, Halobacterium halobium, Spirillum Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Libisev liikumine ja limadüüsid. Libisev liikumine on bakterite liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad müksobakterid, paljud niitjad bakterid ja tsüanobakterid, mükoplasmad. Libisemine võib toimuda mitme erineva mehhanismiga. On pakutud välja: 1) kokkutõmbumisvõimelisi valgulisi fibrille, 2) lima suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist, 3) pöörlevaid membraanseid mootoreid
teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud. 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nim sellist jõusüsteemi, mille kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 32. Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant? Üks jõuvektor liigutada teise jõuvektori algpunkti ja siis nad rööpküliku põhimõttel liita. Tulemus ei ole resultant. 33
Hõõrdejõu töö A = µ N s , kus on hõõrdetegur, N rõhumisjõud ehk normaaljõud pinnale. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumisele. k l 2 Elastsusjõu töö A = , kus k on keha jäikus ja l keha pikkuse muutus. Ka elastsusjõu töö on 2 alati negatiivne, sest ka elastsusjõud on liikumisele vastassuunas. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust (intensiivsust) ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga
surutakse vastu välihammasratast vedruga . Imi ja survepoolt eraldav sirbikujuline element on diametraalselt teisaldatav vastavalt pumba pöörlemissuunale .Sisemise hambumisega pumbad on gabariidilt väiksemad ja rohkem vastupidavamad kulumisele kui välishambumisega hammasrataspumbad.. Reverseeritavad hammasrataspumbad . Kui laeva peamasin on reverseeritav ja pump saab liikumise väntvõllilt, siis reversi tegemisel hakkab õlipump töötama vastassuunas .Imi- ja survepool vahelduvad st. õli hakkab voolama vastassuunas. Selle vältimiseks varustatakse sellised pumbad kahe imi - ja kahe surveklapiga . (vt. loengu joon.) 1 ja 2. Imiklapid , 3. ja 4. Surveklapid . Hammasrataspumba tootlikkus ja surve. Jõudluse ja surve järgi liigitatakse pumbad : 3 - väikese jõudlusega kuni 10 m /h pumbad võivad olla väikese , keskmise ja suure survega kuni 40 Mpa 3
13 5. KATSETE ARUTELU JA ANALÜÜS Äädika ja sooda katse Pudeli põhja pannakse soodat mille peale pannakse sama palju liiva, liiv on selles katses sütiku eest, et reaktsioon nii kiiresti ei toimiks. Sooda ja liiva peale valatakse äädikat ja keeratakse kork kõvasti kinni. Peale seda jõuab paarkorda loksutada ja siis visata pudel võimalikult kaugele, kui ise ei jõua piisavalt kaugele visata siis joosta pudeliga vastassuunas [7]. Peamised katse vahendid, plastpudel, söögisooda ja äädikas on kättesaadavad toidupoest, ning liiva sütiku jaoks saab näiteks rannast. NaHCO3 + CH3COOH H2O + CO2 + CH3COONa Sool reageerib happega, kuna naatrium on aktiivsem kui vesinik, tõrjub ta äädikhappe karboksüül rühmast (COOH) vesiniku välja. Tekib uus hape ja uus sool, kuna H2CO3 on ebapüsiv, siis laguneb ta edasi veeks ja süsihappegaasiks.
suunas, kuni viimase ühise punktini lubatavate lahendite piirkonnaga. Viimases ühises punktis ongi antud ülesande maksimaalne lahend. Tavaliselt on selleks punktiks kahe sirge lõikepunkt. Lõikepunkti koordinaatide täpseks määramiseks on vaja lahendada nendele sirgetele vastavatest võrranditest koostatud süsteem. Miinimumülesande korral on vaja sirget nihutada kuni esimese ühise punktini lubatavate lahendite piirkonnaga või nihutada vektorile vastassuunas kuni viimase ühise punktini ( sõltub piirkonna ja vektori vastastikkusest asendist). Näide: Kahte tüüpi toodete valmistamiseks on 80 kg toorainet ja 6 tundi aega. Esimese toote valmistamiseks kulutatakse igale tootele 2 kg toorainet ja aega 0,1 tundi, teisele tootele kulub toorainet 1 kg ja aega 0.12 tundi. Leida tootmisplaan ,mille korral saadav tulu oleks suurim, kui esimest toodet on võimalik turustada kuni 30 tk ja teist toodet kuni 40 tk
vektori suunas, kuni viimase ühise punktini lubatavate lahendite piirkonnaga. Viimases ühises punktis ongi antud ülesande maksimaalne lahend. Tavaliselt on selleks punktiks kahe sirge lõikepunkt. Lõikepunkti koordinaatide täpseks määramiseks on vaja lahendada nendele sirgetele vastavatest võrranditest koostatud süsteem. Miinimumülesande korral on vaja sirget nihutada kuni esimese ühise punktini lubatavate lahendite piirkonnaga või nihutada vektorile vastassuunas kuni viimase ühise punktini ( sõltub piirkonna ja vektori vastastikkusest asendist). Näide: Kahte tüüpi toodete valmistamiseks on 80 kg toorainet ja 6 tundi aega. Esimese toote valmistamiseks kulutatakse igale tootele 2 kg toorainet ja aega 0,1 tundi, teisele tootele kulub toorainet 1 kg ja aega 0.12 tundi. Leida tootmisplaan ,mille korral saadav tulu oleks suurim, kui esimest toodet on võimalik turustada kuni 30 tk ja teist toodet kuni 40 tk
nagu poleks teisi olemas o Valguse peegeldumis seadus: Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis (Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga (kiire ja pinnanormaali vaheline nurk)) o Valguse murdumise seadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus o Valguskiire pööratavuse seadus kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas · Valguse murdumisnäitaja Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus, see on seotud valguse levimiskiirusega n2,1= v2/v1 · Täielik peegeldus Kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda, teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi · Valguse dispersioon
teatud punktist alates vähenema. TP-kõver näitab, millist töö kogust firma vajab iga konkreetse tootmiskoguse valmistamiseks. Punktis, kus TP-kõvera tõus on kõige järsem kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus. (VC1-VC2)=(L1-L2)*w Kui tootmismaht kasvab, siis kahaneva piirtootlikkuse seaduse toime tõttu muutvad piirprodukt ja piirkulu vastupidises suunas. Keskmine muutuvkulu väheneb niikaua, kuni piirkulu on temast väiksem. Keskmine muutuvkulu ja produkt muutuvad vastassuunas. Punktis, kus keskmine muutuvkulu on minimaalne on keskmine produkt maksimaalne. Punktis, kus keskmine muutuvkulu on minimaalne, on keskmine muutuvkulu ja piirkulu võrdsed. Pika perioodi kulud ja kulukõverad Pikka perioodi saab vaadelda kui ajavahemikku, mille kohta firma teeb plaane. Pikal perioodil on võimalik vabalt valida sisendite kombinatsioone kuni firma pole asunud oma plaane teostama, peale plaanide teostamise alustamist tegutseb firma taas lühiperioodis
39. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier' printsiip Le Chatelier' printsiip Dunaamilises tasakaalus olev susteem reageerib talle avaldatud mojule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vahendada seda valist moju): reagentide lisamine voi eemaldamine; rohu suurendamine voi alandamine; temperatuuri tostmine voi alandamine. Seega on voimalik nihutada tasakaalu pari- voi vastassuunas. Kui G saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H TS 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Tasakaalukonstandi vaartus naitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur vaartus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus
juunil tähistatakse maailma veredoonorluse päeva. James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928) ja Francis Harry Compton Crick (8. juuni 1916 – 28. juuli 2004) on nõnda vankumatult üksteisega seotud, et tunduvad tähistavat sama isikut. Meeste ühine kuulsus põhineb nende 1953. aastal tehtud rabaval teadaandel, et nad avastasid DNA-struktuuri. Nad taipasid, et mustrit saab kõige paremini seletada, kui DNA oleks kaksikspiraal, mille kaks haru kulgevad vastassuunas. Crick ja Watson tegid radikaalse järelduse – kaks ahelat on teineteise peegelkujutised. Mõlemad sisaldavad sama informatsiooni ja järgmise koopia saab teha, kui eraldada need ahelad teineteisest ja kasutada mõlemat mallina. Christiaan Neethling Barnard (8 November 1922 – 2 September 2001) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg, kes 1967. aastal tegi maailma esimese eduka südamesiirdamisoperatsiooni
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N ...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
rõhku arvutame, asub yz-tasandis. Põrgete arvu rehkendame molekulide ruumtiheduse n (molekulide arv kuupmeetris) ja liikumiskiiruse v abil. Kui molekulid liiguksid kõik x-telje ehk baasivektori suunas, jõuaks meie pinnatükini ajavahemiku jooksul molekuli. Kui lugeda põrge seinaga absoluutselt elastseks, hakkaksid molekulid pärast põrget liikuma vastassuunas ja sama kiirusega - , seega muutuks nende impulss võrra. Pinnatükile S mõjuva rõhu valemis asendame ja saame rõhu p väärtuseks . Paraku ei anna see valem meile otsitavat rõhku. Molekulaarfüüsika üheks eelduseks, mida kinnitab toosama Browni liikumine, on see, et molekulid liiguvad
Tangens T on täisnurkse kolmnurga kaatet, mille pikkus on . Kõvera pikkuse K saame arvutada valemist , kus on poolringi pikkus ja kõverale vastav kesknurk ehk trassi pöördenurk. Bisektor ehk, avaldades kolmnurga hüpotenuusi ON kaateti R ja täisnurga /2 koosinuse kaudu: . 72. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga
2 −R=R ( cos φ 2 −1 ) . 69. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga
Le Chatelier' printsiip Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju): reagentide lisamine või eemaldamine; rõhu suurendamine või alandamine; temperatuuri tõstmine või alandamine. Seega on võimalik nihutada tasakaalu päri- või vastassuunas. 39. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Tasakaalukonstandi väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur väärtus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused K on väike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained 40. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist. 41
Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Poolperioodi vältel kulgeb vool ühes (positiivses) suunas ja järgmise poolperioodi vältel vastassuunas (negatiivses suunas). 71 Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. 1 f= T f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Suuremaid sagedusi mõõdetakse kilohertsides
kiirenduseta, jõule allutatud keha aga kiirendusega. Selliste taustsüsteemide võrdväärsust kinnitas juba kuulus Galileo Galilei aastal 1632, kuid ainult liikumiste korral. Pole ju mingit vahet, kas mängida lauatennist kalda suhtes paigalolevas või ühtlaselt liikuvas laevas. Kaldalolija jaoks võib see küll veider tegevus näida. Nimelt võib laeva ja palli kiiruste võrdsuse korral näida laeva liikumise suunas liikuv pall topeltkiirusega liikuvat, vastassuunas liikuv pall aga hoo-pis paigal seisvat (joon. 1). Einstein väitis intuitiivselt, et ka organismi elutegevus kulgeb taustkeha valikust sõltumatult. Seega on esimene postulaat klassikalise relatiivsusprintsiibi üldistus kõigile loodusnähtustele. Seejuures ei tohi unustada, et taustsüsteemi kuulub ka ajamõõtja, niisiis kell. See kell peab olema taustkehaga kogu aeg kaasas, et mõõta omaaega. Nimelt tuleneb
põuda jpm) Aastarõngad erilõiketes: rist-, radiaal-, tangensiaallõikes. Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
MÕTLEMINE Mõtlemine on inimtegevuse ideaalne osa, tegelikkusest arusaamise, sellega kohanemise ja selle muutmise tõhusaim viis. Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. [EE 6. kd., lk. 479] Lk. 299 Et ületada mõtlemisel ilmnevaid tõkkeid või probleeme, tulevad kasuks järgmised võtted: 1) tegutsemine vastassuunas (working backwards). Olgu esitatud järgmine ülesanne: Vesirooside arv järves kahekordistub iga 24 tunni jooksul. Suve esimesel päeval oli järves ainult üks vesiroos, 60 päeva järel aga oli kogu järve pind vesiroosidega kaetud. Mitmendal päeval katsid vesiroosid poole järve pinnast? Proovides seda ülesannet hakata lahendama algusest, satume segadusse: esimesel päeval oli üks vesiroos, teisel päeval oli kaks vesiroosi, kolmandal päeval neli ja nii edasi
pöördemomenti. Tabelist 1 on näha, et sisse on lülitatud eesmine sidur (4) ja ketaspidur (5) (jn 20). Tööle hakkab ainult tagumine planetaarülekanne. Pöörlemine antakse vedava võlli (7) ja sisselülitatud eesmise siduri (4) kaudu edasi tagumise planetaarülekande päikeserattale (2). Kuna tagumise planetaarülekande satelliitide (3) raam on lukustatud ketaspiduriga (5), siis päikeseratta (2) pöörlemine paneb satelliitide kaudu kroonratta (1) vastassuunas pöörlema (vt ka 3.1 skeem 12.4). Tagumise planetaarülekande kroonratas (1) on aga ühenduses veetava võlliga (6) ja nii hakkabki veetav võll vedavale võllile vastupidises suunas pöörlema. Ülekandearv on 2,18. Joonis 20. Planetaarreduktori töötamine tagasikäigul R: A eesmine planetaarülekanne ei tööta, B tagumine planetaarülekanne: 1 kroonratas, mis on ühendatud veetava võlliga, 2
Lainete interferents on kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad. Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip) Ükskiku võnkuva osakese võnkumine on summa seda punkti läbivatest võnkumistest – kui mõlema laine laineharja kõrgus on 1 ühik, siis liitunud laine laineharja kõrgus on 2 ühikut. Seisulaine on interferentsi erijuht. Tekib vastassuunas levivate laine liitumisel, kui on punktid (sõlmed), mis ei liigu. Nt peegelduv laine kumminööril, kitarri keelel. Lainete difraktsioon ehk lainete paindumine tõkete taha (nt vee lained sadamas, helilained nurga taga). Kõige paremini jälgitav, kui takistuse või ava suurus on samas suurusjärgus kui lainepikkus Helilained on miljon korda suuremad kui valguslained Nurga taha kuuleb, aga ei näe. Valgusallikad tekitavad nähtavaid varje.
Soengukunst ja kujundamine 1.Soengute modelleerimiseks kasutatavad töövahendid......................................................2 2. Soengute modelleerimiseks kasutatavad viimistlus vahendid.................................3 Soengute viimistlus vahendid...................................................................................... 3 2.1. Juukselakid....................................................................................................................4 Aerosoollakid.......................................................................................................................4 Märjad lakid ehk pumplakkid...................................................................................... 4 Läikelakid.................................................................................................................... 4 2.2. Juuksevahad..................................................
105- Kuidas liigitatakse tungrauad tööpõhimõtte alusel: a) mehhaanilised, b) hüdraulilised, c) pneumaatilised. 106-Miks pole kruvitungraual vaja pidureid? Kruvitungraud (vt TV lk 18 joon 1.1) koosneb käepidemest 1, jõukruvist 2, korpusest koos mutriga 3, põrkrattast 4 ja ümberasetatavast põrklingist 5. Käepideme pööramisel ühes suunas hambub põrklink põrkratta hammastega ja keerab jõukruvi käepideme pöördumise suunas. Käepideme pööramisel vastassuunas hüppab põrklink üle põrkratta hammaste ega keera jõukruvi. Põrklingi ümberlülitamisel toimub jõukruvi pööramine vastassuunas. 107-Kuidas liigitatakse hüdrotungrauad konstruktiivse lahenduse alusel? a) ühesilindrilised, b) teleskoopilised, c) membraan-tüüpi, d) ronitungrauad e hüdromehhaanilised. 108-Mis otstarbel kasutatakse hüdrotungraudu veel peale tõste-nihutus operatsioonide? 109-Millisteks operatsioonideks kasutatakse talisid
Taksised suunatud liikumised o Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) o Aerotaksist (mõjuriks hapnik) o Fototaksist (mõjuriks valgus) o Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) o Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Viburiga liikuv bakter saab suunda muuta: Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Libisev liikumine on bakterite liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad müksobakterid, müksoplasmad, palju niitjad bakterid ja tsüanobakterid. Libisemine võib toimuda mitme erineva mehhanismiga. o Kokkutõmbumisvõimelisi fibrille o Lina suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist
Taksised. Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Arhede ja bakterite viburid on erinevad 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5
a. ahelate suund (NB! 3'- ja 5'-otsa tähendus) ja paigutus b. N-aluste orientatsioon ja omavaheline seostatus c. topeltheeliksit iseloomustavad parameetrid (vagumused, spiraali samm Å-des, bp-de arv ühe spiraali keeru kohta jne) B-DNA molekuli kuju on klassikaline DNA biheeliksi kuju, milleks kaks ahelat on omavahel keerdunud ja ühendatud aluspaaridega A=T, G=C. 3' ja 5' ahelasised fosforestersidemed jooksevad üksteise vastassuunas, mõlemal on kleepuv ots ja nüri ots, kuid nad jooksevad vastassuunas. Topeltheeliksil on olemas vagumused suurem ja väiksem, mida on joonistel ka näidatud. Alljärgnevalt seletav joonis: 4. Loetlege DNA ja RNA molekulide erinevusi, pidades silmas primaarset, sekundaarset ja tertsiaarset struktuuri. Erinevused struktuuris: DNA on oma primaarstruktturis kaksikmolekul ühendadtud nukleotiidi kettidega ja RNA on üksikmolekul, koosneb enamjaolt lühemast nukleotiitide kettist.
· raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) 3. 2.Veenus Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Et Veenuse nurkkaugus elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi -- nn
halvasti säilinud. Kammkeraamika kultuuri matmispaigad Eestis Eestist on leitud kaheksa kammkeraamika kultuuri aegset matmispaika ning neist on teada varasemast hoopis rohkem matuseid (nt Tamula, Narva, Naakamäe, Riigiküla). Sageli on maetud elamute juurde või isegi 11 sisse (nt Riigiküla). Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud. Esineb meeste ja naiste vastassuunas matmist. Panusteks olid ripatseid, vahel ka looma- ja inimesekujulised. Sageli esineb neis matustes merevaiku (Zveinijekist näiteks on leitud arvatavalt silmadele asetatud merevaigutükikesi). Ebaselge otstarbega on matustes vahel esinevad lihvitud kivirõngad (nt Saaremaalt Kõljala luustiku juurest on
mida need tähendavad. Tähendus on selles, et füüsikaseadused ei keela rännakuid ajas. Kui te hüppaksite ussiaugu ühest otsast sisse, võiksite väljuda ainult mitte kus, vaid ka ükskõik millal `' (Mary ja John Gribbin 1997:111). `' On veel teinegi põhjus, miks ussiaugud põnevust pakuvad. Kui vaadata suure teleskoobiga ühes suunas, saab näha galaktikaid, mis on miljardite valgusaastate kaugusel. Vaadates teleskoobiga vastassuunas, näeb teisi galaktikaid miljardite valgusaastate kaugusel. Erinevatest galaktikatest lähtunud valguse uuringud näitasid, et universumi erinevates osades kehtivad täpselt samad füüsikaseadused `' (Mary ja John Gribbin 1997:112). `' Võib-olla läbivad kogu universumit risti-rästi (mikroskoopilised) imeväikesed ussiaugud, mis on nii kitsad, et isegi aatomid ei mahu sealt läbi. See oleks midagi kosmilise spageti taolist
Alexa! Marc tõuseb püsti Marc: Alexa...Kas sa tõesti ei mõista mind? Mu armas pisike õeke...Miks küll? Kuidas saab olla nii, et inimesed muutuvad? Milleks? Kas tõesti miski pole siin elus igavene? Marc jalutab mõtlikult lavalt minema Alexa: Vaatab üllatunud ilmega Marcile järele Huvitav, mis kärbes teda hammustas? Kas kaardimängu kaotus on tõesti nii raske? Ja mida ta selle elu kohta siin rääkis? Ah, mida iganes! See mõtlemine ajab mu pea valutama! Alexa lavalt vastassuunas Marcile minema ja kardinad ette I vaatus Kardinad avanevad, lava keskel pink, taustaks park. Pargipingil istuvad Danielle ja Adeele, seljas kaunid maani kleidid. Mõlemad vestlevad elavalt. Danielle: Uhkeldades Ah jaa ma unustasin mainida. Kui mu papà eelmisel nädalal Pariisis käis, tõi ta mulle veel uue lehviku ka...vaata, kui kaunis see on! Näitab lehvikut Adeele: Ah, kui kaunis! See tundub olevat täiuslik! Kuid...siinkohal võiks siiski mainida,
Peagi aga tõdeti, et vankri kestvamaks käitamiseks ei piisa ei lihaste ega vedruajami jõust. Eesmärgiga muuta soojusenergia liikumisenergiaks, hakkas aurujõudu uurima ka füüsika rajaja inglane Isaac Newton. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. Aastal 1680 kujutas ta joonisel ratastele asetatud aurukatelt koos küttekoldega. Katlast peent toru kaudu väljuv aur pani sõiduki vastassuunas liikuma, seega oli Newton 4 vähemalt paberil konstrueerinud reaktiivmootori eelkäija, milleta oleksid mõeldamatud nii tänapäevased ülehelikuuruselised lennukid kui ka kosmoselaevad. Pärast aurujõu kasutamist, püüti arendada püssirohumootorit. Esialgse idee peale hollandlasest füüsik, astronoom ja matemaatik Christiaan Huygens, kes aga ei suutnud oma soojusmootorit
1.2 POLARIMEETRIA. Polarimeetria füüsikaline alus on ainete optiline aktiivsus. Optiline aktiivsus ehk optiline pöörang on aine võime pöörata seda läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasapinda. Kui polarisatsioonitasand pöördub kellaosuti liikumise suunas, tähistatakse seda ,,+" märgiga (paremalepöörav, D) ja kui kellaosuti liikumise vastassuunas, siis ,,-" märgiga (vasakulepöörav, L). Polarisatsioonitasandi kõrvalekalde nurka algtasemest nimetatakse pöördenurgaks ja seda tähistatakse -ga. Pöördenurga suurus sõltub 1) optiliselt aktiivse aine omadustest ehk aine aktiivsusest, 2) polariseeritud valguse lainepikkusest, 3) teepikkusest (mida pikem tee, seda suurem on pöördenurk) ja 4) lahustist teatud määral. Enamasti tegu vesilahusega.
Suurendamine- Tee kaetakse killustikuga, sügava mustriga rehvid peavad olema velgedel, auto piduriklotsid valmistatakse vähekuluvast kuumakindlast ainest. 9.3. Mille poolest on hõõrdejõud oluline igapäevases elus? Iga päev sõidetakse auto või bussiga ja ülekäiguraja ees ja valgusfoori taga peab pidurdama, tiku tõmbamine jne 9.4. Miks tekib hõõrdejõud? Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. 9.5. Kaks keha said vastastikmõjus kiirendused, üks 3 m/s2 ja teine 2 m/s2. Leidke teise keha mass, kui esimese mass oli 1 kg. 7 10. P 10.1. Mis on elastsusjõud? Sõnastage Hooke'i seadus. Tooge näiteid elastsusjõudude kohta looduses. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks.
Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda "alt ära!". 9. Maale antavat trossi tuleb järgi anda aeglaselt, nii et kaldale niisama palju jõutakse tõmmata. 10. Kui trossile pannakse stoppar, ei tohi madrus, kes hoiab stoppari vaba otsa, seista eespool pinge all oleva stopparitrossi suunda ja lähemal kui üks meeter haalamisotsale mähitud stopparist. 11. Stoppari lahtiandmisel peab seisma trossi pinge vastassuunas kui vabastatakse trossi stopparist. 12. Haalamise otsa võib hakata pingutama peale haalamist juhtiva tüürimehe käsku, et haalamisots on kinnitatud ja vaba takistustest. 13. Kui antakse haalamisotsa järgi või pingutatakse, peab haalamispaardist kinni hoidma vähemalt ühe meetri kaugusel pollarist või pelitrumlist. 14. Töötades trossidega kiipide või rullkiipide juures on keelatud haalamise trosse järgi anda või pingutada. 15
magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang ja võimsuskaod temas oleks väiksed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust.
ioonid, gaasis positiivsed ioonid ja elektronid, pooljuhtides elektronid. Kõik sellised laengud on juhis soojuslikus liikumises ja seetõttu mingis ajavahemikus läbi pinna juhis liigub mõlemas suunas ühesuurune laeng. Elektrivool tekib elektrivälja olemasolul juhis ja selle mõjul lisandub vabade laengukandjate soojusliikumisele nende korrapärane liikumine, tekib elektrivool. Pos. laengukandjad liiguvad väljatugevuse suunas ja negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu iseloomustavad voolutugevus ja voolutihedus. Alalisvool on püsiva suunaga vool. Vooolutugevus läbi antud pinna on seda pinda läbiv laeng ajaühikus (juhtme ristlõikepind). I=q/t; i = dq / dt [A] ja j=i/S; j=di/dS [A/m2] Voo1 juhis kestab hetkeni, millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda
Telje kahe punkti vastastikuse pöörde leidmiseks rakendatakse nendesse punktidesse kaks vastupidist jõupaari momendiga 1 ja kahe punkti omavahelise eemaldumise või lähenemise leidmiseks kaks vastupidist ühikjõudu. 3. Leitakse rakendatud jõududele vastavad sisejõud. 4. Arvutatakse Mohr’i integraal, mis võrdub otsitava üldistatud siirdega. Kui integraal on positiivne, siis siire rakendatud ühikjõu suunas, kui aga negatiivne, siis vastassuunas. 11. Lihtsamaid staatikaga määramatuid konstruktsioone: Konstruktsiooni ehk tarindi tugevus- või jäikusarvutuseks tuleb eelnevalt leida sisejõud. Sisejõud määratakse lõikemeetodi kohaselt lõikega eraldatud tarindiosa tasakaaluvõrranditest. Sidemete (reaktsioonide) arv võrdub tasakaaluvõrrandite arvuga. Konstruktsioone, mille toereaktsioone ja sisejõude saab leida kasutades vaid tasakaalutingimusi, nimetatakse staatikaga määratavateks.
Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Valmistub rakk jagunemiseks:toimuvad ainevahetuse põhiprotsessid-organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolide kahestumine, suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistub. Interfaasis DNA kahekordistub, kromosoomid on kahekromatiidilised(mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku) Tsentromeer- ühendab kromatiide Mitoosi: Profaas- *kromosoomid keerduvad kokku *rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad *Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas -rakk polariseerub * Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid(kromo täpne jaotus) *Lõpp-tuumamembraanid lagunevad Metafaas- *kromosoomid liiguvad raku keskossa- tasapinnaliselt- Ekvatoriaaltasand *kromosoomid maksimaalselt kokkukeerdunult * Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele(teine osa kinnikunud tsentrioolidele) Anafaas- *kääviniidid lühenevad *kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid kahestuvad)
tähistas igas elusolendis peituv jõud, mis olid olemas nii puul, kivil, järvel jne. Laarid tähtsaimad majavaimub, kes kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majast nurgake, kus nende kujude tähtpäevadel annetusi tehti. Geenius maokujuline abielu kaitsev ja soojätku edendav vaim. Nende kõrval kerkis esile ka antropomorfseid jumalaid: Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal, ka sõjajumal. kujutati vastassuunas vaatavate nägudega: vaatamine ette ja taha, tulevikku ja minevikku. Tema järgi nimetati jaanuar. Tema templi vastas olevad uksed avati sõja ajal, rahu ajal suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
=Wp/q. Pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. q1-q2=U=A/q Pinge on võrdne laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks elektriväljas tehakse tööd 1 J. 61. Juht elektriväljas. Elektrilise induktsiooni nähtus Kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng. Elektrostaatiliseks induktsiooniks nimetatakse erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. Näiteks kui elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vastupidised. 62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda
Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid 10 Rootorid ei ole reverseeritavad. Nad pöörlevad ühes suunas ning see põhjustab vasarate ebaühtlast kulumist. Valtspurustid Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse mater- jal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Valtsid paigalduvad raamile 1 laagritel. Kui valtside vahele sattub purustamata tükk, läheb ta nende
reaktoris. Optimaalne temperatuur on 70-80°C. Segu 2 NH3 + CO2 + H2O (NH4)2CO3 Häired protsessi juhtimises võivad põhjustada kas jahutatakse ja kontsentreeritakse vaakumaurutis ning 2) Karboniseerimine: "alapõlenud" lubja, "ülepõlenud" ehk "surnud" lubja tekke. fosforhape filtritakse välja lintvaakumfiltril vastassuunas (NH4)2CO3 + CO2 + H2O 2 NH4HCO3 "Alapõlenud" lubi sisaldab lagunemata CaCO 3 tükke, veega pesemisel. 3)Vahetusreaktsioon: "ülepõlenud" lubjas on tekkinud muutused CaO Viibimisaeg (kontaktiaeg) on piirides 1,5-12 tundi ning NH4HCO3 + NaCl NaHCO3_ + NH4Cl struktuuris, ta pole enam aktiivne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
