lainepikkust ja sellepärast hääl teisele poole maja ei levi. 24. Lainete superpositsioon Samas keskkonnas võib asuda ja võnkumisi tekitada ükskõik kui palju laineallikaid. Kõik need võnked levivad keskkonda üheaegselt, mistõttu üks ja seesama osake võtab osa paljudest võnkumistest.[1] Näiteks lainete interferents on näide superpositsiooniprintsiibist lainete korral: lainete 1 ja 2 superpositsio on laine 1 laine 2 kaks samas faasis kaks vastasfaasis võnkuvat lainet võnkuvat lainet 25.Laine levimiskiirus elastses keskkonnas. Võnkumiste levimist nimetatakse laineks. Helilaineks ehk kuuldavaks heliks ehk lihtsalt heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz20 000 Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Helilainete levikut piirab üks oluline tingimus: heli
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
Ajam töötab järgmiselt. Kui tekib kõrvalekaldesignaal U', siis sõltuvalt tema faasist tekib faasitundliku võimendi väljundis pinge U või U. Näiteks, kui tekib pinge U, annab IFJS juhtimisimpulsid türistoridele V1, V2, V5 ja V6. Nad avanevad ning täiturmootori ergutus- ja juhtimismähistele antakse pinged, millised on võrdelised kõrvalekaldesignaaliga U. Mootor hakkab tööle, vähendades kõrvalekaldenurka selsüünide SA ja SV võllide vahel. Kui signaal U' on vastasfaasis (teisesuunaline ), tekib faasitundliku võimendi väljundis pinge U ning nüüd antakse juhtimisimpulsid türistoridele V3, V4, V5 ja V6 ning täiturmootori juhtimismähisele antakse eelmise juhtumiga võrreldes 180° võrra faasis nihutatud pinge. Täiturmootor hakkab tööle, kuid eelmise juhtumiga võrreldes vastassuunas. Kondensaatorid C2...C5 ja takistid R3 ja R4 on ette nähtud mootori mähistele antavate pingete silumiseks. 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
