üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg. Vaclavi ajal nõrgenes Tsehhis kuningavõim ja tugevnes feodaalide mõjuvõim (kuninganõukogu asutamine 1396). Saksa troonilt kukutasid ta 1400 kuurvürstid. Vaclav toetas algul J. Husi ja hussiitide tegevust, hiljem ühines nendevastase liiduga. Hussiidid J. Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab oma tegutsemist kollektiivselt õigustada. 3) Kõigutamatu usk oma grupi õigsusesse - usutakse et nende grupp talitab täiesti õieti, seega püütakse vältida igasuguseid eetilisi ja moraaliküsimusi. 4) Stereotüpiseeritud arusaam vastasest. 5) Konformsusesurve: eriarvamusi ei sallita. 6) Enesetsensuur - Kuna eriarvamuste esitamine tekitab sagedasti ebamugavust ja lisaks sellele paistab et terve grupp on ühte meelt, siis kalduvad grupi liikmed end tagasi hoidma. 7) Üksmeele illusioon. 8) Infopuhastajad. 45. GRUPI POLARISATSIOON Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib
proteaase, paretaalsed rakud HCl ja pearakud proteaase). Maolukuti näärmetes on samuti pearakke ja mukoosarakke, kuid pole paretaalseid rakke. MAKS Maksal on 4 sagarat, maksa kaal on seal kuni 2,4 kg. Maksal on palju funktsioone: kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustusproduktidena kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole
Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab oma tegutsemist kollektiivselt õigustada. 3) Kõigutamatu usk oma grupi õigsusesse - usutakse et nende grupp talitab täiesti õieti, seega püütakse vältida igasuguseid eetilisi ja moraaliküsimusi. 4) Stereotüpiseeritud arusaam vastasest. 5) Konformsusesurve: eriarvamusi ei sallita. 6) Enesetsensuur - Kuna eriarvamuste esitamine tekitab sagedasti ebamugavust ja lisaks sellele paistab et terve grupp on ühte meelt, siis kalduvad grupi liikmed end tagasi hoidma. 6) Üksmeele illusioon. 7) Infopuhastajad. Grupi polarisatsioon Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad
Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tsehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa dünastiast. Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg. Vaclavi ajal nõrgenes Tsehhis kuningavõim ja tugevnes feodaalide mõjuvõim (kuninganõukogu asutamine 1396). Saksa troonilt kukutasid ta 1400 kuurvürstid. Vaclav toetas algul J. Husi ja hussiitide tegevust, hiljem ühines nendevastase liiduga. Hussiidid J. Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410. aasta paiku, eristavaks sai nõue anda ilmikuile (nagu vaimulikelegi armulaual veini (karikat). Nad rõhutasid alamate õigust valitsejaile jõuga vastu hakata, kui need ei pea kinni jumalasõnast, ja nõudsid kiriku vara sekulariseerimist. 1419 jagunesid hussiidid kaheks: mõõduka suuna moodustasid kariklased, radikaalse taboriidid. Nende ühisprogramm oli ,,4
hiljem Periklest sõja vallandamises (väidetavalt püüdnud ta sel moel kindlustada oma kõikuma löönud positsiooni pärast rünnakuid Pheidiase, Anaxagorase ja Aspasia vastu). Kuid ajaloolase Thukydidese hinnangul peitusid sõja põhjused sügavamal: spartalased alustasid sõda kartuses Ateena liigse tugevnemis ees. 31 Archidamose sõda (431 421). Peloponnesose liidu maavägi oli vastasest üle nii arvukuselt kui ka võitlusvõimelt, ateenlastel oli samavõrd kindel ülekaal merel. Seetõttu otsustasid ateenlased Periklese ettepanekul loobuda Atika maapiirkonna kaitsest, tõmbuda sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju ja rünnata Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja ja sunnitakse rahu paluma. Selline strateegia ei võimaldanud otsustavat kokkupõrget. Peloponnesose liiduvägi Sparta
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Kuid suurimat šahti on veel vähe uuritud. Arvatakse, et sealt võib paljastuda üle 6000 terrakotasõduri ning rohkem kui 180 hobusekuju. Tuunika on alusrõivas, lihtne üle pea tõmmatav särk, millel olid käeaugud, tõmmati vööga keskelt kokku, ulatus tavaliselt põlvini. Tuunika oli roomlaste rõivaese. Sageli kanti seda tooga all (meessoost kodanike rõivaese). Türannia on võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastasest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest. Türannial oli kaks vormi: ühel juhul sai türann võimule, kui rahvas hakkas mässama sugukondliku aristokraatia vastu. Teine vorm toimis Väike- Aasia kreeka linnades ja saarekogukondades pärast nende allutamist Pärsia võimule. Teine variant tähendas lihtsalt Pärsia oligarhilistest ringkondadest pärineva tegelase troonilepanekut Pärsia ametnike poolt
Juba esimestel sõjapäevadel kaotati suur hulk lennukeid, tanke ja muud sõjatehnikat: sakslaste kätte langesid hiiglaslikud varustuslaod. Kadus ühtne juhtimine ja side, armee oli killustatud. Sajad tuhanded punaarmeelased sattusid vangi. Ida-Preisimaalt taganenud punaväelaste 8. armee korpusest jõudis vaid 3/8 diviisist Eestisse. Saksa vägedele loovutati Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ning valmistati ette uut kaitseliini Pärnu- Viljandi-Emajõe joonel. Punaarmee rebis end vastasest lahti, kuid uutele kaitseliinidele asumine oli keerukamaks. 7.-8. juulil ületasid Wehrmacht'i üksused Eesti riigipiiri, mis liikusid edaspidi Pärnusse, kust anti ootamatu vastulöök ja saadi hulgaliselt kohalikke nõukogude aktiviste vangi. Samal päeval toimusid kokkupõrked Viljandist lõuna pol, kus punaväelased takistasid mõneks tunniks saksa vägede liikumist, kuid hiljem jäeti Viljandi maha. Pärast Viljandi ja Pärnu vallutamist
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
ettevaatlikult ja minimaalsel määral. Majanduse geograafiline orientatsioon idaturule. Kui majandusbuum tulenes ennekõike majanduslikest põhjustest, siis Vene orientatsioon tulenes kõige enam Eesti ärimeeste psüühilistest hoiakutest - arvati end vene rahva majandust tundvat. Nõukogude Venemaal oli suhtumine Eesti Vabariiki suhteliselt heatahtlik - esimene riik, mis enamlaste vastasest ühisrindest välja astus. 1920. aastate alguses Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhted olid tihedamad kui kunagi hiljem. Eesti oli ainuke välisriik, millel oli otsesed sidemed Nõukogude valitsusega. Nõukogude Venemaa suunas oma tellimused Eestisse. Kõik need kaubad, mis Lääne- Euroopast vaja oli, tulid Eesti kaudu. 1921. aastal sai selline soodusolukord Eestile otsa, sest siis hakkasid ka teised riigid Nõukogude Venemaaga suhtluskanaleid sisse seadma
meetri kõrgust sammast moodustasid otsekui sihvakate puude metsa. (Tempel hävis mitu korda ning taastati iga kord uuesti, viimane kord hilisklassika perioodil, lõplikult hävis tempel bütsantsi ajal). Arhaika perioodi kuulusid ka varaseimad Ateena Akropoli ehitused, neistki on tänaseni jõudnud ainult skulptuurkaunistusi. Kreeka klassikaline ajajärk (5.saj. u. 33o.a.eKr.) algas Kreeka-Pärsia sõdadega, mis peeti aastail 500-449 eKr. Alguse sai see Joonia linnade Pärsia vastasest ülestõusust, mida juhtis Mileetose linn ja toetas Ateena. Juba 490.a.eKr. said pärslased Maratoni lahingus lüüa, kuid tungisid 480.a.eKr. uuesti Kreekase ning aasta hiljem said taas lüüa Plataia lahingus. Ateena Mereliit vabastas seejärel Pärsia võimu alt kõik Väike-Aasia rannikul olevad kreeklaste linnad. Aastal 449 eKr. sõlmitud rahu tagas Kreeka linnriikide majanduse ja kultuuri vaba arengu.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...