Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad Põhiideed Saavutused Mitteühinemisliikumine põhimõtted Riik peab järjekindlalt toetama rahvuslikku iseseisvuse liikumisi. Riik ei tohi kuuluda sõjalistesse liitudesse mis on sõlmitud suurriikide vastaseisu kontekstis. Kolmanda Maailma arengujooned Ühisjooned Majanduslikud olukorrad Sisepoliitiline ebastabiilsus Ülesanne klassile Kahoot Aitäh kuulamast :)
2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad plaanisid rünnakut, kuid Israel aimas seda ette ja ründas esimesena, seda tuntakse kui kuue päevase sõjana. 5). Thatcherism ja reaganism olid mõlemad positiivsed, sest suurbritannia ja usa olid mõlemad 19070 lõpul majanduskriisis. Suurbritannias sai peaministriks thatcher, kes kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis toetusi ja alandas makes. Tänu sellele hakkas
Külm sõda Külm sõda on lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalevininud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 1940. aastate teisel poolel puhkes ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. See sõda oli Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel. Külma sõja osapooled olid Usa ja NSV- liit. Külm sõda puhkes USA ja NSV liidu omavahelises võimutahtmisest. Vastaseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine, võitlus mõjuvõima pärast nii Euroopas kui ka terves maailmas. Vaenupooled püüdsid üksteisest parimad olla igas alas, nii relvastamises kui ka sõdides. 1949. aastatel mais kuulutati läänepiirides välja Saksamaa Liitvabariiki. Seega külma sõja tõttu oli lõhenenud esimene maailma riikidest. Üks rahvas oli jagatud kahe riiki ja kahe erineva maailmavaate järgi.( SLV-turumajanduslik ja kapitalislik riik. SDV-käsumajanduslik ja sotsialistlik riik). Pä...
1. Mis oli külm sõda ja millal see toimus? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vahelist vastaseisu pärast II maailmasõda. ~1945(6) 2. Paiguta tabalisse õigetesse lahtritesse: NSVL, USA, Ida-Saksamaa, Lääne- Saksamaa, Hiina, Inglismaa, India, Prantsusmaa, Poola, VLO, NATO Kommunistlik Demokraatlik „Kolmas“ Maailm NSVL, VLO USA, NATO India Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa Hiina, Poola Inglismaa, Prantsusmaa 3
1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne. Idealiseeriti kõike: pahe ja vooruse vastaseisu, sadismi ja iharust, kujutlusmaailma, teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma. Maalimisviis polnud oluline, tähtis oli süzee, sellepärast tööd väga erinevates stiilides. 1. Akadeemiline - Moreau, Böcklin, ,,Roosi ja Risti" salongi liikmed 2. Juugend+postimpressionism: Redon, Puvis de Chavannes, Toorop, Gustav Klimt, Hodler, Munch 3. Prerefealiitide sarnane inglismaal 4
mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi. Stagnatsioon-Stagnatsioon on seisak, Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust 1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 7. Missugused muutused maailmas viisid vastaseisu lõpuni ja kommunistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemiseni? Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja tarbekaupadega. Hoolimata NLKP KK algatatud uutmisest 1985. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu,] mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.[viide?] 1991. aasta 8
11.Mida tähendas kommunistlike riikide internatsionaalne abi? 12.Kirjeldage külma sõja vormide muutumist pingelõdvenduse perioodil. ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised 13.Kuidas püüdis USA oma positsioone muutunud olukorras tugevdada? Kuivõrd edukaks hindate sellist poliitikat? USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku Hiinaga. Kasutas ära Hiina ja NSV liidu vastaseisu. Ühendriikide Hiina poliitika osutus edukaks, aitas kaasa Hiina muutumisele ja avanemisele, kuid tõi kaasa konflikte ja sõdu, mis ei ole õige. 14.Kumb üliriik tugevdas oma positsioone Kolmanda Maailma riikides enam? Millest olenes üliriigi (NSVL, USA) edu või läbikukkumine Kolmandas Maailmas? 15.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid araabia maade ühiskonda 1970.aastatel. 16.Millised olid araabia maade ja Iisraeli vastasseisu põhjused? Miks võib pidada
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
on vaja aidata. Sellepärast liialdaski Truman, öeldes et Ameerika Ühendriike ähvarab suur oht kommunisim näol. See tekitas ameeriklaste seas suure antikommunismi laine. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Peale kahe erineva suurriigi põrkumist Saksamaa tuleviku üle, kus Ida-Saksamaa jäi NL meele valda ja Lääne-Saksamaa USA mõjuvõimu all. Peale selliseid sündmusi hakati poliitikas kutsuma kahe suurriigi vastaseisu Külmaks sõjaks. NL domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. 1949. aastal asutasid Ameerika Ühendriigid NATO- kollektiivse julgeoleku põhimõttel rajaneva liidu. See tagas USAle selle, et kui NL oleks üritanud oma valdusid veelgi laiendada USA liitlaste arvelt oleks ta saanud kohe vastata neile sõjaga.
II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõu...
Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmamajandusedetabelis). Sõja põhjused (s3) 1936.-1939. aastal peetud kodusõja põhjuseid võib otsida sõjale eelnenud ligikaudu 130 aasta pikkusest perioodist. Varasemaks teguriks võib pidada Euroopas valitsenud natsionalismi ja kommunismi vastaseisu, hilisemaks 19. sajandi keerulisi sündmusi Hispaania ajaloos. 1789. aastal puhkenud Prantsuse revolutsioon pani ka hispaanlased ja tema kolooniates elavad inimesed mõtlema vabadusest. 19. sajandi alguses sõditi prantslastega, sellele sõjale järgnes kolooniate iseseisvussõda. Sajandi keskpaika ja teist poolt iseloomustavad katkematud sisevõitlused ja kodanlikud revolutsioonid, mille käigus kaotati inkvisitsioon
Asusid Ladina- Ameerikas teostama kahuripaatide diplomaatiat. 1903. Eraldus Kolumbiast Panama riik. Tähtsaimaks partneriks Euroopas Ing, sidus tihe kaubavahetus. Rahvusvahelised kriisid Vastasseis Balkanil. Serbias sõjaväline riigipööre- kuningas perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Konflikt Serbiaga = konflikt Venemaaga. 1908. liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina, see otsus viis teravasse vastaseisu Serbiaga ja Venega. Saksa sekkus A-U poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist nõrgestatud Venet taanduma. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaariat ründasid endised liitlased (Türgi, Kreeka, Rumeenia) ja võtsid alad ära. See võõrustas Bulgaariat Serbiast ja Venest ning lähendas Kolmikliiduga. Kas I maailmasõda oleks saanud vältida?
NSV Liidus, sealt pidi edu korral appi tulema Punaarmee üksused. Ootamatuse mõju kasutades vallutasid mässajad Tallinnas mõned strateegiliselt tähtsad objektid, seejärel suruti nad kiiresti maha. Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud. Putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju Eestis järsult. 1929.-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks. EVKL tugines majanduskriisi tõttu vaesunud rahvakihtidele ja Vabadussõja rahuldusolematutele veteranidele
keset üha enam sovetsieeruvat Ida-Saksamaad. Tegemist oli võrdlemisi suure territooriumiga, suurusega ligi 500 km2 (võrdluseks: Muhumaa on 200 km2 ), kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, ehkki Bonn seda soovinuks, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949. aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks. Ühtlasi oli tegu kahe maailmavõimu vastaseisu sümboliga, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muu kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri,
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
liin". 28. oktoobtil teatab NSVL, et viib raketid ära, ja USA teatab, et peatab karantiini. See kriis viib Ameerika taas välispoliitika suunamuutusele. Trumani doktroo 1957 E. Eisenhower. Võetakse vastu tagasitõrjumise doktriin tuleb aktiivsemalt võidelda kommunismi vastu. Seda doktriini just Kuuba puhul taheti kasutada, sest oldi valmis jõuga Kuuba valitsust vahetama 1962 Võetakse vastu Kennedy doktriin. Mis ütleb et tuleb vältida otsest vastaseisu, sõdida tuleb vaid oma mandrist eemal ja pidada võib ainult väikeseid sõdu. Tänu sellele saab USA Vietnamis lüüa kuna doktriin käsib lõpetada otsesed pingelised vastaseisud. Kriis lõppebki sellega, et NSVL viib raketid ära ja Usa peatab karantiini. NSVL i ajaloos kutsutakse seda Kuuba kriisiks ja selle põhjustas USA. Lääneriigid aga nimetavad seda Kariibi mere kriisiks, süüdi on Kuuba sotsialistli kord mis nüuab Eisenhoweri
( Ü.- I Veltman ,,Marss" 1968: 8) Kõik vastaseisud Marsil pole ühesugused kuna tema orbiit on ellips mitte ringjoon. Vastaseisud tekivad umbes 2-3 aasta tagant. Siis on Päike, Maa ja Marss enam-vähem ühel joonel. 15 või 17 aasta tagant on Marsil suur vastaseis, mil Marss on maale kõige lähemal. 4 Sellel perioodil on Marsi ketas umbes poole võrra suurem tavalise vastaseisu omast. (Noorkõiv, E) Marss on Päikesest ligi pooleteist korda kaugemal, kui Maa. Keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 kilomeetrit ja pooluste juures 6750 kilomeetrit Mass on 9,31 korda väiksem Maa massist. Marss on suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 5) Aasta pikkus on sellel planeedil enam-vähem kaks korda pikem kui Maa aasta pikkus 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva
turumajandus versus plaanimajandus 2) Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVLiidu poolt 3) võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas Mais 1945 W.Churchill rõhutas H.Trumanile, et Lääne- ja Ida- Euroopa vahele on laskunud nn.raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne e. kahepooluseline maailm 1) USA ja lääneriigid 2) NSVLiit ja temast sõltuvad Ida- Euroopa riigid VASTASSEISU SÜVENEMINE ● Veebruar 1946 – J. Stalini kõne Moskvas - rõhutati vastaseisu Läänega ● Märts 1946 – W.Churchilli kõne USA-s Fultonis – rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud, tänu NSVLiidu tegevusele Ida- Euroopas Vastaseis süvenes tänu sellele, et: ● NSVLiit keeldus Põhja-Iraanist vägesid välja viimast ● NSVLiit hakkas toetama Kreeka kommunisteide relvastatud võitlust valitsuse vastu ● NSVLiit nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvate Musta mere väinade üle 1947. a
loomusseadus on praratamatu käitumise vorm, mis on vajalik olenditele Riigist inimestel o oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõudu, mis tagaks ühise huvi Et kaitsta inimesi väliste vaenlaste vastu ja omavaheliste tülide eest tuleb anda jõud ja võim õhele inimesele Riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus, see välhendab tema õigust otsustada nende tagamiseks vajalike vahendite üle. Vabadusest ja religioonist vabadus tähendab vastaseisu pouudumist Vabaduse mõistet ei saa kasutada liikumatute objektide suhtes Hobbes kartis kõige rohkem kirikut Ta oli nõus erinevate religioonide eksisteerimisega, kui need asetasid ennast kindlalt tähtsuselt riigi alla. RENE DESCARTES Sündis 31.märts 1596 hollandis suri 11 veb, 1650 Stockholmis kopsupõletiku 1606 asus õppima jesuiidide kollegiumisse 1616 sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist 1628 läks teenima Hollandi Nassau Maurice'I armeesse Looming:
Ideaalse organisatsiooni mudeli väljatöötamine Ideaalse strateegia väljatöötamine organisatsioonile Organisatsiooni mudeli elluviimine Kriitika ja hinnang eelnevatele faasidele Strateegiad Situatsiooni määravad faktorid: Muudatustele vastuseisu tugevus ja tüüp Muudatuste algatajate asend organisatsioonis võrreldes muudatustele vastaseisu osutajatega Muudatuste läbiviimiseks vajaliku informatsiooni hulk ja selle valdaja Situatsiooni teravus – kas on tegemist kriisiga ja mis juhtub, kui muudatuste elluviimine ebaõnnestu Ebaõnnestumise põhjused Juhtkond ei osale koolitustel Sobitamismeetodid on valed Vahendeid napib Juhtkonna ja töötajate ootuste erinevused Seostatus muudatustega puudub Eesmärkide ettekirjutamine
tema sigitusvõimet; kõigiga võib väärikalt arvestada, kui otsustatakse üldise heaolu küsimusi [Jõgi 1997, lk 63]. Loomuõigus näitab, et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel. Ebaõiglased seadused ei oma moraalset autoriteeti inimestel ei ole moraalset kohustust neid järgida. Ronald Dworkin (1931) tähistab kaasaegses õigusfilosoofias väga olulist murrangut õiguspositivismi ja loomuõiguse vana vastaseisu ammendumist. Dworkin käsitles õigussüsteem süsteemina, mis hõlmab peale normide ka teatud üldisemaid printsiipe kui õigluse ja teiste eetiliste väärtuste nõudeid. Üksikisiku õiguste lugupidamine tähendab seda, et neist ei ole võimalik mingite sotsiaalsete eesmärkide nimel (policies) üle astuda [Jõgi 1997, lk 68]. Tänu Dworkinile on positivistid tunnistanud, et õiguse arengus on printsiipidel oluline koht, ent neid ei leia üksnes positivistliku analüüsi teel.
ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), samuti humanitaarkoostöö organid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ÜRO Lastefond (UNICEF) ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO). Kõik see andis lootust, et tulevane maailmakorraldus rajaneb julgeolekul ja koostööl. Külma sõja algus Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastaseisu, mis hõlmas kõik eluvaldkondi. 1947 kuulutas USA president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu, selle all peeti silmas kommunistide võimuhaardekatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sotsialismimaadest võttis abi vastu ainult Jugoslaavia, mille tõttu sattus Moskvaga teravasse vastasseisu
Hakkab mängima paljuski protestantide tunnetele. Oskab neil hästi mängida, korraldab olukorda kui ususõda. Ka poolakad oskasid seda näidata kui võitlust protestantismiga, mõlemad tahavad tegelikult oma territooriumi laiendada(laiendada valdusi Liivimaal). Sigismund III vs Gustav II Adolf.Rootslaste jaoks ka teine küsimus, Sigismund III polnud loobunud troonipretensioonist. 1611 a juurde tagasi tulles, mis saab alaealise kuningaga, siis selle otsuse tegi lihtsamaks see, et oli vaja vastaseisu Sigismund III-le. Gustavile on üheks eesmärgiks see vastuolu ka lahendada. Sõda Poolaga saab alguse 1617 suvel, Gustav saadab oma laevastiku Pärnu alla. Peale paaripäevast piiramist linn kapituleerub 8. augustil 1617. Pärnust saab rootslaste sõjaline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Piirkond, mida Gustav vallutada suutis oli tegelikult suurem, kuid seda ei suudetud hoida. Rootsil alasid kuni tp Läti aladeni. Tegelikult peale 1617 a sõjalist tegevust väga ei tule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
