paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. Esiteks küsiti vastaja vanust ning sugu. Need andmed olid vajalikud, et vastuseid paremini grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti. Järgmiseks oli küsitud, mitmel päeval nädalas tegeleb vastanu spordiga ning, kui pikalt kestab või kestavad treening või treeningud. Seda infot oli vaja selleks, et tekiks ülevaade, kui palju õpilased üldse sporti teevad. Järgmiseks küsiti vastanutelt, millist või milliseid spordialasid nad harrastavad. Seda infot oli vaja teada, kuna spordialad, mis sisaldatavad sünkroonseid liigutusi on muusikast rohkem mõjutatud kui asünkroonseid liigutusi sisaldatavad spordialad. Kui oli teada, kumba liiki
hapnikukogus ja liikuda vees edasi. Pikka aega pead loksutades ühest asendist teise muutub see valulikuks, sest aju ei taha saada loksutamist ja äkiliste liigutuste tegemist. Teine küsitletu kurtis, et ujumine võtab aja ära ja jäävad tegemata teised tegevused, millega tahetakse samuti tegeleda. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleks aega planeerida, et saaks tegeleda kõikide meeldivate tegevustega. Kolmas vastanu kurtis, et kloolivesi halvendab silmanägemist. Selle vältimiseks tuleks alati kanda ujumisprille, et silm ei ärrituks. Kindel ei saa selles olla, et kloor halvendab silmanägemist, kuid arvatavasti annab see eeldused selleks. Neljas küsitletu arvas, et on halb, kui õlad lähevad laiaks. Sellele vastukaaluks väideti teise küsitletu poolt, et see on hea. Õlgade suurenemist ei saa arvatavasti kuidagi peatada, kuid kui
Tulemus: 7% 7% 40% 20% TV3 Kanal 2 Fox Ei vaata üldse telekat National Geographic 27% Kõige enam eelistatakse telekanalit TV3, seejärel Kanal 2 ning neile järgneb kanal Fox. Üks vastanutest eelistab peamiselt kanalit National Geographic ning samuti oli ka vastanu, kes ei vaata üldse telekat. Eelistatakse taas meelelahutuslikke kanaleid, kus info kui uudiste osakaal on võrdlemisi väike (näiteks võrreldes ETV-ga). Küllaltki suur osakaal on kanalil Fox, kus peamiselt näidatakse vaid seriaale. Kahjuks puudub noortel huvi tõsisemate teemade vastu, mida on näha valikuvariandi ETV või ETV2 puudumine küsitluse tulemusest. Eelistatakse kergema sisuga kanaleid. Positiivne tulemus on aga ühe vastaja suur huvi looduskanali National
Analüüs See oli väga tark raamat ning palju õpetlikum kui Kuues sõrm. Tegu oli poisiga, kes ei saanud oma klassikaaslastelt piisavalt tähelepanu aga vastupidi sai vanematelt seda liiga palju. Kindlasti väga kaasahaarav ning kohati ka õudne. Just teismeeas peaks seda lugema. 16 Küsitlus õpilaste seas 7.klass 1. Kui sul on väiksem õde või vend, kas jääb vahel tunne, et sulle ei pöörata piisavalt tähelepanu? 17 vastanu seast vastas 16 eitavalt, üks aga jaatavalt, põhjus oli selles, et õde on noorem ning vajab rohkem hoolitsust ja tähelepanu. 2. Kindlasti on Sul tekkinud olukordi, kus oled vanematega tülitsenud. Millistel põhjustel on arusaamatused tekkinud? Kuidas on need lahenenud? Kas oled tahtnud kodust põgeneda? 17 vastanu seast väitsid 6 õpilast, et nad pole kunagi oma vanematega tülitsenud, 11 õpilast on. Põgeneda pole keegi tahtnud. Tüllimineku põhjused: · koolitööd ja hinded
15 % vahemikku 201-300 krooni, 12 % vahemikku 301-400 krooni ning 4% vahemikku 401-500 krooni. Õpilaste peale kokku tuli keskmiseks telefoniarveks kuus 207 krooni. 4 1.1.2 Suurimad ning väikseimad telefoniarved Vastanute seas väikseim arve oli 0 krooni ning enam väiksematest arvetest jäid alla 100 krooni. Suurimaks telefoni arveks osutus 1100 kroonine arve, mis oli ainuke üle 1000 kroonine arve. Kuue vastanu suurim arve jäi vahemikku 600-800 krooni ja nelja vastanu arve vahemikku 400-600 krooni. 5 1.2.1. Sõnumite arv 1.2.2 Saadetud sõnumite arv Sellele küsimusele tuli palju erinevad vastuseid. Kõige populaarsemaks aga osutus vahemik 10-15 sõnumit kuu jooksul. Kõige vähem saadab üks õpilane 0 sõnumit kuus ning kaks õpilast saadavad 200 sõnumit kuus. Keskmiseks sõnumite arvuks õpilastel tuleb 32 sõnumit kuus. 1.2.3 Saadud sõnumite arv Selle küsimuse vastused olid üsna sarnased eelmisega
Esiteks arvamus, et abort on lihtne ja teiseks, et lapse saamine on probleem. Selline vastus näitab, et noored ei taju abordi tegemist kui keerulist ja tervisele ohtlikku ning psüühiliselt valusat protsessi, millel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Aborti pidasid neli vastanut põhjendatuks, kui neiu tervislik seisund ei luba sünnitada. (Vt. Tabel nr.2) Abordi vastu oldi samuti, paljude vastajate arvates on see lapse tapmine. 1 vastanu arvas, et laps väärib elu. Samuti leiti, et oma tegude eest tuleb vastutada. Arvati ka, et kellelgi pole õigust võtta teiselt elu. Abordi mitte tegemisel peeti oluliseks järgmiste kriteerumide olemasolu: kindel partner ja kodu olemas, pole ühtegi reaalselt põhjust abordi tegemiseks. Arvati ka, et terved naised ei tohiks aborti teha. Abordi tegemise kohta leidis ka 1 vastanu, et selle protseduuri juures ei pruugi kõik halvasti minna ning võimalus edaspidi lapsi saada jääb alles. (Vt
kusjuures teda võib pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. 2008. aasta jaanuaris valiti presidendiks Vítor Manuel da Silva Caldeira Portugalist. Küsimustik Küsisin viis küsimust ja viielt inimeselt vanuses 16-20. 1. Millise Euroopa Liidu Institutsiooni valimised toimuvad 2009.aasta 4.-7. juunil? Vastanutest neli inimest vastas õigesti, et Euroopa Parlamendi valimised. Kuid üks vastanu vastas, et ei oska öelda. 2. Nimetage Euroopa institutsioone? Kõik vastanud nimetasid Euroopa Parlamenti, Euroopa Kohust ja Euroopa Komisjoni. Neli vastanut nimetas Euroopa Nõukogu ning kaks vastanut nimetas ka Euroopa kontrollkoda. 3. Missugune on Teie arvamus Euroopa Liidu institutsioonidest? Enamik vastanutest arvas, et Euroopa institutsioonide tegevus on kasulik üleüldiselt Euroopa Liidule, näiteks eelarve koostamine ning vastuvõtmine
Samuti toodi välja mõlemas grupis vastanute seas see, et vanemad kipuvad ikka veel neid õpetama, olenemata nende vanusest. Vanemad ei tule selle pealegi, et nende täisealised lapsed saavad oma elukorraldusega ise hakkama. Vanematest eraldi elavatest vastanutest 63% (31 inimest) kirjutas, et mingisuguseid probleeme suhtlemisel ei eksisteeri. Ülejäänud 37%-i seas oli minu jaoks üks huvitavamatest probleemidest välja toodud keelebarjäär. Tuli välja, et vastanu ei saa tihtipeale vanematest aru, kuna need räägivad omavahel teist keelt kui vastanu oma pereringis. Veel oli välja toodud ajanappuse tõttu vanemate liiga harv külastamine. Samas tunnistas nii mõnigi, et mida vähem vanematega suhelda, seda vähem tekib probleeme. Koos vanematega elavatest täisealistest tõi vaid 23% (6 inimest) välja selle, et neil puuduvad vanematega suhtlemisel takistused. Vastati, et üldiselt on probleemid seotud rahaga või muude igapäevaste muredega
2. Millist teenust Teie laps vajab, aga ei ole saanud (pikad järjekorrad, rahaline määr täis, ei saa transportida jne): Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut: Esimene tulp: 7 inimest ehk 50% ei ole saanud logopeedi teenust Teine tulp: 1 (7,1%) psühholoogi teenust Kolmas: 3 (21,4%) muu eelnevalt nimetamata teenus Neljas: 4 (28,6%) eripedagoogi teenust Ülejäänud täpsustavad, et pole saanud loovterapeudi-, tegevusteraapia-, logopeedi teenust ja 1 vastanu on saanud kõik teenused. 3. Kui palju proportsionaalselt moodustab teenustest riigi rahastatud osa keskmiselt aastas kasutatud teenustest %des. Muu alla kirjuta erapraksise % (vanem maksab) ja täpsustus millele kulub. 4. Millist teenust vajaks Teie pere kõige rohkem Selgitus, 1 inimene sai valida mitu valikut: Esimene tulp: 3 (18,8%) vanemate toetusgruppi Teine tulp: 6 (37,5&%) vanemate psühholoogilist nõustamist Kolmas: 4 (25%) pereteraapiat
Selline lähenemine on aga üsna jäik, sest ei luba klientidel kasutada eri servereid (samast domeenist muidugi) sõltuvalt nende kättesaadavusest. Seetõttu usaldavad traditsioonilised NIS-versioonid sobiva NIS-serveri leidmise NIS-domeenis spetsiaalsele deemonile (nimega ypbind). Niisugusel juhul saab rakendusprogramm enne võimalike NIS-küsimuste esitamist kõigepealt deemonilt ypbind teada, millist serverit kasutada. Ypbind sondeerib servereid, saates teate kohalikku IP-võrku. Esimesena vastanu loetakse potentsiaalselt kõige kiiremaks ning teda kasutatakse järgnevate NIS-küsimuste esitamisel. Pärast teatud ajavahemiku möödumist või serveriühenduse katkemist sondeerib ypbind uuesti võrku aktiivse serveri tabamiseks. Dünaamilise seose eeliseid võib vaidlustada, kuna vajadus esineb suhteliselt harva ning kerkivad täiendavad turbeprobleemid. Nimelt suhtub ypbind kõigisse vastajaisse usalduslikult, aga tegemist võib samahästi olla kas silmapaistmatu NIS-serveri või
2 vastanut leiavad, et ID kaarti pole lihtne kasutada ja soovivad, et seda oleks lihtsam kasutada. Sellest võib järeldada, et ID kaardi kasutamine on tehtud üpriski lihtsaks inimestele, kuid siiski arenemisruumi veel natuke on. Kõik vastanud kasutavad oma ID-kaarti. Küll aga mitte paljudel valdkondadel. 11 inimest 14- st kasutab ID-kaarti ID pileti ostmiseks ja selle kasutamiseks. Umbes pooled kasutavad ID kaarti reisides ning kõigest 1 vastanu kasutab seda ekooli sisenemiseks, millest saab järeldada, et inimesed pole veel täiesti omaks võtnud täielikke ID-kaardi kasutamise võimalusi. Enamus vastanutest, täpsemalt 12 14-st leiavad, et infot ID-kaardi kasutamise kohta on piisavalt ning 2 inimest leiavad, et võiks rohkem olla infot, mis näitab, et ID-kaardi kasutamise propageerimiseks on piisavalt reklaami tehtud. 9 vastanut leiavad, et ID-kaarti võiks saada kasutada rohkematel valdkondadel kui samas 5
arvutikasutajatest vaid 1%, mis klassikaaslaste seas, küsitluse käigus, jäi tähele panemata. Diagramm 2. Milline on teie operatsioonisüsteemi nimetus? Kõik vastanud märkisid oma kasutatavaks operatsioonisüsteemiks selles küsimuses aga Windowsi, mis kinnitab eelnevat väidet Linux-tüüpi operatsioonisüsteemide ebapopulaarsusest ning spetsiifilisemalt kinnitab Windows 7 ülekaalukat populaarsust. Diagramm Küsitluse tulemustest paljastub, et mõni vastanu kasutab Windows'i vanemaid versioone, nt Windows 95. Kas see 95 kasutamine ka reaalne on ei oska siin kohal välja tuua, sest Windows 95 toetamine lõpetati Microsofti poolt juba üle kümne aasta tagasi, välistada ei saa ka varianti, et küsitlusele vastanu valeinformatsiooni ei avaldanud. 3. Kui kaua olete te kasutanud oma praegust operatsioonisüsteemi? Diagramm Uuringu tulemused kajastuvad graafikus vastavalt vastaja operatsioonisüsteemi valikule:
sotsiaalvõrgustiku mõju ja kas neil esineb depressioonile viitavaid ilminguid. Poiste ja tüdrukute testi tulemused on kohati erinevad ja kohati sarnased. Erinevused esinevad ka vanusegrupiti. Eeldusel, et noortel esineb palju hirme, leidis kinnitust: kõik osalenud noored kardavad midagi. Üllatav on aga see, et väga suurt hirmu millegi pärast tunneb tervelt 11% noortest, see tähendab et iga kümnes vastanu kardab midagi eriti. Kõige suuremat hirmu tuntakse lähedase surma ees, tuleviku pärast, õppimise pärast, on palju neidki, kes kardavad, et nad ei saa elus hakkama. Depresiooni ilmingutes esineb kõige sagedamini pidevat väsimust, energia puudust ja masendust, kusjuures 9% noortest olid need ilmingud väga tugevad. Kuigi enamikel juhtudel võib neil ilmingutel olla otsene seos kooli väsimuse ja tüdimusega, on depressioon üldise väsimusega tihedalt seotud
Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel aega kümme minutit. Küsimustiku koostasin juhendaja soovitustele tuginedes. TEATER
100,00% 90,00% 80,00% 70,00% 60,00% 50,00% On mänginud Ei ole mänginud 40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00% Poisid Tüdrukud Joonis 1. Hasartmängude mängimine Esimene küsimus oli selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2
Need erinevused võivad olla põhjustatud asjaolust, et erinevatel gruppidel on uimastite tarbimisest erinev arusaam. Näiteks ei pruugi kõik kinnipeetavad kanepi suitsetamist uimastite tarbimiseks pidada. Kindlasti on erinevused põhjustatud ka faktist, et eluosakondade vahel on suured erinevused ja vastanutel on äärmiselt raske haarata "üldpilti" kogu vanglas. Igaüks saab rääkida oma eluosakonnast. Erinevused tulenevad ühtlasi asjaolust, et iga vastanu näeb kinnipeetavaid erineva nurga alt, sõltuvalt oma positsioonist, kontaktidest või asukohast vanglas. SI: Ei tee asja selgemaks. Mainitakse kõiki protsente vahemikus 1-80%. Enamik vastanuist märgib 15-30% või 30-50%, millele järgneb vahemik 1-15%. Kuid 3 vastanut märgivad ka 80%. (keskmine 39%). FG: Töötajatest vastajad mainivad suurusjärke vahemikus 40-60% ja kinnipeetavad 20-50%, Pärast arutelu, mille eesmärgiks oli jõuda konsensusele lepivad töötajad arvuga 60% ja
Abi otsitakse kõige enam jumalalt. Samuti perekonnalt, naabritelt, sõpradelt, haiglatöötajatelt ja politseilt. Agressioonilised kaitsekäitumised Neid kasutas 20% vastanuist. Näiteks lähenetakse inimestele ja öeldakse: ,,jäta mind rahule"; rünnatakse teisi avalikus kohas või karjutakse naabrite peale. Ettekujutavad kaitsekäitumised Vaid kaks vastanut (s.o. 8%) märkis, et on kasutanud kaitsekäitumist, mida ei saa loogiliselt seostada väidetava ohu ärahoidmisega. Üks vastanu ütles, et kavatseb minna puhkusele teise riiki, kuna seal ei ole Scotland Yard'i ja MI5'e (kes teda väidetavalt jälitasid). Päästefaktorite olemasolu ja nende efektiivsus Üheksa osalejat ütles, et on väljaspool nende kontrolli olevaid faktoreid, mis võivad nad halvast päästa. Näiteks mujale kolimine, saatus, jumal, hea tulnukas või ,,nad jätavad lihtsalt järele". Üldiselt peeti päästefaktoreid edukateks. Kaitsekäitumised ning demograafilised ja kliinilised andmed
Ei kustuta kunagi 9,00% Vahest unustab 16,00% 3.6 Tabel: Kui suur osa arvab, et koolis vahetundide ajal lampide kustutamine mõjutab energiasäästmist suuremas mastaabis Mõjutab palju 30,00% Ei mõjuta 23,00% Mõjutab ainult kooli 47,00% elektriarvet 3.7 Tabel: Inimeste hinnang ühiskonna teadmistest valgusallikate kohta Teavad piisavalt 7,00% Ei tea üldse 5,00% Võiks rohkem teada 61,00% Vastanu tahaks isegi 27,00% rohkem teada 9 3.8 Tabel: Mille järgi valivad inimesed majapidamisse lampe Hinna 23,00% Võimsuse 25,00% Säästlikuse 36,00% Üleüldise ökoloogilise 16,00% jalajälje 3.9 Küsimustiku kokkuvõte See küsitlus tõi välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi inimeste teadmisest valgusallikate kasutamise koha pealt
Ankeetküsitluse küsimused on toodud (Lisa 3). Ankeetküsitluse eesmärk oli: a) Määratleda toote sihtgrupp; b) saada teada potentsiaalsete klientide ootused tootele; c) hinnata klientide maksevõimet. 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused Vastanute sugu ja vanus: Ankeetküsitlusele vastas 31 isikut, neist 19 meest ja 12 naist. Kõik vastanud olid vanusevahemikus 21-30 eluaastat. Vastanute hinnang tarbeeseme keskkonnasäästlikule aspektile: 1 vastanu pidas keskkonnasäästlikkust väga oluliseks, 8 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust pigem oluliseks ja 22 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust ebaoluliseks. Vastanute hinnang disaini olulisusele: Sülearvuti koti välimus oli oluline 26 vastanule (13 jaoks väga oluline, 13 jaoks pigem oluline). Viis vastanutest ei pidanud sülearvuti koti välimust oluliseks (2 jaoks pigem ebaoluline, 3 jaoks täiesti ebaoluline).
34 14. Kokkuvõte küsimustikust Küsitlusele vastas 21 diabeeti põdevat inimest, kes täitsid Internetis oleva küsimustiku. Vastanute seas oli 13 naist, 4 meest ja 4 inimest, kes ei avaldanud oma sugu. Enamus vastanutest olid täiealised (17+), kuid oli ka neli alaealist (1-17 aastased). Kõige noorem vastanutest oli 2 aastat ja 6 kuud vana tüdruk ning kõige vanem vastanu oli 57 aastane naine. Üksteist vastanut kahekümne ühest on põdenud diabeeti üle kümne aasta, üheksa vastanut alla kümne aasta ning üks vastanu on põdenud diabeeti alles 11 kuud. Kaks vastanut teadis enne arsti juurde minekut, et neil on suhkruhaigus, kolm vastanut suhtub oma haigusesse nagu paratamatusesse, kuus vastanut suhtub haigusesse tavaliselt, kaks vastanut on veel liiga väikesed, et oma suhtumist välja näidata ning ülejäänud kaheksa vastanut suhtub
tasemele ulatudes 7,6%-ni. Keskmine brutokuupalk ulatus IV kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk vähenes 1,3%. Küsimustik Küsisin viis küsimust viielt isikult vanuses 16-20. 1. Kuidas suhtute Eestis olevasse majandussüsteemi? Neli vastanut ütles, et neile meeldib Eestis olev majandussüsteem, kuna riik osaliselt hoiab silma peal ning kohati oskab ka suunata. Üks vastanu ei osanud kindlalt seisukohta võtta. 2. Mida Te arvate hetkel olevast majandussurutisest? Vastanud arvasid, et ükskord oli oodata sellist langust, kuna majandus kasvas viimasel ajal väga hoogsalt. Samuti vastanud ütlesid, et hetkel see majandussurutis pole neid ega nende lähedasi mõjutanud ning nad ei muretse sellepärast. Majandussurutise lõpuks ennustati järgmise aasta algust. 3
kui palju noori vihkab üldiselt rahvusi, tekib küsimus, kas on mõni rahvus, keda meie noored ei vihkaks? Nagu oli ka arvata, vihatakse kõige rohkem venelasi. See tuleneb meie pikast ja vaenulikust ajaloost ning ka tänapäevastest südmustest. Venelaste vihkamiseks toodi välja järgnevad näited: nad ei oska keelt, nad on rõvedad või ebameeldivad. Türklasi ja araablasi ei sallita samuti noorte seas, põhjusteks toodi nende põhimõte, et naine on alam, kui mees. Oli ka 1 vastanu, kes ei salli eestlasi, põhjuseks toodi eestlaste põikpäisus. II. Kokkuvõte Teistest rassidest inimeste vastu kasutatakse poliitiliselt ebakorrektseid, või lausa solvavaid väljendeid, aga kuna Eestis nende rasside esindajad puuduvad, siis ei saa seda probleemiks veel pidada. Mis kõige tähtsam, see ei iseloomusta eestlaste suhtumist nendesse, ainult üks inimene avaldas vaenu mustanahaliste vastu ja 4 inimest asiaatide vastu. Testis vastanud avaldasid vaenu
Kolmandaks tahtsime teada kui raske oli selle otsuse langetamine. Mai leidis, et otsus oli raske, kuna kunstlik viljastamine nõuab suuri summasid ning õnnestumisprotsent on väike. Paljud ei pea vastu pingele, mis kaasneb protseduuriga. Mari arvates tuli otsus kergelt. Ta oli otsustanud lapse saada ja ta oli nõus tegema selleks kõike. Neljandaks uurisime kuidas pereliikmed suhtusid sellesse. Enamjaolt suhtusid pereliikmed toetavalt nii kahe vastanu põhjal kui ka blogidest uuritu põhjal. Viiendaks küsisime kuidas nad protseduuri ajal vastu pidasid. Mai meenutas, et pinge oli suur. Meeletute rohtude söömine mõjutas palju organismi. Mõni naine jätab pooleli, sest ei suuda sellele survele vastu pidada. Mari üritas nii tugev olla kui suutis, aga rohkem ta seda enam ei teeks. Kuuendaks palusime rääkida finatsolukorrast. Mai mäletas, et lõpuks polnud ei raha ega last. Tänaseks on ta küll kahe lapse ema,
35 30 25 Poiss 20 Tüdruk 15 10 5 0 Jah Ei Mitte eriti Hariduse omandamist peetakse oluliseks selle pärast, et see kindlustab tuleviku. Mõned poisid ei ole haridust oluliseks pidanud, sest elus saavat ka ilma selleta hakkama. Mõni vastanu, aga ei teadnud miks tema jaoks haridus oluline on. Üks õpilane tõi välja miks ta haridust oluliseks peab selle, et siis ei saavat firmade käest nöörida. Haridus on kindlasti oluline ja ma arvan, et ilma hariduseta on väga raske elus hakkama saada. Hariduseta ei taheta sind tööle võtta ja, kui sul puudub töökoht siis pole sissetulekut, ilma rahata, aga elus hakkama ei saa. Miks pead haridust oluliseks? 35 30 25
Ligikaudu 37% meestest ei tegele igapäevaselt oma rõivaste pesemisega (vt joonist 14), vaid seda teeb nende eest keegi teine. 27% meestest pesevad kõik oma riided ühel ja samal pesumasina programmil, ilma, et jälgiks igasuguseid märgistusi. Ülejäänud 36% meestest hooldavad oma rõivaid juba veidi teadlikumalt. Neist 27% jälgivad rõivastel olevaid juhiseid ning kõigest 9% meestest jälgivad ka pesumasina programme. Keemilise puhastuse teenuseid ei kasuta ükski vastanu. Joonis 14. Meeste harjumused rõivaste hooldamisel. 14.2. Naiste harjumused rõivaste hooldamisel 37% naistest hooldavad oma riideid vastavalt rõival olevale märgistusele ja sama paljud jälgivad ka pesumasina programme (vt joonist 15). 14% naistest kasutavad mõningate rõivaste puhul ka keemilist puhastust. Neid, kes pesevad kõik oma riided ühel ja samal pesumasina programmil, leidus naiste seas 11% ning kõigest 1% vastanutest ei hoolda ise oma riideesemeid. Joonis 15
Joonis 2. Ankeetküsitluses osalenute elukoht (protsentides). Publiku lemmiketendus Rakvere Teatris viimase kolme aasta jooksul Ankeetküsitluse tulemuste analüüsist selgus, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale". Nimetatud etendust mainiti 21 korda. Järgnes etendus ,,Kaheksa armastavat naist", mida mainiti üheksa korda ja etendus ,,Romaan" märgiti ära kuue vastanu poolt. Üks või kaks korda mainiti etendusi ,,Ausammas", ,,Kolm õde", ,,Majahoidja", ,,Põhjas", ,,Armastus tööpostil", ,,Hamlet", ,,Kuhu küll kõik lilled jäid", ,,Küllus", ,,Lendas üle käopesa", ,,Somnambuul", ,,Viimane võllamees", ,,Komando", ,,Maalermeister", ,,Kaasavaratu". Anketeeritute lemmiketendus ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale" oli Rakvere Teatri repertuaaris 2006. aasta novembrist kuni 2016. aasta novembrini. Etendust mängiti sel perioodil 254 korda
Küsimused ning vastusevariandid on ise kokku pandud. Vastuste analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Excel, valmistades küsitlusele vastavad tabelid, täites neid ning koostades vastavad graafikud. 3.1 Hüpotees Püstitati hüpotees, mille kohaselt Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti erinevates vanustes õpilaste tarbimisharjumused on erinevad (mida noorem on vastanu, seda vähem ta tarbib energiajooke). 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Lasnamäe Üldgümnaasiumi 12-19-aastased õpilased. Küsitluses osales kokku 108 õpilast, 40 poissi ja 68 tüdrukut. Saadud tulemusi võrreldi omavahel, jagades valimi kolmeks: 6-7. klassid, kus vastajaid oli kokku 39, 18 poissi ja 21 tüdrukut; 8-9. klassid, kus vastajaid oli kokku 42, 18 poissi ja 26 tüdrukut; 11-12. klassid, kus vastajaid oli koku 25, 12 poissi ja 13 tüdrukut.
Kas oled rahul eesti keelega? ,,Jah" vastas 100% küsitletutest 3. Mida sooviksid muuta? 4 õpilast ehk 50% ei sooviks midagi muuta 4 õpilast ehk 50% sooviks Eestit puhtamaks muuta 10 4. Kas oled rahul Eesti riigiga? 4 õpilast ehk 50% olid Eesti riigiga rahul 2 õpilast ehk 25% olid Eesti riigiga suhteliselt rahul 2 õpilast ehk 25% ei olnud rahul, arvasid, et võiks Eestit puhtamaks muuta ning üks vastanu ei olnud rahul Eesti liiklusega. 5. Mida arvad Eestist, kui Euroopa riigist? 3 õpilast ehk 37,5% ei osanud sellele küsimusele vastata 4 õpilast ehk 50% tahaksid eurole üle minna 1 õpilane ehk 12,5% ei vastanud sellele küsimusele Kokkuvõte Eestlased on uhked oma rahvuse üle ning nimetavad end ka uhkusega Eurooplasteks. Eestlased on rahul Euroopa liitu kuulumisega ning on
19 Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 184-185 20 Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas» Haridus 7-8. lk 48-49 8 Tähenduse poole pealt olid lood kurvemad, nimelt vaid 12% vastanutest olid kuulnud mingist tähendusest. Mainiti, et kaheksakand tähendab rukkilille ja tähte. Kolm vastanut olid kuulnud ka ornamendi kaitse eesmärgist ning üks vastanu leidis, et kaheksakand on eestimaine ning seeläbi meie kodumaa sümbol. Seega enamik vanast ajast pärit tähendusi pole enam tavalisele inimesele teada. Professionaalses tarbekunstis esinevad rahvamustrid tihti, samamoodi ka kaheksakand. Näiteks kasutas Krista Kadak ornamenti oma nahkkotil, mis võitis Tartu Maanaiste Liidu kotivõistlusel 2008. aastal esikoha. Krista Kadak avaldas oma mõtteid kaheksakanna tähenduse teemal Tartu Postimehes
0 1 Pigem jah 28% 4 Pigem ei 1 2% Ei 5 10% Küberkiusamine on kindlalt võimalik 30 vastanu ehk 60% arust. 14 inimest ehk 28% arvavad, et küberkiusamine võib olla võimalik. 5 inimest ehk 10% arvavad, et küberkiusamine ei saa kuidagi võimalik olla. Milliste vahenditega on sinu arust küberkiusamine võimalik? Tabel 15 Vahendid küberkiusamiseks e-kirjadega 3 76% 8
võtteid kasutatakse, et unehäiretega toime tulla. Samuti uuriti kuidas õpetajad hindavad oma unekvaliteeti ja kui kaua magatakse keskmiselt igal ööl. Küsitluses oli kokku üheksa küsimust, neist kaks olid valikvastustega. Laiali jaotati kokku 35 küsitlust millest tagasi jõudis tagasi vaid 21 tükki. Uurimuses osales õpetajaid vanuses 33 64 eluaastat. Küsitluse analüüsis ei pööranud tähelepanu vastanu soole, kuna küsitluses osales vaid üks meessoost õpetaja. 5 4 3 2 1 0 6 tundi 7 tundi 8 tundi 9 tundi Joonis 7.1 Õpetajate une kestvus tundides
Õpilaste meeleolu ja enesetunde hindamiseks viidi töö käigus läbi küsitlus, mis andis põhjalikuma ülevaate Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute meeleolust enne ja pärast kehalise kasvatuse tundi. Küsitlus viidi läbi kvantitatiivset uurimismeetodit kasutades, kus õpilased said valikvastustele ja skaalaküsimustele toetudes oma hinnangu anda. 24 küsitlusele vastanu vahel selgus, et füüsiline koormus ei mõjuta oluliselt õpilaste meeleolu. Samas vahetult pärast kehalist aktiivsust langeb õpilaste enrgilisus ja tahe minna järgmisesse kehalise kasvatuse tundi. Sellele viitab( joonis 7), mis annab selge ülevaate õpilaste enesetundest enne ja pärast kehalise kasvatuse tundi, nimelt 17 tüdrukut ehk 71% kõigist vastanutest tundis end vahetult pärast tundi väsinuna ning vaid 7 tüdrukut ehk 29% vastanutest tundis end energilisena. Positiivseks ja
milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud? Joonis 1. Hasartmängude mängimine. Esimese küsimuse koostasin selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 71 vastanu hulgast oli hasartmänge mänginud 64 inimest, mitte kordagi aga 6 inimest. Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 91%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. 2.Milliseid hasartmänge oled mänginud? Joonis 2. Hasartmängude populaarsus gümnaasiumi õpilase hulgas. See küsimus koosnes seitsmest vastusevariandist ja pidi märgistama kõik, mida mänginud oled või siis, et pole mänginud hasartmänge.
Enamik alustas oma tegevust kuni kümne töötajaga (kolmteist ettevõtet) ja üks kümne kuni kahekümne töötajaga, kuid kellel töötajate arv on vähenenud. Paljudel ettevõtetel (kümnel vastanul) on töötajate arv muutunud ja ainult viiel mitte. Kolmel vastanul on töötajate arv suurenenud, kahel aga vähenenud. Üheksa vastas, et eestlaste ja sakslaste töökultuuris on erinevusi, kuus vastas eitavalt. Kuigi ühel vastanul firmas sakslasi ei tööta, oskas vastanu välja tuua eestlaste ja sakslaste töökultuuri erinevused. Erinevustena toodi üldiselt teiste firmade poolt välja: 1. Saksa ettevõtetes on hierarhia, Eesti ettevõtetes tavaliselt tasane juhtimissüsteem 2. Eelistatakse ainult saksamaist (autod, tootmistehnika). Kõik mis on võimalik tuua Saksamaalt, seda ka tuuakse. Muidu inimesed nagu me kõik, unustavad, hilinevad, muudavad päevapealt plaane ja kohapealne töötaja peab väga paindlik olema. 3
+ n1 n2 Andmetöötlus sotsiaalteadustes 19 kus x1 , x 2 on vastavalt tunnuse keskmised valimites, s1 ja s2 on vastavalt tunnuse standardhälbed valimites ning n1 ja n2 on vastavalt valimite mahud. Kui ühes või mõlemas grupis on alla 30 vastanu, siis eelmisest valemist ei piisa, kindlasti peame kontrollima järgmisi eeltingimusi: 1. Kas tunnuse väärtused väikeses valimis alluvad normaaljaotusele kui see tingimus ei ole täidetud, ei tohi t-testi teha. 2. Kas tunnuse dispersioonid valimites on võrdsed või mitte see ei mõjuta t-testi lubatust, vaid kontrollimiseks kasutatav metoodika muutub. Nende tingimuste kontroll teoreetiliselt on mahukas, seepärast vaatame seda vaid praktikas MS
Ei oska öelda 91% Joonis 10 Eestlase arvamus taastuvenergia osakaalu kohta Eesti energiamajanduses protsentuaalselt (autor). 22 41 vastanut 45-st olid seisukohal, et taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses võiks olla suurem. 2 küsitluses osalentud arvas, et taastuvenergia osakaal on piisav ning 2 vastajat ei osanud öelda. Mitte ükski vastanu ei arvanud, et taastuvenergia osakaal peaks olema väiksem. 2008 aastal oli taastuvenergia osakaal Eestis 18% ning aastaks 2020 soovitab Euroopa Komisjoni avaldatud energia- ja kliimamuutuste strateegia Eestile tõsta taastuvenergia osakaal 25 protsendini (joonis 11). Võrreldes mitmete teiste riikidega nõutakse Eestilt suhteliselt väikest taastuvenergia osakaalu (Läti 42%, Rootsi 49%, Soome 38%). Rahva pea ühtne arvamus, et osakaal võiks olla suurem näitab, et
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistres...
Nagu jooniselt 2 selgub, siis 25% vastanutest on pidanud kasutama oma vasaku käe asemel paremat kätt. Seoses ümberõpetamisega küsiti ,,jah" vastanutelt, milliseid emotsioone see neis tekitas. Pooled tõid välja, et see tekitas neis viha, ebamugavust ja hirmu. Üks õpilane lisas, et 17 selle tagajärjel tekkis tal kõnedefekt (kokutamine). Mainiti ka, et vasakukäelisusega võiks rohkem arvestada. Kuigi oli ka üks vastanu, kes tõi välja, et talle oli sellest kasu. Küsiti ka Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakaselt, kas last on õige üritada ümber õpetada paremakäeliseks. Tema arvates, ei tohiks seda teha. ,,Kui laps on ikkagi hakanud loomu poolest kasutama vasakut kätt, siis järelikult see on tema tugevam käsi. Vasakukäelisus on ju üldsegi juba ajust ja ajutööst tingitud, et seda ümber õpetada poleks õige. Muidugi laps võib õppida ümber, aga see on lisapingutus." 3.1
Samas käib 56 see geneetika alla. Teine sama vastusevariandi valija põhjendas ennast samamoodi. Küsitletutel paluti oma vastust põhjendada. Isikud, kes olid valinud vastuseks kas „kindlasti“ kui ka „vähesel määral“ keskendusid põhjendades lastele. Arvatakse, et lapsi on kergem mõjutada ning massimeedial on noorte elus suurem osa. Esimene küsitluse vastanu ütles kõik ära. Alla 18-aastane naine ütles, et lapsed õpivad sellest, mida näevad. Noor naine põhjendas ennast järgmiselt: „Kui on mingisugused agressiivsed reklaamid ning siuksed asjad siis lapsed neid vaadates arvavad et nii on õige (väikesed lapsed vaatavad ju reklaame väga palju), aga samas oleneb vanemate kasvatusest ka...“ Sama moodi põhjendas ennast 30-40-aastane naine: „Tänapäeval lapsed, kes istuvad tunde
49% Üksikvanem 5% Vaba kooselu 20% 21 Joonis 5: "Abielu ei ole vajalik" vastanute vanemate perekonnaseis Pulma traditsioone ei osanud mainida 4 õpilast. Ülejäänud 99 vastanu seas oli tuntumateks traditsioonideks (õpilaste teadmiste põhjal) pruudikimbu viskamine teistele naistele, sõrmuste sõrme panemine, poissmeesteõhtu, mesinädalad, pruudi saatmine altari ette isa poolt, isa ja tütre tants pulmapeol, naisel valge kleit ning tava, et peigmees ei tohi näha pruuti enne pulma. Huvitav on tõsiasi, et ettekujutus pulmadest on tänapäeval segu eesti rahvatraditsioonidest, 20. Sajandil kujunenud ilmalikest kommetest ja Hollywoodi filmidest nähtust.
Tegelikult ei sea satanism mingeid piire. Satanistid on tavalised inimesed, kes kuulavad muusikat, mis neile meeldib. Tsiteerin jällegi MVO-d : ,,Olla satanist tähendab olla piiratud muusikalise arusaamisega? Ei! Satanist kuulab seda, mida iga tavaline inimene. Nimelt seda, mida tahab." ( http://faq.saadanas.org/) 12 informanti 15-st leidis, et satanist kuulab rasket, vägivaldset, raju ning kindlasti metalit. Üks vastanu arvas niiviisi: ''Taaskord stereotüüpselt - arvan, et metalit.'' See näitab, et siiski on levinud n-ö satanismi stereotüüp. 2.5. Informandid satanismist kui elustiilist Nüüd olen välja selgitanud, kuidas satanisti elu välja näeb. Tuleb tõdeda, et minu arvamus oli satanistidest teistsugune. Ma arvasin enne põhjalikku uurimist, et satanist kannab kindlat riietust, kuulab kindlat muusikat, viib läbi erinevaid jõhkraid rituaale ja
vastavalt kohendada, et väheneks selliste esemete sattumine olmeprügisse. Diabeet on kasvavas trendis ja diabeetikute arvukust on Eestis hinnatud 70 000 kanti. Seega satub aina rohkem insuliini süstlaid ka olmeprügisse. Seda kinnitab ka autori oma kogemus jäätmete sorteerimise tööd tehes. Probleemne on ka meditsiiniasutuste käitumine vanade ravimitega. Sageli viskavad nemadki üleliigsed ravimid olmeprügisse. Nõnda kinnitas ka üks küsitlusele vastanu, kes töötas haiglas 10 aastat. 2.5 Keskkonnariskide vähendamine Ravimite kahjulikku mõju loodusele ei tohi kauem eirata. Vaja on põhjalikke uuringuid ja lahendusi, kuidas vältida ravimijääkide jõudmist keskkonda ja sealt tagasi meie toidulauale. Isegi väike antibiootikumide hulk mullas ja toidutaimedes on ohtlik, kuna loob sobiva keskkonna resistentsete bakterite kujunemiseks, kes hiljem enam ravile ei allu.
internetist. Ainult üksikuid vastajaid on hüpnoos sedavõrd tõsiselt huvitanud, et erialase kirjandusega tutvuda. Uuringu tulemusel selgus, et üle poolte küsitletutest teavad hüpnoosi kasutamist psühholoogilises ravis ja meditsiinis. Vähesel määral leidus arvamusi hüpnoosi kui pettuse ja ebaeetilise mõjutamise kohta. Samas, ainult 3 küsitletut on hüpnoosi kasutanud ravi eesmärgil. Mis puutub hüpnoosiga seotud müütidesse, siis seitse levinumat väärarusaama leidis üle 30 vastanu kinnituse. Ülejäänud väited ei kogunud piisavalt poolehoidjaid. Esimene püsititatud hüpotees „Inimeste teadmised hüpnoosist on minimaalsed“ leidis oma kinnituse. Kümnendik ei osanud mitte midagi hüpnoosi kohta arvata, osa on hüpnoosist kuulnud vaid televisioonis. Inimesed, kes kirjeldasid hüpnoosi kui 28 teadvuse seisundit, ei suutnud samuti seletada, mida see tähendab. Rohkem teati hüpnoosi kasutusaladest.
Intervjueeritavad emad rõhutasid rohkem kasulike oskuste õppimist. Haridusliku elemendi kohta küsiti ankeetküsitluses küsimus: ,,Kui oluline see Sulle on, et õpiksid teemapargis midagi kasulikku? (nt. lõkke süütamine ilma tikkudeta, kuidas linast riie valmib jne.)". Vastuste protsente vaata joonisel 2.2.4. Intervjuudes oli huvi kasulike oskuste vastu väiksem kui ankeetküsitluses, kus 80% vastanutest arvas, et see on kas pigem oluline või väga oluline ja ükski vastanu ei märkinud ära, et see on täiesti ebaoluline. 39 40.0% 36.0% 10.0% 10.0% Joonis 2.2.4. Teemapargis millegi kasuliku õppimise olulisus (autori koostatud). Ankeetküsitluses selgunud vastuste suur kallutatus võib olla tingitud ka küsimuse küsimise vormist. Küsimuse järel sulgudes oli selgitusena välja toodud ,,nt. lõkke
12.1.6 Kas protekteeritud või uued rehvid? Küsimus seisnes selles, kas inimestele meeldib kasutada pigem uusi rehve kui protekteeritud. Üle poolte inimeste leidsis, et kindlasti on uus rehv vastupidavam, kuid raha kokkuhoiu mõttes sobiks ka protekteeritud. Kuid oli ka inimesi, kelle jaoks pole oluline kas uus või protekteeritud, kuna taastatud rehvide kvaliteet on aastatega tõusnud ja ei esitata rehvidele väga erilisi nõdmisi. Mõni vastanu leidis, et kindlasti kasutaks ainult uusi rehve, sest kasutatud rehvid jäävad oma vastupdavuse osas uutele alla. 45 Joonis 8: Vastanute eelistuste võrdlus 12.2 Küsitluste analüüs Küsitluse eesmärk oli selgitada välja, kui teadlikud on inimesed rehvide taaskasutamise võimalustega ning uurida nende üldist teadlikkust rehvide mõjust keskkonnale
Uuringus osales kokku 7 Eestis alusharidusega tegelevat õpetajat, kellest 2 olid õpetajad Hea Alguse lasteaias (töökogemus vastavalt 30 ja 5 aastat), 3 õpetajat olid praktiseerivad õpetajad munitsipaallasteaias. Nende töökogemuse pikkus oli vastavalt 20, 14 ja 6,5 aastat, sh 1 õpetaja oli osalise ajaga ka õppe- ja kasvatustegevuse juht. Ühes munitsipaallasteaias rakendati ka Reggio Emilia põhimõtteid. 1 õpetaja töötas waldorflasteaias ning tema töökogemus oli 3. Aastat. 1 vastanu oli eralasteaia direktor, kes oli eelnevalt töötanud 8. aastat munitsipaallasteaias õpetajana ning oli viimased 5 kuud tegutsenud direktorina. 3 vastanut olid magistrikraadiga, 3 olid kõrgharidusega ning ühe vastanu erialane kõrgharidus oli omandamisel. Kaks õpetajat olid 27. aastased, teised vastanud olid vastavalt 32, 40, 41, 49 ja 50-aastased. 3 õpetajat omasid vanempedagoogi ametijärku (sh
madalamalt, kui nende tegelik sotsiaalne, demograafiline ja majanduslik-kultuuriline seisund eeldaks. Eristatakse objektiivse vitaalsust (rühma „tegelik” vitaalsus) ja subjektiivset vitaalsust (kuidas rühma liikmed oma rühma objektiivset vitaalsust tajuvad). Allard ja Landry - mõõtsid peale üldiste tõekspidamiste vitaalsuse tajumisel ka normatiivseid tõekspidamisi (mismoodi olukord peaks olema), käitumuslikke tõekspidamisi (mismoodi vastanu ise toimib) ja eesmärgi tõekspidamisi (mismoodi ta kavatseb tulevikus käituda).Hiljem lisasid ka sotsiaalse võrgustiku mõõtme. John Edwards - tõi välja 11 faktorit, mis osaliselt kattuvad Bourhise jt (1977) esialgse mudeliga. Samas on Edwardsi mudel detailsem, kuna arvestab iga faktori juures ka selle mõju mikrotasandil (kõnelejale), makrotasandil (keelele) ja ajaloolis-geograafilises kontekstis.Tabeli põhjal tekib faktorite vaatlemisel
Naiskliendi juuksuri külastamise sagedus Kõige suurem osa vastanutest ehk 37 naist külastab juuksurit vaid mõned korrad aastas. 36 naist külastavad üle kuu, 26 aga vähemalt üks kord kuu jooksul. Avatud küsimusena märkis üheksa naist, et neile piisab täielikult, kui kasutavad juuksuri teenuseid vaid korra kvartalis. Kaks naist aga märkisid, et nemad ei kasuta juuksuri teenuseid üldse. Autori arvates lähtutakse juuksuri külastamisel ennekõike vajaduste tekkimisest. Küsitlusele vastanu ostab tooted kauplustest ning hooldab võimalikult palju soenguid, eelistades koduseid meetodeid profesionaalide omadele. Järeldada saab vastusest ka seda, et kodumaistes juuksurisalongides on ebasobiv hinnaklass; teenindus külastatavate juuksurite poolt ei ole piisavalt kvaliteetne; hoitakse raha kokku, et soetada selle võrra rohkem tooteid kas jumestusvahendite, rõivaste või muude kaubagruppide näol.
homof oobne) Ei (ei ole Ei oska öelda homof oobne) Ei oska öelda Joonis 27 Joonis 28 Joonis 27 ja 28 Naissoost ja meessoost küsitletute hinnang oma homofoobsusele (autor). Mitte ükski naissoost vastanu ei pea end homofoobseks. 84% tütarlastest ei pea end homofoobseks ning 16%. Meessoost vastanutest peab end homofoobseks koguni veerand (25%), end ei pea homofoobseks 48% ning end ei oska kumbagi kategooriasse paigutada 27%. Kõigi küsitletute vastused 80 70 60 Jah (olen
54). Saadud tulemused näitasid, et eelkõige tõlgendatakse meretemaatika olemasolu hauakivil nii, et surnu oli kuidagi seotud merega, eriti käib see venelaste kohta. Valiti ka teisi variante, kaasaarvatud autori poolt ümber tehtud kristlik variant, et inimese hing on laev, mis igavesti purjetab ,,elu-nimelises meres", mis viitab hinge surematusele. Varianti, et laev on sümboolne kiriku kuju, ei valinud üksi vastanu. 6.3.8. Erandid Viimasel kümnendil on Eesti kalmistutel üha suurema populaarsuse saavutanud südamekujulised hauakivid (Lisa III: pilt 20). Intervjuust (Lisa IV) selgus, et südamekujulisi hauakive imporditakse Itaaliast ning nad ei kuulu vanade Eesti kalmistute hauakivide traditsiooni, kuid nõudmine tingib pakkumise ja nende äkiline levik ei ole juhus. Üldiselt oli ja on südame kuju eelkõige tunnete ning vaimse valgustumise sümboolne allikas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
