turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad elanikud ning maaelanikkond. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped")oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parepoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Ning 2004
Inimene on isiksus, mille saladus väljenub tema loomingus. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon. Inimene kujutlusvõime ületab isegi jumala kujutlusvõimet. Jumal ei saa mitte olevast mõelda, inimene saab. Inimene saab olla Faust ja flirtida surma endaga. · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Mis asi on mina? Kuidas jõuda minani? Mina ei olegi muud kui vahenduste erinevad kihid. Märgatakse ennast kui objektidele vastanduvat punkti. Mina on vahendatud ka sotsiaalsete suhetega. Isand ja teenija kumbki pool on konstrueeritud läbi teise suhtumisest iseendasse. Marx inimene on ühiskondlike suhete summa. · psühholoogiline antropoloogia Mis on psüühiliste protsesside loomus? Inimene on kahe maailma vahepealne (Pascal), inimene on võõras (Camus), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine,
perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 56 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on "tüdrukute nurk" vs "poiste nurk", mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo mängunurgas mängida, esinevad õpetajatepoolne otsene ja varjatud suunamine ning kaaslastepoolne surve valida enda soole "sobilik" mängunurk. Aavik toob näite, et ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest
Solana(Dallas, Texas) Tanner Fountain- harvard university Burnett Park Jamison Square in Portland, oregon IBM Japan Makuhari Technical Centre Campus Landscape Enhancement Project, University of Texas at Dallas Sydney Walton Square, San Francisco[1] Ala nimega Solana on 850-aakri suurune maaala, mis asub end 30 miili kaugusel Dallasest. I.B.M Solana vaatamisväärsuse disainimiseks kasutati kahte vastanduvat meetodit: horisontaalseid jooni ning vertikaalseid jooni (naturaalsed kiviväravad, teerajad ja sümmeetriliselt paigutatud puud). Horisontaalsete ja vertikaalsete joonte skeemi on kasutatud kogu alal. Kividest on tehtud puhkepingid ja ümbritsevad puud on telgede kujuga. Seal on lisaks veekanalid, mis kulgevad mööda vaatamisväärsust ja jõuavad lõpuks jõkke välja. Enamjaolt kujutavad
Klassikaline, eraldi eksisteerinud foto ja kunst, kus olid omad reeglid, millest järgiti, taandub oma võidukalt kohalt uue ja modernse vastu. Kõik sulandub üheks suureks värvigammapotiks. Inimene tahab ju koguaegset muutust ning uudsust, värsket verd. Võib öelda, et kunst tapab kunsti. Kui postmodernismi perioodil räägiti piltide tähendusest, rõhutati konteksti olulisust ning fotograafia ja mälu siduvaid aspekte, siis praegune meelsus näib kohati 90. keskpaiga omale vastanduvat. "Tähenduste" eest otsekui põgenetakse; pildiloomingu lähtekohaks saavad pigem erinevate tähenduste ja osunduste kokkupõrkest kui kontekstist tulenevad tõlgendused. Minevik näib aga taas muutuvat üheks tabuteemadest. On neid, kes väidavad, et valitseb neokonservatism ja foto on sellega seoses naasnud 1980. aastate modernsete väärtuste juurde; on arvamusi, et praeguses fotos puudub (taas) intertekstuaalsus, et pildid piirduvad jälle vaid iseenda piiridega. Kaasaegset
Isaste võitlus- otsene võitlus või sperdimde asendusstrateegiad Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega. 4. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Üldine mõjutaja kliima Milankovichi tsüklid, jääajad, geoloogilised protsessid. Primaadid tekkisid tõenäoliselt üsna ruttu pärast dinosauruste väljasuremist. Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin.
transtsendentaalfilosoofia suhtes iseseisva staatuse. Kolmandas, n.n. identiteedifilosoofia faasis töötab Schelling välja natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia sellise vahekorra, kus need teineteist vastastikku täiendavalt ja võrdväärsetena seonduvad sellesse, mida ta nimetab identiteedisüsteemiks. Hiljem nimetab ta kogu oma varasemat filosoofiat selle erinevate faasidega "negatiivseks filosoofiaks" ning Schellingi elu teise poole filosoofiliseks taotluseks on arendada sellele vastanduvat "positiivset filosoofiat", mis liigendus "mütoloogia filosoofiaks" ja "ilmutuse filosoofiaks".. Fichte ja Schellingi poleemika puhul võib pealispindsel vaatlusel paista, et vaidlus käib teisejärguliste küsimuste üle: kuidas süstematiseerida arusaamu, mille suhtes polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui niisuguse vundamendist, teadusõpetus
Töö muusikamagistri kraadi taotlemiseks. Käsikiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kui viidatakse artiklile, jääb lühiviite vormistus samaks: autori perekonnanimi, teose väljaandmisaasta ning pärast koolonit ja tühikut leheküljenumber või numbrid (Kaus 2007: 98). Näide 2. Viide kogumikus ilmunud artiklile Tekstis: Sellele igati keerukale ja kihilisele vormilisele struktuurile (mida antakse edasi nii video kui ka näitleja keha ning miimika abil) tundub aga lausa vastanduvat ,,Hamleti" sõnumi lihtsus (Kaus 2007: 98). Erinevused ilmnevad aga kirje vormistamisel kirjanduse nimestikus, sest seal peab nimetama ka väljaannet, milles artikkel ilmus, ning osutama vastavatele lehekülgedele. Väljaande nimetus peab olema kaldkirjas. Artikli pealkirja (püstkirjas) lõpus on punkt. Seejärel pärast tühikut on vajalik mõttekriips, et paremini eristada artikli pealkirja väljaande pealkirjast, ning tühik. Väljaande pealkiri on, nagu
ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist. Ühise põhimõttena läbiberinevate autorite töid kahtlus ajaloolise arengu lineaarsuse suhtes kunstis ja maailmatajus. Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus ,,Post-modernse arhitektuuri keel" (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri. Muuseas ,,dateerib" Jencks ka modernistliku arhitektuuri ,,surmahetke": see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14- korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist.
ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist. Ühise põhimõttena läbiberinevate autorite töid kahtlus ajaloolise arengu lineaarsuse suhtes kunstis ja maailmatajus. Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus Post-modernse arhitektuuri keel (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri . Muuseas dateerib Jencks ka modernistliku arhitektuuri surmahetke: see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14-korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist
Ta on olemise ja piiride Vermögen (võime) Reflexion on justkui asja näilise olemuse sügavam seletamine . Setzen Entgegensetzter Vastandunud objektiivne ja subjektiivne Totalität Mõistuse spekulatiivsel tasandil on konfliktid lahendatavad Abstraktnee tähendab, et mingi asi on ära lõigatud mõttest või muust sensoorsest asjast Iga olev (Sein), sellepärast et ta ON, on vastand, tingitud ja tingiv. Iga olemise tarbeks on vaja , oleks midagi talle vastanduvat ja tema on omakorda vajalik millegi muu vastandumiseks. Mingite selliste vahendite kaudu teeb vernunft Verstandi begrenzlosiks. See Mannigfaltigkeit des Seins ongi see, et ühe Seini ümber on nii nii palju teisi Seine, tänu millele see Sein saab olemas olla. Kõik tema negatsioonid ja vastandid ja asjad. Verstand toodab Seine Iga Sein on Bestimmte Kui Verstand vastandab lõpliku ja lõpmatu, siis ta segab iseennast. Lõpliku ja lõpmatu
Tema käsitluses kujunevad teadmised kogemuste kaudu saadavate muljetena. Ta leidis, et me ei saa kogemuse põhjal väita midagi materiaalse maailma ja hinge olemasolu kohta (Meos, 2013, lk 36; 139). 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936) Hispaania filosoof Miguel de Unamuno peab hinge surematuse küsimust ainsaks tõeliseks küsimuseks mis meie individuaalset saatust puudutab. Ta peab usku hinge surematusesse sooviks, et see oleks nii. Inimeses peituvad kaks teineteisele vastanduvat poolust: mõistus ja hing. Kuigi inimeseks olemise juurde kuulub iha kesta igavesti, on möödapääsmatu fakt, et kõik maine on ajalik ja kaduv. Soov olla igavene ja surematu liitub teadmisega selle võimatusest. Unamuno on öelnud, et elada tähendab igatseda igavest elu (Põldver, 2011, lk 8-10). 13 KOKKUVÕTE See, mis juhtub inimesega pärast surma ei suudeta tõenäoliselt iial tõestada. Loogiline arutlus sellele puudub
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
protsessid lähtuvad, lugeda üles ühe, kui mitte poole käe sõrmedel. See ja võimalikele lahendustele osutamine ongi käesoleva töö põhieesmärke. Alustada tuleks tõenäoliselt identiteedist, selle maailmajao trumbist ja needusest. Vaadates mujale, ei leia kusagilt sellist enesemääratluste paljusust (täpsemalt leiab, võtkem või Aafrika, aga siin mängib rolli ühiskonna erinevus). Selle üle on pikalt arutletud. Tavaliselt tekib kaks teineteisele vastanduvat seltskonda (või vähemalt alljärgnevate loosungid kostavad teistest kaugele üle): need, kes rõhutavad identiteetide üksteisesse sulamise vajadust, ning teised, kes, meenutades viha ja kibedusega Nõukogude Liitu ja nõndanimetatud homo sovieticust, nende määratluste hoidmise olulisusest räägivad. Tundub aga, et kohati on segi läinud eesmärk ja vahend ning just see kogu kõnealuse vaadete virvarri loonud ongi. Mis aga juhtuks, kui läheneda
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb „võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel”. „Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid” Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 9
kandvatele näitlejatele,kes vürtsitasid etendust ilmekate zestidega,mis sageli olid üsna siivutu tooni ja tähendusega. Kui varem osalesid näitemängudel meesterahvad,siis hiljem hakati kasutama ka naisi,kuid kreekas olid näitlejateks ainult mehed. Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike zanride poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga,võib öelda et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist. Rooma teater oli enamasti esteetilise veetlusega,sõjad ja tapatalgud olid rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile. Kreeka alfabeet: Kiri alfabeet,võeti üle foiniikiast,24 tähte Esimeseks kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia:iga joonistus tähistab objekti,eset ning selle objektiga seotud mõisteid. Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine
muljet või soovi läheduse, soojuse, armastuse, sõbralikkuse, turvalisuse või mingi nende kombinatsiooni järele. Kõikide nende indiviidide seksuaalne iha võib olla teadlikult sama sisuga ning nad kõik võivad ekslikult arvata, et otsivad tegelikult seksuaalse iha rahuldust (kuigi tegelt ntks hoopis otsitakse turvatunnet vm). Seda toetab ka uurimustulemus, et üksik psühhopatoloogiline sümptom võib samal ajal esindada mitut erinevat ja vahepeal ka vastanduvat iha. Seejuures on oluline teada seda, et ebatavaline on hoopis see et teol või teadlikul soovil on ainult üks motivatsioon. Motiveerivad seisundid. Teatud mõttes on iga organismiline seisukord juba iseenesest motiveeriv seisund. Praeguse aja motivatsioonikäsitlused näivad aga jälgivat eeldust, et motivatsiooniline seisu on eriline, isepärane seisund, mis eristub teravalt muust organismis toimuvast. Kuid motivatsiooniteooria peaks just
· Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi ja enamasti nad ei soovi. · Ebaõiglaselt kannatanud inimene tajub jumalate tohutut jõudu, ent peab neid pigem pahatahtlikeks ja halbadeks. 14 Kokkuvõte Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike zanrite poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga, võib kergesti öelda, et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist. Rooma teater oli enamasti esteetilise veetlusega, sõjad ja tapatalgud oli rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile.Ka pole Rooma teater nii filosoofiline tõe otsimine nagu seda on Kreeka teater. Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Kreeka komöödia levid Itaaliasse, kus toimusid tema vormis mõned sisulised muutused ja
· Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. · Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine) 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Monoloogi dialogiseerumine kui monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, näiteks · laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole; · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb ,,võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel". ,,Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid" Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 11
eelmise aastatuhande esimesest poolest. Selles omapärases luule- ja muusikakeeles loodi ja esitati laule, mis hõlmasid kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani. Regilaul kujundas või täiendas ühtviisi nii ühe inimese kui kogu külarahva tegevust kombetalitustel, laulul oli oma osa siis, kui tehti tööd ja siis, kui lõbutseti. Regilaulus on tunnete ja mõtete väljendamiseks kasutatud igapäevasele suhtlemisele vastanduvat erikeelt või poeetilist koodi. Laulu usuti omavat tavakeelega võrreldes erakordset väge, seetõttu peegeldab laul elus tegelikult toimuvat kujundlikult. Inimene suhestas end ümbritseva maailmaga värsistatud sõnade abil, millele viisiga anti veelgi erilisem tähendus, ning laulul arvati olevat võime mõjutada kõike inimesi, nende töid ja tegemisi, reaalset loodust ja teispoolsust. Regilauluajastul panid inimesi laulma samasugused tunded ja meeleolud, mis ka
Inimesel on võime ,,flirtida kurjaga". Ta võib otsida teadmisi kõige hinnaga. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik- mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen MINA? Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan kõigepealt ennast, kui asjadele vastanduvat punkti. Küsin, et mis punkt see on ja jõuan järgmisele reflektsiooni punktile, kus mõtlen endast jne.. Minaloome kõrgematel tasanditel tulevad välja mina kui moraalsete otsuste subjekt, mina kui religioosne subjekt jne. Karl Marx- inimene kui ühiskondlike suhete summa (või lõikepunkt). Goethe samastab oma elutööd iseendaga ning ütleb, et töö ei tulene hingesügavustest vaid see on see, mida olen oma elu jooksul kogenud.
vürtsitasid etendust ilmekate zestidega, mis sageli olid üsna siivutu tooni ja tähendusega. Kui ennisti osalesid näitemänudel üksnes meesterahvad, siis hiljem hakati kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid näitlejateks üksnes mehed. Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike zanrite poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga, võib kergesti öelda, et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist. Rooma teater oli enamasti esteetilise veetlusega, sõjad ja tapatalgud oli rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile.
aastase lapse vastastikune mõjutuse kvaliteedi mõju lapse järgnevatele vaimse võimekuse tasemetele ja uurimuskäitumisele, mida hinnatakse 6 aasta vanuses? Esimesest tulemusest mõõdetakse standardiseeritud testiga, teist kontrollitud laboratoorse eksperimendiga. Jõu-ressurssi eristamise seisukohalt on vaimne võimekus psühholoogiline ressurss, uurimiskäitumine on motivatsioonilise dispositsiooni näitaja. Siin on mõned hüpoteetilised tulemused. Nooremas eas ilmneb kolm vastanduvat mudelit: a) subjektid, kellel nii võimekuse kui motivatsiooni tasemed olid alustuseks kõrged, b) need, kellel motivatsioon oli kõrgem kui võimekus ja c) vastupidi, need, kellel võimekus ületas motivatsiooni. Järgmisel kolmel aastal oli proksimaalprotsessidel suurem mõju uurimiskäitumise suurendamisele kui vaimse võimekuse suurendamisele, kuid rühm, kes ilmutas kõige tugevamat motivatsioonitaset.
valimised pärast Teist maailmasõda. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev "Estonia", mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Ehkki
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Monoloogikontseptsioonid: 1) Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. 2) Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine). 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Dialoogi monologiseerumine. Dialoogi muutumine ühekõneks. Dialoog monologiseerub, kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine.
tema varaga talu võlgadest päästa, ja hülgab senise austaja Luige Siimu. Hans aga armub vaesesse, kuid see-eest sümpaatsesse Suli Miinasse. Tema akna alla istutab ta jaaniööl ka kosjakase. Näitemängu lõpuks lahenevad vahekorrad nii, et Hans kosib Miina ja Siim ei taha enam Maretit oma tulevaseks. Ka tema arvamus Hansust muutub (joonis 7). Joonis 7. ,, Kosjakased'' ,,Vanemuises''. Autor: K. Lotamõis. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Näidendis on kaks täiesti vastanduvat naistegelast aus saunaneiu Suli Miina ja õel suurtalu peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
Sageli varjavad varud tegevuse kvaliteediprobleeme/kitsaskohti mis liigsete varudeta oleksid paremini nähtavad ja kiiremini lahendatavad Varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule varude haldamine tähendab meetodeid mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel nii et neid ei oleks üle ega puudu. Selleks tuleb lahendada 2 vastanduvat kuid samas omavahel seotud ülesannet : Omada piisavalt varusid et tagada nii välis- kui sisendklientide tellimuste täitmine neid rahuldaval viisil ehk klienditeeninduse kõrge tase Minimeerida säilituskulud ettevõtte kasumlikkuse maksimeerimiseks Säilituskulude vähendamiseks võib lihtsalt varusid mitte omada ja saata klientide tellimused tarnijatele edasi. Sellest võivad tekkida viivitused, ebarahuldavad tarneajad, rahulolematud kliendid jne
Barokk-kirjandust võib nimetada dünaamilis-pateetiliseks. See on rajatud tugevatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahet, näilikku ja tegelikku jne. Stiil on tihti dramaatiline ja ülepingutatud, kaldutakse äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste kirjeldamisel. Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. Hispaanias oli kaks vastanduvat voolu, ühelt poolt kulteranism ehk gongorism, mille peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo. Inglismaal kuuluvad sellesse ajastusse eufuism ja metafüüsiline luule, Prantsusmaal pretsioosne kirjandus. 39. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Giovanni Boccaccio, Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael... 40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri
("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal d) muud tähtsündmused. 28. septembril 1994 hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus ning ametisse sai Andres Tarandi valitsus, mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks". 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakondaning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999
Ekspressionistlikule ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletsuse kontsentraadist. Hiljem on linn kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet on aga linnaelu vastuolud. Räägitakse linnanaiste teemal: näiteks on põlistest naisekohustustest loobunud tegelane sinisukk on sageli prostituut. Näiteks Rond „Naine“. Erni Hiir viljeleb futuristlikku luulet. Ühiskonnakriitika ja realism: Sütiste ja Barbarus. Kaks vastanduvat rühmitust: Kirjanduslik Orbiit 1929–31 (Hiir, Kivikas, Palgi, Sütiste, Urgart jt) ning Arbujad 1938 (Alver, Talvik,Kangro, Sang, Merilaas, Viiding, Masing, Raud). 1930ndatel jätkus siurulaste kõrgetasemeline looming, aga mitte enam „Siurus“. Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile.
73. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Akadeemia 74. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Platon ei hoidnud küünlaid vaka all ja soovis ka teistega jagada oma maailma mõtestamise teooriaid. Platoni dialoogid viitavad suulisele traditsioonile ehk ta pani paljuski kirja oma mõttekaaslaste-filosoofide öeldut ja mõtteid. Dialoogivorm oli sobivaim ka sofistide retoorika järgi, mille arvates saab iga asja kohta esitada vähemalt kaks vastanduvat argumenti. Erinevate vastandite võrdlemise kaudu jõutakse tõeni, ka hilisem filosoofia põhines dialektilisel meetodil ehk vaidlustel ja väitlustel, mille käigus liiguti lähemale tõele. 75. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? Platoni dialooge jaotatakse üldiselt varasteks, keskmisteks ja hilisteks. 76. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Varase perioodi dialooge iseloomustab suur Sokratese mõju, keskmises ja ka
1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev "Estonia", mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas
referendile viitamiseks: //ja üks ´seltskond oli ´ratastega.// Legoklotside identifitseerimine ühe või teise demonstratiivi valik sõltub viidatava referendi kaugusest kas kõnelejast või adressaadist või neist mõlemast. EKG järgi viitab kirjakeeles see ajas või ruumis lähedasemale, too kaugemale referendile.Kui referendid asusid kaugel, kasutati pikemaid fraase. Kuigi eesti keele ühiskeeles on kaks ruumiliselt vastanduvat demonstratiivpronoomenit (see ja too), kasutasid katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või sealt. Pildinarratiiv Võrreldes lastega kasutavad täiskasvanud määratlejaid rohkem juba varem mainitud referendile viitamiseks. Kui laste juttudes kasutati määratlejaid peamiselt just esimeste mainimiste korral, siis täiskasvanud lisavad määratleja pigem NP-le, mille referent on juba teada või mis on saadaval.
Vägivald agressiivsus, mille eesmärk on suur füüsiline kahju aga ka verbaalne vägivald. Agressiivsuse vormid Füüsiline Verbaalne Sotsiaalne Otsene Kaudne Ülekantud Agressiivsuse motiivid Reaktiivne agressiivsus impulsiivne, afektiivne Proaktiivne agressiivsus planeeritud, kalkuleeritud Agressiivsuse teooriad Bioloogilised agressiooniteooriad Psühhodünaamiline teooria domineeriv 20. sajandil. Freudi (1930) kohaselt on inimestel kaks omavahel vastanduvat sisemist instinkti: Eros ehk eluinstinkt ja Thanatos ehk surmainstinkt. Surmainstinkt paneb inimese ennasthävitavalt käituma, hiljem aga suunatakse see endalt teistele, mis väljendub agressiivsusena; inimesse koguneb pinge, mis vajab maandamist. Teoorial ei ole kuigi palju empiirilist tõestusmaterjali Evolutsiooniline lähenemine sotsiaalne käitumine pärandub põlvest põlve, ja see on selliseks kujunenud, et tagada isendile suutlikkus kanda oma geene edasi.
artikkel 8 tagab isiku õiguse privaatsusele. Euroopa andmekaitseõigus kodifitseeriti esmakordselt 1981.a, mil võeti vastu isikuandmete automaatsel töötlemisel isikute kaitse konventsioon, mis jõustus 1985.a. Isikuandmete konventsioon on esimene õiguslikult siduv mastaapne rahvusvaheline instrument. Isikuandmete konventsiooni algallikas on inimõiguste konventsioon, eriti selle artiklid 8 ja 10, mis reguleerivad kahte vastanduvat põhiõigust õigust privaatsusele ja õigust informatsioonile. Inimõiguste konventsiooni vastanduvate õiguste piiride paika panemiseks, aga ka andmekaitse konventsiooni sisu tõlgendamiseks on EIÕK andmekaitse olemust elulistes situatsioonides analüüsinud ja selle kohta käivat õiguslikku regulatsiooni sisustanud. Andmekaitse konventsiooni eesmärk on ühtlustada eri riikides vastuvõetud isikuandmete töötlemise reegleid ning olla ühtsete põhimõtete levitamisel rajaleidja
A.- T.Kliimann, kellele omakorda on tuntavat mõju avaldanud eriti Jellineki vaated ja seisukohad.Viimased viis aastakümmet on Eesti alal jagamatult valitsenud marksistlik-leninlikelt dogmaatilistelt alustelt lähtunud kriitika Max Weberi teooria, meetodi ning seisukohtade suhtes. Bürokraatiasse kui nähtusesse on suhtunud halvustavalt nii Karl Marx, Friedrich Engels kui ka Vladimir Lenin. Kõik nad väidavad, et bürokraatia: 1) eralduvat rahvahulkadest ja vastanduvat talle 2) olevat üksnes kapitalismi roiskumisele omane ja eriti eemaletõukav nähtus, mis pärast sotsialistlikku revolutsiooni kaob ja asendub ülidemokraatliku kommunistliku omavalitsusega, mille kandjaiks on kõrge revolutsioonilise teadlikkusega personal, baasiks aga kogu rahvas, kes valitsemisest ka vahetult osa võtvat. Tegelikkuses pidi Lenin palju kordi materdama sotsialistlikku ning nõukogude bürokraatiat, mis
või Mari Autonoomne Piirkond vms. Kohalikke asju teoorias otsustati kohapeal, tegelikkuses ikkagi Moskvas. Ukraina Nõukogude Vabariik- loodi Harkivis. Nõukogude valitsusorganid seal jäid pidevalt kokku- KTK ja RN. Valgevene Nõukogude Vabariik- kuulutati välja 1.jaanuaril 1918 hoopistükkis Smolenskis. Märtsis 1919 asendati Valgevene-Leedu Nõukogude Vabariik (Litbel). Pikka iga sellel polnud, sest leedulased said oma riigi. Taastati Valgevene- NV, pealinn Minsk. Taga-Kaukaasias 2 vastanduvat moodustist: Bakuu Kommuun (likvideerus 1918 suvel) ja Taga- Kaukaasia Komissariaat (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia- langesid kommunistliku internatsionaali ohvriteks). Esimesena Asebraidžaan- muster ka Eesti ajaloost tuttav, seejärel 1920 Armeenia ja 1921 Gruusia. 1921 kevadeks 6 Nõukogude Vabariiki- kõigil oma valitsus ning kompartei. Aga need riigi olid muus mõttes tihedasti seotud. Kõik 6 riiki järgisid Moskva eeskujusid- Poliitika sarnanes järjest enam.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
