Nägemused tulevikulinnadest. Pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. Rangevormilised pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed. Citta Nuova- Uue Linna Projekt. Lennujaam ja raudtee vaksal tõstukite ja funikulööridega üle kolmetasandilise tänava. Ühe ehitise visand VENEMAA · leidsid kõige rohkem mõttekaaslasi · L. Popova ,,Varahommik" · Kubofuturism - radikaalne kunstiinimeste rühmitus Moskvas o Vastanduti Peterburi vanamoelisusele ja püüti ühendada vene algelisema kultuuri jooni uuenduslikuma Lääne kunstiga I ms- osa futuriste eemaldus, kuid enamus imetles sõjatehnika ja sõjapidamise jõulisust. Sageli läksid kaasa äärmuslike liikumistega- fasismi ja bolsevikega.
lausete või karjatuste eelistamine. Ka arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust, kuigi ainult kavandites. Kuulsad olid ANTONIO SANT´ELIA (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest (mis osalt on ka hiljem teostatud), neis võidutseb tehnomaailm-rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid ka Venemaal, sealsel vaimuelul ja ühiskonnal oli palju ühist Itaaliaga. Moskvas vastanduti Peterburi “mõõdukale vanamoelisele Euroopa-pärasusele” ja püüti ühendada vene küla kõige algelisemaid jooni uuendusliku Lääne kunstiga. I Maailmasõja sündmused vapustasid futuristide liikumist. Osa liikmeid eemaldus sellest, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati. Osa seevastu imetles tehnika ja sõjapidamise jõulisust. Itaalia futuristid eesotsas Marinettiga liitusid Mussolini fasismiga. Futuristid leidsid innukaid mõttekaaslasi ka Vensmaal, kus kujunes välja kubofuturism.
MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept.
Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Küll aga tuleb rikkust juurde põllumajandusest. Tõepoolest, olgu see siis viljatera või mis muu, aga selle muldapaneku tulemusel võrsub tuhandeid kordi suurem saak. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses. Kokkuvõtteks on uusaeg maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks on inimene oma väärtuse ja vabadusega, uus maailmapilt ja uus ideoloogia. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Tähtsamateks uusaja joonteks said industriaalühiskonna tekkimine, tööstuse kiire areng, kaotati seisused ning inimesed võrdsustusid ning poliitilised liikumised. Eelkõige võib 19.sajandit nimetada uueksajaks just seetõttu, et sellel ajal liikus inimkond kõige rohkem edasi ning arenes tänapäevase eluviisi poole.
Sellesse tuumikusse kuulusid veel maalikunstnikud Carlo Carra, Luigi Russolo, Giacomo Balla ja Gino Severini. Futurism Venemaal Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele Euroopa-pärasusele" ja püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis enam-vähem ühekorraga Moskvasse jõudsid ning seal k u b o f u t u r i s m i k s segunesid. I maailmasõda lõhkus futuristide liikumise. Osa neist pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas
- Versailles´ rahu tundus paljudele ebaõiglane. - demokraatliku riigikorralduse ebastabiilsus ja parteide võimuvõitlus. - majandusraskused. Itaalia. Üldine kaos ja rahulolematus, mida kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astusid fasistid Benito Mussolini juhtimisel. Tähtsaim on riigi ja rahvuse heaolu ja Itaalia antiikse Itaalia võimsuse taastamine. Vastanduti teravalt klassivõitluse ideele. 1922. a. sai Mussolini peaministriks. Sellega kaasnes Mussolini piiramatu võim, aktiivne propaganda, majanduse kontroll korporatiivse süsteemi kaudu, salapolitsei tegevus. Välispoliitiliselt oli Itaalia agressiivne. Esimene sihtmärk oli Etioopia (1935. a.). Saksamaa. NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Hitleri juhtimisel püüdis 1923. a. Saksamaal võimu haarata.
otsas); Carlo Carra (Anarhist Galli matused); Umberto Boccioni ( Inimkeha dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni; arhitektuuris Sant'Elia (lennujaam ja raudteevaksal). Teine futurismi levikoht peale Itaalia oli Venemaa (ühiskonnal ja vaimuelul oli kõige rohkem ühist). Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning püüti ühendada Vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam-vähem üheaegselt Moskvasse ning segunesid seal kubofuturismiks. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjutasid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud
Milline stiil Euroopas 19. ja 20. sajandi vahetusel mõjutas tugevalt kujundust ja arhitektuuri?Selle põhijooned ja mis sellest lõpuks sai? Enamik 19 ja 20 saj vahetuse kunstnikke lähtusid uusromantilistest ühiskondlikest ja esteetilistest ideoloogiatest, kuid leidsid neile ka erineva kunstilise väljenduse. Seetõttu kasut. Erinevaid nimetusi. Tähtsamad on sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Juugend stiil mõjutas tugevalt kujundust. Algas inglismaal, keskendus kunstkäsitööle. Vastanduti tööstuslikkusele. Heideti tööstusele ette esemete ühetaolisust, inetust, viimistlematust, rohmakust. Ta stiliseerib, lihtsustab. Muutus rahvusvaheliseks stiiliks. Moodsa disaini sünniaeg. 30. Kuidas nimetatakse Itaalias I maailmasõja eelõhtul ja ajal tehnikat ning sõda ülistanud manifestiderohket kunsti- ja arhitektuuristiili? FUTURISM, Taheti luua kunsti, mis võimalikult selgelt katkestaks sidemed minevikuga. Tähtis oli tulevik
sümbolismi alla: norralane Edvard Munch ,,Karje". M. on ekspressionismi eelkäija. Postimpressionistid I: toimus 19. sajandi lõpus, kunstnikud, kes pettusid impressionismis. Valitud suund oli igal kunstnikul oma, nad olid pärist erinevatest maadest, seega ühine päritolumaa puudub. Kõige suurem tähtsus on Vincent van Goghil, Paul Gauninil ja Paul Cezannel. Nad andsid tõuke uute suundade arengule. Postimpressionistid II: sajandivahetusel; vastanduti impre.le väga erinevalt Tekkis neoimpressionism, rajaja oli Georges Seurat. Teda oli mõjutanud hiljem aga Paul Signac. 2 perioodi siis. Fovism: 20. sajandi algus, Pariis. Väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatamisel, ei pidanud vajalikuks olla täpsed detailides, loodusele vastupidised värvid. Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani. Keskseim kuju oli Henri Matisse ,,Tants". Georges Rouault.
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite ehk sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte “kunst kunsti pärast” – kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik ehk mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism ehk avangardism). Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime
Suprematism on 1913. aastal Venemaal tekkinud abstraktse maalikunsti suund. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. FUTURISM 1909 Itaalia, noorte algatus, uue ja vana kunsti kontrast, manifest, kriiskavad värvikombinatsioonid, ajastu dünaamika, liikumise kujutamine (toetudes kubismile või kujutada sama objekti järgnevaid asendeid) F.T.Marinetti: futurismi isa/ G.Balla „speed sound“ U.Boccioni(skulptor) Venemaal: kubofuturism, vastanduti Peterburi euroopalikusele, L.Popova „varahommik“ KUBISM 1907 NAIVISM 19.saj lõpp 20.saj algus primitiivne, lapselik suhtumine, loojateks hariduseta asjaarmastajad, Ei järgita perspektiivi-, anatoomia-, kompositsiooni- jm nõudeid (Henri Rousseau „unenägu, näljane lõvi“, Niko Phirosmanašvili „kaelkirjak“, Paul Kondas „maasikasööjad, tuleproov“, Ivan Generalic „torn, puuraiujad“) Kihnu meremeeste koolkond DADAISM. METAFÜÜSILINE KUNST
muutus sotsiaalne suhtlus ka naaberküla vastu ( külade liikumised, piirkondlikud tantsu-ja laulupeod). • vaesuse kompentseerimine- elatustaseme järsk langus andis tunda maapiirkondades, kus elasid enamus rahvakunsti harrastajaid. Keerulises olukorras otsiti odavamaid ja rahvuslikult stiilseid võimalusi oma kodu kaunistamiseks ja pere riietamiseks. Humanitaarabi kaltsudest kaltsuvaipu valmistada, ka lapitekke. Trendikale euromoele vastanduti kaunis rahvuslik käsitöö. Moodsad olid rahvusliku mustriga tennised. • Taluturism tõi ka palju muutusi ja andis ideid, kuidas muuta talu ja küla atraktiivsemaks. ( meisterdati puust kiike, puukultuurid ehk siis loov elukeskkonna kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks). • Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini. Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste
põhjustel kätte ei saa. Adorno: igaüks, kes ei suuda vastu võtta kultuuritööstuse ideid, riskib sellega, et teda liigitatakse idioodiks või intellektuaaliks. 5) Frankfurdi koolkond: Benjamin. Kunstiteos, reprodutseerimise ajastu. Aura kadumine. Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida. Frankfurdi koolkond (Adorno, Marcuse, Benjamin, Horkheimer, (Löwenthal) - Saksamaalt pärit intellektuaalid). Ühendavaks lüliks oli sotsiaaluuringute instituut Frankfurdis (1923). Juhtivad jõud olid juudid, sellest tulenevalt said nad kodumaal tegutseda lühikest aega. Koliti ära New Yorki ja sai osaks Columbia ülikoolist. Benjamini "Kunstiteos selle massilise reprodutseerimise ajastul" (1936). Lähtekohaks siin on Marxi idee sellest,
1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963): a) 'Ühenduse norme, mis on selged, täpsed ja eneseküllased (st ei nõua lisaseadusandlust liikmesriikide poolt) ning puudutavad Ühenduse seaduste rakendussfääri (jurisd), tuleb käsitleda riikide seadustena.' b) toob kaasa kohustused mitte ainult liikmesriigi ja kodaniku, vaid ka kodanike endi vahel; c) sellega vastanduti tavapärasele rahvusvahelise õiguse praktikale i) lahendus pidi leitama liikmesriigi enese õigussüsteemi seest 2) ülimuslikkuse (supremacy) doktriin (1964): a) 'Konflikti korral liikmesriigi vastava normiga Ühenduse jurisdiktsiooni kuuluvas sfääris on Ühenduse kehtestatud norm ülimuslik.' b) selgelt konstitutsionaliseeriv tähendus avaldub koos otsekohaldatavuse doktriiniga
Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida. Uusvasakpoolsus (New Left), on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide vaateid. Theodor W. Adorno (1903-1969) saxa sots,filos,muusikakriitik, Frankfurdi koolkonna liige. "FETISI ISELOOMUSTUS MUUSIKAS JA KUULAMISE TAANDARENG" - visandas kultuuritööstuse idee. Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: · totalitarismi esiletulek (fasism)
Hitleri võimuletulekuga põgenesid USAsse kus nende ideed võib-olla isegi kõige paremini realiseeruda said. Nende arhitektuuri keel oli veel euroopa jaoks liiga radikaalne, kuid just Ameerikas olid traditsioonid nõrgemad ja võimalused suuremad. Bauhausi ideed panid aluse Ameerika pilvelõhkujate teisele põlvkonnale. Esiplaanil oli funktsionalism, mis omab kontrolli vormi üle (midagi üleliigset pole vaja). (Keegi lausa ütles, et ornament on kuritegu ! vastanduti ornamentika loomisele, kuid taheti samuti ühtset stiili luua mis lähtus objekti funktsioonist G: Maja, see on elamise masin). Peale teist maailmasõda läksid nende põhiideed massiliseks (magalarajoonid, pilvelõhkujad) WALTER GROPIUS 1883-1969 LUDWIG MIES van der ROHE 1886-1969 20ndate lõpul Bauhausi juht. Analoogsed ideed levisid ka Venemaale ideed ja kavatsused jäid üldjuhul tol ajal realiseeerimata. Katkes Stalini võimga: Alexander (1883-1959) ja Viktor(882-1950)
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963): a) 'Ühenduse norme, mis on selged, täpsed ja eneseküllased (st ei nõua lisaseadusandlust liikmesriikide poolt) ning puudutavad Ühenduse seaduste rakendussfääri (jurisd), tuleb käsitleda riikide seadustena.' b) toob kaasa kohustused mitte ainult liikmesriigi ja kodaniku, vaid ka kodanike endi vahel; c) sellega vastanduti tavapärasele rahvusvahelise õiguse praktikale i) lahendus pidi leitama liikmesriigi enese õigussüsteemi seest 2) ülimuslikkuse (supremacy) doktriin (1964): a) 'Konflikti korral liikmesriigi vastava normiga Ühenduse jurisdiktsiooni kuuluvas sfääris on Ühenduse kehtestatud norm ülimuslik.' b) selgelt konstitutsionaliseeriv tähendus avaldub koos otsekohaldatavuse doktriiniga
Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani.
Armastus saab tärgata vaid spontaanselt, jumala algatusel. Jumal armastab kõiki inimesi võrdselt (vendluse idee), seega peaks ka inimene armastama kõike võrdselt. Inimene loob asjale väärtuse, kui ta hakkab seda armastama. Armastus on teisele suunatud, omakasupüüdmatu. TAGAJÄRJED: Kuna indiviidid on jumala armu ees võrdsed vendlus , oleks see eeldanud olemasolevate inimsuhete hävitamist (kes armastab isa rohkem kui jumalat, on patune). Vastanduti senistele võimusuhetele. 3. Augustinus 2 sorti inimlikust armastusest ning 2 riigist. Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, vaid on puudulikud. Armastust on 2 liiki: INIMLIK, millel põhineb MAINE riik. Enesekesksus - inimene on patune, armastades ennast jumalast rohkem, võidakse jumalat põlata, aga mitte ennast. Armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele, lihahimule. Maist riiki on vaja, et inimesi üksteise eest kaitsta. JUMALIK, millel põhineb TAEVANE riik
19. sajandi keskpaik ja lõpp oli empiirilise loodusteadusliku uurimise algusaeg ning Lombrosol tekkis huvi kurjategijaid empiiriliselt uurida, et välja selgitada, kas kurjategijad omavad midagi spetsiifiliselt erinevat, mis eristaks neid normaalsetest inimestest. Samast perioodist pärineb ka Darwini õpetus looduslikust valikust ja Lombroso mõttekäik liikus suunas, et kui vaadata loomariiki, siis võib seal näha sellist käitumist, mida me inimese puhul peame kuritegelikuks. Sellega vastanduti Beccaria ja Benthami klassikalistele teooriatele. Ta hakkas püüdlema selle poole, et leida, kas kurjategijatel on näha sarnasusi loomadega. Kui inimene "õigete" inimeste hulka ei kuulu (st. ei pea kinni normidest), siis äkki peaks seda olema ka väliselt näha. Ta leidis mitmesuguseid atavisme, kuid siiski ei olnud neid mitte kõigil kurjategijatel ning ta hakkas otsima muid väliseid füüsilisi tunnuseid, et seletada ära, mille poolest need teised on spetsiifilised ning panevad
Arvustati halba valitsemist ning püüti õigustada võimu piiranguid (Locke'i eeskujul). Leiti, et: · kõigil inimestel on loomuõigused, millest lähtub valgustatud omahuvi, sellest omakorda ühishuvi. Valitsus on õigustatud vaid siis, kui edendab vabadust, korda, omandi kaitset ja teisi hüvesid. · Õiglane valitsus on esindusvalitsus, mis piirab võimu kuritarvitusi ja türanniat ning laseb indiviidil end teostada. Inglismaad idealiseeriti. Prantsusmaa mõtlemises aga vastanduti varasemate traditsioonidega mõistus vastandus tavadega. · 18. sajand mõistuse ja teaduse teel tsivilisatsiooni arengu ja õnneni. Montesquieu (1689-1755) · Kartis, et absolutism on niivõrd juurdunud Prantsusmaal, et vabadus pole enam võimalik. Millistel konstitutsioonilistel alustel põhineb vabadus ja kuidas taastada prantslastele vabadust? · ,,Seaduste vaim" (1748), kirjutas 17 aastat, võrdlev analüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
