W. Masing leiutas õ-tähe ning leidis, et põhjaeesti purre peab jääma kirjakeele aluseks. · Rahvusliku kirjakeele periood seostub Kreutzwaldi ja ,Kalevipojaga'; K.A. Hermanni esimene eesti keele grammatikaraamat , ta tõi kasutusele üle 100 sõna, nt sünnipäev, salakuulaja. · XX sajand, keeleuuenduste periood esile kerkib palju andekaid keelemehi J.Aavik, J.Mägiste, J.Jõgever. 1918 anti välja ,Eesti keele õigekeelsuse sõnaraamat' , kus vastandusid keeleuuendajad ning nende vastased (A.Saareste, J.V.Veski). Keeleuuendajad kaotasid Publikatsioonide liigid: · Temaatiline publikatsioon koostatakse antud teema kohta erinevat liiki dokumentide põhjal, mis asuvad erinevates fondides, arhiivides. · Nominaalse tunnuse (üht liiki dokumentide) alusel koostatud publikatsioonid, nt otsused, protokollid · Fondipõhine publikatsioon dokumendid avatakse järjest, fondide kaupa
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, milles osalesid nii kodanikud ja mehed kui ka mittekodanikud ja naised. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Üheks esimeseks muusikuks peeti Apollonit- muusade juhti, keda kujutati tihti lüüraga käes. Kreeka kultusmuusika oligi seotud eelkõige Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid.
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
Eriti väärtustatakse seda, Need poliitikute tüübid vahelduvad ühiskonna eliidis mida lapsepõlves polnud. perioodiliselt. Emarebaste valitsemise aeg on Margaret Mead: Erinevates kultuurides toimub inimese majanduskasvu, uuenduste, aga ka moraalse allakäigu areng erinevalt. Leidis, et Samoa kultuuris pole aeg. Kuna emarebased ei suuda rakendada jõudu, ,,murdeida". Freud ja Maslow vastandusid talle. Samoa haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" kultuuris pole vaja teismelisel langetada tähtsaid otsuseid. poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele kultuuride võrdleva analüüsiga. Kuivõrd eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma. individualistlikud või kollektivistlikud on inimesed
religioon taandati privaatsfääri. Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast Descartes: Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid. Hugo Grotius: Loomuõigus kehtiks ka siis, kui jumalat poleks või teda ei huvitaks, mis maailmas toimub. VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool
luitunud. ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Prantslastele olulisim maal, Vabariigi sümbolmaal. 1830.a juulirevolutsioon Pariisis, Bourbonide võim kukutati. Mariann - sümbol, vabariigi kaitsja. Delacroix ise ka seal püssiga. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia, Orleansi dünastia. Romantism võitis klassitsismi üle, Delacroix'st sai ametlik kunstnik, portreteeris prominente. Paljud romantikud tahtsid edasi mässata, seetõttu pöördusid klassitsismi v realismi, mis vastandusid romantismile. Põhja-Aafrika teema hilisloomingus. Alzeeria, Maroko nt ,,Araablastega mägedes", ,,Alzeeria naised oma ruumides". Lõvijahi teema. Lõvisid kütiti öösel tõrvikuvalgel. ,,Suur lõvijaht". C. Corot. Üliproduktiivne, üle 100 000 töö, kuna allkirjastas enda nimel teiste kunstnike töid, et nad müüa saaksid. Iseloomulik hõbehallikas koloriit. ,,Meenutus Mortefontaine'ist". Pöördus hiljem realismi poole. Skulptuuris avaldub romantism animalistikas, sealhulgas ka reljeefis
juriidiline laad ning pädevus. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS I Platoni käsitluses on riigi ülesanded huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine; igaühele tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ja himud - vastas tema arvates ühiskonnas ja riigis oma spetsiifiline valdkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht. Platoni ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia, millele vastandusid: timokraatia, oligarhia, demokraatia ja türannia. II Aristotelese teooria oli esimene teadaolev riigi tekkimise teooria Euroopas, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik
taluseaduse alusel antud maa põliseks kasutamiseks. Hoolimata sellest, et taluseaduse alusel oli talu taastamisel eesõigus endisel omanikul seisuga 23. juuli 1940. a või tema seadusjärgsel pärijal, oli põlistalu rajajate hulgas ka neid, kes polnud endised maaomanikud. Seoses Nõukogude perioodil toimunud linnastumisega oli ka tiheasustuses püstitatud ehitisi õigusjärglaste maale. Seega ei olnud kompromissi leidmine kerge, kuna vastandusid õigusjärgsete omanike ja seniste maakasutajate huvid. Siiski võeti kurss endiste maaomanike õiguste taastamisele. Reformiseadused suudeti küll kiiresti vastu võtta, kuid nende kohene rakendamine ei sujunud algusaastatel peamiselt seetõttu, et kõiki probleeme ei suudetud ette näha. Maareformi seaduse esialgsed redaktsioonid olid väga üldised ning põhiosa moodustasid deklaratiivse iseloomuga normid, mistõttu neid ei osatud argielus rakendada. Lisaks
ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda. Näiteks pidas Rooma Nikaia otsuste järel maha mitu sinodit. 342. aastal toimunud Serdica sinodil segati Nikaia otsused Serdica omadega ning kujundati õpetus ümber nii, nagu ise paremaks peeti. Roomale said iseloomulikuks tihedalt toimuvad sinodid, mis vastandusid kohati nii oikumeenilistele kirikukogudele ning tegelikult ei suudetud ka kogudusesiseselt paljudes küsimustes ühele meelele jõuda. Pärast Aleksandria tüli umbes 4. sajandi alguses lepiti oikumeenilisel tasandil kokku, et kirikud on iseseisvad ja teistel kirikud ei ole õigust tegelda võõraste kirikute siseasjadega. Esialgu seda ka järgiti, kuid peagi tõstis Rooma taas oma tähtsust. Esimene silmapaistev paavst oli Damasus I aastatel 366 384. Ta pidas paavstiks
SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist.
Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19. sajandi algupoolel sai selgeks, et plutonistidel oli õigus. 4. Fiksismi ja mobilismi olemus ja vastandlikkus? Fiksism: klassikaline geoloogia, mille järgi ainuvõimalikuna vaadeldi maakoore vertikaalseid liikumisi (üles-alla liikumisi). Nii seletati kurdmäestike a tasandike teket. Omane antiikajast kuni eelmise sajandi
Talviku esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. Kirjandusavalikkuse tähelepanu köitis selle uudne sümbolismist ja ekspressionismist kantud ainestik, mis ulatub traagilistest kaduvuse- ja meeleheiteelamustest hingepuhtuse igatsuseni. Kõrvuti olemisprobleemidega kujutab luuletaja ka boheemitsevat ulaelu, kasutab tõsistest asjadest rääkides võllahuumorit. Seejuures on Talviku värss lakooniliselt tihe ja sugestiivne, mõttekäigud puänteeritud. Luulekogu individualism ja minaelamused vastandusid varasemale elulähedusliikumisele kirjanduses. 1937. aastal ilmus H. Talviku teine luulekogu "Kohtupäev". Selles arendas ta oma luulelaadi täiuseni. "Kohtupäeva" luuletused on riimileidlikud, sõnakasutus sisendusjõuline, värss epigrammiliselt lööv, teemad aktuaalsed. Luuletaja käsitleb elu sageli selle pahupidisuses, otsib ideaale inimese ja ühiskonna vastuolude kaudu. Ta ründab dogmasid ja nurinähtusi (näit fasism).
aastate populaarne subkultuur – diskomehed,115 keda võib iseloomustada kui punkarite vastandit. Diskomeeste peamiseks tunnuseks oli tollal Lääne mõjul väga populaarne diskomuusika, mida käidi koos nautimas diskodel. Riietuselt oldi väljapeetud, üritati saada Lääne riideid ja kaupa, näiteks valgeid tossusid, seadusega pahuksisse ei mindud ning miilitsatega kokkupuuted neil – erinevalt punkaritest, kes vastandusid selgelt korrale – polnud. Selge on, et punkarid ja diskomehed omavahel läbi ei saanud; punkarite õnnetuseks olid diskomehed vastupidiselt neile enamasti ka heas sportlikus vormis (mis käis kaasas nende ilus olemise filosoofiaga). Polnud harvad juhused, kui diskomeeste kambad ründasid tänavail punkareid, peksid nad läbi ning süüdistasid neid ühiskonnale häbi tegemises.116 Peep Männil sõnab, et
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
- Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine. Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale)
süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli
suhtumise. Kui me Giuseppe Verdi neljakümnendate aastate oopereis karakterite üldistatust ja tunnetuslikku ülepaisutamist täheldada võisime, siis viiekümnendate aastate helitöödes peegelduvad kangelaste individuaalsed iseloomuomadused hoopis usutavamait. Erakordsete sündmuste, olukordade ja kanoniseeritud tüpaazi asemel said tema huviobjektideks elu halastamatuisse haardeisse sattunud kõige tavalisemad inimesed, alandatute ja solvatute hingepuhtusele ning üllusele vastandusid valitseva klassi valelikkus ja õelus. Muutusid muu- sikalise dramaturgia printsiibid, avardusid kangelaste sisemaailma kujutamise vahendid. Psühholoogiline külg süvenes, ning ehkki see romantilise ainestiku ja konfliktidega mõnda aega kõrvuti eksisteeris, mängis realistlik lähe ometi määravat rolli. Verdi mõistis, et eluline muusikaline draama vajab tegevuskäigu ja karakterite avamise oskuslikku ühitamist.
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale; ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldasid talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt aastatel 1686 ja 1687 korraldati Liepa mõisas Võnnu lähedal ja Pilistveres nn piiblikonverentsid, kus tegeldi keeleküsimusega; vastandusid Stahli ja Forseliuse vaated ja kirjaviisid (Forseliuse aabits 1686) ja üksmeelele ei jõutud; sisuliselt olid need meie esimesed keelekonverentsid 1693. a avaldas Johan Hornung selle vaidluse alusel uue ladinakeelse eesti keele grammatika, kus ta üritas kahte kirjaviisi ühendada laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, sellega kehtestati nn vana kirjaviis, mis kehis kuni 19. sajandi keskpaigani
koge valu ja muret, vaid naudingut (mis Aristotelese jaoks oleks olnud loomalik...). Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad/õnnelikud on kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnast, varast, kodakondsusest, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, midagi idealiseeritud kommunismi laadset. Targal inimesel pole vaja ei kodu ega kodumaad, leidsid küünikud. Tolleaegses maailmas (5 saj eKr kuni 5 saj pKr) toimus areng ,,universaalse kogukonna" suunas,
Eeskujuks oli antiikkultuur. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Väga oluliseks sai inimese individuaalsus: isikupära, maapealne õnn ja harmooniline isiksus. 1. Humanism. Humanistideks ( ladina keeles humanus `inimlik') nimetati algul antiikkultuuri uurijaid ja kaasaegsetele tutvustajaid, kes vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, seni ainsatele keskaja õpetlastele. Alates Petrarcast tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese kui isiksuse vabastamist kiriku ja seisuslike normide kammitsast. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. 2. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16
piirjoontega ja rõhutatult mahulised, mida aitab rõhutada heletumedus. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". Kuid lihtrahvas eelistas kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid ja nende poole rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Nad vastandusid manerismile, võttes appi idealiseerimise. Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, aga inimeste kehad olid Raffaeli-päraselt idealiseeritud. Laemaalidel näib, et valgus suundub pildil kujutatud kehadele altpoolt. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Koolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn akadeemiliselt kunstile.
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon (CAT) (komitee aruanded riikidevahelised ja individuaalkaebused); 1989. aasta lapse õiguste konventsioon (CRC) (komitee aruanded kohapealne kontroll). Muude ÜRO allasutuste, näiteks UNESCO (ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsioon) aktid. Euroopa Nõukogu statuut. II maailmasõja järgsel külma sõja perioodil vastandusid lääne- ja idariigid täiendavalt. Nõukogude riikide bloki loomine idas tingis läänes intensiivsemaid integratsioonipüüdeid ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), Lääne-Euroopa Liidu (WEU), Euroopa Nõukogu ja ka Euroopa ühenduste asutamist. Alguses kuulusid Euroopa Nõukogusse mittekommunistlikud riigid, ent 1996. aastal võeti ka Venemaa 39. riigina Euroopa Nõukogu liikmeks. 1949. aastal allkirjastati Londonis Euroopa Nõukogu statuut. Euroopa Nõukogu statuudi
Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö)
võimu kukutamisele/painutamisele suunatud. Noorus ei ole hormoonide eritumine teatud bioloogilise evolutsiooni hetkel vaid sotsiaalne konstruktsioon. Noorus ei ole alati olnud omaette kategooria. Keskajal olid lapsed väikesed täiskasvanud. ,,Teenager" leiutati 1940ndate USAs. 1900 - I maailmasõda olid subkultuurid pigem sõpruskonnad, boheemlased, loodusearmastajad, nudistid jne. Peale I maailmasõda alkoholi ja jazzi ümber tekkivad subkultuurid. Saksamaal ,,Swing kids", kes vastandusid Hitlerjugendile ja käsid swingiklubides. Amerikaniseerumine. USAs seoses depressiooniga tänavalaste jõugud, alkoholi ärakeelamisega gängsterid. 1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop Æ hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels 1950ndatel subkultuuriteooriad CCCS: David Riesman ,,passiivsed kommertskultuuri vastuvõtjad ja vähemus, kes aktiivselt oma subversiivset stiili taotles", töölisklassi noored
Bürgermeistrid ja raehärrad. Raad ja magistraat. Linnade puhul kaks elanikkonna kategooriat: elanikkond (kõik inimesed), sellest on eraldatav priviligeeritud elanikud kodanikkond. Kodanikuks olemine eeldab teatud normidele vastamist. Aja kulgedes olid need normid leebemaks muutunud. Pidid olema majanduslikult iseseisev, oma majapidamine (oma suits). Kodanikuks saavad ainult väärika päritoluga inimesed. Väärikad saavad olla ainult sakslased ja nendega võrdustatud inimesed. Neile vastandusid mittesakslased, kes ei olnud väärikad. Hea päritolu oli väga oluline. Pidid olema sündinud õigeaegselt. Ei tohtinud olla 22 abielueelne laps (sigitatud pärast abielu sõlmimist). Seoses reformatsiooni ja protestantismi levikuga nõutakse ka kuulumist luteri kirikusse, peab tunnistama Augsburgi usutunnistust. Kõrge päritoluga kaasnes ka sünnikiri, mis võimaldas ühest linnast teise reisida
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
autoriteedi kehtestatud seadustest - nad toetusid arusaamale lapse maksimaalsest isikuvabadusest. Loobuti igasugustest koolireeglitest, õpetajad olid lastega võrdses asendis, suhtlus oli mitteametlik, koolis ei olnud tasu ega karistust. Vabad koolid tekkisid tavaliselt väikestes kohtades, kus lähiümbrusel, kommuunil, oli koolielus tähtis roll. Vanemad kaasati kooliellu ning õpilaste ühesugune asend koolis ja kommuunis pidi neile õpetama demokraatiat. Vabad koolid vastandusid avalikult riiklikele koolidele. Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat. Neid analüüsides saab rääkida sellest, mille vastu nad olid. Õpetaja jaoks oli lihtne mall, mille järgi sai eristada "pahad asjad" "headest asjadest". Teadus (teadmine), autoriteet ja korrareeglid - neist tuli hoiduda, sest pole olemas sellist teadmist (teadust), mida kõigile tingimata vaja on. Kuna laps õpib kogu ümbrusest, kus
Hoone kui tervik jaguneb nüüd mõtteliselt kaheks - hooneks ja fassaadiks, mis muutuvad eriti rikkalikult dekoreerituks. Dekoratsioon hakkab domineerima konstruktsiooni üle. Kasutatakse mitmesuguseid dekoratiivseid vorme, fassaadi liigendamist hoone eenduvate ja taanduvate osadega, sammaste, petikakende ja nissidega, milles asusid skulptuurid. BAROKKAEDADE KUJUNEMISE TAUST Luksuslikule elule õukonnas, mis ületas kõik eelnevad sajandid, vastandusid suured sõjakulud, kõrged maksud ja vaesuv maa- ning linnaelanikkond. Hoolimata rahva vaesusest arenesid kunstid 17. ja 18. sajandil seoses küllusliku eluga õukondades vägagi edukalt. Kogu sotsiaalne elu oli riigi ["Riik - see olen mina"] kontrolli all, k.a kaunid kunstid, millega tegelemine kuulus Academie des Beaux-Artes (Kaunite Kunstide Akadeemia) valdkonda. Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
