Venemaal tekkis romantism 19. sajandi alguses ja nagu mujalgi Euroopas avaldasid ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusele" ja ka luuletuse ,,Küla", mida kannab vabaduse paatos.
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teosei...
Esindatud oli 2 autorit, kunstnikepaar Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt. Näitusel on eksponeeritud Ruti Jõgi joonistused ja Aivar Rumvolti õlimaalid. Ruti Jõgi on pärit Kuressaarest. Praegu tegutseb Võrumaal kunstnik-galeristina ja juhendab teisi kunstigaleriis Avatud Ateljee. Tema joonistused on erksavärvilised ja dekoratiivsed. Aivar Rumvolt on erialalt keraamik. Viimastel aastatel on ta näitusel osalenud oma õlimaalidega. Maalimisel huvitab Rumvolti eelkõige värvide koosmõjud, vastandused ja üleminekud. Vaadates Ruti Jõgi joonistusi, ei tundugi need esmapilgul kaugelt vaadates joonistused vaid rohkem nagu maalid. Need joonistused olid kõik naise kehafiguurist. Jõgi on keskendunud vormile, seda ütleb ka näituse pealkiri. Ühe pildi peal oli väga andekalt välja toodud puusade ja rindade kumerused. Minu arvates oli see ilus, kuna õigel naisel on, mida katsuda, sest kondisel kehal pole ju muud kui kuu ja nahk ainult. Samas, mina isiklikult sellist
· mõõta pulsisagedust · homoonide hulka veres(vereproov) · liigutuste kiirus · mõõta vererõhku · silmapilgutuste arvu meie enesetunnet mõjutab värvitundlikke rakkude tasakaalustatus, värvide psüholoogiline mõju on individuaalne. Värvidel on võime tekitada emotsioone, luua meeleolu, tunda end mugavalt ja kindlalt, need väivad ka häirida ja ärritada. Värvide vastandused niiske, sinine, valge, kõik veega seotud värvid kuiv kollane, punane, kõik kõrbega seotud Kerge Beez, valge, heledamad värvid mis muudavad meid ümbritsevad rüümid suremateks Raske Rasketena mõjuvad tumedad küllastunud värvid, tumepruun, tumepunane, tekib surutuse tunne. Vaikne tumeroheline, pruun, hallikad toonid. Vali ehk kriiskav kollane roosa
abil. (Rojola:150). Cixous' esitatud binaarsete opositsioonide ehk dihhotoomilise mõtlemise kriitika on feministlikus uurimuses pikka aega tähtsal kohal olnud. Artiklis "Kus on naine?", mis ilmus 1975 teoses La Jeune Née, loetleb Cixous mõningaid binaarseid vastandusi: aktiivsus - passiivsus päike - kuu kultuur - loodus päev - öö isa - ema mõistus - tunded vaimne - tundeline logos - pathos Cixous küsib, kas ei ole kõik binaarsed opositsioonid ehk vastandused ühenduses vastanditepaariga mees/naine, kusjuures kahe sugupoole keskne erinevus luuakse omakorda opositsioonist aktiivne/passiivne lähtudes? Järgmised binaarsed vastandused põhinevad Cixous' järgi opositsioonipaaril mees/naine ning on tihedalt läbi põimunud patriarhaalse väärtussüsteemiga. Ajalugu - Loodus Kunst - Loodus Vaim - Loodus Tegu - Tunne Aktiivsus - Passiivsus Iga paari saab vaadelda hierarhiana, milles esimest, mehelikku poolt nähakse
Keelesüsteemi kõige väiksemad koostisosad on foneemid - need on häälikuklassi abstraktsioonid (foneemid märgitakse kaldkriipsude vahele / r /). Foneemidel on olemas neile omane väline vorm ja võime eristada sõnade tähendusi. Samas ei ole ka foneemidel (nagu häälikutelgi) tähendusi. Iga abstraktne foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneeme on igas keeles kindel hulk, nende hääldusvariante ehk allofoone aga lõpmatu hulk. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemianalüüsi põhiline meetod on minimaalpaarianalüüs. Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: / a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü / ja 17 konsonantfoneemi ( j märgib palataliseeritud foneeme): / p, t, tj, k, f, v, s, sj, s, h, m, n, nj, l, lj, r, j / Minimaalpaare leiduks järgmiste sõnade hulgast: vaar, veer, viir, voor, võõr, väär, vöör.
KASVATUS JA TEADMISED Informatsioon on igasugune teade, kui tõele mittevastav või tühine see ka ei oleks. Traditsiooniliselt on teadmisi liigitatud vsastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. (kogemus, arutlemine) Teadmiste liigid: Oskused ja oskamine, oskusi puudutavad teadmised, propositsionaalsed teadmised. Klassikalise määratluse järgi on teadmised hästi põhjendatud, tõesed, veendumust väljendavad. Ekslikud samastused ja vastandused: teooriaõpetus ja praktika (vastandus), hakitud teadmised ja teoreetilisus (samastus), teadmiste õpetamine ja eetiline kasvatus (vastandus), õpetus ja kasvatus (vastandus), abstraktne ja teoreetiline (samastus) Praktika ei ole teooria vastand. Teooria toimib ka praktikas. Teooria abil võib praktikat valitseda. Õpetus ei ohusta kasvatust. Õpetus on kasvatuse peamine vahend. Abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine
paralleele, suhtestab inimest ja kultuuri ning leiab, et inimene on nagu ta on ning sellisena on ta loonud ka kultuuri, et see aitaks teda inimesi päästa tema hädadest, kuid teisalt inimestel poleks hädasid, kui poleks kultuuri. 2. Esimene vaadatud film on David Cronenberg`i loodud ,,Videodrome" (1983), mille ainestik kätkeb endas kuuldust, et TV lained tekitavad inimestel ajuvähki. Filmis pole fiktsiooni ja reaalsuse piirimaa selge ning Filmis mitmed vastandused nagu näteks tegelikkus ja illusioonid; inimene ja masin. Filmi peategelane Max satub ,,videodroomi" salapärase maailma kütkeisse ja linateose arenedes hakkab tema side reaalsusega üha enam nõrgenema. Filmis näidatakse uue kõrgetasemelise tehnika, video- ja kaabelside arengut, mis viib inimesed hoopis uuele tasemele. Tavasuhtlus asendub nüüd millega huvitava ja tohutult võimalusi pakkuva maailmaga. Filmis ,,Videodrome" kajastatakse laiemalt
Ta oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog. Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased, tegelane kui tüübi esindaja, episoodiline tegelane): Martin...
mõtlemises, või ülima tähenduse allika algse kohaloluna. Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena, mille üht liiget peetakse kohalolu seisukohast positiivseks, teist aga negatiivseks. Nii on kõne metafüüsiliselt positiivne, kiri aga negatiivne, sest kõne väljendab elavat kohalolu, kiri aga kujutab endast elava kohalolu puudumist. Seetõttu moodustub kiri teatava lünga või puudumise kaudu. Kohalolu kaudu on määratud ka vastandused kultuur/loodus, mehelik/naiselik jne, kus esimene liige on täidetud ja eneseküllane, teist aga määratleb esimese puudumine (loodust kultuuri puudumine, naiselikkust mehelikkuse puudumine jne). Derrida väidab, et kohalolu ja puudumine ei moodusta erinevust, vaid erinevus ise tekitab nii kohalolu kui ka puudumise. See tähendab, et eneseküllane metafüüsiline kohalolu on algusest peale sõltuv oma vastandist, mis on tema ülesehitav osa.
kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest · Johannes Ockeghem (u 1420-1497) - 15. saj II poole tähtsaim helilooja · Josquin Desprez (u 1440-1521) - kõrgrenessansi suurim helilooja. Muusika on harmooniliselt tasakaalus, selge vormiga, emotsionaalne. · Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad. Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2.) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul 3.) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Madalmaade koolkond ja tuntumad heliloojad.
punkt. Sageli saab antonüümiasuhe kindla kuju süntagmaatilises vastanduses, st konkreetses lausekontekstis (kontekst määratleb aluse, millel vastandus toimub), nt (madal kõrge [hoone, stiil] madal sügav [veekogu] madal üllas [hing, kirg]) Kolmas liik on konversioon, mis puudutab lekseeme, mille tähendused on üksteisega peegelpildis seotud, nt peremees sulane, ostma müüma. Siia alla kuuluvad ka direktsionaalsed vastandused, mille hulgas saab eristada vektorvastandusi, mis on suunaga seotud vastandused, nt üles alla, tulema minema, avanema sulguma, tõus mõõn. Samuti kuuluvad siia põhjuse-tagajärje suhte alusel eristuvad vastandused, nt kaotama leidma. Neljas seos on ühildumatus selline on seos, mis puudutab üksteisega seotud suletud sõnaridu, mille naaberliikmed välistavad üksteist, nt jaanuar, veebruar, märts ... detsember; põhi lõuna ida lääs. 21
Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viidingu loomingut peaks käsitlema koos elulooga, sest looming on väga tihedalt põimunud tema lapsepõlve ja noorusajaga. Juhan Viiding oli rahutu hing. Hasso Krull on arvanud näiteks, et Üdi oli nii populaarne, et hulk tema tekste saigi tollase popkultuuriosaks, sellal kui kriitikat jahmatas Üdi piiramatu mängulisus, ootamatud vastandused ja ümberpööramised. Elo Viiding, plaadikogumiku ,,Juhan Viiding" saatesõna Juhan Viidingu sõnamõjus selles kontekstis harjumatult otsekohase hinnanguga elule ja inimestele; see puudutas, ärritas ja pani muigama; raputas või lohutas, kuid ei jätnud iialgi kedagi külmaks. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Ta oli kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja
külghäälik l, või siis hakitakse seda nagu tremulandi e. värihääliku r puhul. lingvistika e. keeleteadus uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid. loomulik keel- seda võib määratleda kui kokkuleppelist, piiramatut hääliksümbolisüsteemi, mille õppimiseks on sünnipärased eeldused vaid inimesel. makrosüntagma- sama, mis lausung maksimaalse erisuse põhimõte- selle järgi kasutatakse kõigepealt ära suurimad ja selgemaid foneetilised vastandused masintõlge- tekstide masinaga ühest keelest teise tõlkimine metakeel- uurimise kirjelduses kasutatav keel minimaalpaar- fonoloogilise opositsiooni kindlakstegemiseks vajalik sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus mitteverbaalne suhtlus- zestid ja miimika modaalsus- keelekasutaja suhtumine asjasse modaalverb e. rõhumäärsõna
Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust. Lotman, Juri - Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga
Euroopa etnoloogia 10.03 Materiaalse kultuuri uurimisest Mõiste: artefaktid. Materiaalne kultuur on oma olemuselt olnud etnoloogia osa. Seda peeti pikalt etnoloogia eripäraks (sama Saksamaa kontekstis). Esemekultuur (sahkulture) 90ndad (paraleelne mõise) vastutermin materiaalse kult mõistele. Nähti vaimse ja materiaalse vastuolu. Materiaalne kultuur: Palju on keskendutud: rahvarõivastele, taluehitistele, inventaridele, töövahendid. Esemeuurimine (Sachforschung). 1990.a kerge vastandumine, kaasajal sünonüümid. Tänapäeval ei ole ka küsimust kultuuri vaimseks ja materiaalseks jagamine aktuaalne. Kaasaaj mõttes pole eristus vajalik, ainult konteksti ajaloo mõistmise jaoks. Ruth.-E. Mohrmann Münsteri ülikooli euroopa etnoloogia professor. Artiklid majapidamistarvete, elukeskkonna, söömise, joomine jne osas.. Te...
4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog Katse näidata muljeid, mõtteid, tegevust nii elulähedaselt kui vähegi võimalik, süntaksi ja grammatikareegleid ei järgita. Kajastatakse vabu assotsiatsioone. Näide: James Joyce "Ulysses" RUUM Keel on ka ruumisuhete mõistestamisel oluline, üks selle põhivahenditest Binaarsed vastandused Kõrge - madal ehk üleval all Parem vasak Avatud suletud Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid
,,Bahtsisarai purskkaev", ,,Mustlased" ja värssromaan ,,Jevgeni Onegin". Pagendusaastatel Mihhailovskojes (18241826) ilmusid tragöödia ,,Boriss Godunov", poeemid ,,Poltaava", ,,Vaskratsanik", jutustus ,,Kapteni tütar". ,,Jevgeni Onegin" on teadlikult üles ehitatud vastuolule, mida autor ,,ei tahtnud parandada". Peatükid on üles ehitatud kui karakterite, peategelase ja fooni vastandused. Teoses puudub traditsiooniline süzee (sündmused, mida lugeja ootab, ei realiseeru), lõpetamatus ilmneb konfliktis ja tekstis eneses (kompositsiooniline lõpetatus on võõras elule kui sellisele Puskini värssromaan ei lõpe ei tegelase surma ega pulmadega). ,,Jevgeni Oneginit" eristab Puskini romantilistest teostest seegi, et teose ülesehituses mängib olulist rolli täpne kronoloogia. Teos pani aluse vene romaani tüübile. võib pidada
Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena (binaarsed opositsioonid), mille üht liiget peetakse kohalolu seisukohast positiivseks, teist aga negatiivseks. Nii on kõne metafüüsiliselt positiivne, kiri aga negatiivne, sest kõne väljendab elavat kohalolu, kiri aga kujutab endast elava kohalolu puudumist. Seetõttu moodustub kiri teatava lünga või puudumise (absence) kaudu. Kohalolu kaudu on määratud ka vastandused kultuur/loodus, mehelik/naiselik jne, kus esimene liige on täidetud ja eneseküllane, teist aga määratleb esimese puudumine (loodust kultuuri puudumine, naiselikkust mehelikkuse puudumine jne). Derrida väidab, et kohalolu ja puudumine ei moodusta erinevust, vaid erinevus ise tekitab nii kohalolu kui ka puudumise. See tähendab, et eneseküllane metafüüsiline kohalolu on algusest peale sõltuv oma vastandist, mis on tema ülesehitav osa. Ükski binaarne opositsioon ei saa oma
loetakse kokku üle 2000. Pärit Madalmaadest, tegutses ta peamiselt Itaalias ja Saksamaal (Münchenis) ning tema isikupärases stiilis on ühinenud parim tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljenduslaad on oma aja kohta väga impulsiivne, jõuline ja värvirohke. Lassusel on olnud piiritult leidlikkust, et kasutada muusikas julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele: vähendatud ja suurendatud intervallid, helistike ootamatud vastandused, ebareeglipärased dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid. Kõige selle eesmärk on teksti võimalikult väljendusrikas ja piltlik peegeldamine muusikas. Orlandus Lassus Käsikiri noodist Reformatsioon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vaalanda sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne- Euroopat
t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, “vaikiva enamuse” kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi. • Mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur (vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur; vaimulik kultuur/ilmalik kultuur; valitsev kultuur/allutatud kultuur; ametlik kultuur/kontrakultuur jt). • Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. • Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad
· Afrikaadid: pudsu 'ebe, ude, puru', kats 'kaks' · Pudsunudsija tolmuimeja · H: hiussõq 'juuksed', huss 'uss', paugahhus 'paugatus', säläh 'seljas' · Palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat's 'laps' Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega'
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
Foneem keelesüsteemi väikseim osa, neil ei ole tähendust, aga nende abil võime eristada sõnade tähendust. Realiseeruvad kõnes häälikutena. Foon üks ühik heli jadas Allofoon sarnaste häälikute perekond Minimaalpaar kaks sõna, mis erinevad ühe allofooni poolest ja omavad erinevaid tähendusi (kana-kala) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on tähendusi eristavad. Distinktiivtunnused sõna tähendusi eristavad tunnused 6. Mis on paralleelne ja täiendav jaotumine? Kui kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine, on häälikud täiendavas jaotumises ehk komplementaarses distributsioonis. Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad vabas vahelduses ja kujutavad endast ühe ja
abivahendid vaegkuuljatele ja -nägijatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid. Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment
Sellega seoses hakkab kasvama teksti lugeja osa tähtsus. AUTOR on ka tänapäeval tähtis s.t autor ei ole ,,surnud"( kirjanik on nt. oma kauba müüja- reklaam oma kaubale), oma ,,häält" eksponeeritakse erinevatel tasanditel, valdkondades. Ei ole lihtne lahutada autorit oma tekstist. Soovitav on suhtuda analüütiliselt. Üldiselt TEKST sisaldab teatud MORAALI( kas avalikult või peidetumalt), hea ja kuri. Tekstid sisaldavad kultuuris levinud privilegeeritud hoiakuid. Vastandused: ilus-inetu;mees-naine. 5.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 1970-ndatel tekkis retseptsioon ehk vastuvõttu uuriv teooria. Aluspõhimõte : kirjandusliku teksti vastuvõtu protsessist pole võimalik lugejat välistada ja teos saab teoseks pärast seda, kui on jõudnud lugeja kätte. ,,Lugeja sünni" hinnaks on ,,autori surm". Lugemine on mõjutatud:1) psühholoogiline seisund 2) teadmistest 3) soost
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
- litereerimine, meetodid, - korpused, - kvantitatiivsed sõnaraamatud, meetodid. arhiivid - katsed ja küsitlused Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjendamist ja analüüsimist.( hetkeseisund) Sünkrooniline- diakrooniline = vastandused Diakrooniline uurimmine arvestab ajalist arengut ja kirjendab eri etappide keelemuutusi , n eesli kirjakeele ärkamisajast tänapäevani.(ajalooline areng) Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu
väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud
matused olid hinnatud, austatud Georges Duby (1919-1996) ☼ mentaliteet on kadunud, elavad edasi, lihtsalt teiste nimede all rahvakultuur:ühisosa mentaliteediajalooga ☼ rahvas on see, kes kultuuri kannab ☼ uuriti rahvakultuuri korjamise teel ☼ rahvakultuuri ajalugu 1960. aastatel - vastandmõiste kõrgkultuurile ☼ mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur(vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur) ☼ “vaikiv enamus”- suuline kultuur lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud:
Need probleemid on suuremad ühiskondades, kus on suur nõudlus demokraatia järgi ning initsiatiivi võtmise traditsioon on suhteliselt nõrk. Oht ei ole eelkõige selliste olukordade tabamises, vaid rohkem olukorras, kus isegi ei ole eliiti, kes üritaks tabada sellist projekti. Sellega seonduv on ka ettevõtete koostöö vähesuse probleem, mida süvendab rivaalitsemine, kadedused ning sotsialistlikest aastatest ning ühiskondliku ning riigivara erastamisest tulenevad vastandused. Mitmed uuringud ning ka Euroopa Komisjon ise, on tunnistanud, et mitmeid CEEC riike, eriti piirkondlikul tasandil, iseloomustab nõrk organisatsioonide väljaarendamine ning piiratud haldussuutlikkus, vaatamata detsentraliseerimise jaoks tehtud sammudele. Institutsionaalse ümberkorraldamise protsess jääb killustatuks ning vastuoluliseks nagu ka ülevalt-alla, käsu- ja-kontrolli protsesside reproduktsioon takistab püsivate mitmetasandiliste
Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi. 3) Taktivälteteooria välde on kahe silbi järjendi tunnus. Esimese silbi ja teise silbi vokaali vahel on pöördsõltuvus: mida pikem on esimene silp, seda lühem on teise silbi vokaal ja vastupidi takti isokroonia st taktid hääldatakse alati enam-vähem ühepikkustena (Lehiste, Wiik). Eesti välteproblemaatika põhiküsimused: 1) kas binaarsed või ternaarsed vastandused? 2) Kas hääliku- või silbivälted? 3) Kas rõhk ja välde on üks või erinevad nähtused? 4) Kas foneemid on lühikesed ja pikad või ainult pikad st, et pikad on kahe ühesuguse foneemi järjendid? Pakutud on ka nelja välte võimalikkust (Remmel, Viitso), kuid see pole toetust leidnud. Intonatsioon kõnes esinev helikõrguste liikumine. Liigitatakse vastavalt sellele, kui pikka kõneperioodi see iseloomustab sõna- ja lauseintonatsiooniks.
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus............................................................................................................................4 2 Sisu ja kesksed tegelased.................................................................................
kirjanduses poeetilise keele erijooned? a. Tunnus: poeetilise funktsiooni esiletõstmine, keele kujundlikkuse kasv b. Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks i. tähendusühtsuse suurenemine, ii. väljendusühtsuse suurenemine, iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja
Strukturalism uurib struktuure, kirjanduse grammatikat, kuidas kirjandus toimib kui süsteem. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas see tähendus luuakse. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). • Žanrite uurimine – žanriteooria, kirjandus kui müüdi nihke või teisaldusvorm. • Narratiivi struktuur – vastandused • Kirjanduse tõlgendamise struktuur Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. • Sai alguse 20. sajandil. Mõjutatud modernnistlikust esteetikast laiemalt. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tebekeelest. • Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada.
: Päält sille, sisest karvane (kasukas); Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (sibul); eest ~ otsast (keskelt) tagant: Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas (kana); Eest mökitab, takka lipitab (oinas); teises ilmas ~ muul maal siin ilmas ~ maal: Teises ilmas raiutakse, laastud kukuvad siia ilma (lumesadu); Teises ilmas rakendatakse hobust ette, look paistab meie maale (vikerkaar); mitmesuguste kehaosade, asendite jmt. kõrvutused ja vastandused: Pia sile, keha karvane (viht); Küliti sööb, püsti magab (vokivärten). 2. Kahe ajahetke või -vahemiku kõrvutused-vastandused: enne pärast ~ nüüd: Enne elas, nüüd surnud, ise kannab ihu ja hinge (king); päeval öösel: Päeval vorst, öösel soolikas (sukk); Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis (säng); Öösi rikas, päeva vaene (riidevarn); hommikul (päeval) õhtul: Hommikul sünnib, õhtul sureb (päike); Hommikul nelja jalaga,
· Teadlik loogikarikkumine, argumentatsiooni aluse vahetamine, valede järelduste tegemine · Iseenda teenete ja asjatundlikkuse rõhutamine · Tühiste detailide suurekspuhumine · Salapära, müstika rõhutamine · Süü ja süüdlaste otsimine põhjuste asemel · Tõde ja vale vaheldumisi · Defineerimata mõistete kasutamine · Varjatud väited 4.3. Muud mõjustamisvõtted · Metafoorid, võrdlused, vastandused · Paradoksid, üllatused · Sõnamängud · Tsitaadid · Lendsõnad, lendlaused · Alg- ja lõppriim, rütm · Arvumaagia Artiklis "Tallinna abilinnapea tõrjub pistisejutte" on peategelane ise algatanud enda suhtes juurdluse, kummutamaks väiteid justkui oleks ta mingite teenete eest saanud kinkekaarte. Sellise käitumisega teenib abilinnapea kindlasti plusspunkte, sest kui tal oleks midagi varjata, siis ei paluks ta kapol juhtumit uurida. Eesti Ekspressi
[Kultuuriuuringud, lk????] Identiteeti ei saa uurida ühe kategooria alusel, nähtusi tuleb artikuleerida, samamoodi subkultuurilist identiteediloomet. Analüüsitakse milliste vahenditega loovad näiteks töölisklassi noorukid endale mitmesuguseid rühmaidentiteete, mis lubavad neil eristuda vanemast põlvkonnast ja kommertskultuurist. 16 POPULAARKULTUURI UURINGUD 41. Mille poolest erinevad vastandused „populaarkultuur/massikultuur vs. kõrgkultuur“, „populaarkultuur/massikultuur vs. rahvakultuur“ ja „populaarkultuur vs. massikultuur“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 260] a) Massikultuur vs kõrgkultuur - esteetiline vastandus, elitaarse ja rahvaliku suhete võimustruktuurid koos moraalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste aspektidega. Vastandumine
Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellel esimesena veri välja lõi, see oli järgmisel aastal Peko peremees. Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant. Soomes peikko 'tont' ja pekko 'põlluvaim' näol ning oletatavalt on see ühendatav eesti äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25
- avalikustab probleemi, sunnib probleemiga tõsiselt tegelema - initsieerib muutumist, uuenemist - sunnib olema avameelne, lõpetada nägude tegemine ja enesevarjamine - paneb proovile moraali - arendab iseendast teadlikkust - lõpetab "konnatiigi õhkkonna" - toimib kaasahaaravalt, innustavalt - süvendab suhteid (enne tõsist tüli ei teki sõprust) - toob ilmsiks reaalsed vastandused - aitab selitada suhtumisi, taotlusi, suhteid - põhjustab tajumoondeid 24 - süvendab eelarvamusi - alandab enesehinnangut (kui alla jääme) - toob esile afekte, negatiivseid emotsioone, viha, vimma, pahurust, kibestumist... - halvab suhtlust, koostöövalmidust - hägustab probleeme - sunnib peale räigeid kaitsemehhanisme
kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus Kesk murdu roosan värvin
vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl. Nt pikka aega arvati, et homo sapiens arenes "tänapäevaseks tegelaseks" (kahel jalal käiv, suur aju jne) ja siis n-ö leiutas kultuuri, tänapäeval on rõhuasetus teine varase inimese bioloogiline areng oli otseselt seotud tema kultuurilise arenguga
afrikaadid: pudsu ‘ebe, ude, puru’ (tolmuimeja: pudsunudsija), kats ‘kaks’; h: hiussõq ‘juuksed’, huss ‘uss’, paugahhus ‘paugatus’, säläh ‘seljas’; palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat’s’ ‘laps’; Morfoloogilised erijooned laadivaheldus: kõiv : kõo ‘kask’; I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’; nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’; kõrisulghäälik: häiermäq ‘õiged’, saisaq ‘seisa’, kullõlnuq ‘kuulnud’, maq ‘mina’; h-lised sufiksid: kotoh ‘kodus’, mõttõhe ‘mõttesse’, ilosahe ‘ilusti’; käänete kokkulangevused: tütrikoh ‘teenijatüdrukuna, -tüdrukus, pinilt ‘koeralt’- pinildäq ‘koerata’; i-tunnuselised mitmuse tüved on arenenud erikujulisteks: tallõniq ‘taludeni’, kos’ogaq ‘kosjadega’;
On kirjutanud meeskoorile, solistidele, segakoorile, nõiatrummile, oodi ,,Laulja"meeskoorile, orelile ja löökpillidele, tsükleid häältele ja klaverile"Kümme haikut", ooperi ,,Luigelend", kantaat-balleti ,,Eesti ballaadid", 2 avamängu muusikafestivalidele ja filmimuusikat ,,Kevade", ,,Libahunt". Erki-Sven Tüür Sündis 16.okt.1959 Kärdlas. Helikeelde kuulub paljude 20. saj. muusikastiilide elemente, eriti olulised on tonaalsuse ja atonaalsuse vastandused ning sujuvad üleminekud ühest teise. Teostes on täpne dramaturgia. Kirjutanud vokaalsuurvorme ,,Requiem" P.Lilje mälestuseks, 2sümfooniat,"...de facto" 3-le elektrikitarrile ja sümfooniaorkestrile,"Insula deserata" ja elektroonilisi teoseid ,,Mängu võlu", kammermuusikat ,,Arhitektoonika" ning filmimuusikat. Lepo Sumera. Sündis 8.mai 1950 Tallinnas. Looming on kompositsioonitehniliselt ja väljenduslikult mitmekesine, tema stiili püsijooned on muusikalise materjali põhjalik arendus
5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks (1) tähendusühtsuse suurenemine, (2) väljendusühtsuse suurenemine, (3) uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid
käitumist ja ühiskonnas toimuvat 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid
madusid imetab ja tõbesid sünnitab 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Need on alati olnud väga mitmekesised. Looduse ja ühiskonna empiirilised vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom.
Ehtsad, õiged teadmised aitavad meil mõista tegelikke olukordi. Järelikult, ei ole ükskõik, millised teadmisi koolis vahendatakse. Taipamisel põhinevad teadmised. Siin on kõige tähtsam õpilase mõistuse ärakasutamine, õpetust arusaamine. Kui fakte registreerivad teadmised võivad inimest tüüdata ja muuta ta pinnaliseks, siis arusaamisel põhinevad teadmised toovad ellu mõttekust ning aitavad kaasa üldse inim- ja maailmakäsituse kujunemisele. Ekslikud samastused ja vastandused. Teooriaõpetus ja praktika vastandus Hakitud teadmised ja teoreetilisus - samastus Teadmiste õpetamine ja eetiline kasvatus vastandus Õpetus ja kasvatus vastandus Abstraktne ja teoreetiline samastus Nendest ekslikest samastusest ja vastandusest tuleks loobuda. Selle asemel peaks rõhutama järgmist seiku:
tekst, sellele kirjutatud muusikateos ja sellele on kirjutatud ka kujutav ballett. Kunsti põimumine ka kõiksugu muude sfääridega: religiooni, filosoofia jne. Kirjanduse puhul on taotletud nii muusikalisust kui ka maalilisust. "Fauni pärastlõuna" taotluseks on musikaalsus, siit tekib järeldus, et erinevatel keeltel on erinev heliline koosseis. Kirjanduse maalilisus - oluline ka realistlikus proosas lisaks romantilisele proosale. Igasugused segud, vastandused - ülemus ja madalus, naer ja nutt on põimunud ja lähevad üksteiseks üle. Romantikud olid osavad tragikömöödiat esitama. Tavapärane ja tavapäratu. Fantaasia - mida vohavam on kuntsniku kujutusvõime, seda parem kuntsnik ta on. Grotesk - ilusa ja inetu segamine, maailma kujutatakse groteskselt ja koomiliselt. Subjektiivse inimese avastamine, looduse taasavastamine. Romantismil olemas rahvuslikud kujud ja romantism on varane olnud Saksamaal, hiline Prantsusmaal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
