erinevust, vaid erinevus ise tekitab nii kohalolu kui ka puudumise. See tähendab, et eneseküllane metafüüsiline kohalolu on algusest peale sõltuv oma vastandist, mis on tema ülesehitav osa. Ükski binaarne opositsioon ei saa oma vastasliikmeta toimida ega tekkida. Niisiis on kiri kõnele algusest peale omane, ja kirja ei saa määratleda üksnes kõne puudumise kaudu. Sellest ummikust väljumiseks tuleb binaarne opositsioon dekonstrueerida, pöörates vastanduse kõigepealt ümber (näidates, et kiri võib olla positiivne, kõne aga negatiivne) ja viies siis liikmed lahku, nii et üks pole teise suhtes enam allutavas asendis. Sellega luuakse uus kirja mõiste. Erinewus Erinewus on erinevusele eelnev liikumine, selle tekkimise tingimus, kuid samal ajal tingib ta kohalolu lõputu viibimise ja edasilükkamise. Metafüüsiline kohalolu ei ole Derrida arvates kunagi päriselt kohal, vaid jääb alati viibima.
Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3
vastandus Uurimisobjektid erinevad: Foneetika: kirjeldab reaalsete, mõõdetavate tunnuste kaudu konkreetseid objekte, traditsiooniline väikseim keeleüksus häälik. Tähendus sellel puudub, välja arvatud juhul kui see langeb tähendusliku üksusega kokku: öö, esiee. Seega ei ole häälik keeleline märk. Fonoloogia: vastanduste kaudu kirjeldab keele struktuuri, abstraktsed, diskreetsed objektid foneemid. Foneem on väikseim tähendusliku vastanduse abil eristatav üksus, millel harilikult tähendus puudub, nt vigasiga, merimari, kammkann jne. (asenduse kaudu saadakse minimaalne paar, asendatavad üksused on foneemid) Fonoloogia keeletasand, mille üksused on funktsionaalsel tasandil eristatavad. Erinevuse puhul lisareegel: kindla artikulatoorse ümbrusest tingitud hääduserinevus ei tekita lisafoneemi: nt kandakanga /nk/, vene keeles Moskva koolkond loeb I ja õ samaks foneemiks. Iga keeleüksus
raamatuid oli Rachel toob kaasa hävingu, Carsoni "Hääletu kevad" kuivõrd tänaseni on see (1962) toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ökoloogial teadusel esindajatest tuletanud organismidest nende sellest põhimõttelise elukeskkonnas. Seistes vastanduse tehnoloogiaja vastu arvamusele, et looduse vahel; nende inimene on looduse äärmusesindajate vaated peremees, hoiatab küünivad uusludiituseni. ökoloogia, et inimtegevus Samas peab osa rohelisi võib looduslikku tasakaalu just nimelt nn rohelisi häirides hävitada tehnoloogiaid oluliseks ökosüsteemi, mis teeb lahendusteeks, mis sellesama inimtegevuse nende arvates võimaldab
kohalolu kui ka puudumise. See tähendab, et eneseküllane metafüüsiline kohalolu on algusest peale sõltuv oma vastandist, mis on tema ülesehitav osa. Ükski binaarne opositsioon ei saa oma vastasliikmeta toimida ega tekkida. Niisiis on kiri kõnele algusest peale omane, ja kirja ei saa määratleda üksnes kõne puudumise kaudu. Sellest ummikust väljumiseks tuleb binaarne opositsioon dekonstrueerida, pöörates vastanduse kõigepealt ümber (näidates, et kiri võib olla positiivne, kõne aga negatiivne) ja viies siis liikmed lahku, nii et üks pole teise suhtes enam allutavas asendis. Sellega luuakse uus kirja mõiste. Näiteks iseloomustab Derrida oma Platoni-käsitlust nõnda: ,,See nõudis uusi teid, sest ma ei võinud lähtuda ei mütoloogiast, mis on enesestmõistetav, ega ka filosoofilisest teadusemõistest. Tarvis oli just praktiliselt dekonstrueerida filosoofiline vastandus
astutakse oma egole peale ning püütakse ka teistega arvestada. Lihtne näide on otse koolist. Tihti juhtub, et sööklas poistega ühes lauas istudes, saab kartulikauss enne tühjaks, kui see ringiga teieni jõuab. Need, kes esimesena omale suure portsu ette on pannud, punastavad oma häbiteo peale ning paluvad köögist uue kartulikausi, kuid neile jääb eluks ajaks meelde, et on olukordi, kus tuleb teistega arvestada. Taaskord saab Balzaci ,,Isa Goriot'st" teemakohase vastanduse: Rastignac oli küll omakasupüüdlik, ta kasutas ära naisi, et pääseda kõrgseltskonda. Kuid ta ei allunud Vautrini korraldusele abielluda naisega, kelle rikas mees tapetakse. Naisega, kellele kuulub peale seda suur hulk raha. Tal oli oma väärikus, ta ei tahtnud kukkuda sügavamale, kui ta juba oli. Ta ei saanud küll oma egoistlikkusest lahti, kuid vähemalt ei suurendanud ta seda. Egoismi on vaja selleks, et aru saada, mis on altruism
ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest on tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivad uusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaidoluliseks lahendusteks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest. Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust,
Kas hunt ja susi on ikka sünonüümid? On olemas kaks erinevat semantikat, millest üks on nö sõnaraamatus kirjas olev ning teine osutus. Tõde kui tähendus ja tõde kui osutus. Jutumärkides olevad märgid, millel puudub signifikaator (tähendus), - need on puhas osutus. Näitena võib tuua sõnad see, too, mina, sina, siin, seal, nüüd, siis. Nendele sõnadele tekib tähendus alles siis, kui hakkame neid tõlgendama. Keel neelab alla puhta osutuse, kuna loob talle vastanduse (sekundaarse signifikaatori), mille abil me saame seda tõlgendada. MICHELLE FOUCAULT "SÕNAD JA ASJAD" Kõigis tõeotsingutes on oluline signifikatiivne mehhanism, mille abil võime eristada näilisust ja olemasolevat. Skolastikud arvasid, et tõde peitub asjade olemuses, mitte selles, kuidas nad hetkel juhuslikult paistavad/esinevad. Tõde on indviduaalne, minu tõde. "Hier stehe ich." Öeldes, et tema variant on õige
Iga vaadeldav nähtus leiab loogilise koha. 5. Võrdlemine. (kõige tavalisem nähtuste avamise võte) · Võrreldav nähtus, mida tahetakse selgitada · Võrdlusvahend ehk tuntud nähtus, mille abil tundmatut nähtust selgitatakse · Võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub Kui võrdlemisel toetutakse nähtuste ühistele joontele, siis võrreldakse sarnasuse, kui aga erinevatele joontele, siis vastanduse alusel. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune, aga ka tervet teksti organiseeriv. Kirjeldus on sõnaline pilt. Kirjeldusega äratatakse lugejas mingi pilt, või mulje, lastakse tal midagi näha, maitsta, kuulda või haista. Kirjeldus koosneb põhimuljest ja detailidest. Põhimulje iseloomustab kirjeldavat tervikuna. Kirjelduse detailid toetavad põhimuljet, on sellega seotud. Head kirjeldust võib iseloomustada kui tervikut detailides.
keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult
tänaseni on see toimunud mõtlematult ja hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial (teadus organismidest nende elukeskkonnas). Vastandades arvamust, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis omakorda teeb inimtegevuse võimatuks. Mõned rohelise liikumise esindajatest on tekitanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelist tehnoloogiat oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Roheline elamisviis Teisisõnu ökoloogiline elamisviis on selline eluviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. See on keskkonnaga tasakaalus ning võib seetõttu olla igikestev
Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne sulandub sümbioosiks ja pole seega võrreldav vastandamise teel. Rääkides religiooni ja loodusteaduse vahelisest suhtest, ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et tegemist on kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu näiteks matemaatika on eraldatav filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei
hakatakse väärtustama kogemuslikku/tunnetuslikku osa. 70-80 ilmub palju rahvakultuuri teoseid. Antropoloogiline ajalugu Kokkupuuteala on institutsionaliseeritud. Tekib tekstide teadlikkus. Ajalooline antropoloogia Euroopa etnoloogias: Frykman ja Löfgren ,,Culture builders:...." Kultuurikriitiline uurimus näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid. Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne. OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE. Oleviku ja mineviku dialektika. Kuidas minevik aktualiseerub, kuidas ta muutub tegelikuks? Tegelikuks muutumine on internaliseeritud ajalugu. Mikrovaade väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus.
Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s ja z, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. 27. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Sarnastumine. Üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. 28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Ulatuse (täielik muld-mulla ja osaline a lumd-lund), suuna (progressiivne ja regressiivne) ja kauguse (lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon) alusel
Mis laskub jumalikust sfäärist alla ja annab mõista, et kangelane oma puhtas passiivses hoiakus saavutab oma suurima aktiivsuse. See ulatab kaugelt üle tema elu, sel ajal kui varasem teadlik rabelemine teda ainult passiivsuseni juhatas. * Nii harutatakse surelikele silmadele lahendamatult kokkusõlmitud Oidipuse valmi protsessisõlm aeglaselt lahti. Ja sügavaim inimlik rõõm valdab meid selle dialektika jumaliku vastanduse puhul. Kui me selle selgitusega luuletajat õiglaselt hindame, siis võib ometi küsida, kas müüdi sisu on nüüd ammendatud? Ja siin selgub, et luuletaja käsitlus ei ole midagi muud kui seesama valguspilt, mis peale vaadet sügavikku tervistavalt mõjub. * Oidipus, isa mõrvar, ema mees! Oidipus, sfinksi mõistatuse lahendaja! Mida ütleb nende saatusetegude salapärane kolmekordsus? Iidne pärsia
Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. 2) Saab küll rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest, kuid need on tegelikult nõrgad ainult sõna lõpus või lühikestena helilises ümbruses, nii et nad on pigem tugevate allofoonid. 3) Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 4) Probleem võõrtähtedega s ja z. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduks s ja z. S esineb ainult geminaadina. Z esineb s lühikese helitu allofoonina heliliste häälikute naabruses. 5) Palataliseeritud foneemidele puuduvad kirjas neile vastavad tähed. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. Häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad järgmise hääliku artikuleerimiseks liikuma. 27
2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu. Väljajäetud diskursus võib olla kuuldav ja olemas, aga sellele omistatakse müra tähendus või tõlgendatakse meelevaldselt. Piiri mõiste piir jaotab vastanduse kaheks, piirist ühel pool on ringlev diskursus ja teisel pool väljajäetav. Ajapikku võib see jaotus muutuda ehk piir nihkuda, aga ka märkamatult samaks jääda, sest jaotus toimib lihtsalt teisi jooni pidi. Välise sisemiseks kodeerimine välise, pealtnäha tähtsusetu diskursuse tõlgendamine, süvenemine sellesse, otsimaks peidetud tõde, sügavamat mõetet, loomingulist tähendust. Väliselt teistele arusaamatuks java diskursus võib endas sisaldada nii
uus/vana jne. on kaks süsteemi mõõtmiseks: kaheksjaotamine(sündmused jagatakse kaheks – mis on uudised ja mis mitte; järjestatakse mitme kriteeriumi järgi sündmusel on uudisväärtusi) ja skaala(sündmus võib olla kriteeriumi X seisukohast vähem või rohkem uudisväärtuslikum). Sündmuse mõõtmisel on neli põhimõtet: Iga sündmust tuleb kaaluda kõigi usaldusväärtuste seisukohast olenemata väärtuste mõõtmise viisist. Sündmust on kasulikum mõõta skaalade, mitte vastanduse abil. Võtta teemad ja anda neile hinnang uudisväärtuste skaaladel. Seejärel liita kokku ja panna põjal järjestada uudised. Vajadusel arvestada lisaväärtusi ja eirata pseudoväärtusi. Selgub ühine arvamus. Oluline on see, et uudisväärtuse seisukohast pannakse ritta ühe päeva sündmused. 3. Uudise alasündmuste hierarhiseerimine Uudisväärtused on olulised ka uudisloo tegemisel ja kriteeriumid kehtivad ka sündmuse sees.
Osa inimesi (jääma) tulemata. Majad on jäänud (tühjaks, tühjadeks). Mehed jõudsid koju (kainena, kainetena). Kõik kolm (olema) oma südamega hädas. Robert naisega (käima) reisil. Tosin poissi (mängima) palli. EITUS Eituse väljendamiseks ei piisa ainult sõnast mitte. *Ma teen seda mitte halvemini kui sina. > Ma ei tee seda (mitte) halvemini kui sina. mitte…vaid vastanduse puhul sobivad nii verbi eitav kui ka jaatav vorm. Laps ei vaja = vajab mitte maiustusi, vaid armastust. Aga ainult: Mitte Juhan ei lähe reisima, vaid Peeter. Kass (mitte) ei maga, vaid on surnud. Eitatakse sõna, mis paikneb enne verbivormi, või verbivormi ennast. Lahtine loend Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilja. Kinnine loend Ta ei söö ei liha, (ei) kala ega puuvilja.
• uuseesti keel (1700−...) Eesti keele olulisemad häälikumuutused Muutus enne: - 1000 AD 1. õ tekkimine: võlga, võõras, põlve, sõna 2. vokaali lühenemine h ees: (mees :) mehe, pähe, maha - 1300 AD 3. palatalisatsioon i ja j ees: palgi (vrd palga) - 1500 AD 4. lõpukadu: võlg, põlv, põlev, võlaks, põlves, (aga võlale, põlvele) 5. sisekadu: võlglane, tütred - 1600 AD 6. kolme välte vastanduse tekkimine: hõbe - õpin - õppinud - 1700 AD 7.sõnalõpuline n kaob: võla, võlglane, eile, naine (aga õpin,mõtisklen) - 1800 AD 8. vokaalharmoonia kadu; seetõttu järgsilpides: ä > a süda, südameta (h)ä > e pähe, vähe 2. s. ü > i väsin, küsin, (täis) 3. s. ü > u väsimus, küsinud, jäänud ö > u nägu, jätku, ärgu - 1900 AD 9
hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki Näiteks: Isegi kui Peeter väidab, et ta armastab Mari, ei saa me seda ise väita, sest me pole Peeter ega tea mida ta tegelikult tunneb. • Pragmaatiline tõeteooria –teooria, mis seostab tõesuse kasulikkusega. • Strukturalism – Suund, milles uuritav taandatakse vastanduse süsteemiks, elementide omavaheliseks suhteks, mida uuritakse. Selles laiendatakse keeleteaduses kasutatud struktuuri mõistet erinevatele inimtegevuse valdkondadele. See meetod tugineb erinevate osade leidmisele tekstis, ideoloogias, ühiskonnas ja nende osade omavaheliste suhete kindlaks määramisele. Samuti on see ka Ferdinandi keelte tõlgendusviis - keel on kogum, mis koosneb vastandustest (ilus ja kole, kõrge ja madal)
Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest) 2) võõrtähed s ja z (nt ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z) 3) palatalisatsioon 4) frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 27. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? On nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, juhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. Sõna hoolikalt hääldatud variand on täisvorm ehk täishääldus. 28. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Assimilatsioon on sarnastumine ehk üks häälik muutub laadilt teise hääliku sarnaseks. On tingitud
Z esineb s lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beez, drazee, loozi, sarzi. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja s Palataliseeritud foneemidel / / puuduvad kirjas neile vastavad tähed. Palataliseeritud konsonandid esinevad sõna sees ja lõpus, kuid mitte alguses. Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 27. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? · Koartikulatsioon ehk kaasahääldus on nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. · Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. 28. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? · Assimilatsioon ehk sarnastumine üks häälik muutub teise hääliku sarnaseks. Püüdlus
(1875). Jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Valter Tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.). Teisedki silpide kahese vastanduse pooldajad, nt Mati Hint, Martin Ehala, Arvo Eek, Ilse Lehiste on leidnud, et eesti keeles on kaks silbiväldet: lühike ja pikk. Pikad silbid on hääldatud erineva tõhususega: nõrgema e lauge rõhuga (Q2) või tugevama e raske e järsu rõhuga (Q3) Mõned keeleteadlased (Mart Remmel, Tiit-Rein Viitso) on osutanud ka nelja välte võimalikkusele eesti keeles. See väide pole tajukatsetes ega ka akustiliselt kinnitust leidnud.
See ebakindlus ei tulenenud muidugi sofistide tegevusest, vaid ühiskondlikust transformatsioonist, mida sofistid oma teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam mitte oleva tervikut, nagu varajaste joonia physiologos`te juures, vaid ühte oleva valdkonda teiste seas. Physis on nimelt selline olev, mis on olemas ilma inimese
Tal oli vilets tervis ja eraldus korterisse ja hakkas elu kirja panema. 20.saj kirjanduspildi kujunemine Strukturalismi looja ja keeleteadlane Saussure uuendas keelekäsitlemist teaduses, tuues sisse duaalse meetodi langue (keel) ja parole (kõne): mida tahes me maailmas uurima, kõigel on struktuur ja sageli on kas sümmeetria või asümmeetria, mida kõike saab kahesuse kaudu kirjeldada. Ta tõi välja ka diakroonia ja sünkroonia vastanduse, mida rakendati keeleuurimisele. Seni oli keeli vaadetud ajaloolises ehk diakroonilises võtmes, aga Saussure soovitas sünkrooniat ehk ühes ajahetkes uurimist. Enam ei pööratud nii suurt tähelepanu keelevormide muutumisele kui sellele, kuidas keel ühel ajahetkel funktsioneerib ja mis loogika teda seob. Saussure'i rajatud strukturalistlik keeleteadus kandub üle ka kirjandusteadusesse. Vene formalism tekkis ~1915 Peterburis poeetilise keeleuurimise ühinguna. Vene formalismi tegevus oli
- Z hääldub [s]-na ja on s-i ühe allofooni tähistaja, ehkki kirjapildis võib leida ka üksikuid näilisi minimaalpaare: sootehnika zootehnika. S'il on nagu klusiilidelgi lühike nõrk allfoon: isa [iza]. - Poolvokaalid j ja w märgivad silbipiiri: w esineb vaid silbi alustajana uu ja u-ga lõppeva diftongi järel; j esineb ka mujal kui ii ja i-ga lõppeva diftongi järel. - Frikatiivid v ja f moodustavad e.keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse, kuid neid on fonol.-lt käsitletud ka sama foneemi nõrga ja tugeva allofoonina, mille vastu räägib minimaalpaaride olemasolu: varss-farss. - Palataliseeritud foneemidel /, , , / puuduvad kirjas neile vastavad tähed. Seda, et tegemist on foneemidega, näitavad minimaalpaarid: kott-kot, palk-pak jt. Palataliseeritud konsonandid esinevad sõna sees ja lõpus, alguses mitte. Foneemide üldtunnused: [konsonant], [obstruent], [nasaal].
s z k' g' k g t' d' t d p' b' p b Skeemil 7 on vene keele rikkalik konsonandivara (37 foneemi), mis jaotub nelja põhitunnuse ja kahetasandilise süsteemse vastanduse alusel: helitud ja helilised, kõvad ja pehmed häälikud. Et neid häälikutunnuseid selgelt esile tuua, peab kõneleja hääldusharjumustes olema kinnistunud rida tüüpilisi lihastöövõtteid n-ö invariantseid liigutusi, mis ühtviisi sobivad kõigi sama kategooria häälikute puhul (skeemi vertikaaljooni pidi). Üksteist toetavana need liigutused loovad omamoodi dominantse, n-ö üldhäälestava tausta või "ruumi" kõnealuses keeles toimuvale hääldustegevusele
keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult
Sellised elemendid on sageli keele ajaloolise arengu käigus tundmatuks muutunud jäänukid. Teine erandlik morfitüüp on nullmorf, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul. Morfoloogilised opositsioonid on tihti sellised, et üks opositsiooni liige on tunnuseta ehk substantsita, "null". Nullmorfi nimetatakse vahel ka peitmorfiks vastandina nähtavatele morfidele. Fonoloogias jaotatakse häälikuid ehk foone vastanduse, täiendava distributsiooni ja vaba variatsiooni testide alusel erinevateks foneemideks või sama foneemi allofoonideks. Kokkukuuluvad morfid on sama morfeemi allomorfid. Kaks morfi on omavahel opositsioonis ja seega eri morfeemide allomorfid (variandid), kui nad on fonoloogiliselt erineva ehitusega ja neil on erinev tähendus. Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid, kui nende ehitus on osaliselt sarnane, nad on komplementaarse distributsiooni vahekorras ja tähenduselt identsed.
uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks. Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate keskpaik) ennast peamiselt kriitiliselt vastandanud tehnoloogilistele deterministidele, paljuski on nende vastanduse kaudu tekkinud ka determinismi definitsioon. Sotsiaalse konstruktivismi põhiidee on, et tehnoloogia ei arene ühiskonnast iseseisvalt ja tehnoloogilised muutused on ennekõike põhjustatud ühiskonnas toimuvatest protsessidest, mitte ei põhjusta neid protsesse. Sotsiaalse konstruktivismi idee seisab vastu leiutaja kui geniaalse eraku ideele, toonitades, et selleks, et leiutised saavutaksid ühiskondlikku kõlapinda, peab ühiskond selleks ka küps olema
pöörde lõpus toimimata. Muutus sündis 15.-16. sajandil. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. Eesti keele vältesüsteem on maailma keelte hulgas tähelepanuväärne, kuna haruharva leidub kvantiteedisüsteeme, mis ei oleks pelgalt binaarne lühikese ja pika vokaali opositsioon. Kolmevältesüsteeme on teada umbes kümnekonnas keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust. Eesti vältesüsteem on osutunud aga oluliselt keerukamaks. Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta) kui vokaali-konsonandi kombinatsioonid (nt sade – saate – saate). Foneetiliselt antakse väldet edasi aga häälikukestuste suhtega rõhulise ja rõhutu silbi piires. Eesti keele välted ei ole oma olemuselt üksikhääliku erinevad pikkusastmed, vaid tunduvalt komplitseeritum prosoodiline nähtus. Läänemeresoome-eelset rõhusüsteemi on Mikko Korhonen kirjeldanud järgmiselt:
9 Valu-vale vastandus pole siiski ka kristlikule eetikale võõras: mõelgem kas või inkvisiitorite tegevusele, hereetikute piinamistele, mille eesmärgiks oli valu kaudu tõde kätte saada. Muidugi tekitab inkvisitsiooni peale mõtlemine ebamugavust. Kohe tekivad foucault’likud küsimused: kelle tõde valu kaudu avaldub? kuidas luuakse tõde? Vastused pole vähem ebamugavad: valu abil surutakse oma tõde peale nõrgematele, neile, kelle tõde on teistsugune. Selline valu-vale vastanduse kasutus pole aga enam tüüpiline niivõrd kristlusele, vaid pigem omane laiemale mõtteviisile, eelmodernsele ühiskonnale. Baturini loomingus aga asetub valu-vale vastandpaar ühiskondlikust võimumängust eemale: mõlemad, nii valu kui ka tõeni jõudmine, on tegelaste siseasjad. Kartlik Nikas saab lõvilt käpahoobi, aga lõvipuuri ukse avab ta ise. Kaptenkomandör Batrian põgeneb vanglast, pöördub sinna aga ise tagasi. “Kentauri“ naistegelased süütavad end ise põlema
"Pruukis aga Eesti riigil veidike mehisust üles näidata, Vene eruohvitseridel veidike ässitada ja tundmatu näitaski Tõnismäel oma tõelist palet. Pronksist maski tagant vaatas välja hoopis uus nägu, õigemini juba ära unustatud vana. Mitte sõdur ega muu tsiviliseeritud tegelane, vaid kõige ehtsam vene pätt. Tema olemasolu olimegi juba peaaegu unustanud."8 "Eesti mehisus", "vene pätt" ja "ära unustatud vana" ei vaja tegelikult kommentaare. Tegemist on ilmselge rahvusgruppidevahelise vastanduse loomisega, kus ühed on moraalselt kõrgemad kui teised. Kui venelased on pätid, siis tuleb nad vangi panna, ehk vastavaid vangilaagreidki ehitada? Samal päeval alustab Andrus Kivirähk Eesti Päevalehes konspiratsiooniteooria loomist, mille järgi toimunu oli riigivastane üritus, sihitud demokraatia kukutamisele ja hilisemates tõlgendustes ka Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame
asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Varro, Donatus. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel,
lugeda kui keelt. Levi-Strauss- üritas leida kultuuri struktuuri, selleni pidi tema arvates jõudma. Ta uuris ka üksikuid paroole, aga teda huvitas erinevate kultuuride struktuur. Müüt- peame kindlaks tegema müütilised struktuurid ja siis saame teada mida müüdid tähendavad. Ta töötas välja müüdi väiksema elemendi ehk müteemi. Binaarsed opositsioonid on vastand paarid mis loovad tähendust vastanduse kaudu nad on teineteist eitavad(päev-öö, ema-isa, jne). Barthes- autor kes ulatub ka poststrukturalismi aega. Ideoloogia- teatud ideede ja uskumuste kogum, teatud uskumused ja ideed. Tema arvates ideoloogi on märk kellegi huvitatusest, klassi süsteem. Ta tugineb Marxile kes ütles et ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Müüdil ja ideoloogial on väga selge soes. Müüt on alati võlgu ajaloole
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
o sg 1. pöörde n-lõpuga vormid, nt lätsin ‘läksin’; o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’; o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’; palju on põhja. ja lõunaeesti vormide segatarvitust; Läänerühm Rannu, Puhja, Nõo; keskeestilised mõjud; hääldus: o sõnaalguline afrikaat on asendunud s-iga, nt saar ‘tsaar’; o sõna lõpus võivad klusiilid häälduda lühikesena, nt annab ‘annab’; o Q2 ja Q3 jäiga vastanduse puudumine; morfoloogia: o si-imperfekt, nt vahtsime ‘vaatasime’; o verbide kaudses kõneviisis na-tunnuselised kaudse kv oleviku vormid, nt olna ‘olevat’; keli- ja veli-liitelised määrsõnad, nt istakkeli ‘istukile’; sidemed Võrtsjärve läänepoolsete murretega: sõnad, mille lõpul on v vokaalistunud, nt aru ‘harv’; n-i kaoga isikuliste asesõnade vormid, nt mia ‘mina’; väga tugev keeleline ühtsus; Idarühm Võnnu, Kambja.
Järgmisena peame aru saama, millised on psüühilise tegevuse ühikud. Miks psüühikaks on vaja ühikuid? Kvaliteet tundub esmapilgul olevat antud muljes. Selline introspektsiooni tulemus ei ole usaldusväärne. [...] Empiiriline psühholoogia on kindlaks teinud fakti, et me saame kvaliteeti teada ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega (Peirce, 1868, lk. 290-291) Iga mõte sisaldab seega vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik kõigega sarnane ja teada ei saa midagi. [Pantagruel] viskas meile laevatekile terve peotäie külmunud sõnu, mis tundusid meile kui sinu suhkruploomid, erinevat värvi [...] mõned sõnad punased (mis tähendab ka vigurdavaid ja lustlikke ütlemisi), mõned rohelised, mõned taevasinised, mõned mustad, mõned kuldsed (mis tähendab uhkeid ja kauneid sõnu); ja kui me olime neid pisut oma käte vahel soojendanud, siis nad sulasid kui
haljale oksale pürgivad inimesed. Kõik raamatu tegelased on kahestunud isiksused, kes võivad käituda täpselt vastupidiselt lugeja ootusele. Dostojevski jaoks on oluline ka ajastu vaimne taust. Igal tegelasel on oma elufolosoofia. Möödunud sajandi argielus ning ühiskondlike probleeme käsitledes kujutab Dostojevski tegelikkust ilmestamata ja vahetult. Tegelased on valitud lihtrahva ja keskklassi hulgast, paljud neist on pahelised, kelle tunded ilmnevad sageli nende vastanduse kaudu. Raamatu käsitlusviivist kumab läbi kirjaniku kriitiline hoiak, millega ta püüab ühiskonda paremaks muuta. Dostojevski vaatab inimestele kui olude ohvritele. Ta on seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Dostojevski realism aitab leida inimese olemise ja psühholoogia üldisi seadusi ning mõista kõige maailmas toimuva keerukat mitmetähenduslikkust. 1866.aastal võttis autor valmiva romaani idee kokku nii: ,,Õnn ei seisne mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga
d. usk, et inimesed on loodud ebavõrdseteks 16.Uut sotsiaaldemokraatiat e n-ö kolmandat teed iseloomustab a. riigi keskne roll majanduse juhtimisel b. rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel c. sallivus mitmekultuurilisuse suhtes d. uue töölisklassi õiguste eest seismine 17.Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab a. liberalismi ja sotsialismi vastasseisu ägenemine b. liberalismi ja konservatismi vastasseisu ägenemine c. parem- ja vasakideoloogiate vastanduse aktualiseerumine d. ideoloogiate keskelekoondumine 18.Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab a. soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi b. rõhk negatiivsetel vabadustel c. rõhk positiivsetel vabadustel 19.Õiged on järgmised rahvuslust puudutavad väited: a. Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones vererahvusluse traditsioon, b. Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon, c
Eesti kirjakeele alguseks peetakse 16.saj. Trükikunsti leviku ja reformatsiooniga (tähtis oli rahvakeelne jumalasõna) algab kirikukeele ajastu võõrmõjulise kirjasõna aeg, mil kujunes välja 2 kirjakeelt, mida põhjustas erinevate hõimude keelte suur erinevus ja pidev võimu vahetumine. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni käigus sünnib eestikeelne kirjasõna. 16.saj kirjasõna on vähe säilinud sõdade ja 2 kristliku suuna vastanduse tõttu. Kullamaa käsikiri (1524-32) - põhjaeestikeelne kirjasõna, kus alamsaksa- ja ladinakeelse teksti seas on Eesti üld- ja kohanimed, üksikud eesti sõnad. Käsikirja lõpus on 2 eestikeelset palvet. Käsikirja on koostanud Lelow (Saareste seab kahtluse alla) ja Gulerth. Iseloomulikud jooned: ai pole veel ae-ks muutunud. Nõrga klusiili hääldus sõna keskel ja lõpus tugevam. Lõpu- ja sisekadu on toimunud. Genitiivi lõpp osaliselt säilinud. Kaasaütlev tekkimas
kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste
Määrav on olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said kadaka- ja väikesakslased (Kleindeutschen). Linnade baltisakslased olid geneetiliselt suurel määral eesti tõugu, Saksamaalt siia asunuid oli tühine kogus, maal aga assimileeriti eestlasteks kõik siia jäänud sõjamehed ja muud uusasukad. Kas võtta võõras omaks või mitte, on sõltunud puhtjuhuslikkusest. Mis on üldse oma? Öeldav ainult vastanduse najal. Ilma teiseta ei ole võimalik ennast defineerida ega identifitseerida. Teise omailma jaoks tõlkimise kaudu luuakse mingi kultuurisemioosis, milles tõlgitud tekstid (võõrad) muudetakse omaks. Kuid see «omastamine» pole kunagi täielik, assimileeriv, «võõrast» elementi annihileeriv. Just kinnisväljendid näitavad, et kuigi me tajume neid oma keeleski loomulikena, samas sisaldavad nad oma põhjas viiteid teisele. Igas keeles sisalduv algne «võõras» saab dialoogi
nägemine, mis on iga küsimuse puhul veenev. Retoorika sündis Sitsiilias ning levis sealt edasi Ateenasse, kus tekkis demokraatia. Thukydidese „Periklese kõne“ vaimus on kirjutatud: Abraham Lincoln „Gettysburg Address“, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 53. Milliseid teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast? 1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine) -polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine 2.)Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria jmt teadusalaga. Algelemendid ja õpetused nende segunemisest: 1.) loomismüüdid (Hesiodos „Tööd ja päevad“) 3
viisil, mitte enda tasandil *selliste kombinatsioonide aluseks on binaarsed (kaheks jaotus) opositisoonid (vastandus) vastandpaarid mees/naine, oma/v õõras iga kultuurilise mõtlemise aluseks Oidipuse lugu isa tapmine veresuhete alatähtsstamine ema pilastamine veresuhete ületähtsustamine *mees/naine sellised vastandused, mis ei toimi selle kaudu, mis viitaksid otseselt reaalsusele, vaid vastanduslikkusele, realiseerumine vastanduse kaudu *erinevussuhteid peale binaarsete opositisoonide on veel 41 *vastuolude kaudu selgitatakse inimestele elu *FdeS ja CLS kaudu on hea massikultuuri analüüsida *klisseede vaheldumine (etteantud) nende kombinatsioon on otsustav *CLS kaudu vesternide analüüsimine W. Wright tegi seda vastandpaaride väljatoomine, mis on kliseedele aluseks peategelane, kes on ühiskonna reeglistikust väljas, vastaspool on ühsikonna reeglitega kooskõlas hea/halb
Inimese tehnoloogiline kõikvõimsus loodusega suhtlemisel ei ole midagi väärt kui sellesse ei ole kaasatud armastus ja empaatiavõime. On olemas teatud vastused, mis võtavad arvesse seda aspekti. Ei sõnasta abjektsiooni üldse probleemina. Ei näe naiselikkuse aspekti sellisena nagu seni oleme vaadelnud vaid toovad selle rohkem esile, väärtuslik. Psühhedeelia – kr k hinge nähtavaks tegemine. Naiselikkuse teatav tagasitulek popkultuuri. Psühhedeelia algus oli defineeritud läbi vastanduse tehnoloogia. Psühhedeelia oli antitehnoloogiline statement kultuuris. Mis saab südame aspektist kui tehnoloogia võtab võimusust. Henry Adams tõi probleemi välja kasutades meheliku ja naiseliku sfääri konflikti. Neitsi ja dünamo vastasseis. See oli humanistide jaoks olulisim probleem. Elektriline mootor – dünamo. See mida adams seletab on see, et tehnoloogia allutab pühaduse, mis on seotud naise kujuga. Autoreid oli veel. Kriitiline tehnoloogiaküsimustes oli Ellul. Tema kirj 50
olulisemaid autoreid on J.F.Lyotard.Tema töödes võib leida mõjutusi Heideggerilt, Kantilt, Freudilt ja marksistidelt.Lyotardi postmodernistlik teooria on vastuseis n-ö totalitaarsele teooriale ja maailmakäsitlustele.Lääne kultuuris kehtestab traditsiooniline mõtlemine maailma kirjeldamiseks teatud tüüpi kaksikjaotust.Kõne ja sõna peetakse olulisemaks kui pilti või kujundit.Ka Platon suhtus kunsti halvasti.Lyotard aga lõhub selle vastanduse ja peab esmat-htsaks just kujutist, vormi , kujundit.Postmodernistlik tähendab olukordi, kus kirjandusel ja kunstidel pole kindlat adressaati ning reguleerivaid ideaale ; nende väärtus on mõõdetav üksnes nende eksperimentaalsuse määraga.Postmodernismi sisuks on piiride segamine. Segatakse kõrge ja madala piire nt. muusikas teha sünfooniaid poppmuusika järgi.Postmodernism muutis väga palju kultuuri tekste ja tekkis vabanemine. Jean Baudrillard: Alustab marksistina
progressi. Kolmes osas käsitleb teaduslikkust: 1. põhiteema -- teaduse filosoofia. Tõestatakse, et nn intuitsioonid, mis on kartesiaanliku dualismi aluseks, on ajaloolise päritoluga. 2. pühendatud tunnetusele -- kuidas me saame teadmisi. Tunnetus kui täpsete representatsioonide kogum -- see on ainult üks võimalus ja selle võib asendada pragmaatilise tunnetuse kontseptsiooniga, mis kõrvaldab kreeklastele omase vastanduse mõtiskluse ja tegevuse, maailma representeerimise ja temaga toime tulemise vahel. 3. "Filosoofia" kui idee. Interpreteerib traditsioonilist vahetegemist "obj. tedamise" otsingute ja vähem privilegeeritud inimtegevuse valdade vahel kui lihtsalt erinevust normaalse diskursuse (Kuhni "normaalse teaduse" mõiste üldistus) ja anormaalse (mis ei ole üldkehtiv ja aktsepteeritud) vahel.
• Ladina keele võidukäik. • Üldiselt arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. • Olulisim on ladina keele grammatika täielik kirjeldus. • Ladina keelt hakatakse kasutama hariduse ja teaduse keelena Varro (116 eKr – 27 eKr) • Andis suure hulga etümoloogiaid (kust mingi sõna pärit on), millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat • Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. (aga teatudmõttes oleme keele reeglite vangis) • Tegelikult oli kõige enam huvitatud keele reeglipärasusest. Miks keeles on nii analoogia (keelelised üksused käituvad sarnaselt, nt kui tahan öelda, et miski on millegi sees, panen s-i lõppu: toas, kapis) kui anomaalia (seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumus)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
