31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös.
Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed
või raadio sisse lülitada. Selle tulemusel paraneb inimeste üldine informeeritus ning ka suureneb valik millist meediaväljundit jälgida ning mida uskuda. Üha enam inimesi leiab enda tee alternatiivmeeidani,, mis ise väidab, et edastab meile tõde mida väldib peavoomeedia. Milline on aga alternatiimeedia mõju inimesele ? Alternatiivmeedia pole maailmavaateliselt ühtne. Lausa vastupidi - kuigi alternatiivmeediat ühendab vastuseis peavoolumeediale, on selle vastandumise sees lai spekter erinevaid maailmavaateid. Alternatiivmeedia annab inimesele võimaluse valida mida uskuda, ning pakub samal teemal erinevaid arvamusi, kuid tihtipeale puudub sealt täielikult peavoolumeediale omane objektiivsus. Iga tekst on kallultletud mingist kindlast vaatepunktist, ning üritab inimesele tõestada tihti teadusevastast. See tekitab inimestes tihti segadust aga ka soovi leida õige tõde selle kireva infoühiskonna keskmest.
variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod
maailmavaateid on mitmekümneid, sõna tõlgendatakse vastavalt kontekstile. Seega on meil olemas tarbimisühiskonnale omaselt materialistlik maailmavaade, aga ka poliitikast tulenevad kommunistlik ja demokraatlik maailmavaade, kindlasti ei puudu ka usust tulenevad vaated, nagu kristlik ja ateistlik maailmavaade. Erinevaid maailmavaateid on igaks eluvaldkonnaks, neid saab kaasmaalastega sobitada või hoopis valida üksteisele vastandumise, seega tuleb kas teatud maailma mõtestamise aspektides kokku leppida või sellest keelduda. Maailmavaadete rohkuse põhjuseks on lisaks üpriski meelevaldsele definitsioonile ka maailmavaadete kujunemise protsess. Nimelt on see sarnane regilaulude rohkusega Eestis – igaüks mõtleb loo ise välja ehk võtab teatud seisukoha elu suhtes ning annab seda suuliselt edasi järgnevale põlvkonnale. Väliskeskkond mängib eluvaate kujunemisel suurt rolli, näiteks
Kellegi või millegi vihkamine annab justnagu kargud, milleta nõrk eneseusk ei lase püsti seista. Sellisest vihkamisest vabanemiseks peab nii individuaalselt kui ühiskondlikult tegema tööd eneseteadvuse ja enesekindluse tõstmiseks, mis põhineb nii oma eelduste arendamisel kui väärtuste väljatoomisel. Filosoofiliselt võib pikalt arutleda selle üle, kas millestki hoolimine saab toimuda ainuüksi ja tingimata vastandumise kaudu; kas nt armastus eeldab vihkamise olemasolu, hindamine alavääristamise olemasolu, lugupidamine põlgamise olemasolu jne. Kuni nende küsimuste üle juurdlemine kestab, peaksime aga siiski juhinduma luuletaja sõnadest: "Kerge on hukka mõista, ent tarvis on mõista."
31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös.
Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk Tehnoloogia difusiooni mudel Keskkonnaruumi piirid Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt üleüldise vastutamatuse sündroom Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses Sadevee kogumine ja “halli vee” kasutamine Efektiivne energiakasutus Hoonete taaskasutamine Looduskeskkonna hoidmine Psühholoogilised lähtekohad Aisting on elementaarne meeleline lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev impulss Eetika- Esteetika
üliemotsionaalset isikut. Emo stereotüüpi võib kõrvutada selliste traditsiooniliste iseloomutüüpidega nagu romantik, melanhoolik, flegmaatik, mille teatud tänapäevaseks ja noorukite seas laialt levinud kombinatsiooniks seda pidada võib. Anti-emod Kollektiivis vastandutakse emodele sageli sellega, et nimetatakse end anti- emodeks, millega osutatakse sellele, et ei aktsepeerita emo-stereotüübile omistatavaid väärtusi. Peamiseks vastandumise aluseks on ilmselt emode "kurvameelsus", mida iseloomustab soovimatus võtta osa heaoluühiskonnas tavaks olevate pealiskaudsete väärtuste ja eeskujude püüdlemisest. Sestap kujutletakse emosid iga asja peale nutvat, tegelevat enese lõikumisega ja kalduvat suitsidaalsusele, kirjutavat halba luulet, tihti üksinduses masturbeerivat, olevat biseksuaalsed, kasutavat ajast-arust tehnikat, sh mängivat halva graafikaga arvutimänge ja kuulavat muusikat helikassettidelt või vinüülplaatidelt.
ÕIGUSE AJALUGU. Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end Hommikumaa vastandina. Taolise vastandumise algust on seletatud Oriendi ja Oksidendi täiesti erineva arusaamaga Jumala ja Maailma vahekorrast. Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust.
osapool. Osapoolte organiseeritus avaldab kahetist mõju. Esiteks on organiseerunud osapooltel lihtsam omavahel suhelda. Teiseks tähendab, aga osapoolte organiseerumine konflikti süvenemist. Osapoolte oluliseks tunnuseks on ka nende sisemine ühtsus. Mida ühtsem on osapool seda raskem on tema tahet murda. Osapooli iseloomustavad lisaks üldisele määratlusele ka organiseerituse määr, võtme- ja esindusisikute olemasolu, vastandumise määr ning osapoole sisemine ühtsus. Eri osapoolte vahel on aga konflikti sisuks mingi konkreetne vastuolu, mida osapooled lahendavad või mille lahendamist nad püüavad vältida. Järgmiseks konflikti komponendiks on konflikti põhiküsimus. Konflikti põhiküsimus on see mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Põhiküsimus moodustab konflikti sisu. Alati ei ole kerge konflikti sisu määrata, eriti juhul kui on tegemist pikaajaliste ja kaugelearenenud konfliktidega
Üheks vanemaks hiina mõttemaailma mälestusmärgiks on "Yijing" ehk "Muutuste raamat". "Yijing" on hiina kultuuri vanimaid kirjalikke ülestähendusi üldse (tema vanuses ollakse erinevatel seisukohtadel, orienteeruvalt umbes 1200. a. e.m.a.). "Yijing" on oluline just selle pärast, et sealt on pärit praktiliselt kogu hilisem filosoofia terminoloogia. Öeldakse, et kõik maailma fenomenid saab taandada Yin-Yang (joon. 1) suhetele. Nad on vastandid, mille omavahelise vastandumise, kooskõla ja üksteiseks ülemineku käigus sünnib ja muutub materiaalne maailm. Oluline on see, et vastandid tekitavad ja täiendavad teineteist, mitte ei võitle teineteisega. Nad on ringi vastandlikud lõpud, nende vahel pole mitte sirge vaid looklev joon ja nad on teineteisest sõltuvad pole võimalik ainult Yin või ainult Yang, nagu pole ööd päevata. Piltlikult kujutatakse yin`i kahe mõttekriipsuga, yang on pidev joon. Mõlemad on
Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõjutab seda, kuidas me sõnastame konflikti põhiküsimust. Konfliktidiagnostika tähendab konflikti analüüsimist konkreetsete kriteeriumite alusel. Konfiktoloogias kasutatakse selle tegevuse kohta lisaks diagnostikale ka mõisteid konflikti hindamine ja konflikti analüüs. Konfliktidiagnostika võib olla huvipakkuv erinevatest vaatenurkadest
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
fundamentalistid) ning seejärel tuuakse näiteid EELK kontekstist lähtuvalt: mida need mõisted endast kujutavad ja kes end nende kaudu määratlevad, kuidas see väljendub tänapäeval? Peamiselt on need erinevad vormid väljendunud just vaimulike sõnavõttudes, väljendustes ja tegudes. EELK kui väikese organisatsiooni eripära on selles, et kas või kaudseks mõjutamiseks piisab vähesest eeskujust ja ette näitamisest. Samas pakub teemas kätkev vastandumise oht erinevaid võimalusi üksteise vääriti mõistmiseks või mööda rääkimiseks, ka sellest on toodud välja mõned näited. Neljas peatükk koosneb kolmest eraldi väiksemast uurimusest, mis keskenduvad konkreetsematele sündmustele ja muutustele, mis EELK arengut ja kulgu (teoloogiliselt) on kõige rohkem mõjutanud ja suunanud, nendeks on: peapiiskopite tegevuse ja profiili iseloomustus ja analüüs (karjasekirjade,
teatud küsimuses, võib tugineda ratsionaalsele valikule või hoopis mõne autoriteedi esitatud seisukohtadele Vaikuse spiraal - inimene väidab end midagi arvavat, aga see arvamus tegelikkuses ei lähe kokku tema väärtushinnangute, teadmiste ega reaktsioonidega Poliitiline identiteet - väljendab kuuluvust teatavasse kogukonda; idenditeet e isedus tähistab "meie"-tunnet ning tihti vastandumist ümbritsevale, teistele indediteetidele. Vastandumise aluseks on ideed ja väärtused, mille kandjana ennast nähakse. Kuulumistunde kõrval hõlmab veel teatavaid omadusi või markereid nt sümboolika, välimus, riietumisstiil. Poliitilise idenditeediga kaasnevad ka rollid nt rohelised kasutavad auto asemel jalgratast Poliitilise kultuuri muutumine - pikaajaline protsess ehkki pidev protsess, mis vältab aastakümneid, muutus võib aset leida kas radikaalsete, revolutsiooniliste
Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi "kunstilise probleemi" lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju
Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi. Järgmine kirjanduse tähtis õppetund puudutab teoste sisu. Igasugune tegevus on hästi kujutatud karakteri peegeldus ja teostus. Seda käitumise siseloogikat määratletakse mõistega endaga vastandumine. Ent endaga vastandumise meetodit psühholoogias ilmselt ei hakata kasutama. Hinnang Allport kaitses seisukohta, et inimeste kesksete ajejõudude hulka kuulub püüd kasvada ja muutuda ning uusi väljakutseid otsida ja neile vastata, mitte üksnes pinge kahandamine, status quo säilitamine või püüd keskonnaga muganduvalt kohaneda. Allporti konseptsiooni põhimõisted moodustavad küll selge struktuuri, ent need on ebamäärased, laialivalguvad, mistõttu on osutunud raskeks testide
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
(MLG). Suurim mõjutaja Lissaboni strateegia 2000-2010 mis sotsiaalse investeeringu paradigmast kantud, st efektiivsus ja õiglus kui teineteist täiendavad eesmärgid investeering inimestesse kui aktiivse ja dünaamilise HORi alustala. VÄLJAKUTSE 5- precarious political contex: Sõjajärgne HOR suuresti nn klassikompromiss, mille eesmärgiks oli täistööhõive tagamine. Selle peamised arhitektid sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid. Tänaseks parem-vasak vastandumise asemel pigem left libertarian/right authoritarian vastuseis. Political de-alignment – usalduse kadu, nn klassipõhise hääletuse kadumine, valijate volatiilsus. Nn kuldaja nostalgia, mis ei arvesta muutunud keskkonnaga. Ka nn halbade otsuste ELga põhjendamine, mille tagajärjeks euroväsimus. 21
väärtuste funktsionaalsuse mõistmine Arusaam endast, vajadus sisemise järjepidevuse järele → väärtuste ja käitumise tugevam seos Väärtuste kujundamine käitumise kujundamise kaudu. Alalhoidlikkus → distsipliin Avatus muutustele → õppimine Eneseupitamine → saavutamine Eneseületamine → teiste toetamine Juhtumi kontekstis Eneseotsingud (suhted, eriala) Erinevate rollide katsetamine Vastandumise kaudu enda määratlemine Väärtuste erinevused vanematega Suhted eakaaslastega Aktsepteeritus ja sotsiaalne staatus väga olulised o Aitavad toime tulla teismeea muutustega. Populaarsus kui struktuuri looja. Populaarsuse nimel võidakse ohverdada sõprussuhted, romantilised suhted, käitumisnormide järgimine, akadeemilised saavutused. Kõrgelt aktsepteeritud o Prosotsiaalsus, koostöö, teiste perspektiivi tajumine
Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2. Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga. 3. Parteid on poliitilised, survegrupp mitte 4. Parteid osalevad valimistel, survegrupp mitte. Iseloomustada 'uusi sotsiaalseid liikumisi' 1. Tekkisid 1990ndatel - vastandumise poliitika 2. Nende huvid on laiemad kui sg, kuid kitsamad kui parteidel. 3. Toimivad võrgustiku põhimõttel 4. Ajapkku on muutunud sarnasteks vanade sotsiaalsete liikumistega roheliste partei Mis mõjutab survegruppide mõjukust? 1. Grupi tunnused: sissetulek, suurus, org. tegevus, grupi ühtsus, sanktsioonide kasutamise võimalus, liidri omadused. 2
kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteo-seks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu- narratiiv-, kasutades selleks kordamise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega - kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga, sest enne
Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju siduda narratiivi vmskaudu eelneva kunstiga,
laiapõhjalike punkkultuur, mis erines nii Lääne punkliikumisest kui ka piirkonniti liiduvabariigisiseselt. Kui liiduvabariigi põhjaosas võeti enam eeskuju Soomest tulevast infost Lääne punkliikumise kohta, siis Lõuna pool (kuhu punk jõudis hiljem) oli rohkem isetegemist ning omanäolisust. Veelgi omapärasemaks nähtuseks kujunes aga nn agropunk, mis viis eemaldumise algsest punkliikumisest veelgi kaugemale. Punk ENSVs võttis enda eesmärgiks vastandumise massiühiskonnale ja rumalusele ning saavutas edukalt oma eesmärgi halli massi šokeerida. Punk ENSVs ei seisnenud vaid eriilmeliste noorte (tollase nimetusega „mitteformaalsed noored“) väljakutsuvas riietuses ning käitumisviisis, vaid ka eripalgelises kunstilises liikumises. Kõige suuremat kaalu omab tänapäevani ENSVs loodud punkmuusika, mille pärandi suurusest ja kvaliteedist on hakatud alles hiljuti aru saama. Märkimisväärne on ka punkluuletajate looming, punkkunsti ning
kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood, kultuurilised praktikad, jõulude globaliseerumine. Erinevaid kultuure ühendavad väärtused- näiteks inimõigused. Neile väärtustele tugineks suur kultuurkond, mis maailma erinevates otsest levinud kultuuripraktikaid ühendab ja leviku kanaleid loob. Grupiidentiteedid määratlemine vastandumise läbi, lokaalkultuurid tõusevad, et kohalikku tähtust ülemaailmse ees kinnitada, väärikust säilitada. Globaalkultuur ka parimal juhul jääb praktikate ja tekstide leviku kanaliks, kuid ei muutu selliseks, mille läbi me inimestena ennast põhiliselt identifitseerima hakkame. Kokkuvõte: Kultuurisõltelisus, Kultuuriuniversalism Kultuurinähtuste kulgemine üle kultuuripiiride, Kultuuride kooselu vormid Loeng 3
tundmatu ja kättesaamatu. Idealism rõhutab mõistuse rolli. Argument: 'Maailm on minu maailm.' Idealistid väidavad, et ainult tuntud reaalsus peaks filosoofi huvitama. Tuntud reaalsuse all peetakse silmas ideesid, teadvust ja mõtteprotsesse. Deism väidab, et Jumal on maailma perfektsena loonud hiljem selle käiku sekkumata. Dualism rajaneb soovil selgitada reaalsust vastandlikes terminites. Hegel näiteks kasutas teesi, antitees ja sünteesi. Filosoofid märkasid juba varakult vastandumise osatähtsust mõtlemises ja kogemuses, jaatuses ja eituses, heas ja kurjas ning olemises ja mitteolemises. Materialism näevad ülima reaalsusena konkreetset asja või energiat, sellesse üksiasjalikult süüvimata. Müstitsism püüab tuvastada subjekti kogu maailmas. Huviorbiidis on eelkõige vahetu kogemus kirjeldamatust e ülimast reaalsusest. Bergson loob elufilosoofia võideldes evolutsiooniteooriaga. Elu on midagi enamat kui ettekujutus füüsilisest maailmast, mille annab meile mõistus
olnud. Tekkis kord, kus demokraatia hakkas realiseeruma ning vastanduma aristokraatlikule riigikorrale. 19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) Positiivne natsionalism- assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi (Prantsusmaa) 2) Etniline rahvuslus- levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaliseks. W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti- olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne.) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalism peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse.
kontseptsioon muutus, kui enne oli valitseja omand, siis nüüd ei olnud enam kellegi omand. Tekkis kord, kus demokraatia hakkas realiseeruma ning vastanduma aristokraatlikule riigi korrale. 19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) positiivne natsionalism – assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi, nt Prantsusmaa. 2) etniline rahvuslus – levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule. 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaks. USA presidendi W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti - olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalismil peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas
keskaegsed võimu vastastikkuse kontrolli mehhanismid (kuningad ja aadlid/vasallid, kirik ja riik). Majanduses: keskajal kaubanduses olid linnade ketid, gildid ja sõltumatud kohalikud piirkonnad, suurim üksik-üksus linn) enam ei toiminud, sest välja hakkas arenema kodanlus, rahakate linnakodanike klass. Tekkinud olukorras liitus kodanlus enamasti kuningavõimuga, nende ühisteks vastasteks said maa-aadlikud. Ka reformatsioon toimus sellise vastandumise vormis ning milline kirik oli kuninga-kodanluse poolel, see ka enamasti antud piirkonnas domineerima jäi. (nt Prantsusmaal ja Hispaanias reformaatorid aadlite poolel..." · Kogu võim oli koondumas kuningate kätte ning sellisest ühtsest majanduslikust süsteemist tulenes ka rahvuslik ühtsus. Kodanlus toetas võimu koondumist kuninga kätte aadli vastu. Ja niimoodi kujunes välja absoluutne kuningavõim. Absolutism e piiramatu ainuvalitsus. 16.
kelle jaoks teatud tüüpi ja laadi ala on legitimeeritud kõrgeks ja maitsekaks" (Featherstone 1991: 93) 7 Lisaks sellele antakse läbi õppeasutustest saadud legitiimsusega teatav vorm ka kunsti ja filmi kritiseerimisele. Fetaherstone räägib koolist, aga siia võib kindlasti lisada ka riigi (kultuuriministeerium). Firth ja Savage (1993) leiavad, et selline sõdimine akadeemiisej a popkultuuri vahel (näiteks) lihtsalt vastandumise pärast on naeruväärne. Kuid nad leiavad, et on toimunud teadmiste edasiandmisel ja hindamisel liikumine ,,intellekti autoriteedilt" ,,eksperdi autoriteedini" - ehk reportaaze annavad inimesed, kes on asja ,,sees" (Võsa?) Nende arvates võitlus ei toimu mitte klassi sees, vaid kommerts ja intellektuaalkultuuride sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised.
sajandini eeskätt inimesest ning vähem teoreetilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest. 12 Pealegi, kirjutavad asjatundjad, ei saa elu ja surma vastandumist vaadelda alati nö lineaarses opositsioonis. Aristotelese loogika-alastes kirjutistes tuuakse välja kolme liiki vastandumisi: 1) korreleeruvad; 2) vastandlikud ja kolmandaks nö positiivse (jaatava) ja negatiivse, ehk eitava (i.k positive vs privative) vastandumise mudel. Kuni 18. sajandi lõpuni (so kuni elu kui sellise defineerimiseni) sobis elu-surma võrdlemiseks neist viimane. Aristoteles kirjeldas positiivseid ja negatiivseid vastandumisi mh sellisel moel, et neid saab inimese elu ja tervise kaudu illustreerida. Oluline oli, et nö positiivsed tunnused said muutuda negatiivseks, vastupidi aga mitte (hambutule või kiilaspäisele raugale ei kasva tagasi hambaid ega juukseid). Niisiis näikse ,,loomulik" eluring olevat olnud
tuleneda lihstalt liiga kõrgest eesmärgipüstitusest... 16. sajandil toimus Euroopas mõneski mõttes üleminek uuele võimukorraldusele, keskaegsed võimu vastastikkuse kontrolli mehhanismid (kuningad ja aadlid/vasallid) enam ei toiminud, sest välja hakkas arenema kodanlus, rahakate linnakodanike klass. Tekkinud olukorras liitus kodanlus enamasti kuningavõimuga, nende ühisteks vastasteks said maa-aadlikud. Ka reformatsioon toimus sellise vastandumise vormis ning milline kirik oli kuninga-kodanluse poolel, see ka enamasti antud piirkonnas domineerima jäi. Machiavelli ajal oli Itaalias viis väikeriiki, üheks suurima korratuse põhjuseks oli tema arvates asjaolu, et paavst ka võimu omas, sest paavst oli üks Itaalia väikeriikide valitsejatest (kuni 1870). Paavstid kippusid tegema kahtlaseid liite Prantsusmaaga teiste Itaalia riikide vastu ning see ajas Machiavellit marru.
riigi (rahva) ajalooline arengukogemus; kultuurikontekst; psühholoogiline kliima; ühiskondlik-poliitiliste grupeeringute jõuvahekord; välismaalt pärinevad mõjud jne. Riigi konkurentsivõime põhimõistete osas on olukord siiani üsna segane. Enamasti lähtutakse siiski järgmistest määratlustest. Konkurents on ühe või mitme tegevusala esindajate huvide kokkujooksu ja vastandumise protsess. Konkurentsiväli on kokkujooksvate, vastanduvate ja seejärel osaliselt koonduvate huvide ning nende põhjal arenevate suhete süsteemne ruum. Konkurentsivõime all käsitletakse riigi konkurentsiväljades ellujäämisvõimet, kohane- misvõimet, arenguvõimet, läbilöögivõimet ja nende realiseerimise ressursilisi eeldusi ning tegureid.
Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: 151 d?naamiline enesehindamine 2. Vastandumise etapp Eri vaatenurgad Mina kahe poole määratlemine ja nende eraldamine toolide abil. Kahe poole Eelnevalt käsitletud kahe tooli meetod, mille puhul kasutatakse mina eri osade erista- dialoogile kaasaaitamine, kusjuures dialoogi käigus kummagi poole esitatavate miseks toole, võimaldab probleemi inimesest väljapoole viia. Sama ideed saab kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
