Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD 1. Optimaalseisundi teooria- füsioloogiline aktivatsioon(=erutus) ja tegevuse tulemus<-kuidas seotud? Yerkes-Dodsoni seadus:tegevus on kõige tulemuslikum, kui erutuse tase on optimaalne! So. individuaalne.(väga madal erutus- >igavus; väga kõrge erutus->vead, liigne pabin) 2. Vastandprotsesside teooria- inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded.(N.Benji hüpe: algul hirm->pärast nauding; iga hüppega hirm kahaneb ning nauding suureneb). 3. Tasakaaluseisundi regulatsiooni teooria- esmatähtis on bioloogiliste vajaduste rahuldamine. vajadus->pinge->tegutsemine->tasakaalu taastumine Bioloogilised vajadused: 1) kaitsevad organismi 2) aitavad säilitada selle seesmist tasakaalu(homoöstaat)(N...
4) akvisatsiooni teooria- optimaalne akvisatsioon tagab tegevuse parima tulemuse -> Yerkes-Dodsoni seadus, nt eksamil oled väsinud, ei suuda max tulemust saavutada. Kui ollakse üleerutatud, eksitakse kergelt ja see rikub optimaalse akvisatsiooni. See tase on igal inimesel erinev. 5) Yin- Yang- vastandite võitlus tekitab arengu ja edasimineku-> vastandprotsesside teooria. Langevarjurid: algselt kardad, kuid lõpetades on eufooria ja tahad veel (tunded vastanduvad). Levinuim motivatsiooni teooria: 6) A. Maslow- inimese panevad liikuma erinevad vajadused- erinevad tasandivajadused-> tasandite püramiid. Kõige all, kõige esmasemad, mis vajavad rahuldamist 1) bioloogilised- liik v üksikolend ei saa muidu eksisteerida: söömine, joomine, magamine, hapnikuvajadus (vähim kultuuri poolt mõjutatav). 2) vajadus turvalisuse v kaitse järgi-...
) YERKES-DODSONI'I SEADUS Võimalikest parima soorituse saavutamiseks on vajalik organismi optimaalne aktivisatsiooniseisund. Selleks, et inimene midagi teeb, on vaja, et oleks mingi sisemine aktiivsus (kui minna eksamile mütsiga lööma, siis ei saa parimat tulemust; organism ei mobiliseeri ennast piisavalt kuna tulemus pole tähtis. Samas kui liiga palju püüda, on organism liiga aktiivne). Optimaalse aktivisatsiooni tase on individuaalne. YIN-YANG E. VASTANDPROTSESSIDE TEOORIA Püüab seletada, et inimesed võivad käituda ka sellepärast, et mõned vastandprotsessid panevad nad käima. Vastandprotsessid = Inimese närvisüsteemis on erutusseisund ja pidurdusseisund, need 2 seisundit lähevad pidevalt üksteisele üle ja asenduvad teineteisega. (N: inimene tarvitab esimest korda narkot, pärast seda on organismis erutus ja mingi aja pärast tuleb pidurdusseisund; meeleolu langus. Kui inimene järgmine kord sama koguse...
5 2. AKTIVATSIOON Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja ajufüsioloogia vahelisi seoseid. Olulise avastuse tegi selles valdkonnas 1954. aastal Ameerika uurija James Olds (2: 127). Seost inimese aju ning käitumise vahel, seletavad optimaalseisundi teooria, vastandprotsesside teooria ja homöostaatilise seisundi regulatsiooni teooria. 2.1 Optimaalseisund Ergutus ja tegevuse tulemuslikkus on otseselt seotud. Sellise seaduse töötas välja Yerkes- Dodson (2: 127). Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest väikesed lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. Suured lahknevused aktivatsiooni tasemest on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad (3). Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse igavust ning puudub huvi tegevuse vastu....
tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB! aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu. (2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson) · Kuidas trikromaatiline teooria seletab järelkujundeid? · Puhaste toonide nimetamise katsetes nimetatakse kollast põhivärvusena. · Kunagi ei nimetata selliseid värvikombinatsioone nagu: kollakas-sinine, või rohekas-punane. Milline on järelkujund? Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolmvastandlikku paari (kaks...
tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu. (2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson) Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise...
Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane)...
Sellele teooriale käbi vastu nt uudishimu ja riskialtisus sellises olukorras taandamise asemel inimesed püüavad seda olekut hoopis süvendada. -) Ajendite teooriad mingi väline põhjus, mis paneb inimesi kuidagi käituma. -) Yerkes-Dodsoni seadus: Selleks, et saavutada maksimaalseid tulemusi, vajab inimene optimaalset motivatsiooni. -) Yin-Yang ehk vastandprotsesside teooria: Vahel on vastandprotsessid inimese motivaatoriteks. -) A. Maslow tema meelest on põhiline liikuma panev jõud vajadus. Ta on erinevad vajadused jaganud viie astmelisse püramiidi all pool olevad vajadused, tuleb enne rahuldada, kui saab minna kõrgema astme vajaduste juurde. Tasandid jagunevad: 1) Bioloogilised vajadused (vajadused, mis rahuldamata jätmisel viivad indiviidi või liigi väljasuremisel); 2) Turvalisus vajadus (ükskõik mida me teeme, me tahame, et selle...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline teooria · 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele · Üht tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödekdakse sinise värvina · Keskmist tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline · Kolmandat tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika...
Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria · 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele · Üht tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödekdakse sinise värvina · Keskmist tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline · Kolmandat tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane...
Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks b) ...seriaalseks c) ...paralleelseks d) ...skemaatiliseks e) ...varjutatuks 24. Millise nähtuse seletamiseks kasutatakse Amesi tuba? a) Dihhootilise kuulmise mõju seletamiseks b) Alalävise nägemistaju seletamiseks c) Värvi jäävuse (värvi konstantsuse) seletamiseks d) Suuruse jäävuse (suuruse konstantsuse) seletamisseks e) Vastandprotsesside mõju seletamiseks värvipimeduse korral 25. Mida uurib biheiviorism kõige üldisemas mõttes? a) Viisakat käitumist b) Vaadeldavat käitumist c) Valetamist d) Varjatud käitumist e) Inetut käitumist 26. Milline järgnevatest EI ole üks Paul Eksmani välja pakutud kuuest baasemotsioonist? a) Õnnelikkus b) Kurbus c) Häbi d) Viha e) Üllatus 27.Milline järgnevatest EI ole üks Jaak Panksepa välja pakutud seitsmest aju...
Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise...
Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris - silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane)...
Kolvikesi on rohkelt fooveal (umbkaudu võrkkesta keskel asuv piirkond, nägemisteravus on suurim). Kepikesi ei asu fooveal üldse. Asuvad võrkestade servadel ja neid seal palju rohkem. Inimese silmas 120 miljonit kepikest ja 6 milj kolvikest. Need pole ajuga otseses ühenduses- selle asemel vahendavad infot teised võrkkestal olevad rakukihid. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist ● 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele ● S-tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödeldakse sinise värvina...
Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad). Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae) – läätse tuhmumine 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria (Thomas Young ja Hermann von Helmholtz) – värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. (lühike – sinine, keskmine – roheline, pikk – punane) Vastandprotsessi teooria – teooria värvinägemisest, mis väidab, et on olemas kolm...
tasakaalu. Käitumine on eesmärgistatud tasakaalu otsimise ja pingete maandamiseks. Vastukaaluks on uudishimu ja põnevuste otsimine inimeses. 3. Ärrituste teooria Yerkes-Dodsoni seadus – iga inimese jaoks on nn. optimaalse ärrituse tase, kus ta on suuteline tegevust sooritama kõige paremini (T – thrill seeking) 4. Ajendite teooria Selle teooriaga hakati otsima väliseid põhjuseid, mis paneb inimese käituma. 5. Vastandprotsesside teooria (yin ja yang) Selgitatakse inimese käitumist nii, et sama käitumise kutsub esile mitte esmane reaktsioon, vaid sellele järgnev. 6. Kognitiivne teooria a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg: heaolu või mingiks etapiks eesmärgi Positiivne – saan midagi vastu...
Õpetatakse õppima, mitte ei anta teadmisi või käske. See viib teadlikkuse ja vastutuse tekkeni. 13 Motivatsioon 1) Millised teooriad seletavad kehalisest aktiivsusest tekkiva sõltuvuse kujunemist psühhofüsioloogilisest aspektist lähtudes? Endorfiinide-, monoamiinide-, soojusregulatsiooni-, tähelepanu ümberlülituvuse- ning vastandprotsesside toime teooria. 2) Nimetage motiivide kategooriad spordis. Sotsiaalne mõju, enesearendamine, võistlus, elustiil, hirm ebaõnnestuda, fitness ja tervis, sõprus ja suhted, edu ja saavutus, materiaalne kasu, tuntus, hirm ja kontroll, esinemine rahvale, hetero-seksuaalsus, sõltumatus, perekond, emotsionaalne vabanemine, seisus, eneseteadvus, põhjuste mõistmine. 3) Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust. Välised motiivid määratakse ära väliste allikate kaudu...
PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...
Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärt...