Kuid väide, et on olemas ka niisugused eksperdid, kes on pädevamad kui inimesed ise kindlaks määrama, mida neil üldse tuleks oma elus soovida ja milliseid eesmärke seada, läheb ilmselt hoopis kaugemale, kui meie tänapäeval oleme valmis õigustatud poliitilise ekspertnõustamisena tunnustama. (Loomulikult on eesmärgiseadmise ja vahenditemääratlemise vahekord reaalses poliitikas märksa komplitseeritum kui antud skeemist välja paistab). Laeva võrdpilt modelleerib ühiskonda vastandlikult sellele ühiskonnamudelile, mille Platon esitas müüdi kujul dialoogis “Protagoras” ning mis oli kõne all sofistide teemas (4. loeng). Protagoras põhjendas viimases seda, et suutlikkus poliitikas osaleda kujutab endast üldist kompetentsi, eeldused milleks on kõigil inimestel sünnipäraselt olemas ning mis omandatakse koos sotsialiseerumise käigus kujuneva kogemusega, vajamata selleks spetsiifilist ettevalmistust. Platon seevastu, võrreldes
häälteenamust ei saa neist ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soomes presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui ka parlamenti. Puuduseks on asjaolu, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. o Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised mitmemandaadilised ringkonnad hääletamine nimekirjade alusel saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud: avatud nimekirjad. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri parast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. suletud nimekirjad. Suletud nimekirja puhul parast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri
Suured kogused tootmises Toodetakse väikesed kogused korraga Kogused tarnimisel suured ja harva Tarnitakse tihti ja väikeseid koguseid Harva, aga suured arengud Areng pidevalt Loodetakse, et töötajad ei tekita Ehitatakse süsteemid, milles töötajad ei erroreid süsteemides saa erroreid tekitada Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: Tavaarusaama järgi käituvad aeg ja "raha" vastandlikult ajakulu vähendamisel kasvavad rahalised kulud ja vastupidi. Näiteks kui ettevõte soovib lühendada täitmisaegu, eeldaks see rohkemate ressursside kasutamist lühema ajavahemiku jooksul ja suurendaks seega kulusid. Kui firma soovib pakkuda oma klientidele laiemat kaubavalikut lühema tellimisaja jooksul, eeldaks see ladudes suuremat valikut ja suuremat kogust tooteid, kasvatades jällegi kulusid. On aga võimalik, et:
toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Tähtsus: Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismi põhilised poliitilised põhimõtted: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist - Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Kaasaja ühiskonna sotsiaalsed probleemid tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm
Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II seaduse üldisem kuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu ühikuks SI-süsteemis on njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg, põhjustab kiirenduse 1 m/s 2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2 (valem F = m a). Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks p nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v . Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus onsamaväärne Newtoni seadustega (ja vastupidi). Kui kehtib üks, siis peab kehtima ka teine. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S
toote võimalikult madalat müügihinda. Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tavaarusaama järgi käituvad aeg ja "raha" vastandlikult – ajakulu vähendamisel kasvavad rahalised kulud ja vastupidi. Näiteks kui ettevõte soovib lühendada täitmisaegu, eeldaks see rohkemate ressursside kasutamist lühema ajavahemiku jooksul ja suurendaks seega kulusid. Kui firma soovib pakkuda oma klientidele laiemat kaubavalikut lühema tellimisaja jooksul, eeldaks see ladudes suuremat valikut ja suuremat kogust tooteid, kasvatades jällegi kulusid. On aga võimalik, et:
Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine.
juriidiline olla. Kodifitseerimine nõuab midagi enamat, kui ainult kehtivate normide ülevaatamist. Süstematiseerimisel on ka tehniline pool, see on rida tehnilisi tegevusi, kuid selle ratsionaalne sisu on alati sisemiste seoste ja suhete nägemine. Esimene samm süstematiseemises on põhimõistete sisus kokkuleppimine. Ilma selleta ei ole võimalik süsteemi loomine. Erinevad seadused mõistavad ühte ja sama kategooriat erinevalt kui mitte vastandlikult. See on kõige olulisem eeldus. Muidu ei saa korrast kujundada süsteemi. 1. Kodifitseerimise traditsioon: · Õiguse allikate arvestus riigiorganite, ettevõtete tegevus õigusallikate kogumisel ja nende alusel teatud süsteemi toimimisel · Inkorporeerimine eri liiki õigusallikate ettevalmistamine ja nende väljaandmine. · Konsolideerimine sama kvaliteediga normide ja normikogude koondamine ühte kogumikku
tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. 12. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus) Sotsiaalsed lõhed
spndinud osad vabaks lastud". Orjad olid üh samaõiguslikud tuleb sealt välja lugedaö Vahet pole kas sündinud orjad või orjastatud , ikka kõik ühhe õigusega.Rooma õigusest tuleb hästi välja, et orjad ei pea olema tööorjad või hästi kurnatud. Orjad võisid olla pm samades ametites , kus vabad mehed. Võisid olla ka vastutusrikastel ametitel. Sh arstid, sekretärid, äriomanikud, pankurid. Justinianud: ,,orjus on üks rahvaste õiguse (ius gentium) institutsioon, mille järgi vastandlikult loomuõigusele on isik allutatud teiste valitsemise alla." Oli olemas ka tsiviilõigused, mis võisid rooma üigusega vastuolla minna. Nt karistusorjad( kriminaalteod, maksud) olid tsiviilõiguse järgi orjastatud vabad inim.Rooma õigus oli sageli endale vastukäiv, mistõttu olid olulised digestaede arutlused. Definitsioonis ka ,et ori on isik, kes on allutatud teise valitsemise alla. Sellega mõeldud,et ori on isik,kes on pm vallasvara ning kuulub omandiõiguslikult isanda alla
Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud süsteemis on kehade sum- maarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse)
Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutu- mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud süsteemis on kehade sum- maarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kehale massiga m mõjub raskusjõud Fr = m g.
Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutu- mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). See on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Impulss näitab kulgevalt liikuva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna. Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s)
häälteenamust ei saa nendest ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist:·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab
häälteenamust ei saa nendest ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist: ·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab
Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist: ·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või
vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Tagasisidel ja tasustamisel on kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende senised tõekspidamised ja väärtused satuvad ohtu. Tekkinud ebamugavustundest vabanemiseks püüavad inimesed leida seletusi või käitumisviise, mis aitavad neil vähendada tõekspidamiste ja välise keskkonna väljakutse vahel tajutud ebakõla. Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks
saa absoluutset häälteenamust. Sellisel juhul korraldatakse valimiste teine voor, kuhu lähevad 2 kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev, taoliselt korraldatakse Soome presidenti valimised ja Prantsusmaa nii presidendi kui parlamendi valimised. Puuduseks on olukord, kus kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult viia nõrga valitsuse tekkimisele. Proportsionaalne, mis on demokraatiates ka levinuim süsteem, rõhutab seevastu: 1. valijate poolt antud häälte enamvähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; 2. vähemuste (naised, kultuuri- ja rahvusvähemused) esindatust. 15 Leiavad rohkem kasutamist kui majoritaarsed, sest neid valimisi peetakse
Aktiveeruvad geenid, mille transkriptsioon oli enne kataboliitse repressiooni tõttu pärsitud. Paljude sellistes tingimustes aktiveeritud geenide transkriptsioon on kontrollitud statsionaarse faasi-spetsiifilise sigma faktori S poolt. Üldjuhul on nendeks geenid, mille transkriptsiooni aktivatsioonil ei osale cAMP-CRP. Seega toimib ka S poolt vahendatud transkriptsiooni aktivatsioon kataboliitsele repressioonile vastandlikult. S-sõltuvat transkriptsiooni aktivatsiooni C-allikate metabolismis on täheldatud näiteks periplasmas paikneva trehalaasi geeni treA, trehaloosi süntaasi geeni otsAB ja glgS geeni (glükogeeni süntees) transkriptsioonil. Paljud rakkude liikumist ja kemotaksist kontrollivad geenid, mis alluvad kataboliitsele repressioonile, on kontrollitud teise alternatiivse sigma faktori, F (28) poolt. Muud faktorid, mis mõjutavad kataboliitsele repressioonile alluvate geenide transkriptsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
