Eesti regionaalpoliitika Eesti versus Tallinn Tallinnast on paljude eestlaste jaoks kujunenud omaette riik riigis. See vihjab sellele, et Eesti regionaalpoliitika eesmärgid ei ole Tallinnas samad, mis üleeestiliselt. Üheks Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on rahvastiku geograafilise paiknemise hajutamine. Vastandlikult sellele üritab Tallinna poliitika võimalikult palju elanikke koguda just sellesse linna. Rahvast meelitatakse erinevate vahenditega: tasuta ühistransport Tallinna elanikuks registreerunutele, suurem sünnitoetus mujal elavatest eestlastest jne. See kõik näitab, kuidas Tallinn üritab omakasupüüdlikult arendada piirkonda mõtlemata riigile kui tervikule. Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on ka konkurentsivõime tagamine eri regioonide vahel.
b) Kaudselt arvutades valemi abil Inertsus ja inerts Mida suurem on keha mass seda väiksem on kiirendus ehk kiiruse muutus Inertsus nähtus, kus kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. Inertsuse mõõduks on mass Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus ü Kehade vastastikmõjus tekkivad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised; m1a1 = m2a2 F1 F2 m1 m2
14%-ga, mille tootmine on sarnaselt USA-ga järk- järgult langenud 8%-le. Ka Jaapani osatähtsus tootmises on oluline. Tagasi vaadates oli 1989. aastal Jaapan tavapärasest liidrist USA-st 6% edukam. Jaapanit tabas madalseis eelmise sajandi keskel, mil autotööstus oli praktiliselt olematu. Tänapäeval on Jaapan suutnud pürgida kolmandale kõige tootlikuma riigi kohale, mille on võimalikuks teinud toyotismi tootmiskorraldus, kus on toimiv meeskonnatöö ja laoseisud on vastandlikult fordismile minimaalsed. Praegune suurima autode tootmismahuga riik on Hiina, kes 1960. aastal ei väljastunud mingit toodangut. Selles riigis hakati autosid tootma alles 1995. aastal, millest alates on nende tootlikus aina suurenenud. 2005. aastal kuni 2010 suurenes Hiina tootmismaht 15%, see tähendab, et 2010. aastal oli Hiina tootmismaht 24%. Indias, Lõuna-Koreas ja Brasiilias on autode tootmine märgatavalt kiiresti suurenenud. Kõige
kahtlustes ning ühtlasi paljastada kuningas, etendab Hamlet näidendi, kus etendatakse kaudselt kuninga mõrva. Saanud kinnituse oma kahtlustele, tuleb Hamletil võimalus tappa kuningas palvete lugemise pealt, kuid ta jätab selle võimaluse kasutamata, tahtmata kasutada sama alatuid võtteid kui kuningas. Võib oletada, et Hamlet soovis ise trooni pärida, kuid ta ei avalda raamatus selleks kordagi soovi. Hamletit iseloomustav vastandlikult tema isale juurdlev vaimne isiksus. Temas on silmanähtav võimu ja vaimu vastuolu. Teose vältel saab vaadelda Hamleti ja Ophelia keerukaid suhteid. Hamlet on Opheliasse kiindunud, kuid viimase isa ja vend ei kiida suhet heaks. Ophelia, kes on kuulekas oma isale, jätab oma tunded tagaplaanile ning lõpetab Hamletiga suhtlemise. Hamlet, tunded end äratõugatuna, väljendab end külmalt. Ophelia, mõistmata Hamleti kibestumuse tagamaid, kaotab ahastuse tõttu aru. Elu kaduvuse
Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel. Huumor, mis ühteaegu nii magus-valus, irooniline ning kohati ka julm, dikteerides inimsaatuseid ja nende põimumist. Vastandlikult üldisele arusaamale, ei kujuta sõda endast ainult vastaste konflikte vaid ka konflikti inimese tavaloomuse ning omaduste vahel, mida sõda inimestes välja toob ning seda nii inimeses endas kui ka suhteses teistega. Karmiks tegelikkuseks on asjaolu, et enamasti õhutab sõda inimestes väärastunud ning avaliku arvamuse kohaselt negatiivseid omadusi, kuid kus on reegel, seal on seda kinnitamas ka erand ning
Küsimustele vastamine, mehaanika kokkuvõte 1) Kirjutage Newtoni kolmas seadus ja seletage seda ühe näite kaudu. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastandlikult suunatud jõududega, s.t. . Mõjuvad jõud üksteisele sama liiki ning alati paari kaupa. Ainult samas kehas saame jõude üle kanda ja rakenduspunkte kokku viia (et jõude liita). Newtoni seadused kehtivad vaid inertsiaalsetes süsteemides, s.t sellistes, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kui ma kõnnin mööda asfalteed sirgjooneliselt, siis on mõjutavad üksteist vastastikku näiteks minu saapatallad ja maapind. Sama kehtib ka juhul, kui ma seisan
poja eest hästi hoolitseda. Seikluste lõpus jõuab Ekke siiski tagasi koju ja on vahepeal rikkaks saanud. Kodus ootas teda tema kallis ema ja suur armastus Eneken. Lisaks ootas teda koju ka tema poeg, väike Ekke, kellest mehel aimugi polnud. Koju jõudes mõistis Ekke, et kõige parem on ikka kodus oma pere juures olla ja kõige paremad allikad ongi just seal. Minu arvamus antud teosest Seda võiks isegi natuke võrrelda Gailiti ,,Nipernaadiga" , aga vastandlikult Nipernaadile ei ole Ekke Moori teekonna põhjused mitte lustlikud, vaid sügavad ta otsib vastust küsimusele, kes ta on. Ekke Mooris võib ära tunda eesti mehele iseloomulikke jooni laiskus, luiskamine, mitmepalgelisus, memme poolt hellitatud logard jne. Arvan, et kirjanik tahab selle teosega öelda, et võid ju mööda maailma ringi rännata ja kogemusi ja asju saada, aga lõpuks pöördud sa ikka tagasi koju ja taipad, et just siin on kõige parem elada ja olla
keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu. Sellest tulenevalt ei olegi alati heatahtlikkuse eesmärgil kõige õigem tegutseda näiliste tegurite järgi- need võivad osutuda valeks. Tänapäeval teavad inimesed kõige hinda, kuid ei tea millegi väärtust (lk.40)- Materiaalselt seletades on hind ja väärtus kaks eraldiseisvat terminit. Turg määrab hinna, millest omakorda tuleneb väärtus
Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas. Pöörlemine muutub keha asend. Võnkumine muutub millegi asend või kuju perioodiliselt n.ö edasi tagasi. · Mis on taustkeha? Keha või kehade süsteem, mille suhtes uuritavat keha või selle liikumist kirjeldatakse. · Mida näitab kiirus? Keha liikumisolekut iseloomustab kiirus. · Newtoni seadused, ülesanded Newtoni III seadus väidab ,et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1= -F2 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline kega massiga. a=F/m Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. A=F*s · Mida mõistetakse liikumise suhtelisuse all? Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate taustkehade suhtes olla erinevad. · Milles seisnevad välja ja keha põhilised erinevused?
muutub üha raskemaks ning piirid kahe vahel on muutunud üpriski häguseks. Kas mees, kes on tapnud sarimõrvari ja vägistaja, on ka ise halb, või on ta teinud maailmale hoopis teene? Aga ärihai, kes annetab kodututele raasukese oma varandusest, mille ta on teeninud väljapressimiste ja ähvarduste abil? See on koht, kus igaüks peab tegema enda otsuse. Kirjandusest võib tuua suurepärase näite keerulisest tegelasest nimega Robin Hood, kes esindas vastandlikult mõlemat külge ta annetas raha abivajajatele, olles selle häbitult röövinud rikkamatelt. Kogu meid ümbritseva tohuvabohu selgitamiseks on suurem osa maailmast pöördunud religiooni poole. Kiviajal, kui puudusid suuremad eetilised piirid, polnud vajadust ka jumalate järele. Tsivilisatsioonide tekkides aga tuli kuidagi põhjendada kõike selgitamatut ning aegamööda hakkas usk pakkuma ka lohutust küll kurjad peale surma põrgus piinlevad ning head taevas oma teenitud tasu saavad.
,,Holding caul" on embrüot kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad ,,kuristikku langeda" (saada täiskasvanuks). · Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi? Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas). · Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei? Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema kaitseviise- ta ei lase kellelgi end mõjutada, tahab erineda (kandes oma jahimütsi), ega ei väljenda oma tundeid avalikult
Tallinnat. Prügi tekib meie kodus suhteliselt vähe, prügikotti viime välja keskmiselt kaks korda nädalas. Kuigi minu ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike, leian, et pole põhjust ega vajadust seda suurendada. Pigem arvan just, et kui mul on kunagi enda elamine, siis muutub mu ökoloogiline jalajälg veelgi väiksemaks, sest praegu tekib kodus aeg-ajalt olukordi, kus visatakse ära riknenud toitu või vahel jääb telekas mängima. Lisaks usun, et vastandlikult praegusele olukorrale sorteeriksin pürgi. 2. Jäätmed Kui palju prügi tekib meie elamises ühe nädala jooksul? Meie leibkonnas tekib nädalas keskmiselt kahe 35l suuruse prügikoti täit jäätmeid. Peamiselt on jäätmeteks orgaaniliselt lagunevad ained, näiteks kartuli- ja banaanikoored. Palju tekib ka erinevaid pakendeid ja pakkepabereid. Kahjuks meil prügi ei sorteerita, sest meie ühistul pole eraldi sorteerimiseks prügikaste
riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. Holdeni lapsepõlv hakkab läbi saama ning täiskasvanuiga juba paistab. Täiskasvanuks saamine tekitab hirmu ja masendab teda, ehkki ta püüab teha n-ö täiskasvanute asju. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Üks osa temast tahab sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtub jälle sellesse vastandlikult ja soovib elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistbs elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas). Näiteks kui ta oli koolist ära tulnud ning hulkus New Yorki tänavatel, läks ta hotelli, kus liftimees talle prostituuti pakkus. Ta ei keeldunud, kuna soovis täiskasvanulikult käituda. Ta tahtis saada lahti oma süütusest, kuna see oleks muutnud teda täiskasvanulikumaks. Ka pealkiri ,,Kuristik rukkis" viitab piirile lapse ja täiskasvanuks saamise vahel
6 5 TÜRKIISI PSÜHHOLOOGILINE MÕJU Üldiselt tunnetatakse türkiisi külma värvina. Johannes Itten iseloomustab rohelise ja sinise vahelist värvitooni: ,,Rohelise kaldumisel sinise poole tugevneb tema vaimne komponent. Suurepäraseimat jõudu ilmutab sinakasroheline mangaanoksiidsinises. See jääsinine on värvimaailma külmaks pooleks, nagu punakasoranz on soojaks pooleks. Vastandlikult rohelisele ja sinisele on sinakasroheline külm ja äkiliselt agressiivne." Psühholoogiliselt ühendab türkiis endas rohelise ja sinise mõju, ta on samaaegselt elavdav ja rahustav, seetõttu tekitab pingestatust, valmisolekut tegutsemiseks. 7 6 KAITSEV JA ÕNNE TOOV KIVI Sinine türkiis kujutab endast taevassinist või sinakasrohelist vaske sisaldavat alumiiniumfosfaati
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
endise elamise järgi sarnase uue kodu. Burke arutleb oma raamatus, et miks osad inimesed on mütogeensemad ehk miks mõnele isikule jääb külge kangelase või hoopis kaabaka imidz. Seda saab seletada sellega, et mõnda isikut peetakse, teadlikult või mitte, sellele ajale sobivaks stereotüübiks. Selline sobivus paneb tööle inimeste kujutlusvõimed ning siis hakkavad tegelaskuju kohta liikuma kuulujutud ja müüdid. Erinevad kultuurid suhtuvad minevikku vastandlikult. Öeldakse, et ajalugu kirjutavad võitjad. Samas kaotajad ei saa leppida toimunuga ja on määratud selle kallal juurdlema, läbi elama ja mõtisklema, kuidas oleks võinud teisiti minna. Näiteks on eestlastel oma kultuuriline mälu seoses venelastega. Küüditamine painab siiamaani nii vanu kui noori. Eesti suhtub sellesse teisiti kui Venemaa ja see näitabki, et ühiskondade mälu ajaloo suhtes on väga erinev. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus
Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb olevus , kes võtab üle sooja suve ilu: ,,Ei sa teadnud tänada / suve sooja! / Kui ta ilud tulid tooma sind." Kevadet kiidab Koidula mitmetes teostes, tuues ülistavalt esile kevadele iseloomulikke, kuid inimlikke tunnuseid: ,,Noor kevade ju jälle tulnud, / hulk õisi sulle kaasa toonud - / tal läki vastu õhinal! / ... / Et veel nii palju õnne näeksin, / nii palju õisi näha saaksin - / kes oleks seda uskunud!" Koidula laseb kevadet paista oma
Must võib tekitada tugevaid emotsioone. Väiksemamahulistel pindadel on must siiski väga mitmeotstarbeline, alati vaoshoitud ja stiilne valik. Must nahkdiivan on paljudele jätkuvalt lemmik valik. Vannitoas on saadaval plaate läikiva ja musta mattpinnaga ning mustriga. Elutoa musta kõrgläikelise pinnaga täispuitmööbel on tähelepanuväärne, kuid nõudlik. Kodu elektroonikaseadmetest leidub alati must variant. Ka kohvimasin, röster ja muud kodumasinad on sageli mustad, vastandlikult köögi või lauaplaatide heledusele. Must ja valge - inimesed, kes kasutavad neid värve, hindavad lihtsust ja puhtust. Ruumis muutuvad olulisemaks kuju ning tekstuur kui värvi puudumine. Eramu näite puhul on oluline märgata, et muidu mustades toonides tehtud interjööri lagi on jäetud siiski valgeks. See annab ruumile natukene "õhku". Üldiselt on must värv ühiskondlikes ruumides rohkem kasutatud, kuna ühiskondlikud ruumid on suuremad. Kodukujunduses on see liiga raskelt mõjuv
Tallinna Saksa Gümnaasium POSTMODERNISM Referaat Marge Pärtel 12b 2010 Postmodernism Postmodernism järgneb modernismile nii ajalises kui ka hoiakulise edenemise mõistes. Postmodernism on 1970.aastatel tekkinud kultuuritedentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ü...
Lihaste koostöö Lihased ei tööta üksikult vaid rühmadena. Lihased, mis teostavad vastupidiseid liigutusi nimetatakse antagonistideks e vastandtoimelisteks näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre kolmpealihas. Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart. Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult Kinnitub kodarluu alumisele otsale Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult
figuure. Propotsioonnides on iseloomustavaks suur pea ja lühikesed jalad. Tihti on kujutatud esivanemaid, võlufiguure, jumalaid ja ajaloolisi isikuid. Ka uhkeid täisvarustuses sõdalasi armastatakse seal nikerdada. Aafriklaste kui loodusrahva kunst on vahetu, vaba ja julge. On tunda otsest kontakti puutumata loodusega. Bauled ja lobid . Lobi ja baule hõimude elavad Aafrikas suhteliselt lähestiku. Olles küll naabrid, väljendavad need etnilised rühmad oma kunstilisi arusaamu üsnagi vastandlikult. Isegi nende ühine lähtepunkt on sama: ohverdused jumalatele, kellele tahetakse olla meele järgi selleks, et tagada oma lastele häid viljasaake ja õnnelikke päevi. Kui baule esteetika oli üks esimesi, mis võlus Lääne inimesi juba 20. sajandi algusest peale, siis lobi omal kulus palju rohkem aega, enne kui ta suutis neid oma ahvatlevuses veenda. Tänu sellele, et lobi kunsti tegelik avastamine on üsna hiljutine nähtus, on
inimvaimu substantsi rahutust liikumisest. Teised, mis pärinevad selle ahtusest. Kolmandad aga substantsi ühtlusest. Kõik nad erinevad üksteisest, sest ahtus tähendab kitsast ehk see on piiritletud, sellele on piirid seatud. Ühtlus on ühtlane, ning rahutu liikumine on ühtlasele liikumisele vastand. 8) nimetage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Koopaiidolil on erinevad vaimud, mis mõtlevad erinevalt ning vastandlikult. Üks on kaasahaaratud vaim, mis usub, et loodus muutub pidevalt. Ning teine, talle vastandlik, on rahulik vaim, mis tajub, et loodus püsib kogu aeg iseendana. 9) iseloomustage lühidalt mõlemat turuiidoli erinevat liiki Turuiidol toimib kas suhtluse või lävimise teel. Ühel juhul kasutavad turuiidolid rahva arusaama järgi oma sõnu ning need sõnad on üksiknähtuste nimetusteks. Teisel juhul tekivad vaidlused ja arusaamatused, sest isegi selgitustega ei suudeta inimestele
Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Pikkus l (longitudo) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade mõõtmeid (pikem- lühem, suurem-väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s lad.k. spatium ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste
Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Pikkus l (longitudo) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade mõõtmeid (pikem- lühem, suurem-väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s – lad.k. spatium – ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste
mis filmi esimeses pooles veel valitseb. Nagu noorte puhul ikka kuuluvad mõjutajate hulka ka eakaaslased ja sõbrad. 7 5. HÄLBEKÄITUMINE Sotsialiseerumise käigus muutuvad ja püsivad normid eeldavad kinnipidamist. Filmi peategelasteks olevad noored poisid aga teatavasti armastavad piire kompida ja kohati neid ületada, harrastatakse nii mitmelgi korral hälbekäitumist. Normidele vastandlikult käituvad peategelased näiteks öösel koolist välja hiilides, tarbides salaja ja keelatult alkoholi, võrgutades naisi. Kõik mis on tehtud salaja ei teeni muidugi ümbritsevast surst täheldamist, kuid avalikuks tulnud vastuolud said siiski kõrgemalt poolt karistatud. Lütseumis oli ka keelatud teatavasti omada võõrkirjandust, mis poistel oli sahtlites ning mis konfiskeeriti ja loomulikult erinevad kirjatööd ja karikatuurid, mis õppejõududele pahameelt valmistasid
Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõu SI- ühikuks on üks njuuton (1 N). See on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kummagi keha gravitatsioonilaengu ehk raske massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F = G m1 m2 / r 2 . Võrdetegurit G = 6,67 . 10 -11 N . m2 / kg2 nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. Kuna kõik senised eksperimendid on selgesti näidanud inertse ja raske
tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. 12. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus) Sotsiaalsed lõhed
Kirjutas lisaks esseedele ka mahuka allegoorilise romaani „Criticon“. Sümbolid romaanis on teadlikult rõhutatud. Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist. „Käsioraakel“ – filosoofiliste miniatuuride kogu. Vaimukasse lausesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Elu relatiivsuse tunnetamine, isiksuse loob kultuur. Rõhk enesevaatlusel. Võib vaadelda ka omapärase suhtlemispsühholoogia õpikuna. Bunyan: aktiivne puritaan. „Palveränduri teekond“: vastandlikult hispaania baroki keerulisele kujundlikkusele lihtne, rahvale arusaadav keel. Kõlbeline selgumine inimese hinges läbi palveränduri kokkupuudete erinevate tegevuspaikade. Värvikad tegelased. Puritaanina usuranguse pooldaja, jumaliku ettemääratluse tees. Grimmelshausen: Saksamaal sai romaan alguse tema teosest „Simplicissimus“.Tollase saksa barokk-kirjanduse esindusnäiteid. Kirjanduslikult eeskujuks tollal populaarsed hispaania kelmiromaanid:
oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. 18. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana Eduootust mõjutavad tegurid (vanemate, õpetajate, kaasõpilaste rolli kirjeldus) Saavutusmotivatsiooni mudeli põhjal tehtavad järeldused õppekasvatustööks (selgitada, mida saab õpetaja teha, et õppimist motiveerida) Vanemate, õpetajate ja kaasõpilaste toetus mõjutab nii õpilase akadeemilisi kui ka sotsiaalseid suundumusi
inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele. Kasutatav eelkõige stabiilse nõudluse ja/või lühikeste täitmisaegade puhul. Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt. Täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega (EOQ) kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle. 48. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)? Tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49. Mis on maatrikskood, kasutusvaldkond logistikas? 2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes;
taotleda endale iialgi muud funktsiooni kui teenida afekte ja alluda neile” (A Treatise on Human Nature III, 1, 1; II, 3, 3.). Ka Sigmund Freud, kes oma teoses “Mina ja miski” (1923) kasutab “Phaidrose” kaariku- võrdpildile sarnast ratsanikukujundit selleks, et modelleerida inimpsüühika teadvustatud ja teadvustamatu osa vahekorda, määratles selles vahekorras domineeriva osapoole Platonile vastandlikult. Ta võrdleb teadvustatud psüühika osa ratsanikuga, kes “peab ohjeldama hobuse jõudu, mis tast üle käib”. Hobune sümboliseerib siin mõistagi teadvustamata psüühikaosa. Niisiis ei jää teadvustatud osal “sagedasti muud üle kui viia hobune sinna, kuhu see tahab minna” ja võtta teadvustamatu tahe omaks “nagu oleks see ta enda oma”. (Sigmund Freud, Inimhinge anatoomia, Tartu Ülikooli Kirjastus 1999, lk. 122)
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impul...
· majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine.
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine.
Säärasel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Niisuguse põhimõtte järgi valitakse näiteks Soome president ja Prantsusmaal nii president kui ka parlament. Puuduseks on asjaolu, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise korral tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne valimissüsteem, mis on demokraatias levinuim, rõhutab seevastu, et: 1) valijate antud hääled peegelduvad enam-vähem täpselt valitava kogu kohtade jagamisel; 2) esindatud on ka vähemused. Proportsionaalset süsteemi rakendatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ning see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab
Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II seaduse üldisem kuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu ühikuks SI- süsteemis on njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg, põhjustab kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2 (valem F = m a). Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks p nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v . Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega (ja vastupidi). Kui kehtib üks, siis peab kehtima ka teine. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
• Jõu tähiseks on F ja mõõtühikuks on • 1N – njuuton • Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. • Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. • Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. • Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. • Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. Ta avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest ja tema leiutatud on ka peegelteleskoop. Teda loetakse kõigi aegade suuremate mõttehiiglaste hulka.. • Kiirus ei ole alati ühesugune.
· Keskmine laovaru = 1/2* täiendtellimuse suurus+reservvaru Optimaalne tellimiskogus · Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa: o Materjalikulu (ostuhind, tarnekulud ja transport) o Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud) o Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni) o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus · Kaitse ebakindluse vast · Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel) Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine
Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II seaduse üldisem kuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu ühikuks SI- süsteemis on njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg, põhjustab kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2 (valem F = m a). Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks p nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v . Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega (ja vastupidi). Kui kehtib üks, siis peab kehtima ka teine. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S
häälteenamust ei saa nendest ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist:·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab
jõud. · Jõu tähiseks on F ja mõõtühikuks on · 1N njuuton · Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. · Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. · Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. · Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. · Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. Ta avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest ja tema leiutatud on ka peegelteleskoop. Teda loetakse kõigi aegade suuremate mõttehiiglaste hulka.. · Kiirus ei ole alati ühesugune.
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. Saavutusmotivatsiooni käsitlemine N.Featheri mudeli valguses. 23. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana C. AMESI kolmekomponendiline õpimotivatsiooni mudel ja selle valguses õpilaste
Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine.
Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude füsioloogiliste protsessidega (fotosüntees, hingamine, kasvamine, arenemine). Elusrakkude aktiivne osavõtt transpiratsioonist ning selle seos teiste füsioloogiliste protsessidega eristab transpiratsiooni puhtfüüsikalisest aurustumisest. Taimele soodsam veereziimi ja süsiniktoitumus toimivad vastandlikult. Õhulõhede avenedes suureneb süsiniktoitumine, kuid suureneb ka transpiratsioon, mida on taimel otstarbekas vähendada, et säilitada oam kudedes vett. Et paremini toituda CO2-st ja võimalikult täiuslikult kasutada päikeseen. Peab neil olema erakordselt suur lehtede pind, mis aga suurendab transpiratsiooni. Transpiratsiooni puhtfüsioloogiline tähtsus seisneb selles, et ta · soodustab tõusvat veevoolu ja sellega kaasnevate ainete liikumist
Eraldamatu omandussuhe - vältimatu, integraalne kuulumine millessegi. (nt käelaba kuulub käe osade hulka) Meronüümias nim osa meronüümiks ja tervikut holonüümiks. Atributsoon e atributiivne suhe - entiteedi omaduste ja entiteedi enda suht küsimus. Entiteet koosneb osadest, kuid sellel on omadused. Sünonüümia vastand on vastandlikkus. On eri liike vastandusi, kõige lihtsam neist komplementaarne vastandus (komplementaarselt vastandlikult dentonatsioonid nt mees ja naine) Vastandlikkuse teine tüüp - antonüümia e skalaarne vastandus. Nende dentonatsioonid on omadused, mida on igal konkreetsel juhul rohkem või vähem, saab moodustada võrdlusastmeid. 49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel: Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: o sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev o koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled o dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa o solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
