· Institutsioon on termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon · Sotsiaalne institutsioon on rollide kogum, mis arvestab teatud sotsiaalseid vajadusi. Näiteks on perekond ja abielu on sotsiaalne institutsioon. · Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust. Ühiskonnas on indiviididel üheaegselt nii ühised kui ka vastandlikud huvid kuid ühiste huvide olemasolu ei vii iseenesest koostööle ja erihuvid on seotud nii koostöökasude loomise kui ka jaotamisega. Institutsioonide mõte on koostöö võimaldamises ning mõnel juhul ka takistamises. · Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid).
väga polaarne CH3-CH2-CH3 CH3-CH2* + CH3* Cl2 Cl* + Cl* · Iooniline dissotsiatsioon o Tekivad positiivsed ja negatiivsed ioonid o Toimub lahustites, mis moodustavad ioonidega vesiniksidemeid (vesi;alkohol) CH3-CH2+-Cl - : Cl- + CH3CH2+ Nukleofiil elektrofiil 2. Elektrofiil ja nukleofiil vastandlikud osakesed · Elektrofiil o tühja orbitaaliga osakesed o võib olla katioon, kuid tema elektrofiilsustsentril võib olla ka positiivne osalaeng H+, C+, Me+ · Nukleofiil o Vaba elektronpaariga osake o Võib olla anioon, kuid tema nuklefiilsustsenter võib omada ainult negatiivset osalaengu OH-, HSO4-, Cl-, H2O
Demokraatias on kõik küll seaduse ees võrdsed, ent inimesed ei tunne end tihti võrdsetena, eriti vaesed, sest demokraatia paratamatult soosib kapitalismi, milles rikaste käes on võim ja demokraatia puuduseks on ka see, et riigis, kus valitseb rahvavõim, ei saa toetada vähemuste huve täielikult, kuna võimul on enamuste huve kaitsvad esindajad. See on iseenesest ka mõistetav, kuna kõikide huve ei olegi võimalik kaitsta korraga, sest huvid on tihtipeale hoopiski vastandlikud või need on väga erinevad. Loogiline on ka see, et demokraatias ei saa probleeme lahendada konsensusega, vaid võimalik on see tihti ainult kompromissiga. Demokraatia on riigijuhtimine olukorras, kus on väga palju inimesi ja umbes sama palju erinevaid vaateid ja riik püüab leida sellises olukorras kuldse kesktee, täielikult välja tõrjumata kedagi. Arvan, et see ongi õige ja ainuvõimalik riigijuhtimine sellises ühiskonnas ja riigis, nagu seda on Eesti.
lehed lang’sid laintesse: lained olid tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. See oli hää mu südamel: sääl olid tunded tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. (“Lehed langsid”) Lugedes Liivi luuletusi, tekivad vastandlikud tunded. Ühest küljest võlub mind Liivi sõnade lihtsus, teisalt tekitab meelehärmi tema luuletuste nukrus. Kas Liiv oli õnnetu inimene, seda ma öelda ei oska, küll aga julgen öelda, et ta oli suurepärane luuletaja, kes suutis leida väga täpsed ja ilusad sõnad looduse kirjeldamiseks. -3-
Tähtsad tegelased: Taavi naine Ilme ja vend Tõmm. Inimesed, kellega ta kokku puutub on isamaaliselt meelestatud. Tegevuspaik on põlised talud. Taavi võitles Soome vabaduse ja Eesti au eest. 1944 aastal kevadel, tuli Eestisse tagasi. Siin sattus ta aga olukorda, kus polnud võimalik midagi ette võtta. kaks korda arreteeriti NKVD poolt, KGB eelkäia. Kaks korda õnnestus tal põgeneda. Rahva meeleolu on väsinud ja muserdatud. Igas majas oodatakse kedagi koju nii idast kui ka läänest. Vastandlikud tunded ühelt poolt on hea kui sakslased kaotavad, sest siis tuleb idast koju, kui aga saksa pool kaotab siis pole head loota sealt. Inimesed on muutunud umbusklikuks. Väga palju noori mehi on metsadesse läinud. Ümbruse metsad on täis metsavendi. Rahvas suhtub metsavendadesse toetavalt. Varustatakse metsavendi toiduga. Metsavennad aitasid põllutõid teha. II osas Ilme sünnitab vanglas lapse. Ilme kutsutakse vanga juhtkonna juurde. Temaga räägitakse meeldivalt. Ilme
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu
· Väljendab oma aja inimlikke pahesid. · Petsorin kui romantiline kangelane-üksik ja uhke, mässab oma igavuse vastu, ei suuda pühenduda tõsistele asjadele. · Realistlikuks teeb teose see, et Lermontov kujutab tegelasi kõige positiivse ja ngeatiivsega ja tekivadki inimlikud tegelased. · Faabula-teose sündmustiku ajalisespõhjuslikus(ehk kronoloogilises)järgnevuses. · Süzee- teose sündmustik ülesehitusest lähtuvalt. · Petsorinile vastandlikud tegelased. · Otsige kirge Maksim Maksimõtsi vastu.(kaukaasia) · Maksmi Maksimõts on pettunud oma teenistuses ja oma senises elus, seetõttu tunneb ta suurt poolehoidu mägilaste vastu. · MM probleem on tekkinud sellest, et ta ei kuulu kõrgseltskonda ja tal ei ole tutvusi. · Petsorin jõuab oma teenistuses kaugemale, sest ta kuulub seltskonda ja tal on tutvused. Faabule Süzee · Taman Bela
Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks. Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks. Näiteks kas jumal on olemas? Inimese mõistuse läbi vastatuna võib vastus olla nii jah, kui ka ei. Kanti arvates on inimese kõlbluse seisukohalt hädavajalik eeldada, et inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe. Vaba tahe teeb mõistetavaks kõlblusmõisted nagu hea, õige, halb, peab. Juhul, kui ei oleks surematut hinge, inimese vabat tahet jne, siis ei oleks moraalil mingit mõtet ega sisu.
● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid ajastule kohaselt üpris ranged ja mõistuspärased ● Geniaalsed loojad, kes ühendaksid vastandlikud taotlused - väljenduse ja vormi - tugevasse tervikusse ● Esile kerkisid kolm heliloojat “Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest - Kolm heliloojat, liiga vähe - Kõik olid eri põlvkondadest - Töötasid Viinis eri aegadel - Puutusid isiklikult vähe kokku Franz Joseph Haugh (1732-1809) ● Austria helilooja ● Pani aluse: - Klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda
Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid üsna vähe. Ilmselt pole sa sellele kunagi mõelnud. Aga tasuks mõelda küll, siis sa peaksid inimesteks ka neid õnnetuid, kellel pole läinud nii hästi kui sinul. Aga mis on siis need põhjused miks inimesed kodutuks jäänud on ?
,,Inimlik komöödia" oli jõgiromaan, mis jagunes 3ks: 1. filosoofilised etüüdid 2. analüütilised etüüdid 3. kommete etüüdid. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonna nähtusi ,,Inimlikus kömoodias". Jõgiromaaniks on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. 4. Dostojevski. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutud - salapärased, sünged lood suguvõsast põhjalik piibli tundmine. Dost. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Dostojevski arreteeritakse levitades valitsusevastast kirjandust, mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle.
Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike · Teos tekitas skandaali, autor kaevati hüvitamise ja paheliste karistamisega, siivutuste pärast kohtusse, publik oli nad ei kiitnud heaks kirjaniku nördinud ja kriitikute arvamused ehmatavat reaalsust. vastandlikud. Suur osa lugejaid pahandas, et autor ei mõistnud romaani peategelast Emma Bovaryd abielurikkumise pärast hukka. · Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega... · Falubert võitis kohtuprotsessi ja · "Madame Bovary" järgi hakati
Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
röövliks · naistele ta eriti ei meeldinud Hinnang: Carmen oskas kõike hästi oma kasuks pöörata Teose vorm ja stiil · Tegu on raamjutustusega Merimee novellid: · Tavaliselt romantilised · Rajatud pingestatud piirolukordadele · Psühhologismi ja põneva sündmustiku ühendamine · Eksootiline ainestik · Kangelased on vastandlikud · Armastus nõuab alati ohvreid · Ei idealiseeri inimest · Suur armastus inimese vastu ja usk temasse · Ajaloo kommentaarid ,,Carmen": · Eksootiline · Tugevad karakterid · Metsikud kired · Röövlid, salakaubavedajad · Mustlased, nõidus ja ebausk · Rahulik ja asjalik esitluslaad · Psühholoogiline analüüs Romantism Merimee teostes · Tugevad isiksused: Carmen · Armastuse teema · Dramaatiline sündmustik
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direk...
Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. Balkani sõjad- 19. sajandi lõpul - 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi jätkuv nõrgenemine. Suurriikide vastandlikud huvid. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused ja uute riikide teke. MAJANDUS: põllumajandus- Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu.Jätkus talude päriseksostmise protsess.Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus.Põlluharimine intensiivistus.Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine
Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. KASUTATUD KIRJANDUS *E. Vära, T
Sakslased nõudsid eestlaste äraminemist, kuid eestlased keeldusid, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe jaq eestlaste vahel. See kasvas kiiresti suureks relvakonfliktiks. Sõja algetapil oli ülekaal sakslastel. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juuni. Sõja lõpetamine Rahva seas kasvas soov sõda lõpetada. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebrualil 1920. Eesti välispoliitika 1920-1930.a Ohuallikad Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad. Mõningast ohtu nähti ka Saksamaas. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Balti liit 1920.aastate algul otsustati moodustada Balti liit, ehk Soome, Eesti, Läti, Poola, Leedu liitu. Kuid see jäigi unistuseks, kuna
Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrreldud põrgulikkuse ja
VAIMUTEADUSLIKUD PÕHITEOSED: 1. ,,Sissejuhatus ülemeelelisse maailmatunnetusse ja inimese määratlusse" (1904); 2. ,,Kõrgema tunnetuse saavutamine" (1904/1905); 3. ,,Salateadus üldjoontes" (1910). 2.2.2 Teaduslikud tööd ja tegemised Steinerile andis ülesande Goethe-uurija professor Karl J. Schröer, anda välja ja kommenteerida Goethe loodusteaduslikke teoseid. See töö toetas Rudolf Steineri arusaama, et vaim ja aine, meeleline ning ülemeeleline eri ole omavahel vastandlikud ega eraldiasuvad tõelisuse astmed. Steiner on suure panuse andunud ka mitmetesse sisukatesse kui ka filosoofiliste mõtetega loengutesse. Ta hakkas pidama loenguid, kus püstitas küsimuse: ,,Kas ülemeelelise vaimse taju kaudu saavutatut saab edasi anda teadusliku mõtlemise vormis ning teha see kultuuri ja praktilise elu jaoks viljakaks?" Esimesed loengute kuulajad ja lugejad tulid peamiselt teosoofilistest liikumistest ning kogukondadest.
Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitat...
kasutada Suurem toodang Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Konveiertöölised 5. Iseloomusta A.Smithi põhimõtteid. Nimeta teoseid. · ,,Rahvastiku rikkus" ?? - tööväärtus · ,,Kõlbeliste tundmuste teooria" moraal on ......... · Moraal ja kõlblikus on erinevad mõisted kuid mitte vastandlikud · Inimene on egoist - · Propakeeris turumajandust, ei pooldanud selle piiramist · ,,käed vabaks, tee vabaks" loosung 6. selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest · Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. · Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning
pettekujutelmaks, kuid pärast portree lähemat uurimist on ta sunnitud muutustega leppima. Ta hõõrus silmi, astus otse pildi juurde ja uuris seda uuesti. Kui ta maali pinda vaatas, polnud seal vähmatki muudatust märgata, ja ometi polnud kahtlust, et ilme oli hoopis teine. See polnud ainult tema kujutelm, vaid kohutavalt ilmne tõsiasi. Kindluse mõttes paneb ta maali ette sirmi, et keegi teine ei võiks Doriani julma suujoont märgata. Noormehe peas liiguvad vastandlikud mõtted. Ta ei tunne end esialgu süüdi Sibyl'ga juhtunus ja üritab leida enesele vabandusi. Aja möödudes ta leppis oma teoga ning üritas isegi neiule saata armastuskirja. Paraku jäi ta sellega hiljaks ja midagi polnud enam parandada. 8) Mida väärtustab Basil eelkõige Basil väärtustab eelkõige ausust ja tagasihoidlikkust. Tähtsal kohal tema elus on kunst, millega ta tegeleb kogu oma vaba aja. Oma muusa leiab ta Dorianis, kes on lummava
) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. · Negatiivne koostegevus seisneb koostöö puudumises keegi ei saa kasu või keegi saab kahju. Siin pole üht läbivat terminit kasutame erinevaid väljendeid (reetmine, konflikt, ärakasutamine, viilimine, kurnamine jt). · Koostegevus (interaktsioon): ühised ja vastandlikud huvid · Auto näide!!! · Koostöökasu all mõtleme abstraktsemalt sellele heaoluvõidule ehk lisale, mida asjaosalised koostööst (antud juhul tehingust) loodavad. Neid kasusid ei saa üldjuhul omavahel võrrelda ega liita, sest tegemist on individuaalselt subjektiivsete suurustega. Eelkõige on tähtis, et iga koostööpartneri kasu oleks positiivne, et tal oleks pärast tehingut parem olla kui enne
vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu. (2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson) Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium. Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess??? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve
-San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole -üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid
Footonil,nagu igal osakesel on mass. Erinevalt teistest osakestest pole footonil seisumassi,st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni massi arvutamine : E=mc2 Footoni, nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc Valguse dualistlik käsitlus Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist elektri ja magnetväljast. Valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud,nad täiendavad üksteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole,väiksema sagedusega kiirgus aha lainele.
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaok...
november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud, polnud mehhanismi. 4) nsvl-saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas. rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939. millised vastandlikud riikide blokid kujunesid II maailmasõja alguseks- s.t. võitlevad pooled? 1)USA 2)UK 3)Prantsusmaa 4)NSV. nimeta ja oska kaardlilt leida alad, mille okupeeris 1941.a. juunikuuks A.saksamaa, B.venemaa. A:poola-lääne osa, norra,taani, belgia, hollan, luksemburg, 2/3 prantsusmaast. B:ida-poola, valgevene, ukraina, karjala maakitsus, eesti, läti, leedu, bessaraabia. millal ja miks alustas saksamaa NSV liidu vastu sõda kuigi oli sõda kuigi oli sõlmitud MRP? 22
tegelastest ja koomilisest olukorrast. Näiteks kirjeldab ta Piibelehe riietust, millest võib järeldada, et ta pole väga jõukas, samuti see, et Piibeleht räägib murdes. Ning Vestmani üleolev suhtumine Sandrisse, vastukaaluks teistele tegelastele on välja toodud Laura headus ja siirus. Tegelastel palju omapäraseid omadusi, igaüks on omamoodi karakter, kõik on teineteisest väga erinevad ja suhteliselt vastandlikud. 3. Ludvig Sander- Otsis erinevaid võimalusi, et saada jõukaks ja rikkaks, seega püüdis oma äiale ja Matildele meelejärele olla, sest nad olid rikkad. Täitis kõik Matilde soovid. Vestmaniga rääkis alandlikult. Oli libekeelne ja lubas asju mida ta täita ei suutnud, seda tegi ta valetades. Vestman suhtus temasse üsna halvasti ja üleolevalt, sest talle ei meeldinud luuletajad. Matilde suhtus temasse nagu mängukanni, kamandas teda pidevalt ja esitas nõudmisi.
Postimpressionism 19 ja 20 saj. vahetus 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta ü...
olemust on väga detailselt kirjeldatud. Samas on Popi ka muutumatu tegelane, ta on küll väga keerulise siseeluga, kuid ta olemus jääb kogu tegevuse jooksul samaks. Huhuu on aga muutuv tegelane, loo käigus muutub ta edevaks (ta oli ka enne, kuid vabaduse tekkides tuleb see esile), lõhub ja laamendab ning jääb alkoholist sõltuvusse. Samal ajal Popi peab teda oma uueks isandaks ja on samamoodi alluv nagu vanale isandale. Popi ja Huhuu on vastandlikud tegelased. Leian, et Huhuu on samuti sügav tegelane, ta on keeruline ning loo käigus muutuv. Leian, et Isand on lame tegelane, tema kohta edastab jutustaja väga vähe informatsiooni ning palju jääb selgusetuks. Tegelaste suhe loo jutustajaga ei ole teada, kuna pole selgelt arusaadav, kes on jutustajaks. Popit iseloomustab suhe iseendaga. Ta enesehinnang tundub olevat madal, ta on pigem huvitatud oma isanda heaolust. Tekstis tuleb välja ka suhe ta enda minevikuga,
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi al...
Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20
inspireerija. Petrarca Sonetizanri esindaja, ,, Armastatu Laura". Ilukirjanduslik teos ,,Laulude raamat". Boccaccio Toetub eelnevatele autoritele. Novellizanri looja. ,,Dekameroon". Shakesbeare. I perj. Ajalookroonikad, tragöödiad: ,,Julius Caesar" ,,Romeo ja Julia". Komöödjad ,,Tõrksa taltsutus" , ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees". II perj. Tragöödiad ,,Hamlet", ,,Othello". III perj. Tragöödjad: ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" Barokk Hispaania, Itaalia, Saksamaa. Vastandlikud nähtused, erakordsed kangelased, teravad kontrastid, metafoorsus ja sümbolid, maise elu tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Lope de Vega ,,Sevilla tähed" Colderon ,,Elu on unenägu" Klassitsism Prantsusmaa, Inglismaa. Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, piiritlemine, mõistuspära, selgus, täpsus. Descartes ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Boileau ,,Luulekunst". Moliere Komöödiad: ,,don Juan", ,,Ihnus". Valgustus
loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus. Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad muidu ausal teel ei saa, siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid. Peateos on ,,Daodejing" ehk ,,Kulgemise väe raamat" Yin ja Yang On Vana-Hiina filosoofias kogu olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Taoismis on Yin ja Yang universumi negatiivne ja positiivne printsiip. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta ning sageli esindavad nad omavahelistes suhetes oma vastandit. Näiteks: et mõista headust, peab tundma ka kurja. Ilma headuseta ei saaks olla ka kurjust. Yin-Yang sümbol on kasutusel Lõuna- Korea ja Mongoolia lipul. Kiri Hiina kiri on arvatavasti III a-tuh-st e.m.a. pärinevast piltkirjast arenenud silbiline
Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Pallazod Firenxe patriitsiperekondade paleed. Kolmekorruselised, neljas tiivas nelinurkne siseõu. Katus nii madal, et tänavale ei paistnud. Kasutati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinuile. Neil on väljaspoolt selgelt eristatavad korrused. Pallazo oli just neile, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. Leon Battista Alberti(1404-1472) Selle kuulsa arhitekti ja kunstiteoreetiku nimega on seotud uue pallazotüübi levik, kus iga korruse vahele paigutati pilastrid. Pilastrite ja akende vaheldumine tegi hoone harmoonilisemaks. Alberti oli mitmekülgselt haritud, ta tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste
teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”. “Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest viljast”, soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu “Kodu-käija” (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus “Punaste õhtute purpur” (1982) süveneb rusutus veelgi
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”
Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Tartu rahuleping Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos.
Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu
Inglismaa ei andnud lubadust, et astub sõtta, kui Saksamaa ründab. Suured kriisid enne I maailmasõda I Maroko kriis- 1905. Saksamaa on ärev, sest prantusmaa mõju Marokos kasvab. Prantsuse võim jääb kehtima, ehki maroko iseseisvub. Saksa keiser William II külaskäik, ei saa riiki endale II Maroko kriis- 1911. Saksamaa saab omale Kongo, ülejäänu jääb Prantsusmaale Bosmia kriis- 1908-1909. Kasvavad sealsete rahvaste iseseisvuspüüdlused, põrkuvad suurriikide vastandlikud huvid, süvenes Serbia-meelne liikumine, sisemisi pingeid õhutab Türgi, 1908. liidetakse A-U ja B-H. I maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused- vastuolude teravnemine suurvõimude vahel, ohu alahindamine, sõja romantiseerimine, puudusid institutsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise, sõjaline mõtlemine on kaalukam kui diplomaatia. Tagajärjed- väikeriikide iseseisvumine, suurte impeeriumite lagunemine, naised iseseisvad, 10 miljonit hukkunut, tekkis
- On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega.
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad teineteise s...
Dogma- kiriku õpetuslause, mis toetub ilmutusele ja määrab kindlaks, kuidas raamatute kogu, kaanon peab uskuma Rabi- juutide pühakirja tundja nimetus Dogmaatika- teoloogia osa, mis uurib kiriku õpetust Ratsionaalne- mõsistusepärane, mõistuse primaarsust rõhutav Dualism- arusaam, mille järgi kõige oleva aluseks on vastandlikud, Religioonilugu-usund, millega riik on põhiseaduslikult seotud kahestunud jõud (hea-kuri; pimedus-valgus) Riitus- traditsiooniline, kindlaid reegleid järgiv usuline toiming Roomakatoliku kirik-kristliku kiriku lääneharu Eetika- filosoofia haru, mis uurib inimese arusaamu heast ja halvast, õigest ja väärast, kohustustest
Võib küll, sest mässud ja streigid ja revolutsioonid tekkisid töölisklassi ja valitsuse vahel. Töölised tahtsid paremat elu ja ka tööandja vastu mässati. 8. Kas rahvusliku enesemääramise soov ning natsionalism on erinevad nähtused? On. 9.Mis kujutas suuremat ohtu Euroopale,kas vastuolud on yhiskonnakihtide või rahvuste vahel? Arvan,et rahvuste vahel,sest 20da sajandi algul kujunesid välja selgepiiilised vastandlikud jõugrupid.Suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. 10.Balkani poolsaart nimetati 20saj. Algul püssirohutünniks,sest balkani poolsaare riigid olid teistest mahajäänumad ja vaesemad.Nad olid äärmiselt revolutsioonilised ja opositsioonis võimudega.Väiksest konfliktist võis vallanduda suur sõda. 11.Arenenud Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat ,sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ja mõjusfäärideks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just...
küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma. Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene-Prantsuse liitu lõhkuda. Balkani sõjad: Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil). 1908.a.- Austria-Ungari annekteeris (liidendas vägivaldselt) Bosnia-Hertsegoviina. See ala kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all alates 19.sajandi lõpukümnenditest. Sellega vallandus Bosnia kriis. Antant ja eriti Venemaa sellega nõustuda ei taha, ent võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
