5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega. Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi. Inimene vajab elutegevuseks hapnikku, seega on ta aeroobne organism. Aeroobne ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev mehhanism Tabelis: ! - Suureneb orgaanilise ühendi molekulide sisaldus rakus. " - Väheneb molekulide sisaldus rakus. # - Kirjanduses esineb vastandlikke andmeid vastava aine molekulide arvu muutuse kohta. XTH - Ksüloglükaan- β-transglükosülaas/hüdrolaas EXP - Ekspansiin on perekond mitteensümaatilisi proteiine, mida leidub taime raku seintes. Tähtsate rollidega raku kasvus, vilja pehmenemisel, juure karvakeste tekkes jpm. Seotud on ka auksiinide tegevusega ja teiste raku hormoonidega nagu: gibberilliin, tsütokiniin. AGP - Arabinoglaktaanvalk PME - Pektiini metüülesteraas PRX - Raku seina peroksüdaas
Töötavad automaatselt Töötavad väsimatult pidevalt 3. Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes Talitlevad meie tahtest sõltumata Tõmbuvad kokku aeglaselt Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased Kõõlus on sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastu pidav. Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Kui üks paarin toimivast skeletilihasest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine lõtvub ja pikeneb. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Ka kestva pinge all, st sundasendis olevad lihased väsivad kiiresti. Lihaseid treenides muutuvad lihased tugevamaks, paraneb
Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Pealinn Babülonis. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid. SURM 33aastaselt jäi Aleksander Suur Babülooniasse (praeguse Iraagi territooriumil), kus ta suri palavikku 323 eKr. Hiljem maeti ümber Aleksandriasse. Aleksander Suure kohta on läbi aegade esitatud vastandlikke otsuseid... Ühed arvavad, et ta on "antiikaja inimkonna ajaloo suurimaid teostajaid", Teiste silmis polnud ta "ei suur poliitik ega suur väejuht", Kolmandaile esineb ta "oma sünnilt ja algusest peale julma barbarina". KASUTATUD KIRJANDUS http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pharose_tuletorn/aleksander_suur.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_suur_maria. htm http://www.kubik.org/ee/Estonian/articles/Aleksander
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule
vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Iga inimene peaks kohusetundlikult täitma oma sotsiaalse rolli nõudeid. Taoism Rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsat looduselähedast elu. Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on täiendanud teineteist. Välispidiselt elatakse konfutsianisimi järgi, sisemisel taoisimi põhimõtete järgi. 7. Kaligraafiat peeti vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti avalikult ei esitatud , vaid nauditi kõrgema seltskonna ringis. 8. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid
Inimestel on sellest tulenevalt tekkinud arusaam, et kuna see tegu oli karistatav, siis järelikult on see midagi halba, valet ja sündsusetut. Seda aega, kus homoseksuaalsust on vaadatud ning käsitletud veidi neutraalsemast vaatenurgast, on olnud liiga vähe, et muuta täiskasvanute inimeste väljakujunenud arusaama ning maailmavaadet, et panna neid vaatama maailma teisest aspektist. Kuna antud teema on meie eesti ühiskonnas delikaatses faasis, siis see ongi tekitanud selliseid vastandlikke emotsioone. Ilmselt tänu ajale ja teema pidevale arutelule ning uue kaasaja põlvkonna pealekasvamisega võib juhtuda, et kooseluseadus ning kõik selle teemaga kaasnev muutub ühiskonnas loomulikuks nähtuseks ja inimesed suhtuvad sellesse teemasse suurema arusaamisega.
sündmused viitasid sellele aina enam. Ainus, kes Tiinat uskus oli perepoeg Margus. Teiste külaelanike kahtlused aga suurenesid. Väideti, et ta viis Kiviste Kaarli varsa ära, seda tüdruk eitas ning pages metsa. Omavahel juureldi, et mida tüdruk metsas olles sööb, kuidas ta seal hakkama saab ning vastu peab. Tiina väitis, et sööb juurikaid ning marju. Suurest vihast tunnistas ta, et tunneb end metsas huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi. Vastandlikke mõjusid tekitab aga argument, mille kohaselt tüdruk alati enne sööma asumist jumala poole pöördus. Libahundid on aga saatana sigitised ja palvetamine oleks antud juhul mõeldamatu. Lisaks sellele põgenes Tiina huntide eest. Kõige autoriteetsem vastuargument Tiina olemuse tõestamiseks on minu meelest aga see, et Marguse püssist tulistatud kuul oli tavaline tinakuul ning see tappis Tiina. Tõelise libahundi tapab vaid puhtast hõbedast kuul
esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest. Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suuresti käsitlemise viisist. Samade faktide põhjal on erineva tõlgenduse korral võimalik kujundada täiesti vastandlikke arusaamu. Teoreetiliselt peaks ajakirjandus olema sõltumatu ning erapooletu, kuid reaalselt on see võimatu. Tervikliku pildi saamiseks peame hoolikalt analüüsima erinevate allikate argumente. Meedias kajastust leidvad sõnumid on alati kellegi valiku tulemus. Kollases ajakirjanduses käsitletud teemad näivad sageli üsna jaburad. Paljudel tabloidpealkirjadel puudub konkreetne sündmus, piisab sellest, et esikaanel on mõne tõsielusarja staar, kelle puhul pole oluline mitte
Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine ...
Naine mehe kõrval Naised ja mehed iseloomustavad väga vastandlikke, kuid samas vältimatult omavahel kooseksisteerivaid pooluseid just nagu yin ja yang Vana-Hiina filosoofias. Ajaloo vältel on naisi peetud elu loojateks ja kodusoojuse sümboliks. Emalikkust rõhutavate sõnade üle pole ka midagi imestada, kuna veel tänaseni on just naised need, kes lapsi sünnitavad ning traditsiooniliselt ka järeltulijate eest hoolitsevad. Nii kristlikus kui ka islamikultuuris ongi naisi pikkade sajandite jooksul just soo jätkajatena koheldud. Naissoo
kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa! Oh nõnda oled sa, minu isamaa: laev oled sa mastita, laev oled tüürita. Su masti murdis kauge minevik ja võõrad su tüüri on juhtind, kuis juhtus. Liiv väidab endas olevat tugevalt vastandlikke tundeid, mis mõlemad rõhuvad neid ridu kirja panema. Ülesehituselt on need nagu ütlus: ,,Naised- nendega koos ei saa elada, ilma nendeta ka ei saa." Luuletaja ei ole otseselt välja toonud, mis on pannud teda pettuma kodumaas, kuigi see on läbiv teema mitmes luules. Ma lillesideme võtaks Ma lillesideme võtaks sind köidaks sellega,
Saaga. Islandi kunsti lood. Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest. Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole see levinud, kuna noortele on rakendatud väga suur koormus. Teost vaadates tekkis tahtmine aega maha võtta ja samasugusesse kohta sattuda. Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik
oma riigi kui kodus suhtes. Sellisel kodanikul peab olema huvi riigis toimuva suhtes ja ta peaks aktiivselt osalema avalikus elus, et aidata oma riiki paremaks muuta. Tõeline eestlane on minu arvates kindlasti töökas, intelligentne, sihikindel ja oma lähikondlasi armastav. Oluline on ka kindlasti oma riigi ajaloo tundmine ja osalemine riigi traditsioonidel, eeskätt laulu-ja tantsupeol. Olen kindel, et Eestis elab palju ,,tõelisi eestlasi". Kahjuks aga leidub ka vastandlikke kodanikke, kes ei austa oma riiki ja seda hoopiski alavääristavad. Arvamusi on mitmeid ja igal inimesel on tõesti õigus oma isiklikuks arvamuseks meie demokraatlikus ühiskonnas. Mina isikliult ei ole päris ,,tõeline eestlane", ehkki mulle meeldib mu riik ja ma kindlasti eelistan seda teistele riikidele. Ma arvan, et tõeliseks eestlaseks sünnitakse, mitte ei saada. Loodan, et Eestis sünnib rohkem ,,tõelisi eestlasi", kelle üle võime kõik ja eeskätt riik uhkust tunda.
oma riigi kui kodus suhtes. Sellisel kodanikul peab olema huvi riigis toimuva suhtes ja ta peaks aktiivselt osalema avalikus elus, et aidata oma riiki paremaks muuta. Tõeline eestlane on minu arvates kindlasti töökas, intelligentne, sihikindel ja oma lähikondlasi armastav. Oluline on ka kindlasti oma riigi ajaloo tundmine ja osalemine riigi traditsioonidel, eeskätt laulu-ja tantsupeol. Olen kindel, et Eestis elab palju ,,tõelisi eestlasi". Kahjuks aga leidub ka vastandlikke kodanikke, kes ei austa oma riiki ja seda hoopiski alavääristavad. Arvamusi on mitmeid ja igal inimesel on tõesti õigus oma isiklikuks arvamuseks meie demokraatlikus ühiskonnas. Mina isikliult ei ole päris ,,tõeline eestlane", ehkki mulle meeldib mu riik ja ma kindlasti eelistan seda teistele riikidele. Ma arvan, et tõeliseks eestlaseks sünnitakse, mitte ei saada. Loodan, et Eestis sünnib rohkem ,,tõelisi eestlasi", kelle üle võime kõik ja eeskätt riik uhkust tunda.
Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad. Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest. Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud. Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt. Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne) Leian meeleolult vastandlikke ja sarnaseid luuletusi ,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased. Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa. ,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest need jutustavad kevade tärkamisest. ,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad". Esimeses luuletuses Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta hoopis süüdistab kedagi, ilmselt oma eksmeest selles et ta on kurb. Midagi on juhtunud.
mürin ja akende värisemine keset magusat uneaega ei ole harv nähtus. Ajutiselt võiks kasutusele võtta maagaasi. Ajutiselt seetõttu, et ka gaas on ammenduv maavara. Suured gaasivarud peituvad aga meie idanaabrite maapõues ning Eestile tähendaks sellise energiaallika kasutuselevõtmine majanduslikku sõltuvust Venemaast. See muudaks nende võimu Eesti üle küllaltki suureks. Seetõttu ei ole antud variant samuti soodne. Palju vastandlikke arvamusi on üle maailma tekitanud tuumaenergia kasutamine. Olemuselt on see kõige keerulisema tehnoloogiaga energialiik. Vaatamata negatiivsetele arvamustele saab ka Eestis aastate pärast olema tuumaelektrijaam. Piisavalt kõrge tasemega tehnoloogia abil on võimalik energia muuta praegusest oluliselt odavamaks. Põlevkivi asendamine tuumareaktoritega tuleks riigile kasuks, kuid samaaegselt põhjustaks ka suurt protestimeelsust
Nüüdsest alates külastab Werther Lottet peaagu igapäev ja veedab õndsaid tunde tema läheduses. Kuid kui Lotte kihlatu Albert naaseb oma reisilt, muutuvad Wertheri tunded neiu vastu ,,õndsusest" ,,tema õnnetuse allikaks", sest Alberti kohalolek teeb talle selgeks, et Lotte ei saa kunagi tema palavatele tunnetele vastata. Kuigi Albert on Wertheri suhtes hästi meelestatud, jäävad nende suhted ebaselgeks (lisaks nende rivaalitsemisele Lotte pärast). Selgub, et nad austavad vastandlikke väärtuseid. Kirjad on need, millest Werther mõistab, et tema tugevad tunded Lotte vastu võivad saada talle hukatuseks, sest tema absoluutne armastus jääb ühepoolseks. Ta otsustab enda päästmiseks temas otsekohe lahkuda. Kui üks hertsog pakub talle saadikuna tööd, loodab Werther psühholoogiliselt ja emotsionaalselt Lotte mõju alt vabaneda. Tema pingutused lüüa läbi aadliseisuses linlasena ei anna tulu terava klassidevahega ühiskonnas,.
väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle
Inimene ise on oma õnne kõige suurem vaenlane Inimesed kas teavad, mida nad elult tahavad, või ei tea, ent see on üldiselt kõigile omane soov olla õnnelik. Ei ole võimalik luua ühest õnne definitsiooni, mis on ilmselt kõigi jaoks erisugune. On olemas Andreseid, kes püüdlevad õnne poole, rabades tööd ja näevad põrguvaeva, üritades garanteerida sellega oma perele head väljavaated ja võimalused. Samuti ka hoopis vastandlikke Pearusid, kes on pigem hedonistlike kalduvustega, väärtustades hetkenaudinguid ja põnevaid sündmusi. Mõne üksiku inimese puhul tundub, et õnn on kaasa sündinud ning pole midagi muud kui läbi elutee Fortuuna kaitsva tiiva all kulgeda. Teiste elus on aga tõuse ja mõõnu, nemad peavad pidevalt pingutama, et heale järjele jõuda. Kuid kas Vargamäel oli üldse võimalik saada üdini õnnelikuks ning mis neid inimesi selle juures takistas?
Rahandusminister ei tunnetanud enda ametipostitsioonist lähtuvalt seda, et oma sõnu tuleb valida ning ei mõelnud avalikku suhtluskanalisse kirjutades sellele, et ta peaks ühiskonnas eeskujuks olema. Rahandusminister tõi kaudselt välja konflikti meie vs teised, eriti halb selle poolest, et on oma vaadetelt liberaal (justkui sisserände, seksuaalsete vähemuste õiguste pooldaja) kuid välja näitas täiesti vastandlikke vaateid. Milliseid vigu juhtumis osalejad tegid? Jürgen Ligi- emotsiooni pealt avalikus suhtluskanalis lahmimine, esialgu oma positsioonist kinni hoidmine kuid hiljem oma nii-öelda siirast vabanduses taganemine ja teiste soovidele allumine. Jevgeni Ossinovski - probleemina nägin meediast neid uudiseid lugedes seda, et nõrgestas valitsusliitu sellega, et musta pesu pesti meedia vahendusel, mitte silmast-silma asju klaarides.
Juhan Liivil on veel palju muud isamaalist lüürikat, näiteks luuletus “Isamaale” ja “Rukkivihud reheall”. Tema loomingute eesmärgiks on rahva parema tuleviku püstitamine. Tänu temale said inimesed targemaks oma isamaa kohta ja inimesed hakkasid oma isamaad armastama, kuid kindlasti mitte rohkem, kui seda tegi Liiv. Ta oli üks märkimisväärne luuletaja Eestimaal. Liiv väidab endas olevat tugevalt vastandlikke tundeid, mis mõlemad rõhuvad neid ridu kirja panema. Ülesehituselt on need nagu ütlus: „Naised- nendega koos ei saa elada, ilma nendeta ka ei saa.” Luuletaja ei ole otseselt välja toonud, mis on pannud teda pettuma kodumaas, kuigi see on läbiv teema mitmes luules. „Sinuga ja Sinuta“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Hommik“ „Must lagi on meie toal!“ „ Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ „Isamaale“ “Rukkivihud rehe all”
naabrid ja lõhenevad perekonnad. Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära, andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi, kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle
Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). fragment - Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Suur osa Tüüri loomingust on sündinud muusikamaailma tippinterpreetide ja kollektiivide tellimusel, lähtudes nende võimetest ja kollektiivide konkreetsest koosseisust. Helilooja on öelnud, et: ,,Pealkirjad panen ma tihti tagantjärele- se pole mingi programm, vaid väljendab pigem karakteerset
konventsioonile naiste mis tahes vormis diskrimineerimise lõpetamise kohta). 1998. aastast töötab Balti- ja Põhjamaade riigiametnike soolise võrdõiguslikkuse töögrupp, mis koordineerib ametnike ja uurijate koolitus ja koostööprojekte. See on suhtumise muutumise periood. Tänu toetusprogrammidele, seminaridele, koolitustele on sooline võrdõiguslikkus tõusnud inimeste huviorbiiti ja tekitanud palju vastandlikke arvamusi. Alates 2000. aastast kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kolm uut funktsiooni: soolise võrdõiguslikkuse edendamine, sellealase töö koordineerimine ning vastav seadusandlus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse võttis Riigikogu vastu 7. aprillil 2004.aastal. ÜRO Arenguprogrammi 2003. aasta inimarenguindeksi järgi on Norra majanduse ja poliitika vallas valitseva soolise võrdõiguslikkuse tasemelt Islandi järel maailmas teine riik
Ta on leppinud oma abikaasa halvustava suhtumisega naissoosse ega ootagi temalt midagi rohkemat. Ta kasvatab oma lapsi, toetab abikaasat ega oskagi elult midagi paremat tahta. Seminaris ollakse Julieni vastu julmad. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julienile pannakse süüks tema liigset tarkust. 3) Tegelaste psühholoogiline analüüs Julieni karakteris voib taheldada paiguti lausa vastandlikke jooni: auahnus, kaval arvestus ja egoism ning ülevad taotlused, sünge umbusklikkus ja aval tundepuhtus, karm enesekontroll ja kirgede ohjeldamatus kõik on ta olemuses segi paisatud ja kokku sulanud. Proua de Rénal armastas Julieni edasi, hoolimata sellest, et mees üritas teda tappa. 4) Kaasaegsus Kuna autor elas põhimõtteliselt samal ajastul, võimaldas see tal kujutada põhjalikult tolle ajastu inimesi ja eluolustikku. Kirjaniku enda Napoleoni-lembus avaldus Julienis. Stendhal
.võimas magu, · ..väike magu, · lihtne, lühike seedetrakt · pikk ja keeruline (vähendab nii mürgiste seedetrakt. kemikaalide lagunemist kui imendumist). · Nad ei maga peale · Nad magavad 10-24 tundi söömist, vaid öösel. peale täistoiduaega. Kriitika · Taimetoitlust ei peeta mõistlikuks · Taimetoitluse kohta mitmel põhjusel: eksisteerib palju vastandlikke · see piirab vajalike aminohapetega arvamusi, samas enamik keha varustamist, arstidest ja toitumisteadlastest· see ei ole kooskõlas ökoloogilise kinnitavad, et hoolika valiku arusaamaga, mille kohaselt teiste korral on taimetoidust organismide söömine on võimalik omastada kõik tasakaaluliste ökosüsteemide kehale vajaliku. alaline osa.
sajand. Kunstiajaloos on aastate 18901905 kunsti nimetatud sajandivahetuse kunstiks. Neid 15 aastat iseloomustab kunstielu ümberrühmitumine. Ametliku kunsti seisund nõrgenes, sest see ei olnud enam ühtne. Osa ametlikke kunstnikke oli omaks võtnud realismi ja isegi impressionismi saavutusi. Nõnda tekkis vastuolu uuendusmeelsete ametlike kunstnike ja nende vahel, kes püüdsid truuks jääda klassitsismi traditsioonidele. Ka sõltumatus kunstis tekkis erinevaid ja isegi vastandlikke taotlusi. Enamik 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikke lähtusid uusromantilistest ühiskondlikest ja esteetilistest ideoloogiatest, kuid leidsid neile erineva kunstilise väljenduse. Seetõttu kasutatakse sajandivahetuste kunsti kohta mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad iseloomustama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga eelkõige ainult prantsuse kunsti ajaloos
Tundmatu naisena Mona Lisaks nimetatud salapärane, tagasihoidlik ning veidi parastavalt pahatahtlik suunurkade ülespoole kõverdus paelub veel tänapäevalgi nii kunstiteadlasi kui lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga näidata allapoole suunatud suunurki, öeldes, et ta on kurb ning naervale näole osutades, et ta on rõõmus. Naeratav inimene on rõõmus. Aga kas ta on ka õnnelik? Maalitagu õnneliku inimese portree õlivärvidega mõne kunstigalerii seinale, kujutatagu õnnelikku inimest vananeva kunstnikuna elutruul pildil või joonistagu laps pea piirjoonte tähistamiseks suure
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus
kindlasti laest laskuv suur lühter, mida kasutati erinevates stseenides ja mis erinevat valgust andes lõi täiesti erinevad vaatepildid (näiteks Mefisto pidustuste ajal lõi lühtri punane valgus täpselt õige õhkkonna, samas kui sureva Margarete kohale langev valge lühter oli justkui Jumala 3 lunastuse sümbol – hea näide sellest, kuidas sama dekoratsioon saab erinevaid valguseid kasutades anda edasi vastandlikke meeleolusid). Minu jaoks ei sobinud mõned artistid tegelaste karakteritega kokku. Sügavalt häiris mind ka eelmainitud raamatu ja ooperi erinevus – kui raamatus oli Margarete kõigest 16-aastane tüdruk, kellesse Faust hullupööra armunud oli, siis ooperis oli asi teistmoodi ning see lõi tekkinud kujutluspildi täielikult sassi. Samuti ei mänginud Fausti osatäitja minu jaoks välja raamatu karakterit, kes oleks Margarete heaks teinud ükskõik mida, vaid tundus natuke ükskõikne tema
ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule
Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest. Usalduslikud kõnealused vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma. Utoopia ladinakeelne. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Montaigne Termin "essee" võeti kasutusele tema "Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Õppis Rooma ülikoolis juurat, tal olid laiad teadmised kirjandusest ja filosoofiast. Tema humanism oli võrreldes Erasmusega ilmalikum. Teda
draama jäi klassitsismi ajastule ja luule oli teisejärguline, renessanssi aja tasemel. Voltaire(1694-1778) Tõeliselt maiesteetlik inimene, sündinud kõrgseltskonna jaoks. Eluajal väga populaarne ja väga võimulähedane. Veetis elulõpu vanglas, kuna võim vahetus. Basdille kindlusesse pandi vangi. Tal olid väikesed matused. Ta maeti ümber pante kalmistule. Oma teostes räägib maailmas valitsevast kurjusest ja inimeste arutusest. Toob näiteis erinevatelt ajastutelt. Seob vastandlikke nähtusi. Raev ja naer on segamini. Kirjutab kõike mõistuse positsioonilt. Kirjeldab kõike nagu kõrvaltseisja. Jean jacques Rousseau(1712 1778) "Emile" - räägib kuidas kasvatada last. Ütleb, et lapsepõlv on eraldi iga. Räägib mina vormis, et kuidas ta kasvatab Emilit. Räägib poisi loomulikest vajadustest, et ta peab ise õppima ja ise tegema, mitte raamatud lugema, ainult "Rrobinson Gruzoet".Esimene raamat räägib tema varajasest elust ja edasi läheva vanuste järgi
ehitisi (n iteks Paabeli torn, Babüloni rippuvad aiad). Aastal 539 eKr langes UusBabüloonia P rsia vimu alla. 7. saj. eKr (612 eKr 539 eKr) UUSBAB LOONIA Usk lk 5962 Mesopotaamia religioonile oli iseloomulik: preestrid juhtival kohal palju vastandlikke müüte ja petusi seotus riigivimuga phjendas ja kinnitas valitseja positsioone kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel rahvap rased jooned jumalad entropomorfsed ehk inimn olised. T htsamad neist: taevajumal Anu, tuule,tormi, vihma ja
.." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali
aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud:
silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan. See plaan nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sõjale järgnes niinimetatult külm sõda aastatel 1945-1989. Külm sõda oli NSV Liidu vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Otsest sõjalist konflikti osapoolte vahel ei olnud ning sõda seisnes vastastikuses propagandas, luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad
armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Hani dünastia (206 e.Kr. 220 p.Kr.) ajal kujunes Hiina rahuliku õitsengu aeg. Siis kujunesid välja konfutsiaalsus ja taoism, suurte mõtlejate Kong Fuzi ja Laozi ideedele tuginevad õpetused. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimis ja mõõdukust. Taoism seevastu rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast. Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on teineteist täiendanud näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, aga sisemiselt taoismi põhimõtete järgi. Arhidektuuri ja skulptuuri peeti hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulk. Hiinas seetüttu oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid.
pattulangemine ja pärispatt. "Pincher Martin" (1956) kujutab mereväe-ohvitseri surmavõitlust ulgumerel, võimetust võtta uppumist paratamatusena, vahele episoodid egoistlikust minevikust. "Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha- vaimu, usu-mõistuse konflikt. Eriline romaan on "Püramiid" (1967), mis kujutab 30ndate provintsilinna sumbunud elu ja võimuhierarhiat koolipoisi silme läbi. Peale pikemat vaikimist ilmub romaan "Nähtav pimedus" (1979). Lugejate huvi vaibus, sest allegooria on seekord liig ähmane,
ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes, aga hiljem leidub ka mõne tegelase puhul ka Eesti kirjakeeles fraase (näiteks kohtutäitur Pettai rääkis kirjakeeles). *Kujundid: Romaani keskseks kujundiks on aurukatel, mis kannab vastandlikke tähendusi: viitab igikestvale tööle leiva pärast, kuid Traat on kujutanud masinat kui ka hingetu jõuna, mis võib purustada inimeste elusid. (Kõige selgemini kujutas autor seda teises tantsus, kui Eesneri Eedi oli trumlisse kukkunud ning kaotas oma parema käelaba ning jäi kogu oma ülejäänud eluks sandiks.) *Teoses valitsev meeleolu: Teoses valitsev meeleolu on argipäine. Tegelased ei looda tuleviku peale, vaid nad võtavad nö ühe päeva korraga
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi. Halvemal juhul pole õpilane suutnud eristada neid taandridadegagi. * Teemakohaste kenasti seotud ideede hulka on järsku lisatud sobimatuid, teemaga üldse mitte haakuvaid väiteid. Muudavad teksti arusaamatuks, ebaloogiliseks. * Teemakohaste ideede hulgas esineb vastandlikke mõtteid. Need võivad esineda erinevates lõikudes, kuid ka ühe lõigu piires, halvemal juhul isegi ühes lauses (mõned kirjutavad väga pikki ja lohisevaid lauseid). * Kõik tekstis esinevad väited on seotud teemaga, kuid neid ei mingilgi moel kinnitatud, ilmestatud. Seda võib juhtuda ka laia silmaringiga tublide kirjutajate puhul, kellel on suur hulk ideid, mille vahel ei osata valida. Süvenemise ja teema põhjalikuma käsitlemise asemel
(1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline
1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd
Ühesõnaga ta teeb kõik, et neid vabastada mõtlemise vaevast ja elamise murest. Valitseja painutab kõik üksikisikud oma võimu alla ja voolib nad tegutsema oma tahtmist mööda ja nii ei taha ükski inimene sellest massist eralduda. Ta ei hävita, ei türanniseeri, kuid ta nõrgendab inimesi ja juhmistab neid. Kuna tänapäeva inimesed ei tea päris täpselt, mis nad tahavad, siis on valitseja võtnud eesmärgiks rahuldada inimeste vastandlikke soove korraga. Nii mõtlevad inimesed välja endale ühe hooldaja, kelle kätte nad kogu oma elu annavad. Nad on küll isiku isiku võimu all, kuid nad tõdevad endale, et nemad on ta valinud. Raske on mõista, kuidas inimesed, kes on täielikult loobunud omavalitsuslikest traditsioonidest, peavad siiski oskama välja valida igati sobivaid riigijuhte. Kui juba despootlik või absolutistlik valitsus on kord võimul, siis peale selle, et see hakkab kodanikke rõhuma-pikapeale
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
vist vaikis lootuseta. Isamaaga seoses on mõlemad kirjanikud toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. ,,Sinuga olen lainetel lõhkuvail, / ... / sinuta hommik , kel pole koidukiirt, / sinuta öö, kel polegi piirt, / ... / Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, / sinuta loom olen, mida keegi pole loond. / Isamaa! / Sinuga olen õnnetu ma, / õnnetum ilma sinuta!" Luuletaja väidab endas olevat tugevalt vastandlikke tundeid, mis mõlemad rõhuvad neid ridu kirja panema. Ülesehituselt on need nagu ütlus: ,,Naised- nendega koos ei saa elada, ilma nendeta ka ei saa." Luuletaja ei ole otseselt välja toonud, mis on pannud teda pettuma kodumaas, kuigi see on läbiv teema mitmes luules. Ärkamisajale tunnuslikke üleskutseid leiab Koidula ridades mitmeid: ,,Soovivad sind võrku püüda, / valevõrku, isamaa? / Teid ma tahan appi hüüda, Eesti pojad ühena! / ... /
Sellepärast peaks igaüks ise oma unenäo sümboleid ja seosed omavahel analüüsima. Ainult nii saab jõuda unenäo sõnumini. Mitte keegi ei saa ega tohi seletada kellegi teise unenägu, ta võib vaid öelda mida üks või teine sümbol tähendab. Suur viga on panna inimest uskuma seda, mis võib tunduda sinu jaoks õige aga unenäonägija enda jaoks võib sellel olla hoopis teine tähendus. Kerge on eksida kuna paljudel sümbolitel on palju ja väga vastandlikke tähendusi. Samuti on erinevad ka usklike inimeste ja maiselt mõtlevate inimeste unenäod ja nende tähendused. Tõde saab eristada vaid unenägija ise, kui ta erapooletult süveneb unenäosümbolite ja nende omavaheliste seoste uurimisse. Toon ka siin mõned näited unenägudest ja nende tähendustest. Näed unes, et ronid kuskilt üles Sa tahad kogu hingest ületada oma "päriselus" ette tulnud takistusi, oled selleks psüühiliselt valmis
Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi, meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. (Nt. Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. Ja Mida armsam laps, seda kibedam vits. Kuid Lahke sõna aitab rohkem kui vits. Ja Hea laps kasvab vitsata.) Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Nad on julmade sotsiaalsete ja majanduslike olude peegeldus. Maailm on vanasõnades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
