,,Siuru" luules oli keskselkohal armastus. Esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid Baudelaine, Rilke, Friedrich Nietzsche. 1920.a. paiku tekkis ajaluule, mis väljendas suhet aja ja ühiskonna probleemidega. Aja nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ja sageli ka pealkirjas. 1920.aastate ajaluule ei olnud üksnes päevakajaline. Kirjutatakse globaalse katastroofi teemal. Räägitakse maailma lõpust.Maailma tabavale katastoofile vastandati maailma parandamise hüüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool e kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline ajapikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vaba värsi ja proosa luuleni. FAKTID : · Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism. · Siurul impressionism · Tarapital ajaluules ekspressionism. · Siuru peateema armastus
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Mangaan Referaat Juhendaja: Helen Oppar Varstu 2009 1. Nimetus ja avastamine Mangaan ja magneesium said oma nimetused sõnast magneesia. Kahe keemilise elemendi nimetuse tulenemine ühest ja samast sõnast seletub sellega, et pürolusiiti vastandati kaua aega valgele magneesiale ja nimetati mustaks magneesiaks. Pärast metalli saamist puhtal kujul nimetati mangaan ümber. Nimetuse aluseks oli kreekakeelne sõna manganese, mis tähendas puhastama (vihje selle kasutamisele minevikus klaasi puhastajana). Mõned uurijad arvavad, et elemendi nimetus tulenes ladinakeelsest sõnast magnes magniit, kuna pürolusiiti, millest toodetakse mangaani, peeti minevikus selle aine teisendiks, mida praegu nimetatakse magnet- rauamaagiks. (5)
le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muus.. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus.s sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on
". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline
............................ ..................................... Romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus. Selle näiteks võib tuua ........................................................................... Romantism on tervikuna tundeline kultuur, seetõttu tõsteti kirjanduses esiplaanile ..................... Rõhutati inimese .......................................... ja .......................................... Põlati ......................................... ja vastandati sellele .......................................... (kes?) Romantilised kangelased olid märtrid, kes ohverdasid end ................................ nimel. Kirjanduses taaselustusid järgmised keskaegsetele rüütliromaanidele omased tunnused: (5)............................................................................................. ............................. .................................................................................................. ...............
". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline
Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta). Neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Hõlmikpuutaimede hõimkonda kuuluvatest liikidest on tänapäevani säilinud ainult hõlmikpuu. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma.
2. Sept. Alates 15. Sajandist toimusid Euroopas ja Itaalias suured muutused kaubanduse arengus. Majanduslik edu ja iseseisvus. Veneetsia vahenduskaubandus läänest itta ja idast läände. Linnakodanluse eneseteadvus tõuseb. Firenzes pandi alus pangandusele. Itaalias iseseisvusid linnad linnriigid. Linnadel oli oma sõjavägi. Vastandati ennast antiikajale. Renessanss saab oma nime-tähendab itaalia keeles taassündi. 15. saj hakati Euroopas huvi tundma kunsti vastu. Bütsantsist põgenenud haritlased tõid endaga kaasa antiikkunsti. Humanism uus maailmavaade, uus ellusuhtumine, suurim väärtus inimese juures on isiksuse vaba areng. Tähtis ei ole päritolu vaid isiksuse omadused tarkus, julgus, ilu. Ideaaliks ei olnud enam munk jne. vaid inimene. Üksikisik ühiskonnaliige, aga saab iseseisvalt areneda
Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid. Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist
Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism. Ebatäiuslikule tegelikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming tähistab prantsuse maalikunsti lõplikku vabanemist välismaa mõjude alt, selles on esmakordselt barokiajastul selge väljenduse leidnud prantsuse kunstivaimu iseärasused: püüd ülevaatliku selguse ja ühtsuse poole, vormikäsitluse julge kindlus, liialduste vältimine, väärikus ja peen maitse. ● Poussin on kõige järjekindlam klassitsistliku suuna viljeleja
võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama)
nauding, vastupanu, hääl, mäss. Vägivalda ei pea näitama otse ja detailselt, piisab viitamisest, nt karjumine, piits. Paneb lugeja kujutlusvõime tööle. (Huvitav, sest tavaliselt ei ole orjal häält,õigusi, need saab ta siis nt karistamise situatsioonis, mitteverbaalses väljenduses..). Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele. Soospetsiifilisus naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine. (Mahtra sõda - Opmann vaatab pealt, kuidas naist pekstakse, naudib), vägivallast saadav seksuaalne nauding. Esimese öö õigus, mõisnik sai naise enne ,,ära proovida" , kui talupojast abikaasa. Prohvet Maltsvetis kutsutakse naised mõisa (nii-öelda orgiatele) ilmselt võimendus, ei pruukinud olla nii laialt levinud seksuaalne ärakasutamine.
lõuendeid. Kunstnikud võtsid eeskujuks keskaja renessanssi või barokikunsti, samas aga kasutati ka klassitsistlikku stiili. Romantism ühendas temaatika keskaeg, kauged maad, fantastika, ülevad maastikud kuuvalgel, meri ja kunstniku kordumatu isikupära rõhutamine. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust kaasajas. Valitsesid unistavad ja luulelised meelelaadid. Maaliti maastikumaale ja ka ajaloomaale(lahingustseenid). Tunti huvi rahvaluule ja kunsti vastu. Vastandati ilusat ja inetut, head ja halba. J. M. William Turner tähtsamaid inglise romantikuid(1775-1851). Temeraire viimne teekond Suurepärane meremaalija. Merepildid mõjuvad võimsate romantiliste lavastustena. Algust/lõppu raske määratleda. Vihm, aur, kiirus Maastik Francisco Goya(1746-1828). Maalis inimesi sellistena nagu nad olid. Isegi tõi välja nende pahelise poole. Saturnus Caspar David Friedrich(1774-1840). Maalis müstilist loodust, kus eelistas lõpmatusse
Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. 1. Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism, Tarapita ajaluules ekspressionism. 2. Siuru luule peateemaks oli armastus(Under, Visnapuu) 3
Rahvalaulud peegeldavad ajalugu, nad annavad meile teada inimeste mõttelaadist, kommetest ja uskumustest. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll. Rahvalaulu puhul on kindlasti tähtis see, et laul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulu tänapäevane teaduslik käsitlus on kujunenud välja pikema perioodi vältel. 18.-19.sajandil rõhutati, et rahvalaule laulab lihtrahvas, Eestis tähendas see talurahvast. Sellega vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel vaadeldi rahvalaulu ennekõike kui muusika ning luule üht ja eripärast osa. Rõhutati, et rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, et laul sünnib lauldes viis, sõnad ja esitus koos ja et muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle kasutusseos ja laulmistava. Pärast Teist maailmasõda süveneb Eesti rahvalaulukäsitustes huvi lauliku ja pärimusrühma vastu,
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
· Kunstivoolude teke (uue otsimine!) . Picasso ,,Silenos" , Giorgio de Chirico ,,Adriane" 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline, Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16. saj. draama)
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
3000 a eKr. Sumer, Babüloonia, Egiptus olid esimeste suurte ühiskondlike rühmituste seas, mis hõlmasid mitte üksnes kultuuri peavoolu vaid ka inimeste ja keelte kompleksset mitmekesisust ning eristasid religioosseid ja tsiviilinstitusioone. Eurooplastes tekkis huvi teiste maade tsivilisatsioonide vastu valgustusajal e 18 saj paiku, kui filosoofid ja teadlased hakkasid otsima inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht etappi tsivilisatsiooni arengus, n-ö subkultuuri superstruktuuri sees, teisalt on käibiv ka arusaam, mis käsitleb kultuuri kui üldisemat mõistet samas kui
meie käitumise põhjustaja asub välja pool meid, aktiivne(põhjustabise)/reaktiivne(rageerid elule) käitumine. Käitud vastavalt jõule mis mõjub väljast poolt. Kultuuritööstus- on üldmõiste adorno jaoks. Donaalsus teeb muusika meeldivaks ja seda saab ära kasutada. Tuleb luua kunsti millel ei ole kuulajaid või kasutajaid, millel ei ole kohta kultuuritööstuses. Kultuurirööstuse produktid on loodud selleks et inimestega manipuleerida. Töö ja vaba aeg- vastandati need kaks. Sa töötad selleks, et sul oleks ressurssi, et veeta vaba aega, adorno järgi tegeleb kultuuritööstus sellega. Eeldus mille järgi kultuuritööstus töötab on see et inimestele tuleb anda see mida nad tahavad. Kliendil on alati õigus. See on kahtlane, sest inimesed ei tea mida nad tahavad, meile luuakse teatavad vajadused mida me tahame, inimestele surutakse peale võlts vajadused. Kultuuritööstuse produktid on standariseeritud, toimub
Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Hakkas laienema arusaam, et Ameerika, Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte ,,metslaste tsiviliseerimine". Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus...
aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida “rahvalikku” kasutust. • Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. • Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu
4. Õiguspärase korra sisseandmiseks ja säilitamiseks ühiskonnas on vajalik ka vägivald. 5. Loomulik õiguspärane kord on niisugune, kus üksikute subjektiivsed õigused on tasakaalustatud ega osutu üksteisele ohtlikuks. Sofistliku õigusfilosoofia (5. sajandi e. Kr.) loomuõiguslik sund allutas kriitikale riigis kehtiv õigus, kui positiivne õigus. Loomupärast õigust, physis, hakati nimetada loomuõiguseks ja selle vastandati inimeste otsustusest kehtestatud positiivne õigus, nomos [Luts 1997, lk 55]. Sofistide loomuõigusfilosoofia oli revolutsiooniline, suunatud olemasoleva positiivse õiguse muutmisele. Platoni ( 427-347 e. KR.) järgi on seadus inimese türanniks ja sunnib paljut loomuvastusi (Platon, Protagoras, 337). Alkidamas väitis, et Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega kedagi teinud sünni poolest orjaks. Sofistide kosmopoliitilises
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema
kohalike türannide eest. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleon taastas Karl Suure keisririigi, lootis luua uut maailma riiki, ühendada Euroopa ühtseks pereks ühtede huvide, kommete ja seadustega. Selles riigis kuulus aga juht roll prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks ka teistele. Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vastandati orja ja vaba meest, kelle seisund on erinev. Ori on peremehe meelevalles, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda. Teise meelevallas olek muudab inimsese orjameelsemaks. Rooma ajaloolased Sallustius, Livius ja Tacitus rakendasid vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil. Vabariigis on kodanikud vooruslikud, aga ainuvalitsuse puhul pole voorusi ega suuri tegusid, vaid valitseb orjameelsus. Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi he avlisteja
eesmärk on reisida ja maailma avastada – see on väärtus Defineerimine - Newell – eesmärgid kui üldise probleemilahenduse mudeli osa - Chen ja Chaiken – omistasid motivatsioonilistele ja tunnetuslikle muutujatele erineva gunktsiooni - Uus vaade motivatsioonile – ei täpsusta eri motiive vaid tegeleb üldise motivatsiooni ja üritab leida ühisosa tunnetusega - Inimesed ainult koguvad kaarte aga ei lähe mitte kunagi reisile?? - Varem vastandati motivatsiooni ja tunnetust nt kognitiivne dissonantsi teooria Eesmärkide süsteemi käivitamine - Kogu uuringutest suur osa on keskendunud sellele kuidas aktivatsioon toimub, kuidas motiivid hakkavad tööle - Hiljutised uuringud on näidanud et inimesed käituvad, suhtlevad ja püüdlevad oma eesmärkide poole – ilma ise teadlikult ennde peale mõtlemata - Bargh jt – mitteteadlik eesmärgi aktiveerimine viib sellele kohase käitumise ilmnemiseni
ilmunud romaan „Ära jäta mind rahule“ on suurem pöördumine isikliku/omaelulise ainekäsitluse poole. Keskseks Peeteri nimeline tegelelane, tegemist armastuslooga/kolmnurgaga. Sa meeldid mulle – jäta mind rahule – ma vihkan sind... nii oleks toiminud ta varasem tegelane, nüüd proovib ta minna sealt teistmoodi edasi, küpsemine vms. Ei loobuta ühel hetkel, kui läheb raskeks või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi konseptsioon), sest polnud vahet, kus sa oled ja see pole mingi eriline paik. Raamatu kõrgpunktiks tema poja enesetapp. Sauter on nüüdskirjanduse klassik... teine klassik on *Tõnu Õnnepalu Alustas luuletajana 80ndate tp juba...üks osaline luulekeele uuendustes sel ajal. Tema ’lemmik’ osa enda loomest ongi luule. 90ndatel avaldab ta 3 romaani: „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“. 2 põhiideed: Enese mina kaotsi mineku probleem
☼ “vaikiv enamus”- suuline kultuur lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud: ☼ esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. ☼ hakati uurima seda, kuidas eliitkultuur mõjutab rahvakultuuri (ja ka rahvakultuur saab anda tagasilöögi eliidikultuurile) allikad:
sisemaailmale. See on ka romantikute teene, sest varem pole inimhingest räägitud. Sellest kui keerukas, mitmetahuline ja sügav see on. Eriti tähtis romantismi juures on see, et romantikud sagedasti tegelevad ka inimese pahelise poolega. See on inimese pärisosa ja pole alati vooruse poolt alla surutud. Täieõiguslik osa. Romantism annab õiguse kirjanduslikele pättidele, patustele (saatan, Don Juan). Kui klassitsismis oli looduse peegeldamise nõue, siis romantismis vastandati sellele kunstniku aktiivsuse nõuet ehk kunstnik ei peegelda, vaid loob ise, et maailma paremaks muuta. Kunstnik on geenius ehk eriline inimene, kes on Jumala sarnane, kes ei allu ka reeglitele (ka. tavaelus). Kuna kunstiteos on niivõrd väärtuslik, siis sarnaneb ta elusorganismiga ja kunstilist vormi ei saa ette määrata. Romantikute peamine žanr on lüürika. Nad hakkasid tegelema rohkem sõnadega -> rohkem metafoore, tähenduste mõtestamisi
millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati? Tarbimiskultuur tekkis juba 1920-tel, 30-tel. Tarbimisühiskond töötati sisse noorte kaudu, keda suunati moodi ja meelelahutust (kino, muusika - jukebox, heliplaadid) tarbima. (Noored on tulevik, seega tuleb neisse suhtuda teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid. USA - noor rahvas - noorus on nende identiteedi osa. 50ndate Briti noored olid oma vanemate nooremad versioonid, varem ei leidunud sellist asja
3. 2 kirikut mõistsid piiblit erinevalt. 1054. a. tekkis suur kirikulõhe e. skisma, see on aasta, mil lõplikult eraldusid Ida-Rooma kirik-apostlik õigeusukirik ja Lääne-Rooma kirik- katoliku kirik.)) Keskaegse mõttemaailma kõige olulisemaks kujundajaks oli kirik. Jumal on tõeline harmoonia, kes valitseb nii maad kui ka maailmavälist ümbrust, kosmost ning kes on võimeline mitte millegist midagi looma. Jumaliku harmoonia idee käsitles maailma tualistlikult st. vastandati taevane ja maine, igavene ja ajalik, hing ja keha, püha ja patune. Keskaegne maailma korraldus on rangelt astmeline. Inimese ülesandeks selles süsteemis on hinge avastamine ja päästmine ning jumalikku harmooniasse lülitumine kõigest maisest ja kehalisest vabanemise kaudu. Kõik keskaegsed ideed koondati piiblisse, millest sai ainukene tõeline tõdede kogumik. Filosoofide ülesandeks jäi ainult pühakirja kommenteerimine. Isegi teaduse
Riikide tülid. Kultuur sai mõjutusi renessansist, klassistsismist, barokist. Barokk · Kunstides ornamentaalsuse ja kujundi peenuse tulek · Rõhutatud metafoorsus, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. · Vastandite, kontrastide kunst mütoloogia saab põimuda jämeda meelelisusega jne. Mitmemõttelisus ja mängulisus. · Hispaania barokis Gracian; ja tema vaimukalt üldistavad kujundid (kontseptid). Paradokside, antiteeside lembus. · Pidevalt vastandati näilikku ja tegelikku; juhtteema maise elu tühisus ajastu ja moraali kriis tingis selle, kombed olid mandunud. · Maailm kui absurdne näitelava ja haihtuv illusioon. · Skeptilisus ja pessimism 19 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Inimene pole enam seesmiselt terviklik; on lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Klassistsim
püüti saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Niisugune taktika tõi kaasa parteiprogrammide hägustumise ja populistlikumaks muutumise. Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla reaalne. Populistide tüüpiliseks jooneks sai ka bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. Propageeriti valitsemiskulude kärpimist ja „lihtsat riiki”. Väidetavalt korrumpeerunud ametnikele vastandati õilis erakonnaliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja
Romantismis hakatakse pahet vaatama kui inimese pärisosa, mis pole alla surutud. Terve rida tuntuid paharette kultuuriloos mõistetakse õigeks. Nt saatan (Goethe ,,Faustis"). Saatanat näidetakse mitte antipaatsena, ta on atraktiivne. Nt ,,Don Juan". Romantismis ta pole enam paha poiss nagu varem. Tema ju polnud süüdi,et ideaalset naist temale polnud olemas. Nendest väärtustest johtub ka romantismi esteetika. Enam pole oluline ühiskondlik positsioon, sellele vastandati kunstniku aktiivsuse nõue. Kunstnik ei peegelda, vaid loob ise. Loob selleks, et tegelikku maailma muuta. Kunst ja looming on iseenesest väärtuslik ja suurim väärtus üldse. Kuna kunstiteos on niivõrd väärtuslik, siis ta sarnaneb elusorganismiga. Romantikud kirglikult kaitsesid kunstniku loomingulist vabadust, fantaasiat ja kujutlusvõimet. Romantikud uuendasid kunstilist vormi. Suured saavutused: 1. Ajalooline romaan esindaja romantismis on Walter Scott. Ei
tänu kasvule suure väljarändepotentsiaali, sisseränne Euroopasse algas juba 1960ndatel ning nõnda oli Lääne-Euroopa muutunud väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. 37.Globaalsete identiteetide edenemine 1945-1973. 9 Nii kapitalism, kommunism kui ka III maailm olid ideeliselt pühendunud rassilise ja soolise võrdsuse arendamisele, eri leerides vastandati kollektiivse tegutsemise ja vabaduse ning võrdsete võimaluse olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu tuli peale tarbimisstiili olulisus ja isiklikud materiaalsed valikud, mis ei sõltunud enam klassikultuurist. Vähenes rassism, võeti vastu diskrimineerimisvastaseid seaduseid, samuti rakendati rassismivastase ideoloogia ette holokausti hukkamõistmist. Seoses individualiseerimisega muutus ka
a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva muusikamaitsega. Ta rajas 1704. aastal Leipzigi ülikooli juurde muusikaühingu Collegium Musicum. JOHANN SEBASTIAN BACH(1685-1750) Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks muusikaajaloos. Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa
poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste ja kultuuri murrangulist levikut soodustas Gutenbergi leiutatud trükikunst ~1440, mis lihtsustas raamatute paljundamist. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, k.a keskklass
Märke muutustest sai jälgida läbi aasta noortenäituste alates 1959, kuni abstraktsionismi vastase kampaania haripunktini 1964. Suurim abstraktse kunsti väljaastumine toimus siiski aasta 1966. A noortenäitusel, kus kohtusid kaks põlvkonda- Marani-aegsed ja ANK-i kunstnikud. ANK´64 oli rühmitus noori kunstnike, kes alustasid õpinguid ERKI-s aastail 1961-62 ja kasvasid silmapaistvateks kunstnikeks. Vaimse juhi Tõnis Vindi suunamisel oldi küll ideoloogiliselt avatud, kuid vastandati end sotsrealismile, mitmekihilises esteetilises mõtlemises esines tugevaid mõjutusi nii Joan Mirolt, opkunstist, kui jaapani kunstist. Tegeleti sürrealismi, alateadvuse tähendlikuse, korra ja kaose vahekorra jms. uurimisega. Kuigi maal kandis uuenduste liidri rolli, toimusid need sarnaselt ka teistes valdkondades. Skulptuuris võeti samuti kasutusele uusi materjale ja tehnikaid nagu alumiinium, teras ja keevitus.
lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele
konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv valitsemine peab tagama riigi jätkusuutliku arengu,» lisas ta.
XX sajandi lõpuveerandi kirjandust (ja kogu kultuuri) on nimetatud postmodernistlikuks, esimest korda kasutati seda mõistet 1960. aastatel kirjanduse eksperimenteeriva suuna tähistajana. Kõrgkirjandust on ühendatud massikirjanduse elementidega, sisse toodud banaalset ja triviaalset, lõhet "kõrge" ja "madala" kunsti vahel on vähendatud. Varasem modernism oli kodanlikku massikultuuri põlastanud. Modernismi filosoofilisusele vastandati kergus, mängulisus, fragmentaarsus, suurte teeside puudumine. On kadunud austus akadeemilise kultuuri vastu, ei hoolita pühadustest ega ideaalidest Itaalia filosoofi ja semiootiku Umberto Eco (1932) "Roosi nimi" (1980) ühendatud ajaloolis-filosoofiline teema kriminaalromaani süzeega. Tsehhi kirjanik Milan Kundera (1929) on ühendanud poliitilise ja erootilise temaatika. Postmodernismis on kasutatud kollaazitehnikat ja keelemängu, kirjutatud paroodiaid, kuid samuti on paljud kirjanikud
Ei tahtnud näitlemist, poseermist, kõk loomulik. tema kolmas ja ühtlasi tuntuim "liidetud"foto on "Fading Away", mis oli nii populaarne kui moodsalt haiglaslik 2. Fotograafia ja kujutav kunst 1839. a. leiutati uus tegelikkuse kujutamise moodus: dagerrotüüpia - mõni aeg edasi selle täiustamine lõi fotograafia. Sellest ajast püüdis väsimatu inimkond uuesti teoreetiliselt lahti mõtestada vana ja uue, "käsitsi" ja "mehhaaniliselt" kujutamise moodused. 19 sajandil vastandati maalikunsti dagerrotüüpiale, fotograafiale, ja meie ajal taoline vastandamine leiab aset peaaegu igas kunsti-alases uurimustöös või loengus,kus püütakse seletada kunsti olemust. Materialistliku esteetika jaoks pole fotograafia kunstile vastandlik- s.t. ta ei välista teatud seoseid nende vahel- seda, et nii on reaalse maailma kujutamisel eri vahenditel erinevad vormid ja viisid. Idealistlikele esteetikatele tänapäevastes äärmuslikes
Nt kui tulevad uut tüüpi kalmed, matmisviisid. · Rändu ei toimu, naabritelt laenatakse, tehakse järgi. · Kultuuri riikide teooria kõik kultuurilised nähtused allusid ühele või teisele kultuuririigile. Sotsiaalseid muutusi igas riigis ei arene, aga kõrged kultuuririigid mõjutavad madalamaid ja nii toimub areng. 1960. aastatel tuli kõigepealt suure lainena nn uus arheoloogia, vastandati senistele teadmistele, ,,meie teeme uut moodi ja paremini". See oli USAs, Inglismaal, Skandinaavias. Üritasid põhjalikult tegeleda uurimisega, kasutasid mitmeid erinevaid meetodeid, matemaatikat, füüsikat jms. Üritasid tugevasti ümber hinnata seniste arheoloogide tööd. Hiljem tuli veel eraldi suundi, nt protsessuaalne arheoloogia (uurivad oma arust esiajaloolise ük protsesse). Arheoloogilise uurimistöö metoodika Välitööd:
1870.–1880. aastatel algatatud rahvaluulekogumise aktsioonide käigus kirjutati üles rohkesti loodusega seotud suulist pärimust. Temaga sama- aegselt üle-eestilist rahvaluulekogumist korraldanud Matthias Johann Eisen, hiljem ka Eesti Rahvaluule Arhiivi esimene juhataja Oskar Loorits tegelesid aktiivselt pärimuse mõtestamisega, kinnistades arusaama eest- laste erilisest suhtumisest loodusesse. Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah- vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele kui slaavisugu rahvastele. Oma aja kontekstis oli sellel tugev identiteedi- 1 Oluline mõju läti ja eesti rahvakultuuri uurimisele oli saksa kõrgharitlase Johann Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde.
allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt". Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. Ajalooteaduse pürgimine "totaalse ajaloo" poole, soov analüüsida kogu ühiskonda, mitte ainult selle ülemist kihti, mis oli traditsioonilise (kultuuri)ajaloo uurimisobjekt. Arengud: Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Hiljem vastandused pehmenesid. Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide
suured religioossed pidustused esivanemate austamiseks jumalate ja kaitsepühakute auks perioodiliste kriitiliste sündmuste (külv, viljalõikus) tähistamise rituaalid. Tavaliselt on rituaalid seotud antud kultuuri müütidega. 11.5 Religioon, müüdid, maailmavaade Müüdid on selgelt religiooniga seotud kunstiliik2 , üheks folkloori alaliigiks. Folk- looriga hakati tähistama 19. saj Euroopas talurahva suuliselt edasi antud lugusid ja uskumusi; vastandati kirja oskava kultuuri traditsioonile. Sisuliselt edastavad lugusid, uskumusi, kombeid. Tänapäeval lähtub folkloor roh- kem kirjanduslikust vaatenurgast. Jutustus, draama, poeesia, vanasõnad, mõistatused. Muinasjutt. Legend (pikemaid luulevormis legende nimetatakse eeposteks) on poola- jalooline jutustus. Müüt on lugu, mida on peetud või peetakse tõeseks, kuid mis arva- tavasti seda tegelikult ei ole. Mütoloogia — müütide kogum, mis leidub teatud grupis või religioonis.
9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on
vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3
vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3
vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
