Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik (nagu väitis ka Cicero), inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Valitsejaid tuleb kasvatada nii, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli vastandas end skolastlikule mõtteviisile, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor ja arendas sellest õiglase sõjateooria Alberico Gentili (itaalia protestant, põgenes, siirdus Inglismaale) Alberico Gentili teooria · Alberico Gentili (15521608) "De iure belli" (,,Sõja õigusest") erinev teos skolastikutest, kel oli aluseks Thomase süsteem (pro ja contra argumentide esitamine
annalistidega. Kes olid aristokraatlik kreeklane, langes roomlastele pantvangi, kui roomlased saavutasdi 160 aastal Püünia lahingus Makedoonialaste üle, roomas elas aristokraatlike ringkondadega head elu , ei olnud vangis, suhtles tolleaegse silmapaistva rooma riigimehega Scipio Aemilianus, sügavalt haritud mees, kreeka hellenismi austaja. Polybios oli ka tema ringkonnas, nägi seestpoolt rooma riigi toimimist, sai suur austaja roomale, pidas rooma riigikorda ideaalseks, tasakaalustatud, vastandas seda oma kaasaegsetele kreeka riigitele, kus olid lakkamatud vastuolud demokraatide ja aristokraatia vahel, rõhutas rooma riigi religiooni ja moraali alust. Leidis et Rooma hegemoonia kujunemine on ajalooline hea parantamatust. Seda üritas ka näidata oma selles ajaloos , mille ta kirjutas ,,Historia“ , või ,, Maailma sõda“, Püünia sõdadest 224- oma kaasajanai välja, kuidas Roomast sai maailma valitseja. Kaasaegsetele kreeklastele ja roomlastele pühendatud. See
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Keskne on inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" (LR ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika; Valtoni loomingust otsiti eksistentsialismi mõjusid. Võõrandumisele vastandas Valton inimeksistentsi kui subjektiivse olemise, resp. teisitiolemise. Novellikogus "Sõnumitooja" (1972) vaatleb ta teisitiolemise võimalusi võõrandumise haardes, Valtoni novell metaforiseerus ja võttis parabooli kuju. 1970. aastate algul tärganud ajaloohuvi kallutas kirjanikku käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti
Champollion loetles Rosette'i kivil 486 kreeka sõna, ent 1419 hieroglüüfi. Vaaraode nimed ja ka teised pärisnimed pidid oletatavasti kõlama kolmes keeles ühtmoodi. Champollion alustas lugemist kuningate nimedest, mida oli kõige kergem määrata, sest need piirati ovaalse raamiga, kartushshiga. Champollion järeldas õieti, et selline nimi nagu Ptolemaios peab olema kirjutatud tähtmärkidega, sest see oli Egiptusele võõrnimi. Champollion vastandas Ptolemaiose nime esimese tähe P esimesele hieroglüüfile, T teisele hieroglüüfile, O kolmandale hieroglüüfile, L lõvi kujutusele, M viiendale hieroglüüfile. E jaoks ei leidnud ta ekvivalenti, sest viiele kreeka tähele vastas ainult neli hieroglüüfi. Näis, et egiptlased kirjutasid mitte "Ptolemaios", vaid "Ptolmais", st. mõned täishäälikud olid egiptuse kirjas märkimata, nagu semiidi keelte kirjas. Inglise loodusuurija Thomas Young
Vennastekogude liikumine ehk hernhuutlus. Liikumine on sisuliselt usuline, aga eraldi uut kirikut sellega ei teki. Jäävad luteri koguusega seotuks. Varasemas kirjanduses öeldakse ,,vennastekoguduste liikumine", kui on leitud, et see ei ole päris õige. Vennastekogude ajalugu meil ei piirdu ainult 18. sajandiga, vaid ulatub ka 20. sajandi algusesse välja. Alguse saab 15. sajandil. Tegemist on hussiitide sõdade ja liikumise ajal Tsehhimaal alguse saanud suunaga, mis vastandas end ametlikule katoliku kirikule. Tegemist oli Tsehhimaal valitsenud rahvusgrupi ehk sakslastega. Paljuski ka linnaelanikkond. Kõige otsesemaks ajendiks võiks olla 1722. aastal (Tsehhi on katoliiklik maa), kui osa Tsehhis elanud protsetantidest on sunnitud lahkuma Saksamaale. Lahkujate grupi eesotsas on Christjan David. Tegemist on lihtsa mehega, ta on ametilt puusepp, aga karismaatiline usutegelane. Kui Saksamaale asutakse, loob ta ümberasujate asula.
Temast sai Prantsuse ühiskonna südametunnistuse sümbol. Hugole tõid tuntust 1826. aastal ilmunud lüüriline ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused" (1829). 1827 ilmus draama ,,Cromwell", mille eessõnas räägib Hugo oma draamakontseptsioonist. 1829. aastal ilmunud ,,Marion de Lorme`is tegi kirjanik kangelannaks ja headuse kehastuseks Pariisi kurtisaani. Näidendis ,,Hernani" (1830; e. k. 1924) vastandas Hugo kõrgemale seltskonnale ülla ,,röövli" - see oli Hispaania kuningakojas põlu alla sattunud ja seejärel röövliks hakanud aadlik Hernani. Hugo ajaloolisi näidendeid võiks nimetada ka pseudoajalooliseks - Hugo ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolise fakti korrektsusele, vaid käsitles ajalugu pigem nimme suurte vabadustega, tehes sellest värvika tausta konfliktidele, mis tegelikult erutasid just tema enda kaasaega.
Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last igati seadusliku ning abielus sündinuna, siis linnades tõi Frühvateri seisund kaasa gildist väljaheitmise. Ka abiellumislubaduste murdjaid tabas linnas märksa karmim häbistamine, enamasti vallaliste meeste endi poolt, kui seda maaühiskonnas. Võib väita, et just kodanlusest kujunes varauusaja kõige puritaanlikum ühiskonnakiht, kes vastandas end kõrgemate moraalinormide järgimisega aadli ,,kombelõtvusele" ja lihtrahva ,,instinktidele". Ka prostitutsioon omandas alles varauusajal negatiivse värvingu. Kui 16. saj. patriitside päevaraamatuist võib lugeda ülestähendusi bordellide külastamisest, siis 18. saj. püüti seda avalikkuse eest juba varjata. Et 16. saj. hakati bordelle esmajoones protestantlikes maades sulgema, oli selle põhjuseks eelkõige süüfilise levik. 18
elluviimiseks ja ka parimate-võimalike otsuste tegemiseks. Samas uskusid kreeklased ka seda, et 4 vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. 4) Demokraatia kõrval oli ka enne Platoni olemas mõttesuund, mis võrdles ja vastandas demokraatiat ja aristokraatiat ning ülistas ühe parima inimese või mitmete parimate valitsust (aristokraatiat). Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus."
efektiivsem moodus seda teha tundub olevat anda noorukitele rääkida moraalsetest dilemmadest, tõlgitseda neid ning mängida nad läbi ning 59 tutvustada neid inimestega, kes asuvad moraalselt kõrgemal tasandil kui nad hetkel ise on. Humanistlik perspektiiv 1962.aastal rajas rühm psühholooge ühenduse Inimlik Psühholoogia. See liikumine vastandas end sel ajal populaarse biheiviorismi ja psühhoanalüüsi teooriatega. Humanistlik perspektiiv nägi inimest kui organismi muutuva oma arengut mõjutava olendina läbi oma elu. Humanismi teoreetikud tunnistasid inimeses positiivse ideaali võimalikkust, tervet arengukulgu, selget inimlikku eripära muutustes, loomisvõimet ja enesereguleerimist.
aiandusalase raamatu, kus toetub paljuski de Serresele. Mollet soovitas kasutada erinevatel aegadel õitsevaid liike, et ilu jätkuks kauemaks. 16. saj lõpus parterite kujundus muutub. 1582. a pöördub Itaaliast tagasi arhitekt Du Pérac (1525-1610), kus ta oli hoolikalt uurinud nii antiikset kui kaasaegset Itaalia kunsti. Du Péracilt pärineb idee üksikute parterite liitmiseks üheks tervikuks, mida nim. compartiment de broderie. Ta vastandas senikasutatud väikestele killustatud vormidele hoogsaid suurejoonelisi taimornamente. Samu põhimõtteid esindas Jacques Boyceau (suri u 1630) 1638. a ilmunud raamatus "Traite de Jardinage". Boyceau koondab parteri sümmeetriliselt kesktelje ümber. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 67 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
