Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip). Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid
kunstipraktika konventsioonidega. Kas seda kunstiteose suhtes võetavat erilist hoiakut tuleks nimetada esteetiliseks hoiakuks, pole kindel. Kui mõiste "esteetiline hoiak" implitseerib ainult "huvitust", siis ei pea ma seda väljendit kunstiteose retsipiendi hoiaku iseloomustamisel kuigi õnnestunuks. Nõudes, et kunstiteost vaadeldaks huvitult, toetuvad esteetilised teooriad eelkõige Kantile, kes Otsustusvõime kriitikas (1790) vastandas huvituse praktilisele huvile, mille puhul asja tahetakse kasutada vahendina mingi eesmärgi (lõbu, kasu) saavutamiseks. Kunstiteose puhul tähendab huvitus seda, et hinnatakse asja esteetilisi omadusi ega huvituta sellest mingitel praktilistel kaalutlustel. Ent kui esteetilised omadused pole kunstiteostele obligatoorsed, siis ei saa kunstipraktikas olla ka nõuet, et kunstiteoste vastuvõtul tuleb keskenduda esteetilistele omadustele. Kaldun arvama, et see, mida kunstiteose retsipiendilt
Ühiskond oli lõhestatud, toimus suurte aadlisuguvõsade võimuvõitlus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight); - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid); - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklassi enesesalgamine) ja germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga aadliau - 4 au suurlinnades enesepiiramine ebavajalik; uuelaadiline au suurlinnas ("võõraste ühiskonnas") - käitumise asemel rõivad ja omand, mood staatuse näitamiseks. Uhkus
Ka lausus Herakleitos, et ,,loodus/loomus armastab varjuda" ja ,,et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam". 6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame. Sokrates (469-399) vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekul esinemiseks. Seega juba ametist sõltuvalt ei otsinud nad viimset tõde, vaid õpetasid, kuidas argumenteerida. Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-, turu- ja teatri-iidolid) segavad maailma tunnetamist: · Sooiidolid -- tulenevad kogu inimkonna eksimustest.
8) Müstiliste ja tippelamuste teke, 9) Sotsiaalne soojus-ühtsustunde kogemine kaasinimestega, 10) Sügavad, samas valitud inimsuhted, 11) Demokraatlik meelelaad, 12) Oskus teha vahet eesmärkide ja vahendite, hea ja halva vahel, 13) Filosoofiline, heatahtlik huumor, 14) Loovus, 15) Vastuseis enda ,,ülekultuuristamisele,, sotsiaalse keskkonna poolt. Defitsitaarne ja olemisele pühendunud psühholoogia Humanistliku psühholoogia põhiideede lahtimõtestamiseks vastandas Maslow inimeste põhivajaduste defitsiidiga seotud problemaatikaga tegelevale traditsioonilisele defitsitaarsele psühholoogiale ,,olemispsühholoogia"- inimese kõrgematele vajadustele ja tema eneseaktualiseerimisele pühenduva õpetuse. Arengut kindlustav käitumine Maslow vaadete kulminatsiooniks võiks pidada nende konkreetsete käitumisviiside kirjeldamist, mis viivad eneseaktualiseerimisele. 1) Keskendumine, 2) Teadlik valik areneda ja kasvada, 3) Enesetunnetus, 4) Ausus, 5)
19. saj. duellide kõrgaeg Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, Au funktsioonid ühiskonnas ennastunustavad teod Bernard Mandeville’i au ja uhkuse ajalugu, au roll moodsas Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale ühiskonnas>kuidas pöörata isiku patud ühisk.heax? vastandas vooruse(antiik´- Feodaalse e rüütliau kujunemine- algas sünnijärgne au jagamine allahoidmine) ja feod.au(elumõnud) Feodaalau algne sisu vallutustest (barbarid Rooma aladel) Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: need, kelle esivanemate hulgas Bernard Mandeville (1670-1733) polnud orje
teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas. inimesed väljendavad mitteteadvuses toimuvat, kuid teevad seda läbi tsensuuri. pole olemas tahteakti, mille kaudu me saaks mitteteadvusest teadlikult midagi teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud seadis descartes'i väited sellega otseslt kahtluse alla ´ descartes : kõiges, mida ütlevad meie teadmised maailma kohta, on põhjust kahelda, meie teadmine maailma kohta ei ole kindel, kahtle kõigis. mina olen, selles saab inimene kindel olla. kaheldes kõigis muus ei saa me kahelda iseenda olemasolus, me saame kindlad olla kahtlevas subjektis. cogito ergo sum.
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
sümbolitest. Champollion loetles Rosette'i kivil 486 kreeka sõna, ent 1419 hieroglüüfi. Vaaraode nimed ja ka teised pärisnimed pidid oletatavasti kõlama kolmes keeles ühtmoodi. Champollion alustas lugemist kuningate nimedest, mida oli kõige kergem määrata, sest need piirati ovaalse raamiga, kartushshiga. Champollion järeldas õieti, et selline nimi nagu Ptolemaios peab olema kirjutatud tähtmärkidega, sest see oli Egiptusele võõrnimi. Champollion vastandas Ptolemaiose nime esimese tähe P esimesele hieroglüüfile, T teisele hieroglüüfile, O kolmandale hieroglüüfile, L lõvi kujutusele, M viiendale hieroglüüfile. E jaoks ei leidnud ta ekvivalenti, sest viiele kreeka tähele vastas ainult neli hieroglüüfi. Näis, et egiptlased kirjutasid mitte "Ptolemaios", vaid "Ptolmais", st. mõned täishäälikud olid egiptuse kirjas märkimata, nagu semiidi keelte kirjas. Inglise loodusuurija
välispoliitikast kahel rindel, ei hoidnud enam ära Vene-Prantsuse liitu (selle asemele tuli Schlieffeni plaan, millega pidi kiiresti purustatama Prantsusmaa ja seejärel kõigi relvadega ründama Venemaad). 1914-1918 toimunud I maailmasõjas see plaan aga nurjus ja Saksamaa sai lõpuks lüüa. Wilhelm II loobus 9.11.1918 troonist ja põgenes Hollandisse. Saksamaa oli tugev rahvuslikult meelestatud tööstusriik, millel välispoliitiliselt väga suured ambitsioonid. Seetõttu vastandas Saksamaa end senisele maailmakorrale ja sattus konflikti Prantsusmaaga. Prantslaste liit Venemaa ja Suurbritanniaga muutis aga jõudude vahekorra sakslaste kahjuks, mille tulemusena sõda kaotati ja keisririik hävis. WEIMARER REPUBLIK Peale keisri kukutamist sai valitsuse etteotsa sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert, välja kuulutati vabariik. Marxi õpetuse pooldajad (Rosa Luxemburg, Karl Liebknecht jt) tahtsid aga samal
tugeva kõlajõuga orkestreid. "Sving" on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel. Iga "swingipala" svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis "svingib" ei ole veel "swing". Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. kõik). Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny
nii mõjuvõimu tõttu sõjaväes kui populaarsuse tõttu rahva hulgas. Suuresti Lenini ja Trotski konkurentsi tõttu tõusis võimuladvikus Stalin, kes Trotskiga läbi ei saanud ja keda Lenin seetõttu usaldada võis. Ametlikult oli bolsevike partei revolutsiooni juhtiv jõud ja sellena omas siis ka juhtivat rolli kogu riigi elus. Reaalselt oli võim väikese grupi juhtbolsevike käes, neist omakorda olulisim oli valitsust juhtiv Lenin. Sõjavägi: Kuivõrd bolsevike valitsus vastandas end sisuliselt kõigile teistele poliitilistele jõududele ega omanud seejuures ka absoluutset toetust rahva seas, siis tuli neil võimulpüsimiseks tagada endi kaitse. Sisejulgeoleku tagamiseks loodi Tsekaa, ent sõjaks (esialgu sakslaste, seejärel endise tsaariarmee ohvitseride ja nende välisliitlaste vastu, samuti Venemaast lahkulöönud piirkondade tagasivallutamiseks) loodi jaanuaris 1918 oma sõjavägi, mida töölisklassile sobivalt hakati kutsuma Punaarmeeks.
et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. (Spengler) Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel. Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele ning kus tööjaotus on läinud keerukamaks ja rohkem üksteisest sõltuvaks. Tönnies kogukond vs ühiskond. Kui algselt olid inimesed rohkem üksteisega seotud, siis nüüd on ühiskond killustatum, rollikesksem, ajutisem, mitmekesisem. Neoevolutsiooniline teooria: kumulatiivne muutus rajaneb neljal eeldusel: 1
nendega. Väljaandes on need erinevad ˘sriftis. Hegeli tööl on 4 osa: 1. on teoreetiline ning kolm ülejäänut jutustavad maailma ajalugu Hegeli moodi. Kolme viimast osa ei ole ei redigeeritud ega kontrollitud. 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” Hegel nimetas Maailma ajaloofilosoofiaks. Meie ajalugu on ise üks etapp vaimuelu arengus. Algselt oli vaim puhas mõiste, see tekitas suure hulga teisi mõisteid ja siis muutus algne mõiste looduseks. Vaim võõrandas ennast looduseks, vastandas. Kui loodus oli arenenud, muutus ta tagasi vaimuks inimese näol ja tuli uus etapp, mis on ajalugu. Hegel eeldab, et igal rahval on oma vaim. Maailma-ajaloos väljub vaim ühe rahva piiridest ja teostab ennast riigina ehk vabadusena. Tollal oli moes rääkida rahvustest. Hegel kasutas laialt moes olevaid mõisteid. 9 Hegeli jaoks on riik vabadus, vaimu on näha riigina. Vaim saab aru, mida ta teeb ja on seega vaba. Ajalugu on siis see, kui vaim saab teada, et on vaba. Tada saamine on
( Hayes 2002:102) Kuigi reklaamijad uurivad väga harva inimeste hoiakute otsest muutumist, kalduvad nad hoiaku muutusi järeldama läbimüügist. Butterfield (1989) teatas, kuidas üks 1983 ja 1985 aasta vahel läbiviidud Briti reklaamikampaania Kalifornia karahviniveinidele põhjustas läbimüügi märkimisväärse suurenemise. Loodud reklaamid põhinesid usaldusväärsel, hästi tuntud ja väga inglaslikul tüübil, kes veini esitles, ning neis sisaldus huumorielement, mis vastandas ameerika slängile(,,Punene, kes teab, kust ta tuleb") briti pehmenduse (,,See on tõesti imehea"). Need reklaamid ei toetunud mitte ainult usaldusväärsele allikale, vaid ka reklaami auditooriumi sotsiaalsetele identiteedile, julgustades vaatajaid end omadena tundma. (Hayes 2002:103) On ju väidetud, et palju oleneb, kuidas reklaami müüa. Kui seda tehakse oskuslikult, siis see ju ka müüb. Väga tähtis on reklaami müümise juures ju ka teate omadused.
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult;
deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult;
deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult;
riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Kodanike vabaduse kaitse. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau ,,Arutlus teadusest ja kunstidest" ,,Ühiskondlik leping" vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda. Rahva suveräniteed võim lähtub rahvast ideaalne kord vabariik. Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme
Need motiivid ei põhine väljamõeldisel. Peterburi kliima on alati niiske ka suvel. Seal sajab tihti vihma. Seal sajab märga lund ( ) see on väga paljudes teostes korduv motiiv. Samuti korduvad ka teatud ehitised (Talvepalee jms). Nii kujuneb pilt sellisest kultuuriruumist, kus tegelased kannatavad. Lisaks toimub ka personifikatsioon linna kujutatakse kui elusolendit. Peterburg on kirjeldustes meessoost. Esimesi autorid, kes on seda teinud, on Gogol (1837). Ta vastandas Peterburi ja Moskvat. Moskva on selline linn, kus on säilinud vanad kultuuritraditsioonid (lüüakse risti ette). Peterburis olid enamik elanikke mehed. Peterburi on rahvuselt sakslane seal elas kogukonnana kõige rohkem sakslasi. Moskva on vene aadlik. See tekst on teosest ,,Peterburi füsioloogia". Gogolit tsiteerib kriitik Belinski. Turgenevi looming ei ole praktiliselt üldse seotud Peterburiga, kuna ta ei ole pärit Peterburist. Ta sündis Kesk-Vm-l Orjolis
Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: · kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) · kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Bernard Mandeville väitis, et enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi", s.o inimesi, kes ei arvesta teistega. Ta vastandas antiikaegse vooruse germaani aule: antiikaegne au tähendas ülemklasside enesesalgamist, germaani au aga oli teistsugune, hõlmates elumõnude nautimist ning iseenda ülistamist. Kindlatest asjades peab aga järgima aunõudeid. Enesepiiramine saab tasutud aust tuleneva naudinguga. Mandeville'i jaoks oli kahte liiki au: aadliau ja suurlinnaau. "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas..
fantastilist ega väljamõeldut. o Näidendis pidi olema 5 vaatust. Luules puhtad riimid, ranged vormid. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad? Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule ning seadis oma eesmärgiks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ehk teisisõnu korrastada ja tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm. Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles. Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud Pidev enda ületamise püüe
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis).
sotsiaalset satiiri hinnati märksa kõrgemaks kui huumorit, sest marksistliku teooria jaoks olid paljud vaimse kultuuri nähtused eelkõige klassivõitluse relvad. See määrang polegi folkloorse nalja kohta iseendast üldsegi mitte vale, sest see nali on tõesti sihtinud ja sihib meeleldi oma pila kõigi härrade, ülemuste, juhtide, poliitikute jts. vastu ning L. Lombardi-Satriani on nimetanud folkloori tervikuna "vastuvaidlemis- kultuuriks" (the culture of contestation), mis vastandas end kõrgkihtide ametlikule kultuurile. Muidugi transponeeris nõukogude teooria selle kõik puhtalt minevikku ja/või teistele formatsioonidele ja keeldus kategooriliselt tunnistamast seda, et nõukogude reiim ise oli poliitiliste anekdootide ammendamatu allikas ja inspiraator. Folkloorses naljas eristub välja kaks ajaloolist kihti, mis esindavad ühtlasi kaht struktuuritüüpi: 1) vanem, keskeltläbi ka pikem jutustav puändita nali, mida eesti keeles tavatsetakse kutsuda naljandiks (vrd
Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Luulekogus „Valgus ja varjud“ ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Euroopa liikumine II MS poole soetab morne toone ja kutseid olla inimlikkuse kaitseks valvel. Kogu „Umbsed päevad“ klassikalistes luulevormides, eriti ulatuslikus sonetitsüklis „Arm“, vastandas ta sõjakale fašismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu kirkast inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaa-armastusest. Oma viimastes luuletustes tervitas Sütiste kõiki rahvaid, kelle ühispingutused vabastasid Euroopa fašismist. Tema loominguline tööpäev oli üldiselt lühike, aga intensiivne. Ta luule on isikupäraselt eluküllane ja rahvalik. Ta annab luuletusi välja ka Johannes Schützi nime all. Luulekogud: „Rahutus“, „Peipsist mereni“, „Maha rahu
25 vanaisa" meie kirjanduslikud huvid, maitse, kunsti vastuvõtmise võimalused jäävad alati maha kirjanduse arengust. See on väga sügav tähelepanek, kuna lugejaskond ei jõua novaatoritele järele. Nendele meeldib see, millest Geenius on ammu juba loobunud. ,,Kaukaasia vangist" olid kõik joovastuses. Seda tehti järgi. Lugeja ootas uusi ,,Kaukaasia vange". Kõikide poeemide juures olid ka Puskini märkused, kus ta vastandas väljamõeldist ja tegelikkust. Ta ütleb otse välja, et ,,Bahtsisarai purskkaev" on väljamõeldis. Keegi aga ei pööranud sellele tähelepanu. Nad imetlesid kirge ja armastust, millest Puskin kirjutas. Puskini ja tema lugejate vahele hakkas tekkima suurenev lõhe. ,,Belkini jutustusi" peeti labaseks jutuks. See polnud väärt seda, et sellest kirjutada. See oli lugejate arvates nali. Puskini teosed ei jõudnud tihti lugejani
tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui
ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse
Majanduslike koolkondade ja Majandusliku teooria sisu ja uurimise eesmärk suundade esindajad 1) KSENOFONTES, muinaskreeka Teaduse nimetuse autor ( kreeka k. «oikos» maja, majapidamine; «nomos» - filosoof, 430 350 a.e.k.s., reegel, seadus). Majanduse uurimisobjektiks majapidamine, selle suurendamise viisid «Oikonomose» autor ja kasutamine 3) ARISTOTELES, muinaskreeka Vastandas ökonoomika kremantistikale. Ökonoomika majandustegevus, mis filosoof, 384 322 e.k.s. seotud hüvede tootmisega. Kremantistika aineseks oli kuulutatud oskust tekitada vara, raha 3) Merkantilismi esindajad: Põhitööks «Poliitilise ökonoomia traktaat 1615» - esimesena kasutusele mõiste A.MONTCHRESTIEN (MONRETJÄ), «poliitiline ökonoomia» J.P
ümberkujundamist. Samuti rõhutab "tsivilisatsioon"ennekõike protsessi, mitte tulemust. NORBERT ELIAS (1897 1990) Kultuuri ja tsivilisatsiooni eristus on sotsiaalne. "Kultuuri" ja "tsivilisatsiooni" eristamine sündis sotsiaalsetest erinevustest tingituna: Prantsusmaal kandis kultuuri õukond, sotsiaalne eliit; "tsivilisatsioon" oli seega seotud selgelt õukonnaga. Saksamaal muutus kultuuri kandjaks aga kesklassi intelligents, kes seisis valitsevast ladvikust, õukonnast eemal ja vastandas ennast sellele, seega ka "tsivilisatsioonile"(mille poole püüdles ka saksa õukonnaaadel). Kilbile tõsteti hoopis "kultuur", kui midagi hinnalisemat kui tsivilisatsioon. GIAMBATTISTA VICO (1668 1744) Sündis Napolis 1668 vaeses peres. Loobus kooliskäimisest varakult, eelistades omal käel õppida. Ülikoolis omandab õigusteaduste doktori kraadi. Esialgu töötab rikaste koduõpetajana, 1698 valitakse 30-aastaselt Napoli ülikooli retoorikaprofessoriks
ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse
Kõik kokku on jumal, sfääriline ja ühtne. Jumal on mõistus, mõtlemine ja igavik. Ta pole tekkinud ega muutu. Kõikjalolev, maailmast lahutamatu, seda valitsev ja mõttejõu abil juhtiv kõiksusevaim. Jumala ja muu säärase kohta saame ainult oletusi teha, mitte täpselt teada. Parmenides (u. 540-480 e. Kr.) koolkonna suurim, korüfee. Toob esile joonia filosoofide ja pütagoorlaste problemaatilised punktid: eitas asjade paljust (pütagoorlaste vastu); vastandas olemise selle materiaalsele loomusele, meeled on petlikud (Herakleitose vastu).Teeb selget vahet mõtlemise ja tajumise vahel. Võtab esimesena kasutusele mõisted "olemine" ja "mitteolemine". Põhiseisukoht: kõik, millest me mõtleme, on olemas. Mitteolemist ei saa olla, sest ta pole mõeldav - ainuüksi mõte mitteolevast muudab selle olevaks. Mitteolemise samastab Parmenides tühjusega, olemise ainega. Siit järeldas, et maailmas ei ole tühjust, ning
[ilma tahtevabaduseta poleks jutt olemapidavast, vaid ikka olevast]. Praktilise mõistuse sfääriks on "võimalikkus vabaduse läbi" (isegi kui see kunagi ei realiseeru), teoreetilise mõistuse sfääriks on "looduse paratamatus". Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele nomoloogilised seadused. Kant tuletas kõlbluse (ehk käitumist reguleeriva aksioloogia) a priori puhtast mõistusest, mitte inimese loomusest. Ta vastandas inimese kaks loomust: empiiriline inimene (homo phaenomenon, nähtumuslik, fenomenaalne inimene) ja inimene mõistuse kandjana (homo noumenon ehk inimene kui noumen, inimene iseeneses). Inimene mõistuse kandjana on suuteline tõusma kõrgemale oma animaalsest seisundist ning looma mõtlemise kategooriate abil looduse fenomenide kohale täiesti uue mõttelise maailma (moodsalt öeldes mõttelise maailmamudeli). Kõlblus jagunes Kanti õpetuses kaheks valdkonnaks: õiguseks ja moraaliks
võidelda. Seevastu teine kuulus filosoof10 arvab (ja seda kinnitavad ka Cumberland 11 ja Pufendorf12), et keegi pole nii kartlik kui inimene loomuseisundis: ta väriseb kogu aeg, olles valmis vähimatki müra kuuldes või pisimatki liikumist märgates põgenema. See võib küll nõnda olla nende asjade puhul, mida ta ei tunne. Ma ei kahtle põrmugi, 10 Montesquieu. Tlk. 11 Richard Cumberland (16311781)--anglikaani kiriku piiskop, kes vastandas Hobbesi egoismiprintsiibile üldise heasoovlikkuse idee. Tlk. 12 Samuel Pufendorf (16321694) -- saksa õigusteadlane, loomuõiguse spetsialist. Tlk. 7 Jean-Jacques Rousseau et teda kohutavad kõik ta pilgule avanevad uued vaatepildid, mille kohta ta ei tea, kas oodata sellelt oma füüsisele head või halba ja mille puhul ta ei oska võrrelda oma
Püütakse mõista inimese ja keskkonna suhteid ning vastasmõjusid. Maastikus leiab ainelise väljenduse maakasutus. Maastiku käsitlused eestis Maastik on olnud eesti geograafia üks tähtsamaid uurimisobjekte. Maastiku mõiste võttis kasutusele Granö. Tema meelest oli maastik maa-alaline üksus, millel on määratud, nähatavadja püsivad jooned. Inimene on samuti osa maastikust. Subjektiks on vaatleja-uurija. Kant vastandas kultuuri-ja loodusmaastiku. Nõukogude ajal tegeleti ainult loodusmaastikuga. Eesti maastikuuurimise käigus on valminud arvukas eesti maastikulised liigestused (Tammekann, Varep). 1980 kerkis esile kaks käsitlust- maastik kui üksteiseda tihedas vastastikuses seoses olevate looduslike ja inimtekkeliste elementidega füüsilis-territoriaalne süsteem ning maastik kui maastikupilt. Alates 1990 n uurimiste
mujal 5. alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi, tseremoniaalsus. 15. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj tekkis nö 'kavaleri-ideaal'. Peab olema truu ning õiglane. Õiglus on veel kõrgem printsiip kui enda või isanda kaitsmine. Õiglus avaldus mitmes suunas: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused Jumala ees (nt Püha Graali otsimine) 3. kohustused naiste ees. 16. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Mandeville vastandas kaks erinevat au mõistet: antiikaegse au (ülemklasside enesesalgamine), mis põhineb tegelikul voorusel eneseväärikal toimimisel, suurte tegude tegemisel-, ja teiselt poolt germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine), mis on feodaalau aluseks. Mandeville ütles, et ka germaani au puhul (mis oli tema ajal) pidi kindlates asjades ennast piirama, peab vastama au nõuetele, ning et selline enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga (saad kätte elumõned)
Prantsuse kirjanik Moliere. Eesti kirjanikest on klassitsismi mõjutustega K.J.Peterson, Kreutzwald. Klassitsism levis ka arhitektuuris (sambad, kuplid). 18.saj Valgustus õitsele puhkesid nii teadus kui kultuur. Mõistuse ülistus, vastuhakk senistele autoriteetidele, usk progressi ja ilmalikku mõttejõusse. Kutsuti üles pöörduma tagasi looduse juurde, sest loodus on loomult hea. Mitte enam tekstide tõlgendus, vaid mõistmine. Romantism ja sentimentalism vastandas end valgustusele, ülistades mõistuse asemel vaistu, tundeid, fantaasiat, ilu ja headust, poeesiat, ajalugu. Suurte tunnete ajastu. Sentimentalism on romantismi äärmuslik vorm. Pöörduti lihtrahva poole. Rõhutamaks tundeid, oli suur tähtsus loodusel, aga ilu ja hingestatus, mitte korrapära.Võib nimetada haledusvooluks. Esindaja on vene kirjanik W.Karamzin ("Vaene Liisa"). Eesti kirjanduses on sentimentalismi vähe ("Luige laos" Suve Jaan).
esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon, päevakorral Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine. · Aprilli keskel 1988 loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks, Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsete ladvikule ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. Algatajad Edgar Savisaar ja Marju Lauristin (telesaates ,,Mõtleme veel"). · 1988. aasta augustis loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Draamateose suletus lõhutakse. Proloogid ja epiloogis, mida esitab tegelane nimega koor Shakespeare Näitekirjanduse episeerumist võib täheldada ka siis, kui tegelased hakkavad pikalt jutustama asjadest, mis pole näidendi põhisisuga seotud. Võõritav näitlemisstiil näitleja demonstreerib, et ta on kõigest näitleja, kes esitab oma rolli (B. Brecht). Verfremdungseffekt. Brecht on illusionistliku (laval püütakse luua tegelikkuse illusiooni) teatri vastane. Sellele vastandas ta eepilise teatri, mille eesmärgiks on panna vaataja mõtlema sellele, miks asjad tegelikkuses ikka nii on. Võõritav lavakujundus: lavale projitseeritakse tegevuskoha nimi. Lavakujunduses kasutatakse dokumente. Lavale tuuakse teatrile viitavad märgid. 3. Dramaatika zanrid: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia 20. sajandil on zanrite piirid hägustunud, kaheldud nende vajaduses. Pragmaatikud: zanri nimetamine aitab lugejal häälestuda. Teatri puhul on zanr veel tähtsam.
teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova 14 saj Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe de Vitry, Johannes de Muris ja Guillaume de Machaut. Madalmaade koolkond Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4
lõppes II Puunia sõjaga. Alllikana oli Pictor kasutanud nii suuliseid pärimusi kui ka tekste mis pole säilinud. Teine tähtis annalist on Marcius Cato (Cato vanem), ta elas ___ kuni ___ eKr, kuulus on te sellepärast, et ta võitles vanema Rooma ajaloo hääbumise vastu, hellenismi ülevõtmist nägi ta lahtiütlemist vanadest traditsioonidest, põhjusena ta nägi seda hellenistliku lõdva kultuuri levikut. Ta propageeris karmi ja ranget maaelu, mida ta vastandas linnas levivale hellenismile, mida ta nägi kui mandunud eluvormi. On teada fakt, et kui Cato oli tsensoriks, siis ta võitles luksuse vastu ja seadis sisse erilise luksuse maksu, mis pidi seda piirama, ta võitles ka korruptsiooni vastu senatis. Kõige tuntumaks on ta arvatavasti saanud lausega ,,Muide ma arvan et Kartaao tuleks hävitada". Cato oli esimene autor, kes kirjutas ladina keeles. Noorem annalism langeb aega kui nt valitses Sulla
1956 - romaani "Must obelisk" tegevus toimub kahe maailmasõja vahel Osnabrückis. 1961 - romaan "Taeval pole soosikuid" käsitleb kadunud sugupõlve teemat. 1962 - romaan "Lissaboni öö" räägib jälle pagulastest. Remarque kohta on öeldud, et ta on kogu elu kirjutanud üht ja sedasama raamatut. Tema teostes korduvad tõesti ühed ja samad teemad: pagulus, koonduslaager, sõda, kadunud põlvkonna traagika. Loomulikult armastus ja surm, mida ka Hemingway oma loomingus vastandas. Remarque looming on põnev, sentimentaalne, realistlik, skeptiline, humanistlik. Oli sõja ja diktatuuri vastu, elus hätta jäänute poolt. Tema kangelased olid elus palju kogenud, skeptilised, alistunud, kuid mitte lõplikult. Kirjutab üksikutest ja hüljatud inimestest. Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema
saj peeti olulisimaks õigluse eest seismist, mida peeti olulisemaks kui vasallisuhtega kaasnevat truudust. Levisid kuningas Arturi legendid. 3 rüütliau peasuunda: 1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees (Püha Graali legendid) 3) Kohustused naiste ees (Guinevere ja Lancelot) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada neid, kes teistega ei arvesta. Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklasside enesesalgamine, askeetlik eluviis) ja germaani auga (elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab inimene vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Suurlinnades kehtis teistlaadi au: seal valitsesid materiaalne küllus ja stabiilsus, seega polnud end piirata vaja. Uuelaadiline au võõraste ühiskonnas ehk suurlinnas käitumise asemel tähtsustusid omand ja riietus inimesi hinnatakse välimuse järgi
käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
