See haldjas pärineb Skandinaavia huldre folk’ist, kellel on pikad lehmasabad (Masing 1998:155). Mõlemaid usutakse mehi võrgutavat. Teine petliku välimusega haldjas on Uudenmaa rootslaste, aga ka taanlaste, pärimuses metshaldjas, kes on eespoolt kena ja peen neid, kuid tagant õõnes. Nii koosneb ta üksnes fassaadist. Kuid katsub siiski jahilisi võrgutada (Masing 1998:132 ja Levy 2001:155). Tegelikult on metshaldjate kujutamises palju vastandamist, kui eelpool kirjeldatud olid noored neiud, siis metshaldjat nähakse ka vanataadina. Tal olevat pikk hall habe ning ta suutvat oma kasvu muuta lühikesest inimesest kõrge puu pikkuseks. Seljas kannab ta laiaäärelist kaabut ja kuusekoorekasukat – heas tujus olles kannab ta ehteid (Masing 1998:131). Metshaldjas võib esineda ka metslooma kujul või sarnaneda hoopis loodusele ning tihti pole haldjat ennast näha, kuulda võib vaid tema naeru (Masing 1998:177).
Pole teada, kas on tõsi, et (I:) Mõni mitte-P on S ,,Mõni mitte-P ei ole S" 5_fl_vi-x 4. Järeldused muudetud vastandamise teel: (ik obverted contraposition,ka transposition): teostatakse muutmine, ümberpööramine ja veelkord muutmine. NB! Mõnedes allikates (nt Copi & Cohen) käsitletakse just seda protseduuri kui vastandamist. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Kõik mitte-P on mitte-S Kõik mittelinnud on mittevaresed SeP: Mitte ükski S ei ole P Mitte ükski ruut pole ring Mõni mitte-P pole mitte-S Mõni mitte-ring ei ole mitte-ruut (limiteeritud järeldus) SiP: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene Ei saa teostada! Ei saa teostada SoP:
Felix näeb, et Helenest pole asja, pöördub Marioni poole, kes pole enam huvitatud. Helene näeb, et hakkab Felixit kaotama. Lõpuks teevad mõlemad naised Felixi lolliks. Elu ja kunsti üle mõtted. Tüüpiline tolle ajastu kultuuriga kokku puutuv noor meesterahvas. Läheb sellega aga liiale. Tuglas mõistab selle hukka. 2) Novellikogud "Saatus", "Raskuse vaim", "Hingede rändamine". Neid iseloomustab, et palju sees sümbolitegelasi, palju vastandamist. Erinevad maailmad nt. "Popi ja Huhuu" (Isand ja Huhuu), "Maailma lõpus" (inimest ja hiiglase), "Vabadus ja surm" (vangala ja vabadus), "Inimesesööjad" ja "Kuldne rõngas" (lasta ja täiskasvanute). Meeleolult novellid üpriski sünged: a) "Maailma lõpus" suur tunne ühe hiidnaise vastu. Bioloogiline inimene sisse toodud. Laevapoiss tapab hiidnaise. Armastus tihedalt seotud surmaga. b) "Inimesesööjad" initsiatsioonnovell
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
Teine suur alarühm on s õ n a l i s e d h i n d a m i s v o r m i d. Hinnang võib sisalduda sõnas eneses (hea, halb), aga ka sufiksite süsteemis: kui näiteks mees on hinnangust vaba, siis mehike enam mitte. Keele hinnanguline külg väljendub selgelt epiteetides, võrdlustes, metafoorides, hüperboolides jne. Verbaalse hinnanguvormi põhiühik on lause, otsustus. Selleks et eraldada hindamist sellest, mis pole hindamine, soovitatakse kirjeldamise- hindamise vastandamist. Deskriptiivsed, kirjeldavad laused (nimetatakse ka informatiivseteks, faktilisteks, tunnetuslikeks) vastandatakse hinnangulistele lausetele. Hinnangulised laused räägivad sellest, mida inimene peab väärtuslikuks, mida peab halvaks ja mille suhtes on ükskõikne. Kolmas suur alarühm on k ä i t u m u s l i k u d h i n d a m i s v o r m i d. Siia kuuluvad intonatsioon, poos, vaade, zestid, miimika, liigutused, aga ka ruumilise distantsi valimine hinnangu väljendajana
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
ja sel juhul võiks see välja näha järgmiselt: "Ei. Ma olen otsustanud, et ma ei taha ühtegi nendest asjadest osta."; "Ei, nagu ma juba ütlesin, ma ei osta midagi." ; "Vaadake, ma oloen teile juba kaks korda öelnud, et mu vastuseks on ei. Ma olen sunnitud paluma, et te lahkuksite." Vastanduv kehtestamine. Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." Mina kasutamine. Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist.
põhiliste eluprobleemide üle, võrratu pilguteravuse ja erakordse kujundusjõuga sõnameister." Tammsaare kirjanikuisiksuse tausta moodustab tema suurel lugemusel põhinev eruditsioon. Selle suundumustele osutab kirjaniku tõlketegevus. Ta on eesti lugejatele vahendanud Dostojevski, Wilde'i, Shaw', Galsworthy, Conradi jt loomingut. Teda on kütkestanud Hamsuni, Thomas Manni, Rolland'i teosed. Tammsaare kaldus elus eraklusele, kuid see ei tähendanud enda ühiskonnale vastandamist. Tammsaaret iseloomustas ühiskonnas toimuva teravapilguline jälgimine, põhjalik analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud Tammsaare kõrvaltvaatajaks: teda on mõjutanud XIX sajandi lõpu naturalism, nooreestlaste uusromantism (impressionism) ning 20.30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused,
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
48 VIII ja IX tund pühendatakse 2-ga jagamise tabeli koostamisele. Tabel koostatakse ikka konkreetse praktilise jaotamise alusel. III klassis ei saa jagamistabeli koostamisel kasutada korrutustabeli abi, sest 50% III klassi õpilastest ei omanda korrutamise ja jagamise vahelist seost ilma pikaajalise õpetamiseta. Siin tuleb õpetada 1-2-l tunnil vastavate korrutamis- ja jagamistehete vastandamist ning tutvustada korrutamise ja jagamise tehete omavahelist seost, mis kergendab antud osa omandamist edaspidi (IV klassis). Seda tehakse X tunnil. Õpetaja kutsub tahvli juurde õpilasi, kusjuures tahvel on jagatud pooleks. Tahvli vasakul poolel on korrutamisülesanded. 2*3 3*4 5*2 Õpilane peab need tehted illustreerima, teine õpilane aga paremal pool teostab sama illustratsiooni ja kirjutab vastava jagamistehte.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
kiirendamiseks. 2. Ei välista võimuvõitlust staabi funktsionaalsete 2. Suureneb töötajate operatiivne iseseisvus, ettevõtlikus talituste ja sihtgruppide vahel. ja vastutus. 3. Loomise keerukus. 3. Kasvab kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide töö 4. Soodustab grupihuvide ilmnemist, grupihuvide efektiivsus ja huvi töö tulemuste vastu. 4. Areneb vastandamist ettevõtte üldeesmärkidele. töötajate meeskonnatunnetus ja ettevõtte kõige 5. Soodustab projektijuhtide (sihtgruppide) töötasuga tähtsamate ülesannete lahendamises osalemise tunne. seotud lisakulutuste suurenemist, ei välista funktsioonide 5. Juhtimise paindlikkus. dubleerimist juhtimise eritasanditel. 6. Väheneb tippjuhtide operatiivülesannete 6. Ei ole kõikjal rakendatav, eriti väikestes ja
aktsepteerimisele (või leppimisele). Kaaskiusajad ei pruugi küll otseselt õpetajat ahistada, üle siiski konkreetselt ahistamise kontekstis. ent nad kiidavad kiusaja käitumise vaikides heaks või täiendavad seda mitteverbaalse 172 173 Varajane sekkumine peaks sisaldama õpetaja otsest vastandamist ahistavalt käitunud õpilasega. semad juhtumid on kirja pandud, et neile selle kohtumise ajal viidata. Vahel on kasu sellest, Selline sekkumine vajab kogenuma kolleegi toetust ja hoolikat ettekavandamist. „Vastandamise“ kui korraldaja selguse ja arusaamise parandamiseks mõningaid mitteverbaalseid ahistavaid all pean ma silmas õpilasega (ahistamise eestvedajaga) neljasilmakohtumise korraldamist, kus käitumisviise „mudeldab“
Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet kasutati ühiskonna ajaloolise arengu kirjeldamisel. Kuid tuleb märkida seda, et nende kahe mõiste eristamist ei tähendanud nende vastandamist. Valgustusajal esinesid kultuuri ja tsivilisatsiooni mõisted koos, mis täiendasid üksteist. See tähendab seda, et uuriti nii üksikisiku kui ka ühiskonna arengut ja nende omavahelisi mõjusid. Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille "autoriteks" olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche
Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet kasutati ühiskonna ajaloolise arengu kirjeldamisel. Kuid tuleb märkida seda, et nende kahe mõiste eristamist ei tähendanud nende vastandamist. Valgustusajal esinesid kultuuri ja tsivilisatsiooni mõisted koos, mis täiendasid üksteist. See tähendab seda, et uuriti nii üksikisiku kui ka ühiskonna arengut ja nende omavahelisi mõjusid. Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille "autoriteks" olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche
Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet kasutati ühiskonna ajaloolise arengu kirjeldamisel. Kuid tuleb märkida seda, et nende kahe mõiste eristamist ei tähendanud nende vastandamist. Valgustusajal esinesid kultuuri ja tsivilisatsiooni mõisted koos, mis täiendasid üksteist. See tähendab seda, et uuriti nii üksikisiku kui ka ühiskonna arengut ja nende omavahelisi mõjusid. Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille “autoriteks” olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
