Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid...
Arutlemine Arutlemine on väidete ja seisukohtade esitamine, põhjendamine ja järelduste tegemine. Arutleva kirjandi eesmärgiks on käsitleda ühiskondliku elu probleeme, panna lugejaid mõtlema ja kaasa elama. Arutlev kirjand = väited, argumendid: Sissejuhatus Põhiosa, mis koosneb mitmest alaosast Kokkuvõte Arutlemisel sobib kasutada: · Võrdlemist (tuntud nähtuse kõrvutamine tundmatuga) · Vastandamist (ei-jah; hea-halb) · Analüüsi (nähtuse jagamine üksikosades) · Põhjuste ja seoste nägemist (miks? Küsimused) · Näidete toomist (faktid, statistika, juhtumid, elust, kirjandusest) Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet Märgi märksõnu, kasutades kõiki mõtteid mis pähe tulevad Süstematiseeri kogutud materjal, tee valik Püstita teemast lähtuv põhiprobleem ja peamõte
kus mehiselt peab rinda jääma nuuks, ma jälgin sinu hoiatavat tahet, ja jäädes oma südamele truuks nüüd, mil ju koltumas mu südasuvi, ma lasen lendu armu kirjatuvi. Autor on kasutanud luuletuse rütmi saavutamiseks sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärast kordamist ning vastandamist. Luule on seotud ja mõõdetud kõne, mõtted kujunevad peas terviklikuks pildiks, väga mõnus lugemine. Värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, seega iseloomustab antud luuletust ühtlustatud silbiarv. Rütmi kõrval on luule olulisuselt teine silmapaistev tunnus riim, J. Sütiste luuletuses Arm on kasutatud lõppriimi. Lisaks lõppriimile on autor kasutanud heakõla saavutamiseks muid hääliku- või sõnakordusi nagu näiteks ,,hää'', ,,pääle''. Värsiskeem on
Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv. Olles vahepeal Andante ja vahetevahel Animato. Teos on cantabile ehk laulev. Samuti kohati jõuline ehk Con Forza. Muusika kõlab hästi kokku, ei esine ebakõlasid. Dünaamika on vaheldumisi crescendo ehk valjenev ning diminuendo ehk vaibuv. Tempo on mõõdukas ja kohati rõõmus, esineb ka fermaate.
takistusi nende lapsendamisele. Hooldusperesid tuleb nõustada ja maksta neile toetust nende lisakulude katmiseks. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Rahvastiku vananedes tuleb vältida pensionäride huvide vastandamist majandusarengu, laste ja tööealiste vajadustele. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Pensionäride jätkuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, nende toimetuleku parandamiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb suurendada nende tööhõivet. Selleks peab vajadusel pakkuma neile koolitust, kaaludes tööandjaile sellega seotud lisakulude hüvitamist.
ERLE MAIDO 8 04.11.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhiidee on, et elu on paratamatult selline nagu ta on (rida 1-4), kord kerge, kord raske, ning siin elades peame me endisse uskuma ja vaeva nägema parema tuleviku ja elu nimel (rida 55-57). Inimene peab julgema teha seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust kaotamata (rida 63-65). 2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ mitmeid erinevaid kirjanduse stiilivõtteid: epiteete, metafoore, vastandamist. Näiteks: epiteet „varjundite paljutõotavus“ (rida 47), metafoor (isikustamine) „hetked aevastavad abistamistahte märgiks“ (rida 22), vastandam...
Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida. Võibolla just sellepärast peetaksegi "Fausti" Goethe esikteoseks, üheks parimaks teoseks romantismiajastul.
Siis sai õhtu ja sai hommik kuues päev." See katke Piiblist on ilmselt hästi tuntud äärmuskristlastele kreatsionistidele, kes usuvad, et Piiblit peaks sõna-sõnalt tõlgendama. Selliste vaadetega kristlaste arust ongi kõik Jumala loodu ja ainult Temal on viimne võim kõige üle. Sellise kindlameelse ja jäiga seisukoha tõttu on kreatsionism ehk evolutsiooniteooriale, kui teaduse esindusteooriale, kõige teravamini vastanduv usund. Sellist teravat vastandamist põhjendavad kreatsionistid ise sellega, et evolutsioon ei ole teadus, vaid kõigest hüpotees, spekulatsioon. Sellise väitega proovisid kreatsionistid võtta evolutsioonilt teaduse privileege ja hakkasid seepärast nõudma oma teooria samaväärset õpetamist evolutsiooniteooriaga. Selline evolutsiooniteooria vastane ristirekt kulmineerus 1925. aastal nn Scopesi ahviprotsessiga. Mille tulemisena kadus darvinism aastateks õppetekstidest
Kas hädaolukorras saaks minust kangelane või argpüks Arvan, et igas inimeses on peidus kaks poolust – kangelane ja argpüks. See kumb võidule pääseb, sõltub paljudest asjaoludest: geenidest, kasvukeskonnast, ühiskonnakorrast jne. Kangelase ja argpüksi sümbolite vastandamist võib pidada sama vanaks, kui elu Maal. Loomariigis peetakse kangelaeks lõvi, kes on jõu, õigluse ja vapruse sümboliks. On ju rahvasuuski „lõvisüda” tihti kasutusel vapra ja kangelasliku inimese iseloomustamisel. Muinasjuttudes on arguse sümboliks jänes. Eks ta nii on, sest ka pärselus jänest kohates jookseb ta minu eest ära, aga lõvi kohates olen mina see, kes minema jookseb. Kuid kas eksisteerib argu lõvisid ja kangelaslikke jäneseid?. Kindlasti
kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Nicolas Poussin Maalis pigem antiikmütoloogia ja kirjanduse teemadel. Lihtinimene tema teostest aru ei saanud. Tema töödes on ülekaalus selgus, loogika ja kord. Flandria maalikunst- esindajad Väga äärmuslik barokk. Kõige kuulsam esindaja on Peter Paul Rubens, kes armastas inimese ja looma vastandamist. Tema kuulub väheste kunstnike hulka, kes olid kuulsad oma eluajal. Kuulsaimad tööd näiteks „Kolm graatsiat“, „Clara“, „Ristile tõstmine“ Teine kuulus esindaja on Anthonis van Dyck, kes on paraadportree rajaja. Jakob Jordaens „Oakuninga pidu“ – kujutab tavaliselt talupoegi. Prantsuse arhitektuur Ehitati palju losse, iseloomulik joon oli kõrged katused. Esindajaks Caude Perrault. Ehitati Versailles’ loss. Naturalistlik suund Esindajaks Caravaggio
tekstuuri ja värvide vaheline mäng. Vastandiks oli vesiroositiigiga aed, mis pidi rõhutama kumeraid jooni. See on vabam ja sinna valiti taimi lopsaka lehestiku ja varjulisuse tõttu. Valgus, mis veel peegeldub, on pehmem. Monet' ajal jagas aia kaheks sealt läbi sõitev raudteeliin. Värvikontrastid Monet'l olid põhjalikud teadmised varviteooriast ja ta kasutas neid kogu oma loomingus. ,,Roosialle Givernys" maalil on ta kasutanud põhivärvide vastandamist, näiteks kollast ja sinist, et luua optilist värinat. Samalaadselt kasutab ta külmade ja soojade toonide vastandamist. Jaapani mõjutused Monet tundis kirglikku huvi Jaapani kunsti vastu, vaimustudes selle peenest lakoonilisest stiilist. Tema maja seinad olid kaunistatud jaapani gravüüridega ning üks uhkemaid asju tema aias oli jaapani stiilis sild. Vincent van Gogh (1853-1890)
Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitat...
tavainimestest erinevat elu, ta peab teenima kunsti ja selle teenimise eest ta põgeneda ei saa. Ometi igatses ta tohutult olla tavaline, ihkas õnne, inimlikkust, kõike maist, aga teadis, et selline elu on talle võimatu. Ta igatses kõike, mis oli temale omasele vastupidine - sellest ka tema armastus Ingeborgi ja Hansu vastu. Novell näitas korduvalt vaimu ja elu vastuolu, kahe omavahel seotud, kuid mitte kunagi ühilduva maailma vastandamist. Ka novellis "Tristan" on kunstnikku kujutatud erakliku ja teistest erinevana, isegi "kurjast vaimust vaevatud" isikuna ning üks peategelasi, kirjanik Spinell, ütleb enda kohta lausa "kasutu olend". Thomas Mann kujutab kunstnikku kannatajana, inimesena, kes on oma ande ahelais. Need kannatused aga teenivad kõrgemat eesmärki. Ameerika kirjanik ja filosoof Ralph W. Emerson on öelnud, et kunstis peab end kunsti nimel ohverdama nagu mesilane, kes annab torkega ära oma elu
Goethe on oma teoses kasutanud võimalikult palju elemente aniikseist Kreeka müütidest ning samuti keskaegseid tavasid omavahel ühendanud selle ajastuga. Teose põhiteema on inimese olemuse analüüsimine, mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida. Võibolla just sellepärast peetaksegi "Fausti" Goethe esikteoseks, üheks parimaks teoseks romantismiajastul.
Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kitsta valijate huve. Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda
sageli täiesti ulmelisi poose. Miimika on kunstlik, inimtundeid kujutatakse äärmuslikult. Vormis esineb palju reaalsuse väänamist (nt Agnolo Bronzino Venuse ja Cupido armustseenis, kus tüdrukul tagaplaanil on käed vahetusse läinud). Maneristlikus maalikunstis mõjuvad pildid kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid looduskauged, lillakad, väävelkollased, mürkrohelised. Sageli kasutatakse ka musta. Ruumi kujutamisel esineb läheduse ja kauguse vastandamist. Kaugemad pinnad on sageli tunduvalt tumedamad kui lähemal asuvad pinnad. Mis puutub kristliku teema kujutamist, siis sisu väga ei muutunud, küll aga oli see jõulisem ja dramaatilisem. Väga mõjukalt mõjusid figuuride poosid ja eriti ülepaisutatud miimika. Tavaliselt oligi maalidel kujutatu oma sünguse ja kontrastiga veel võimsam. Varemas perioodis poleks seda malbete ja pehmete toonidega saavutatud. MANERISM VÕRRELDES RENESSANSI JA BAROKIGA
Tema tee selle arusaamiseni oli pikk ja väga vaevarikas. Samuti ka ohvrite- ja ohverdusterohke, samas oli tema see, kes julges selle raske eneseotsingute teekonna ette võtta. Kuis samas pole tema leitud tõde universaalne ja eks kokkuvõttes peab iga inimene ikka ise leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe elu mõtte. Mulle isiklikult tegelikult see teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga palju varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida ja lugeda. Võibolla just sellepärast peetaksegi "Fausti" Goethe esikteoseks, üheks parimaks teoseks romantismiajastul? Samas tuleb tõdeda, et ka selle raamatu lugemine oli üsna raske, kuigi jah, ka seda raamatut lugesin nüüd teist korda. Heinrich Faust - Faust oli vanem mees, kes tegeles alkeemiaga. Ta tundis ennast tühjana ning ei tundnud mõnu mitte millestki, ei toidust ega unest. Faust oli tegelikult väga tark
joonistusoskust, et piiritleda vorme ja detaile: läbipaistvaid loore, tikandeid, kangaid, lilli, vilju jne. Algul staatilised ja tihti kolmnurksed kompositsioonid kaldusid 16.saj lõpus suurema keerukuse ja liikuvuse poole. Abstraktse ruumi andis 15 saj edasi ühtlane ja selge valgus. Vormide paremaks edasiandmiseks lasutati küljelt (sageli parempoolsest osast) langevat valgust. Kompositsiooni üld- ja üksikosade mõju suurendamiseks kasutati tumedate ja heledate toonide vastandamist. Leonardo da Vinci kasutas esimesena väljendusvahendina sfumaatot, pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuüleminekutega maalimisviisi. 16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal
näiteks jumala poolt palve täitmine, nad ei pane aga tähele seda, kui tihti see ei täitu. Teiseks hõimuiidoliks võib nimetada seda, kui inimesed teevad otsuseid millegi muu mõjutusest näiteks teiste inimeste arvamus, mis muudab tegelikku olemust. Kolmandaks võiks olla see, kui me kasutame vaid oma meeli, sest need võivad olla petlikud. 8. Koopaiidoliteks võib pidada suurte ja väikeste objektide vastandamist ning ühe teaduse ülekaalumist teises(filosoofias). 9. Esimest sugu turuiidolid põhinevad väljamõeldud asjadel ning on lihtsalt kõrvale heidetavad nende teooriate tühistamise või eitamise abil nagu näiteks seda on element tuli ja fortuuna. Teiseks sooks on segased ja halvasti piiritletud sõnad mis on huupi apstraheeritud ilma mingi väärilise tõestuseta, nagu näiteks niiske. 10
Kultuuritõkestus Nele T. Lotu kõ Inimene on liik, mis on määratud hävima kultuuritõkestus ei pruugi aidata, kinnitab Kalle Lasna raamatut lugedes Jaan Kaplinski. Eestlane Kalle Lasn lahkab koostöös mitmete mõttekaaslastega globaalset tarbimiskultuuri ja püüab leida lahendust. Ta ei suru otseselt enda mõtteviisi peale,kuid üritab muuta teisiti arvajate mõtteviisi ja harjumusi. Saades aru, et inimesi on muidugi erinevaid ja neil kõigil paistab olevat omast arust õigus. Nii suurt kogukonda ja erinevusi selle tarbimiskultuuri kohta on raske kirjeldada, kuid aeglaselt jupp- jupi kaupa põhjalikult uurides, on seda siiski võimalik teha. Lasna raamat koosneb kahest osast, millest esimene on inimkonda ja meie kaudu kogu elusmaailma, biosfääri analüüs ja teine osa on ettepanekud olukorda parendama. Optimistlikult ennustab kultuuritõkestaja peatset muutust ühiskonnas. 1) "Ameerika rahvale saab osaks suur ärkamine. Nad asuvad om...
See on tavaliselt kolmeosaline: 1) Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda. Ekspositsioon Töötlus Repriis Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii partii partiii Toonik T→D Domi Domina Ebapü Toonik T Toonik Toonika a n
Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel
Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arend...
eksisteerimisse või teismi eitamist. Samuti võib ta tähendada usu puudumist jumalasse või jumalatesse – n-ö mitteusku. 7) Mis perioodist alates me võime usulisi liikumisi lugeda uususunditeks – Alates 17. sajand kuni Teise Maailmasõjani. Erinevate allikate järgi. 8) Uususunditel on omased järgmised ühised jooned, nimeta... - • Vaimne ja/või füüsiline eraldumine ülejäänud ühiskonnast (tähendab endi vastandamist muule maailmale) •Õpetuse ainuvõimalikkus ja eksimatus •Tugev distsipliin •Kontroll liikmete mõtete ja tegude üle •Grupp võtab endale õiguse sekkuda inimese otsustesse ja tegemistesse ka eraelus •Autoritaarne valitsemine; liidrile või juhtorganitele tuleb kuuletuda vastuvaidlematult •Liidri/juhtorgani tahe on võrdne Jumala tahtega või väljendab ta Jumala tahet
Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa. Ekspositsiooni kordus, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivorm võib alata sissejuhatusega, lõpus on sageli kooda (coda it.k.- saba). See on lühike lõpuosa, mis kinnitab peahelistikku. Flöödiõpik Johann Joachim Quartz kirjutas selle õpiku 1752. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Klaveriõpik Bach kirjutas selle õpiku 1753. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik.
Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Repriis Eks Töö posi tlus tsio on Pea- Side Kõr Lõp Pea- Side Kõr Lõp part - val- u- part - val- u- ii part part part ii part part part
dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Ekspositsioon Töötlus Repriis Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu- partii partii partii partii partii partii partii partii : : : :
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Ei ole üldisi väärtusi ega üldist tõde; need on vaid igal inimesel omad Sellest lähtudes võib tunduda kummalisena, et oma filosoofias ülistab ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. See moraal on negatiivne kontseptsioon ta on tekkinud vastandudes välisele stiimulile, on selle produkt, kus rahulolematus tahab end kompenseerida. Eeldatakse teise hukkamõistu. Seevastu tugevate ehk positiivne moraal ei vaja seda, tema ei vaja enese vastandamist oma identideedi saavutamiseks. Kuid sisimas unistavad ka rahulolematud tugevusest, olgugi, et nad sõnades väljendavad muud. Nemad saavad vääriliselt tasustatud viimsel kohtupäeval. Mille eest? küsib Nietzsche. Seda tasustatust peavad aga nad, vaesekesed, ootama alles järgmises elus. Seega, kristlus on silmakirjalik, ta ka ise saab aru oma võltslusest, püüeldes väärtuste poole mida sõnades eitatakse. Jumal on surnud. "Mis on hea
Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad "ei saa nagunii millestki aru", pole kindlasti demokraadid. Valimised
pingutatud lõuendile. 15. sajandini maaliti temeravärvidega, kuid sajandi teisel poolel levis Madalmaades kasutusele võetud õlivärvide kasutamine ka Itaaliasse. Arenema hakkas ilmalik kunst. Jumal võtti skunstis samuti inimese kuju, teema valikuks eelistati Jeesuse elukäigu kujutamist ja neitsi Maarja emadust. Loobuti keskajale omasest tseremooniaalsusest, inimene maalidel muutus loomutruuks. Töötati välja õpetus pespektiivist, hakati kasutama heledate ja tumedate toonide vastandamist. 3. Botticelli tuleks kunsti Sandro Botticelli´t peetakse kunstnike hulgas kõige poeetilisemaks. Botticelli saavutas tuntuse tänu peenele detailitunnetusele ja väljendusrikkale stiilile. Tema isikupärast käekirja iseloomustavad kerged, lausa õhulised jooned, külmade rafineeritud värvitoonide läbipaistvus, maastiku hingestatus ning üllatuslik rütmide vaheldumine. Botticelli on alati püüdnud valada oma hinge uutesse maalikunsti vormidesse
7 rahastamine oleks täiesti avalik ja läbinähtav. Esindusdemokraatiat, milles ei piirata raha kasutamist valimiskampaaniates nimetatakse esindusrahakraatiaks. (Demokraatia, 2004) 1.14 Elitaardemokraatia Esindusdemokraatia üks suundi, kus ühiskonna juhtimine on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kes peab tähtsaimaks valitsemise efektiivsust. Elitaardemokraatia ei tähenda automaatselt eliidi vastandamist kodanikkonnale. Elitaardemokraatia kontseptsiooni alusepanija Joseph A. Schumpeteri nägemuses pole rahvas mitte midagi muud kui ,,valitsuste tootja", pärast hääletamist pole edasine enam valija asi. (Toots, 2007). 1.15 Kogukonnademokraatia Peab keskseks solidaarsust ja koostegutsemist kohalikul tasandil. Riik ei mängi selles mudelis domineerivat rolli ning ühiskond toimib kogukonnaliikmete tugeva vastutustunde ja hoolivuse tõttu
Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne.
Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.“ („Aeg“) Alliksaare luules pole lõpul ja kadumisel vähimatki tähtsust. Seevastu aga on tähenduslik õhtu ning öö vastandamine päevaga, mis omakorda tekitab üpriski romantilise ning ilusa tooniga õhkkonna. Päeva ja öö vastandamist kohtab luuletustes „Õhtute kollane tolm“ ja „Olen ürgloitsu Logose laps“. *** „Päevad eritavad tuska, mida ainult õhtud võivad peletada. Päevad varjavad saladusi, mida ainult õhtud söandavad seletada. Päevad on täis tuhmust, mida ainult õhtud oskavad heletada.“ ***
siis segatakse vastu Empaatiline kehtestamine – peegeldatakse teise arusaamist, kuid samas rõhutatakse enda õigusi ja kui vahele segatakse, siis kõigepealt tunnustatakse ja siis segatakse vastu Eskaleeruv kehtestamine – esialgu minimaalne kehtestamine ja tasapisi hakkab see tugevamaks muutuma Vastanduv kehtestamine – kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest, kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mia ta tegelikult teinud on Mina kasutamine – kõneleja kirjeldab objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid ja elu ning miks teine peaks oma käitumist muutma. Kaitsev kehtestamine - Üheks probleemiks, millega lähisuhetes hästi toime ei tulda, on kriitika. Sageli reageeritakse partneri kriitikale sõnadetulvaga ning tuuakse samas kõik vanad asjad taas esile
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubel...
loominguliseks tegevuseks lastejuttude ja romaani ,,Kaks perekonda" kirjutamine. Ta oli esimesi eesti prosiaste, kes asus sõjajärgseil aastail romaanizanri viljelema. Romaani ,,Kaks perekonda" (1947) tegevustik hõlmab ajavahemikku 1940. a. Revolutsiooni algusest kuni Nõukogude Eesti vabastamiseni 1944 a. Sügisel, nii siis keerukate ajaloolis- ühiskondlike sündmuste perioodi. Teoses kasutab kirjanik oma tragitsioonilist kompositsioonivõtet vastandamist. Ühel pool on Juusa suurtalu omanik Jaan Juurup ja tema kodakondlased, teisel pool on popsi ning uusmaasaaja Kaarel Kalmuse perekond. Peatähelepanu on pühendatud suurtalu elu kujutamisele, kus kirjanik kasutab juba varasemast tuttavat värvide jagamist: peremees on isemeelne, lapsed talu laostavad kergatsid, välja arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...
kataleptilise ettekujutuseni, siis peaks ta hoiduma selle kohta oma arvamuse avaldamisest, sest tark inimene ei väljenda pelki arvamusi, mille paikapidavuses ta ei või kindel olla. Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja rumalat, ning, nagu eespool öeldust nähtub, kasutasid nad sellele vastandlikkusele osutamiseks kreeka filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud
Mõni S ei ole P Mõni S on mitte-P Mõni mitte-P on S Mõni S on P Mõni S ei ole mitte-P ?? (ei ole võimalik!) Antud skeemil on parema ülevaate saamiseks esitatud vaheetapina muutmine, mida vastavate harjutuste sooritamisel võib soovikorral väljakirjutamata jätta, s.t. fikseerida ainult lõpptulemus. Siiski, võimalike ebatäpsuste ja eksimuste vältimiseks on ülesanded vastavas testis selliselt esitatud, mis võimaldab etapiviisiliselt vastandamist teostada. Skeemilt on näha, et osajaatava otsustuse vastandamine jääb lõpuni viimata, kuna osaeitav otsustus ei ole ümberpööratav, seepärast fikseeritakse, et osajaatav ei ole vastandatav. Kui muutmine ja ümberpööramine leiavad rakendamist otsustuse tõeväärtuse leidmisel, siis vastandamine on selline mõtteline toiming, millel on valdavalt teoreetiline tähendus. 3.9. Otsustuse tõeväärtuse leidmine.
Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. 8 Meloodia Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu
Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus. Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu. ( tahtis teada mida naised teevad ). Pentheus leiti märatsevate naiste poolt tapetuna. Tegelased on kõik pigem negatiivsed. Tekib küsimus, kelle käitumine on õige. Jumalad samal tasemel, mis inimesed. Nende kõigi kolme looming on seotud Kreeka-Pärsia sõjaga. Aischylos sõdis ise selles sõjas. Ta mõjus arhailisena. Temal on kooriroll keskne, kõige olulisem. Religioosne temaatika on tema jaoks väga oluline.
Moodsad tehnoloogilised lahendused võimaldavad kodanikel ametiasutuste ja poliitikutega vahetult suhelda. Samas näib, et internetile pandi liiga suuri lootusi, sest rahva poliitiline aktiivsus pole e-demokraatia tõttu märgatavalt tõusnud. Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Võib öelda, et elitaardemokraatia on esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ka demokraatlikus poliitikas valitseb konkurents huvide elluviimise ja võimule saamise nimel. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on
täiuslikku joonistusoskust, et piiritleda vorme ja detaile: läbipaistvaid loore, tikandeid, kangaid, lilli, vilju jne. Algul staatilised ja tihti kolmnurksed kompositsioonid kaldusid 16.saj lõpus suurema keerukuse ja liikuvuse poole. Abstraktse ruumi andis 15 saj edasi ühtlane ja selge valgus. Vormide paremaks edasiandmiseks lasutati küljelt (sageli parempoolsest osast) langevat valgust. Kompositsiooni üld- ja üksikosade mõju suurendamiseks kasutati tumedate ja heledate toonide vastandamist. Leonardo da Vinci kasutas esimesena väljendusvahendina sfumaatot, pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuüleminekutega maalimisviisi. 16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati
(Aava 2003: 63) See võte toetub inimese hirmutamisele, ähvardamisele. Võtet võib väljendada otseselt või esitada varjatud kujul. (Fallacy Files Emotiona) Kõneisik võib vihjata sellele, et kui asju ei tehta tema soovi järgi, siis järgneb sellele mingisugune ränk karistus või muu halb. Samuti võidakse vestluse käigus häält tõsta, et välja näidata enda dominantsust. Tihti kasutatakse „meie“ ja „nemad“ vastandamist, maailm nagu oleks kaheks jagatud. „Meie“ ja „nemad“ vastandamisega on demagoogil võimalik tekitada inimestel viha ja vaenu teiste inimeste suhtes ning sellise tegutsemisega kõrvale hiilida ebasoodsatest teemadest. See toimib poliitikas hästi niisuguste inimeste peal, kes ei ole enda seisukohtades kindlad või on kergesti hirmutatavad. Rõhutakse veel inimeste tahtele olla tähtis, märgatud, kiidetud ja seega toimub kuulaja kiitmine ja meelitamine
lõppjärgus, 17. sajandil. Barokkteatris on laval palju liikumist, mida ei ahista ükski piirang. Siin seguneb lõbus tõsisega, pateetika naljaga. Ka teemade poolest säilitab teater oma mitmekesisuse. Barokkdraama laieneb jõuliselt sümboolika ja allegooria poolest. Püüeldakse suurte üldistuste poole. Näitlejad on sisemiselt keerulised, tihti püüab autor nende kaudu näidata mõnda vastuolu. Tegelased peegeldavad kriisiaja ühiskonna inimese allakäiku. Barokkdraamas toimub ka vastandamist. Kuna sel ajastul on palju usulisi konflikte, ajendavad need usukonfliktide süvenemist barokkdraamasse. Tirso de Molina Tirso de Molina oli vaimulik näitekirjanik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel nagu valikuvabadus ja ettemääratus. Lisaks usulistele näidenditele kirjutas Molina ka mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid nagu mõõga või mantlikomöödiad. Tema tegelased on äärmiselt psühhologiseeritud. Ta annab oskuslikult tegelaste mõtteid ja tundeid edasi
mille järgi Vabariigi President tõotab ametisse astumisel kasutada talle antud võimu erapooletult. Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides. Arvestada tuleb ka tänapäeva demokraatlike riikide praktikat. Demokraatlikes riikides, kus riigipeal on vetoõigus, kasutatakse mittejuriidilistele motiividele tuginevat vetot haruharva. Selle põhjuseks on, et vetoõigust kasutav riigipea vastandab ennast ainuisikulise riigiorganina kollektiivsele seadusandjale. Sellist vastandamist ei peeta kooskõlas olevaks tänapäevaste arusaamadega demokraatiast. Samuti võib mittejuriidilistel motiividel kasutatav veto takistada parlamendi enamuse poliitilise programmi teostamist. Vabariigi Presidendi ametiseisundist tulenevalt võiks mittejuriidilistel kaalutlustel kasutatav veto olla vahend, mida kasutatakse üldistes huvides erakorralistel juhtudel. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus
Ühe piirsõnavara kriitikaks saab olla ainult teine piirsõnavara peavad filosoofilise uurimise paradigmaks loogilist argumentatsiooni -- so järeldussuhete leidmist propositsioonide vahel, mitte aga sõnavara võrdlemist või vastandamist Lööksõna dekonstruktsioon usuvad, et cälismaailmas on tõelised olemused, tähtis pole kasutatav keel, vaid tõde liberaalne Liberaalseid eesmärke teenivad ainult need Tahab vastust ka küsimusele "Miks ma peaksin ümberkirjeldused, mis vastavad küsimisele: "Mis alandamist vältima?" alandab?"
Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine - Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei vasta, siis hakatakse tasapisi enda väidete tugevust. 4) Vastanduv kehtestamine - Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine - Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Kaitsev kehtestamine - Põhimõtteliselt on võimalik ennast verbaalselt
tuleb tülitama väga järjekindel müügiagent ja sel juhul võiks see välja näha järgmiselt: a - "Ei. Ma olen otsustanud, et ma ei taha ühtegi nendest asjadest osta." b - "Ei, nagu ma juba ütlesin, ma ei osta midagi." c - "Vaadake, ma oloen teile juba kaks korda öelnud, et mu vastuseks on ei. Ma olen sunnitud paluma, et te lahkuksite." 4) Vastanduv kehtestamine. Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine. Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Puudutused 1) füüsiline kontakt - puudutused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
