selts Õpetatud Eesti Selts (1838. aastal). Seltsi ametlikuks kinnitamiseks pöördutakse haridusministri (?) poole. 18. jaanuar 1838 ÕES sünnipäev. Selts seadis oma teaduslikuks eesmärgiks: edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. ÕES algtegevusperioodil on väga tähtis roll eesti soost haritlaste koondamisel. Tegemist on paljuski radikaalsete maailmavaatega inimestega, kes ühel momendil hakkavad end isegi vastandama estofiilidele. Faehlmann on üks juhtioinaid, on ka teisi, nt T.H Jürgenson (kes asus ründama baltisaksa teooriat, nagu eestlased ei oleks Eestimaa põlisasukad). Peeti ettekandeid, sagedaseks ettekandjaks oli ka Faehlmann. Oli üks esimestest, kes hakkab rääkima ka muistse õnnepõlve lõppemisest, eestlaste orjastamisest sakslaste poolt, ning sellest, et rahvas tuleb nõiduse unest vabastada. Kuulutab, et see aeg ei ole enam kaugel. ÕES tegevuse raames hakkab kujunema ka Kalevipoja idee
Et valimisõigus oli kõigil Poola aadlikel, kogunes valimistele tavaliselt 10-15 tuhat osalejat. Sagedased olid tülid ja kähmlused, nii mõnegi kandidaadi toetajaskond võis kohale ilmuda oma suurtükiväega. Esimeseks valitud Poola kuningaks sai Prantsusmaa kuninga Charles IX vend Henri Valois [157274]. Oma valimiskapitulatsioonis (Articuli Henriciani), mis edaspidi esitati kõikidele Poola troonikandidaatidele, moodustades nii omamoodi aadlivõimu põhiseaduse, kohustus kuningas mitte vastandama oma tahet seimile. Makse kehtestada, sõjaväge väljapoole riigipiire viia ja abielluda võis kuningas vaid seimi loal. Kuningas pidi säilitama ka usuline tolerantsuse. Artiklite rikkumise korral oli Poola aadlil õigus kuningavastaseid relvastatud konföderatsioone. Kuuldes Charles IX surmast ning võimalusest tõusta Prantsuse troonile, põgenes Henri Poolast. Edaspidi tunneme teda juba Prantsuse kuninga Henri III nime all ( Prantsusmaa). Sõjategevus Liivimaal jätkus
juhid vabastati vanglast, mitmed põgenenud pöördusid tagasi. Vahetult pärast enamlaste amnesteerimist leidsid septembris aset Nõukogude ümbervalimised, tänu enamlaste uuele esiletõusule õnnestus neil haarata juhtivad pos-d paljudes nõukogudes. Suuremates keskustes ja garnisonilinnades said võimu, Moskva ja Petr nõukogud läksid enamlaste kontrolli alla. KTK oli avaldanud toetust AV-le, siis vastselt ümber valitud ja enamlaste kontrolli alla läinud nõukogud hakkasid end vastandama mitte vaid AV-le, vaid ka KTK-le. Petr Nõuk aktiivse tegevuse taastamisel etendas eriti suurt rolli enamlaste võimuletuleku peamiseid organisaatoreid Lev Trotski (Bronstein), juudi rahvusest revolutsionäär. Sündinud 1879, Ukraina lõunaosas Hersoni kubermangus, jõukas juudi perekonnas. 1917 a-ks Trotski isa oli Hersoni kubermangu suurim maavaldaja. Trotski ametlik kooliharidus piirdus Nikolajevi reaalkooliga, kõik hiljem omandatu omandas iseõppimise teel
mõisted koos, mis täiendasid üksteist. See tähendab seda, et uuriti nii üksikisiku kui ka ühiskonna arengut ja nende omavahelisi mõjusid. Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille "autoriteks" olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche. Aja jooksul hakatigi kultuuri ja tsivilisatsiooni üksteisele vastandama. Tsivilisatsiooni hakati mõistma sotsiaalsete ja materiaalsete hüvedena ja nende kogumisena. Tootmise arengul oli sellel väga suur roll. Näiteks sotsioloog Georg Simmel ( 1858-1918 ) oli arvamusel, et kultuur sisustas vaimselt tsivilisatsiooni, kuid tsivilisatsioon ise etendas tema meelest kultuuri materiaalset külge. See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, kunst jt
mõisted koos, mis täiendasid üksteist. See tähendab seda, et uuriti nii üksikisiku kui ka ühiskonna arengut ja nende omavahelisi mõjusid. Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille "autoriteks" olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche. Aja jooksul hakatigi kultuuri ja tsivilisatsiooni üksteisele vastandama. Tsivilisatsiooni hakati mõistma sotsiaalsete ja materiaalsete hüvedena ja nende kogumisena. Tootmise arengul oli sellel väga suur roll. Näiteks sotsioloog Georg Simmel ( 1858-1918 ) oli arvamusel, et kultuur sisustas vaimselt tsivilisatsiooni, kuid tsivilisatsioon ise etendas tema meelest kultuuri materiaalset külge. See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia,
mõisted koos, mis täiendasid üksteist. See tähendab seda, et uuriti nii üksikisiku kui ka ühiskonna arengut ja nende omavahelisi mõjusid. Kuid nende kahe mõiste vastandamine toimus alles 19. sajandil, mille “autoriteks” olid filosoofid ja romantikud. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakati kahtlema maailma normaalses arengus. Ühiskonda kritiseeris väga teravalt Friedrich Nietzsche. Aja jooksul hakatigi kultuuri ja tsivilisatsiooni üksteisele vastandama. Tsivilisatsiooni hakati mõistma sotsiaalsete ja materiaalsete hüvedena ja nende kogumisena. Tootmise arengul oli sellel väga suur roll. Näiteks sotsioloog Georg Simmel ( 1858-1918 ) oli arvamusel, et kultuur sisustas vaimselt tsivilisatsiooni, kuid tsivilisatsioon ise etendas tema meelest kultuuri materiaalset külge. See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, kunst jt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
